Your SlideShare is downloading. ×
Eesti konkurentsivõIme uuring (E&Y EAS tellimusel)
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Eesti konkurentsivõIme uuring (E&Y EAS tellimusel)

2,708
views

Published on

EASi tellimusel läbi viidud uuring Eesti majanduse konkurentsivõimest töösuhete- ja maksukeskkonna seisukohalt.

EASi tellimusel läbi viidud uuring Eesti majanduse konkurentsivõimest töösuhete- ja maksukeskkonna seisukohalt.

Published in: Economy & Finance, Business

0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
2,708
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
32
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Eesti konkurentsivõime uuring Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus Uuringu kokkuvõte 7. november 2008
  • 2. Uuringu tutvustus 1 Uuringu tutvustus 2 Kokkuvõte 3 Tööjõu maksustamine 4 Töölepingute tingimused 5 Väärtpaberitulude maksustamine 6 Metoodika ja allikad Lk 2 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 3. Uuringu eesmärk ► Uuringu eesmärk on anda hinnang Eesti konkurentsivõimele järgmiste parameetrite lõikes: ► Tööjõukulud maksuaspektidest lähtuvalt ning tingimused töölepingu lõpetamisel; ► Välistööjõukulud maksustamisest lähtuvalt ning tööturule sisenemise keerukus; ► Eraisikute väärtpaberitulude maksustamine. Lk 3 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 4. Uuringu võrdlusgrupp ► Konkurentriigid tööjõu osas: ► Konkurentriigid jurisdiktsiooni osas: ► Läti ► Soome ► Leedu ► Rootsi ► Venemaa ► Taani ► Ukraina ► Holland ► Valgevene ► Luksemburg ► Poola ► Iirimaa ► Ungari ► Suurbritannia ► Tšehhi ► Küpros ► Bulgaaria ► Dubai ► Rumeenia ► Horvaatia ► Sloveenia ► Malta ► Soome ► Rootsi Lk 4 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 5. Uuringu võrdlusgrupp Konkurendid tööjõu osas Konkurentriigid jurisdiktsiooni Lk 5 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 6. Teenuste sektori olulisus arenenud majanduses kasvab ► Alates 60-ndatest arenenud tööstusriikides toimumas teenuste kasv madala lisandväärtusega tööstuse vähenemise arvelt ► Arenenud riikide majanduskasvu andes üle 2/3 lisandväärtusest ja tööhõivest ► Arenevad riigid (Hiina, India) jätavad industrialiseerimise vahele ja liiguvad põllumajandusest otse teenustesse muutudes arenenud riikide “kontoriks” ► Teenuste sektori enda kasvule lisaks kasvab teenuse komponent ka teistes majandussektorites (eelkõige tööstuses) Allikas: Arengufond 2008 Lk 6 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 7. Teenuste osakaal Eesti SKPst on arenenud riikidega lähedases suurusjärgus Teenuste osakaal SKPst Luxembourg 83 ► Teenuste osakaal Eesti SKPst on United Kingdom 74 Latvia 74 oluliselt kõrgem kui mitmetel Denmark 73 teistel Ida- Euroopa riikidel Sw itzerland 70 Estonia 67 ► Samas on teenuste tootlikus Hungary 65 oluliselt madalam kui arenenud Finland 65 Slovakia 64 riikides Poland 64 Slovenia 63 ► nt Eesti äriteenuste tootlikkus Lithuania 61 21% Iirimaa ning 30% Taani Ireland 61 Bulgaria tootlikkusest 61 Croatia 60 Czech Rep 58 ► Kui Eesti suudaks tõsta oma Ukraine 57 teenuste tootlikkuse Iirimaa 55 60 65 70 75 80 85 tasemele, kaasneks sellega vähemalt neljakordne SKP kasv Allikas:The World Bank 2005 Lk 7 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 8. Teenuste arendamisel on oluline keskenduda kõrge lisandväärtusega teenustele ► Kõrge lisandväärtusega teenuste hulka kuuluvad muuhulgas sellised teadmisemahukad teenused nagu ► Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused ► Tervishoiuteenuseid ► Loomemajandus ► Erinevad äriteenused (finantsteenused, juriidilised teenused jne) ► Teadus- ja arendustegevus ► Kõrge lisandväärtusega teenuste osutamiseks on vajalik luua soodsad eeltingimused kõrge kvaliteediga tööjõu ning investeeringute kaasamiseks Lk 8 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 9. Kokkuvõte 1 Uuringu tutvustus 2 Kokkuvõte 3 Tööjõu maksustamine 4 Töölepingute tingimused 5 Väärtpaberitulude maksustamine 6 Metoodika ja allikad Lk 9 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 10. Kokkuvõte: Eesti konkurentsivõime on keskpärane ► Üldine hinnang Eesti konkurentsivõimele: ► Uuringus vaadeldud maksunduslike ja tööõiguslike kriteeriumite osas on Eesti keskpärane ega eristu teistest riikidest ► Teiste konkurentriikide olulised erisused maksu- ja tööõiguse valdkonnas viivad üksikute parameetrite lõikes Eesti viimaste hulka atraktiivsuse osas ► Eesti tugevused ja nõrkused: ► Eesti tugevuseks on lihtne maksusüsteem ja maksude administreerimise lihtsus, mis annab eelise efektiivsuse osas, kuid mitte konkurentsivõimes ► Eesti nõrkuseks on kõrged tööjõu maksud, töösuhete jäikus ning residendist eraisiku väärtpaberitulude eranditeta maksustamine Lk 10 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 11. Kokkuvõte: erisused maksustamisel ja tööõiguses peegeldavad riigi prioriteete ► Teiste riikide olulisemad erisused: ► Maksusoodustused noortele töötajatele – sotsiaalmaksuvabastus või täiendav maksuvaba tulu ► Soodustused sotsiaalkindlustuse maksetele – ülempiir, regressiivne sotsiaalmaksumäär, maksukohustuse diferentseerimine tulenevalt töötaja vanusest või töövaldkonnast ► Soodustused kõrgtehnoloogia teadusparkides asuvate ettevõtete töötajatele ► Töölepingute paindlikum regulatsioon – töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja ja hüvitise pöörvõrdeline suhe, üldine hüvitiste madalam tase või ülepiir töölepingu lõpetamise hüvitistele ► Väärtpaberitulude maksusoodustused – väärtpaberitulu täielik või osaline maksuvabastus või madalam maksumäär Lk 11 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 12. Kokkuvõte: erisuste kaudu tuleks rõhutada riiklikke prioriteete ► Uuringust tulenevalt tuleks kaaluda järgmisi muudatusi Eesti muutmiseks konkurentsivõimelisemaks uuringu konkurentriikidega võrreldes: ► Tööjõu maksukoormuse vähendamine ► eelkõige sotsiaalkindlustuse maksete valdkonnas (sotsiaalmaksu ülempiir ka töösuhetes või sotsiaalmaksumäära alandamine) ► tööjõu maksustamise erisuste rakendamine noortele ja teadmustöötajatele ► Töösuhete paindlikumaks muutmine (töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad ja hüvitised pöördvõrdelisse seosesse) ► Kvalifitseeritud kolmandate riikide välistööjõu Eesti tööjõuturule sisenemise võimaldamine ► Residendist eraisiku väärtpaberitulude osaline või täielik mittemaksustamine Lk 12 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 13. Tööjõu maksustamine 1 Uuringu tutvustus 2 Kokkuvõte 3 Tööjõu maksustamine 4 Töölepingute tingimused 5 Väärtpaberitulude maksustamine 6 Metoodika ja allikad Lk 13 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 14. Eesti konkurentsivõime tööjõu ja välistööjõu maksukulu osas on keskpärane ► Hinnang Eesti konkurentsivõimele: ► Eesti tulumaksu nominaalmäär on keskpärane ► Eesti on 3000 EUR-ise brutopalga puhul tööandja tööjõukulu osas väheatraktiivne ► Teiste riikide erandeid arvestamata on Eesti 3000 EUR-ise brutopalga juures atraktiivsemate hulgas maksukulu ja netopalga suhte osas ► Eesti tugevused ja nõrkused: ► Eesti tugevuseks on keskmisest suurem maksuvaba tulu ja rohkem mahaarvamisi ► Eesti nõrkuseks on erisuste puudumine töötasu maksustamisel ► Eesti nõrkuseks on kõrge sotsiaalmaksukoormus tööandjale, sotsiaalmaksu ülempiiri puudumine töösuhetes Lk 14 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 15. Kogu maksukulu ja töötaja netopalga suhe (brutopalk 3000 EUR) Maksukulu Netopalk 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Bulgaaria Venemaa Ukraina Malta Eesti Soome Leedu Poola Läti Rumeenia Rootsi Tšehhi Valgevene Horvaatia Sloveenia Ungari Lk 15 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 16. Eesti nominaalne tulumaksumäär on keskpärane Maksumäär Vahemik Nominaalne tulumaksumäär riigiti 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50% Bulgaaria Proportsionaalne tulumaks Venemaa Tšehhi Vabariik Ukraina Rumeenia Eesti Leedu Läti Rootsi Valgevene Astmeline tulumaks Soome Malta Ungari Poola Sloveenia Horvaatia Lk 16 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 17. Erisused konkurentsivõime tööjõu ja välistööjõu maksukulu osas ► Teiste riikide olulisemad erisused: ► Maksusoodustused noortele töötajatele (äsja ülikooli lõpetanud): ► täiendav maksuvaba tulu (Tšehhi Vabariik) ► tööandjale noore palkamisel aastane sotsiaalmaksuvabastus (sh osaline) - Rumeenia ja Horvaatia ► tööandjale noore palkamisel ühekordne toetus (Rumeenia ja Horvaatia) ► Suurem hulk tulust mahaarvamisi (elukindlustusmaksed, tööle sõidu kulud) - Leedu, Tšehhi Vabariik, Soome ► Sotsiaalkindlustuse maksete erisused: ► ülempiir (Läti, Tšehhi Vabariik, Bulgaaria, Ukraina ja Malta) ► regressiivne sotsiaalmaksumäär (Venemaa) ► maksete diferentseerimine (töötajate vanuse, töövaldkonna jms järgi) - Leedu, Valgevene, Rootsi, Soome ► Maksuvabastus noortele (Poola) Lk 17 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 18. Erisused konkurentsivõime tööjõu ja välistööjõu maksukulu osas ► Kõrgtehnoloogia: ► soodsam tulumaksumäär kõrgtehnoloogia teadusparkides asuvatele ettevõtetele (Valgevene) ► Töövõtulepingud: ► töötajale soodsam tulumaksumäär, tööandjale täiendav tulumaksumäär (Sloveenia) ► Täiskohaga töötamine: ► soodsam tulumaksumäär (Malta) ► Mitteresidendile: ► osalise maksuvaba tulu võimaldamine (Soome) ► mahaarvamiste lubamine (Tšehhi Vabariik ja Horvaatia) ► spetsialistide ja juhtide töötasu osaline tulumaksuvabastus (Rootsi) ► Maksuvaba tulu asemel tulumaksukohustuse vähendamise võimalus - Tšehhi Vabariik, Ungari Lk 18 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 19. Töölepingute tingimused 1 Uuringu tutvustus 2 Kokkuvõte 3 Tööjõu maksustamine 4 Töölepingute tingimused 5 Väärtpaberitulude maksustamine 6 Metoodika ja allikad Lk 19 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 20. Eesti konkurentsivõime töölepingu sõlmimise/lõpetamise tingimuste osas ► Hinnang Eesti konkurentsivõimele: ► Eesti on keskpärane töölepingu lõpetamise ja välistööjõu palkamise regulatsiooni osas ► Eesti on töösuhete jäikuse osas atraktiivsuselt viimaste seas ► Eesti tugevused ja nõrkused: ► Tööandja seisukohalt on Eesti nõrkuseks töölepingu lõpetamise pikad etteteatamise tähtajad samaaegselt olulises summas töötajale makstavate hüvitistega ► Eesti nõrkuseks on töösuhete jäikus ► Eesti nõrkuseks on pikad töölubade menetlemise tähtajad väljastpoolt EL-i saabuvatele isikutele Lk 20 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 21. Etteteatamistähtajad töötajate koondamisel (kuu) Skandinaavia Soome Rootsi Bulgaaria Rumeenia Valgevene Kesk- ja Ida-Euroopa Ukraina Venemaa Tšehhi Poola Horvaatia Sloveenia Ungari Malta Läti Baltikum Leedu Eesti 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Lk 21 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 22. Hüvitised töötajate koondamisel (kuupalk) Skandinaavia Soome Rootsi Malta Ukraina Rumeenia Bulgaaria Kesk- ja Ida-Euroopa Poola Valgevene Venemaa Tšehhi Sloveenia Horvaatia Ungari Läti Baltikum Eesti Leedu 0 1 2 3 4 5 6 7 Lk 22 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 23. Erisused töölepingu sõlmimise/lõpetamise tingimuste osas ► Teiste riikide olulisemad erisused: ► Töölepingu lõpetamisel on etteteatamistähtaeg ja hüvitised pöördvõrdelises seoses (Rootsi, Soome) või ühtlaselt madalamal tasemel (Läti, Bulgaaria) ► Liberaalne töölepingu lõpetamise regulatsioon (mõjuval põhjusel) - Malta ► Eriregulatsioon töölepingu lõpetamiseks juhtivtöötajaga (Ukraina, Venemaa) ► Koondamishüvitiste ülempiir 15 miinimumpalka (Poola) Lk 23 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 24. Väärtpaberitulude maksustamine 1 Uuringu tutvustus 2 Kokkuvõte 3 Tööjõu maksustamine 4 Töölepingute tingimused 5 Väärtpaberitulude maksustamine 6 Metoodika ja allikad Lk 24 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 25. Eesti konkurentsivõime eraisikute väärtpaberitulude maksustamise osas ► Hinnang Eesti konkurentsivõimele: ► Eesti nominaalne tulumaksumäär on atraktiivne väärtpaberitulude maksustamisel võrreldes konkurentriikidega ► Erisuste puudumine muudab efektiivse maksustamise enamiku konkurentriikidega võrreldes ebasoodsaks ► Eesti tugevused ja nõrkused: ► Eesti tugevus on lihtne maksusüsteem ja madal administratiivkoormus ► Eesti tugevus on EL fondiosakute vahetamise (sama fondihalduri fondide piires) ja EL hoiuseintresside maksuvabastus ► Eesti tugevus on väärtpaberitehingute soodsam maksumäär võrreldes Skandinaaviamaade ning Hollandi ja Taaniga ► Eesti nõrkuseks on kõrge maksukoormus erandite puudumiste tõttu Lk 25 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 26. Kokkuvõte: Eesti konkurentsivõime finantsteenuste sektoris on nõrk ► Üldine hinnang Eesti finantsteenuste konkurentsivõimele: ► Eesti residentidel on olulised eelised väärtpaberitulude maksustamisel Skandinaaviamaadega võrreldes, mis peaks motiveerima Skandinaavia residente Eestisse kolima ning andma Eesti finantsteenuste sektorile eelise võrreldes Skandinaaviamaadega kiiremaks kasvuks ► Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes, eriti Läti ja Leeduga, on Eesti väheatraktiivne tulenevalt erisuste puudumisest, mis nullib eelised Skandinaaviamaade ees ning motiveerib Eesti residente kolima soodsama väärtpaberitulude maksustamise režiimiga riiki ning haldama oma varasid riigis, kus väärtpaberitulude maksustamine on soodsam või puudub üldse ► Väärtpaberitulude maksustamise osas on Eesti keskpärane, kuid teiste riikide, eriti Eesti naaberriikide ja suuremate finantskeskuste, nagu UK, Iirimaa ja Luksemburg, erisusi arvestades väga väheatraktiivne, mis omab negatiivset mõju Eesti kapitaliturgude kui ka finantsteenuste sektori arenemisel Lk 26 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 27. Väärtpaberitulu nominaalne maksumäär Väärtpaberitulu maksustamisel rakendatavad maksumäärad konkurentriikide lõikes (maksimaalne maksumäär) 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50% 55% 60% 65% Läti Dubai (AÜE) Leedu Proportsionaalne Küpros Suurbritannia Eesti Iirimaa Soome Rootsi Holland Progresseeruv Luksemburg Holland Taani Lk 27 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 28. Erisused eraisikute väärtpaberitulude maksustamise osas ► Teiste riikide olulisemad erisused: ► Maksuvaba väärtpaberitulu piirmäär (Iirimaa, Luksemburg, UK) ► Maksusoodustused pikaajaliste investeeringute maksustamisel (Leedu, Luksemburg) ► Väärtpaberitulu täielik maksuvabastus (Dubai, Läti) ► Madalam maksumäär (Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, UK) ► Teised maksusoodustused lähtuvalt baasvaluutast (Taani) ► Suurem maksumäär ja erandite puudumine (Holland, Rootsi, Soome) Lk 28 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 29. Ettepanekud eraisikute väärtpaberitulude maksustamise muutmiseks ► Eesti residendist eraisiku väärtpaberitulude maksustamise muutmiseks võrreldes naaberriikidega atraktiivseks, võiks kaaluda järgmisi ettepanekuid: ► Maksusoodustused pikaajaliste investeeringute maksustamisel, sidudes tulumaksu maksmise kas hoidmisperioodiga või raha tarbimisse võtmisega ► Võtta kasutusele madalam väärtpaberitulude maksumäär võrreldes tavalise tulumaksumääraga ► Läti ja Leeduga võrreldes parema positsiooni saavutamiseks tuleks väärtpaberiinvesteeringute maksustamisel väärtpaberituludele kehtestada täielik maksuvabastus Lk 29 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 30. Metoodika ja allikad 1 Uuringu tutvustus 2 Kokkuvõte 3 Tööjõu maksustamine 4 Töölepingute tingimused 5 Väärtpaberitulude maksustamine 6 Metoodika ja allikad Lk 30 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 31. Uuringu metoodika ja allikad ► Uuring valmis Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse tellimusel. ► Uuringu teostamisel koguti allnimetatud Ernst & Young allikatest esmane info võrdlusriikide kohta ja seejärel kooskõlastati saadud teave vastava riigi Ernst & Young spetsialistidega. Esmase info ja välisriigi kinnituse põhjal teostati võrdlev analüüs, mille tulemusena valmis presentatsioon ja uuringutulemuste raport. Uuring põhineb algandmete osas eelkõige järgmistel allikatel: ► Ernst & Young Global Executive 2007 ja Global Executive 2008 ► Ernst & Young Corporate Tax Guide 2008 ► Ernst & Young EY Passport andmebaas ► Ernst & Young “Tax Cost Estimator” andmebaas ► Ernst & Young “European Social Security Network” andmebaas Lk 31 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus
  • 32. Piirangud ► Antud uuring puudutab Eesti konkurentsivõimet ainult tööjõu maksustamise, töölepingu lõpetamise, välismaalaste tööjõukulude maksustamise ja välismaalaste töölepingu ning eraisikute väärtpaberitulude maksustamine seisukohast. ► Kuna riigi konkurentsivõimet mõjutavad oluliselt mitmed teised tegurid lisaks maksukoormusele, samuti mitmed muud tegurid tööjõu paindlikkuse osas, siis on oluline käesoleva uuringu tulemusi vaadata koosmõjus muude riigi konkurentsivõimet puudutavate näitajatega. ► Uuringu läbiviijad on teinud kõik, mis võimalik, et tagada kõigi uuringus esitatud lähteandmete õigsus ja kehtivus. Arvestades uuringus vaadeldud riikide hulka ja uuringu üldistatuse taset, ei kajasta uuring kõiki konkurentriikide maksustamise ja töölepingu regulatsiooni detaile ja seega ei ole välistatud, et uuringus vaadeldud riikides võib olla täiendavaid soodustusi või piiranguid. ► Uuringu tulemused on mõeldud kasutamiseks informatiivsel eesmärgil ega ole vaadeldavad õigusliku või majandusliku nõuandena konkreetse ärilise üksikjuhtumi osas otsuse langetamiseks. ► Käesolev uuring on antud Ettevõtluse Arendamise SA-le ja selle edastamine kolmandatele isikutele ei ole piiratud. Käesolevas dokumendis sisalduva info kasutamisel mistahes kolmanda osapoole poolt ei vastuta Ernst & Young Baltic AS sellele infole tuginemisest tuleneda võiva kahju, kaotuste ega kulutuste eest. ► Arvestada tuleks, et uuringus vaadeldud riikide maksusüsteemid on dünaamilised ja muudatused võivad olla sagedased. Ernst & Young Baltic AS ei vastuta uuringu alginfo muutumise eest tulevikus tulenevalt muudatustest analüüsitud riikide õigusaktides. Seega ei vastuta Ernst & Young Baltic AS nõuannete, soovituste või algandmete edaspidise kasutamise eest Ettevõtluse Arendamise SA tegevuses seoses õigusaktidesse edaspidi tehtavate parandustega. ► Antud uuringus kasutatud algandmed on esitatud 15. september 2008.a. seisuga. ► Ükski praegune, endine või tulevane Ernst & Young Global Limited või Ernst & Young International Limited liige, Ernst & Young Baltic AS partner, juhataja, töötaja, alltöövõtja ja/või esindaja ei ole isiklikult vastutav Ettevõtluse Arendamise SA ega kolmandate isikute ees. Lk 32 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus