Your SlideShare is downloading. ×
0
Liia Vijand<br />Maailma majandus kahe maailmasõja vahel.Demokraatlikud riigidDiktatuurid<br />
Suur majanduskriis 1929-1933  (suur depressioon<br />http://www.youtube.com/watch?v=7i6c_R5Pds4&feature=related<br />Suure...
.<br />http://images.businessweek.com/ss/07/04/0426_dow/image/2_great_depression.jpg<br />
Põhjused:<br /><ul><li>Ületootmine – toodeti rohkem, kui jõuti osta. (Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände...
Vale majandamine – võeti palju laene, inimesed ei suutnud laene tagasi maksta.
Valitsuse vead kriisi ajal – loobumine vabakaubandusest ja kõrgete tollide kehtestamine (Kriisi puhkedes hakkasid riigid t...
 Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932.a. Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise).
 Uus hüperinflatsiooni laine.
 Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- st et inflatsiooni pidurdamis...
 Laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. </li></ul>Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud...
Keinsianistlik majanduspoliitika<br />USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei <br />pooldas majandusliku liberalis...
Keinsianistlik majanduspoliitika sisu:<br /><ul><li>riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma.
riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist;
 riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, ...
kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud).
suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist.
riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon).
selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi.
majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse. </li></li></ul><li>Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid <br />kasu...
Suur majanduskriis Eestis<br />Tabas eelkõige põllumajandust. Hindade langus, tollidetõkete <br /> kasv välismaal, sisetur...
Demokraatlikud riigid kahe MS vahel<br />I MS olid peale jäänud demokraatlikud riigid – tõstis see <br /> demokraatia auto...
Ameerika Ühendriigid<br /> Arenes kiiresti: kasvas USA väline võimsus ja kodanike jõukus.<br /> Tuhandete võimaluste maa –...
FranklinDelanoRoosevelt<br />    1932.a. valiti presidendiks, kes lubas riigi kriisist välja viia.  Reformid:<br />New Dea...
Inglismaa<br />Prantsusmaa<br />Väljus I MS võitjana, aga kaotas oma juhtpositsiooni.<br />Inglismaa osa maailma majanduse...
Eesti Vabariik<br />Asutav kogu võttis vastu 15. juuni 1920. esimese põhiseaduse<br />Kõrgeim võimukandja rahvas, kes viis...
Sisepoliitiline areng<br />  Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Enamasti<br />  olid erakonnad suhteliselt ...
Diktatuurid<br />
Tunnused:<br /><ul><li>Autoritaarne riik
Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

12 kl kordaminemajandusdemokraatiadiktatuurid

1,057

Published on

12 kl kordamine 2011

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,057
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "12 kl kordaminemajandusdemokraatiadiktatuurid"

  1. 1. Liia Vijand<br />Maailma majandus kahe maailmasõja vahel.Demokraatlikud riigidDiktatuurid<br />
  2. 2. Suur majanduskriis 1929-1933 (suur depressioon<br />http://www.youtube.com/watch?v=7i6c_R5Pds4&feature=related<br />Suure majanduskriisile paneb aluse majanduse<br />ülekuumenemine USA-s. 29. okt 1929 puhkes New Yorgi <br />börsil paanika: müüdi väärtpabereid -> hinnad langesid -><br />Inimesed kaotasid oma vara ja ei suutnud laene tagasi maksta -><br /> pangandus varises kokku. Pankrottide laine -> <br />töötuse kasv -> ostujõu langus -> tootmine langes.<br />Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, <br />aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. <br />Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra<br /> teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa <br />diktatuuride tekkimisele (nt natside võimuletulekule Saksamaal; <br />autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934)<br />
  3. 3. .<br />http://images.businessweek.com/ss/07/04/0426_dow/image/2_great_depression.jpg<br />
  4. 4. Põhjused:<br /><ul><li>Ületootmine – toodeti rohkem, kui jõuti osta. (Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist).
  5. 5. Vale majandamine – võeti palju laene, inimesed ei suutnud laene tagasi maksta.
  6. 6. Valitsuse vead kriisi ajal – loobumine vabakaubandusest ja kõrgete tollide kehtestamine (Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (rakendasid protektsionismi) jne.)</li></li></ul><li> Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad <br />Põhjused:<br /><ul><li> USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt.
  7. 7. Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932.a. Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise).
  8. 8. Uus hüperinflatsiooni laine.
  9. 9. Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- st et inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule.
  10. 10. Laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. </li></ul>Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. <br />
  11. 11. Keinsianistlik majanduspoliitika<br />USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei <br />pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi <br />ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse <br />arendamisel, seetõttu riik majanduskriisi esialgu ei <br />sekkunud.<br />1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei <br />kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New<br />Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika omakorda <br />põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = <br />keinsianism  (majanduse riikliku reguleerimise <br />põhimõtted).<br />
  12. 12. Keinsianistlik majanduspoliitika sisu:<br /><ul><li>riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma.
  13. 13. riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist;
  14. 14. riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade.
  15. 15. kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud).
  16. 16. suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist.
  17. 17. riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon).
  18. 18. selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi.
  19. 19. majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse. </li></li></ul><li>Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid <br />kasutades väljus enamik maailma riike 1933-<br />1934.a. jooksul majanduskriisist. <br />Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt <br />aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine <br />1930-ndate aastate teisel poolel. <br />
  20. 20. Suur majanduskriis Eestis<br />Tabas eelkõige põllumajandust. Hindade langus, tollidetõkete <br /> kasv välismaal, siseturu kiire kokkukuivamine (suur osa rahvast<br /> ostujõuetu). <br />Tulemus:<br />Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu ületas väljaveo), <br /> paljud ettevõtted pankrotistusid, tehaseid suleti või vähendasid <br /> ootamist, pangad pankrotistusid. Tööpuuduse kasv.<br />Ületamine:<br /> Kokkuhoiupoliitika, kontroll väliskaubanduse üle, põllumeeste<br /> toetamine, hädaabitööde korraldamine -> aitas kriisi leevendada.<br /> Krooni devalveerimine aitas kriisist täielikult üle saada.<br /> Suur majanduskriisi tulemusena suundus Eesti autoritaarse <br /> korra poole.<br />
  21. 21. Demokraatlikud riigid kahe MS vahel<br />I MS olid peale jäänud demokraatlikud riigid – tõstis see <br /> demokraatia autoriteeti. Pärast sõda suurenes demokraatlike <br /> riikide arv järsult, nt uued riigi<br /> Lainesid ka demokraatlikud vabadused, nt valimisõiguse <br /> said ka naised.<br />Demokraatlikud ideoloogiad:<br />Konservatiivid – vabaturumajandus, hea on see, mis on ajaloos järgi proovitud: üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine<br />Sotsiaaldemokraadid – riigi suurem sekkumine majandusse, kõrgete maksude kehtestamine, et aidata abivajajaid. Ideaal: ühiskond, kus puudub suur aineline ebavõrdsus.<br />
  22. 22. Ameerika Ühendriigid<br /> Arenes kiiresti: kasvas USA väline võimsus ja kodanike jõukus.<br /> Tuhandete võimaluste maa – lehepoisist miljonäriks.<br />Nn kuiv seadus – loodeti teha lõpp alkoholi tarbimisele, ametliku <br /> tootmise asemel hakkas sellega tegelema organiseeritud <br /> kuritegelikud jõugud e maffia.<br /> Välispoliitikas: isolatsioonipoliitika.<br />http://www.youtube.com/watch?v=kCZPzHg0h80<br />http://pilt.delfi.ee/picture/4422305/<br />http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_United_States.svg<br />
  23. 23. FranklinDelanoRoosevelt<br /> 1932.a. valiti presidendiks, kes lubas riigi kriisist välja viia. Reformid:<br />New Deal – uus kurss vt eest poolt. <br />Töökohtade loomine – hädaabitööd.<br />Miinimumtöötasu ja maksimaalne tööpäeva pikkus.<br />Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest: <br />töötuabiraha, vanuritele pension, <br />vaestele peredele toetused.<br />Piirangud põllumajanduses -> <br />toodeti vähem, hinnad tõusid, <br />põllumeeste sissetulekud kasvasid<br />Kontroll panganduse üle.<br />1933.a. hakkas riik kriisist väljuma.<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b8/FDR_in_1933.jpg<br />
  24. 24. Inglismaa<br />Prantsusmaa<br />Väljus I MS võitjana, aga kaotas oma juhtpositsiooni.<br />Inglismaa osa maailma majanduses kahanes, suutmatus kaasa minna uuendustega.<br />Inglismaa püsis sisepoliitiliselt stabiilsena ja suutis suurest majanduskriisist väljuda kiiremini kui teised Euroopa riigid.<br />Suurbritannia impeeriumi rahvad soovisid impeeriumi alt vabaneda, nt Iirimaa 1937.<br />Sõjajärgne majanduskriis väike, sest sai enda kätte kõrge tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad.<br />Muutus tööstusriigiks.<br />Sisepoliitiline ebastabiilsus: valitsuste kiire vahetumine.<br />Rahvarinne – vasakpoolsete ja tsentristlike parteide koostöö, stabiliseeris natuke olukorda.<br />Välispoliitikas pürgis Euroopa mandriosa tähtsaimaks suur-võimuks, tal aga puudus selleks vajalik majanduslik ja sõjaline jõud.<br />
  25. 25. Eesti Vabariik<br />Asutav kogu võttis vastu 15. juuni 1920. esimese põhiseaduse<br />Kõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu ellu:<br />Valimistel.<br />Rahvahääletusel.<br />Rahvaalgatusel.<br />Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100 liiget, ühekojaline), täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus.<br />Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid.<br />Laiad kodanikuõigused:<br />Täielik võrdsus seaduse ees.<br />Isiku- ja korteripuutumatus.<br />Kirjavahetuse saladus.<br />Koosolekute-, usu-, sõnavabadus jne<br />Põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle.<br />
  26. 26. Sisepoliitiline areng<br /> Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Enamasti<br /> olid erakonnad suhteliselt väikearvulised ja tihtipeale puudus neil <br /> kindel maailmavaateline alus ja selgepiirilise sotsiaalse grupitoetus. <br /> Koalitsioonivalitsused moodustusid 4-5 erakonnast -> tekkisid sisemised <br /> pinged -> koalitsioon lagunes -> valitsus astus tagasi -> valitsuskriis.<br /> Välispoliitika<br />1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu kõiki Balti riike. <br />1922 astus Eesti Rahvasteliitu. <br />Kaks võimalikku ohuallikat: Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. 1.dets 1924. kommunistide korraldatud riigipöördekatse. <br />Püüti normaliseerida suhteid nii Vene (ei õnnestunud kui ka <br /> Saksamaaga (õnnestus). <br />Luua suhteid suurriikidega, nt Inglismaaga (siduvaid lepinguid ei sõlmitud). <br />Balti liit – Soome, Eesti, Läti, Leedu sõjalis-poliitiline koostöö välisagressiooni tõrjumiseks. Liitu ei loodud. <br />1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping.<br />
  27. 27. Diktatuurid<br />
  28. 28. Tunnused:<br /><ul><li>Autoritaarne riik
  29. 29. Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte
  30. 30. Muudavad seadusi
  31. 31. Rahvas ei saa valitsemisel osaleda
  32. 32. Erakondade tegevus piiratud või puudub
  33. 33. Konservatiivsed väärtused, vägivalda ei pooldata.
  34. 34. Totalitaarne riik
  35. 35. Võim kuulub ühele parteile
  36. 36. Kodanlikud vabadused piiratud
  37. 37. Inimõiguste rikkumine, repressioonid
  38. 38. Juhikultus, isikukultus
  39. 39. Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel
  40. 40. Majandus riigi kontrolli all
  41. 41. Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest:
  42. 42. Itaalias fašistlik partei
  43. 43. Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei
  44. 44. NSVL kommunistlik partei</li></li></ul><li>Diktatuuride tekkimise põhjused<br />Pettumus I MS tulemustes (Itaalia, Saksamaa)<br />Inimeste elujärje halvenemine I MS järjel (Venemaa) ja <br />seoses 1929-1933.a. majanduskriisiga (Saksamaa, Itaalia)<br />Poliitiliste erakondade arenematus<br />Demokraatia traditsioonide nõrkus (Sks, Venemaa, It)<br />Vead põhiseadustes ja valimisseadustes (presidendi ja <br />parlamendi suhe, üliproportsionaalne valimisseadus)<br />Sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigis seoses sisserände piiramisega USA-sse<br />Kodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Vene eeskujul (Itaalia, Sks)<br />Raskustest ülesaamiseks toetati nn. karmikäelist valitsemist<br />edasi<br />
  45. 45. Autoritaarne Eesti<br />K.Päts ja J.Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde <br />12. märts 1934.<br />6-kuuline kaitseseisukord:<br />keelustati poliitilised meeleavaldused <br />suleti vabadussõjalaste ühingud. <br />Tallinn võeti oma kontrolli alla<br />hakati arreteerima vabadussõjalasi.<br />Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, <br />tühistati vabadus-sõjalaste saadikumandaat omavalitsustes<br />käivitati puhastustöö riigiaparaadis. <br />
  46. 46. Vaikiv ajastu: Riigikogu saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Sõnavabaduse piiramine, tsensuur, propaganda, erakondade tegevuse keelustamine, Isamaaliit ainupartei. <br />Uus põhiseadus: Eesti riigipea president, kellel olid laialdased õigused, Riigikogu kahekojaline (Riigivolikogu 80 saadikut rahva poolt, Riiginõukogu 40 liiget osaliselt määrati, osaliselt valiti). Rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streikimise õigus, piirati ka rahvahääletust ja valimisõigust.<br />Autoritaarne Eesti<br />
  47. 47. Loobuti presidendi otsevalimistest, 24. aprill 1938 kinniti <br />Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.<br />Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. <br />Kohalikud inimesed räägivad, et ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. <br />Peaminister riigivanema ülesannetes24.01.1934-03.09.1937riigihoidja03.09.1937-24.04.1938president24.04.1938-17.06.1940<br />http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81952<br />
  48. 48. Diktatuuririikide juhid: Adolf Hitler (1889-1945) Saksamaal<br />
  49. 49. Sündis Austria-Saksa piiriäärses Lintzi linnas. Oli üksildane laps, kes unistas kunstniku elukutsest, aga teda ei võetud kunstikooli vastu, oli sellest pettunud. Töötas ehitustöölisena ja maalis postkaarte. Sõdis I maailmasõjas ja sai haavata. <br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ce/Bundesarchiv_Bild_183-1989-0322-506%2C_Adolf_Hitler%2C_Kinderbild.jpg<br />
  50. 50. http://arcweb.archives.gov/arc/action/ShowFullRecordDigital?initpagemodel=on&mn=resultsDetailPageModel&goto=45&sort=&%24submitId=2&%24showFullDescriptionTabs.selectedPaneId=&%24resultsDetailPageModel.pageSize=1&%24resultsDetailPageModel.search=true&%24showArchivalDescriptionsTabs.selectedPaneId=digital&%24highlight=false&%24digiSummaryPageModel.targetModel=true&%24digiDetailPageModel.currentPage=0&%24resultsPartitionPageModel.search=true&%24resultsPartitionPageModel.targetModel=true&%24resultsSummaryPageModel.pageSize=10&%24resultsSummaryPageModel.targetModel=true&%24searchId=4&%24partitionIndex=0&%24sort=RELEVANCE_ASC&%24digiDetailPageModel.resultPageModel=true&%24resultsDetailPageModel.currentPage=40&tab=init/showFullDescriptionTabs/digital&detail=digiViewModel/1<br />
  51. 51. Tõusis 1921.a. Münchenis natsionaalsotsialistide liidriks. Osales 1923.a. riigipöördekatses ja vangistati üheksaks kuuks, kus ta kirjutas oma teose “Mein Kapf”, mis saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. Oli hea kõnemee. 1933.a.tuli NSDTP eesotsas võimule.<br />Hitler, Goering, Goebbels, Hess<br />http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://farm2.static.flickr.com/1072/1043801543_a876a19e11_o.jpg&imgrefurl=http://historymike.blogspot.com/2007/08/rise-of-nazi-germany-1919-1933.html&usg=__zwyXMg1ZteAeRmCOieDSkqznnjs=&h=656&w=422&sz=52&hl=et&start=1&um=1&tbnid=2lphWEaefKyAMM:&tbnh=138&tbnw=89&prev=/images%3Fq%3Dmain%2Bkampf%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26um%3D1<br />http://arcweb.archives.gov/arc/action/ShowFullRecordDigital?initpagemodel=on&mn=resultsDetailPageModel&goto=17&sort=&%24submitId=2&%24showFullDescriptionTabs.selectedPaneId=&%24resultsDetailPageModel.pageSize=1&%24resultsDetailPageModel.search=true&%24showArchivalDescriptionsTabs.selectedPaneId=digital&%24highlight=false&%24digiSummaryPageModel.targetModel=true&%24digiDetailPageModel.currentPage=0&%24resultsPartitionPageModel.search=true&%24resultsPartitionPageModel.targetModel=true&%24resultsSummaryPageModel.pageSize=10&%24resultsSummaryPageModel.targetModel=true&%24searchId=4&%24partitionIndex=0&%24sort=RELEVANCE_ASC&%24digiDetailPageModel.resultPageModel=true&%24resultsDetailPageModel.currentPage=10&tab=init/showFullDescriptionTabs/digital&detail=digiViewModel/1<br />
  52. 52. BenitoMussolini (1883-1945) Itaalia<br /> Sündis Predappio Varno de Costa külas Itaalias. Tema isa oli sepp <br /> ja ema õpetaja. Lapsepõlv möödus vaesuses ja seetõttu jäi tema <br /> haridus poolikuks. Nooruses töötas nii õpetaja kui ka ajakirjanikuna.<br />Itaalia Sotsialistliku Partei liige, aga heideti parteist Itaalia sõttaastumise pooldamise eest välja.<br />Hea kõnemees.<br />Võttis sõdurina <br /> I ms-st osa ja sai <br /> haavata.<br />Tuli Itaalia <br /> fašistliku partei <br /> eesotsas 1922.a. <br /> võimule.<br />http://arcweb.archives.gov/arc/action/ShowFullRecordDigital?initpagemodel=on&mn=resultsDetailPageModel&goto=55&sort=&%24submitId=2&%24showFullDescriptionTabs.selectedPaneId=&%24resultsDetailPageModel.pageSize=1&%24resultsDetailPageModel.search=true&%24showArchivalDescriptionsTabs.selectedPaneId=digital&%24highlight=false&%24digiSummaryPageModel.targetModel=true&%24digiDetailPageModel.currentPage=0&%24resultsPartitionPageModel.search=true&%24resultsPartitionPageModel.targetModel=true&%24resultsSummaryPageModel.pageSize=10&%24resultsSummaryPageModel.targetModel=true&%24searchId=4&%24partitionIndex=0&%24sort=RELEVANCE_ASC&%24digiDetailPageModel.resultPageModel=true&%24resultsDetailPageModel.currentPage=50&tab=init/showFullDescriptionTabs/digital&detail=digiViewModel/1<br />http://www.edupics.com/adolf-hitler-and-benito-mussolini-t12808.jpg<br />
  53. 53. http://ce399.typepad.com/weblog/images/2007/09/09/benito_mussolini.jpg<br />Arreteeriti1903 Baselis <br />http://www.i-italy.org/7177/other-side-benito-mussolini<br />Benito Mussolini ja ta naine Rachele koos oma lastega: vanim tütar Edda (1910), poeg Vittorio (1916), Bruno (1918)ja Romano (1927), <br />noorim tütar Anna Maria (1929)<br />http://aryanwear.com/images/Mussolini1.jpg<br />
  54. 54. Stalin (1879-1953) NSV Liidus<br />Sündis Gori linnas Gruusias, tema kodanikunimi oli J.V.Džugašvili. <br /> Alustas haridusteed Tblisi vaimulikus seminaris. Vangistati <br /> marksistlikus ringis osalemise eest, istus vangis ja oli ka Siberis <br /> asumisel. Vangistuse tõttu haridustee katkes. <br /> Teda on iseloomustatud salakavala ja kättemaksuhimulise inimesena<br /> Sai 1922.a. ÜK(b)P peasekretäriks. Tuli Lenini surma järel 1924.a. <br /> NSVL võimule ja<br /> 1929.a.oli sellest <br />välja kujunenud <br />tema ainuvõim.<br />http://1.bp.blogspot.com/_FfetiF7C9vo/SGHlhAGZHlI/AAAAAAAAI0w/BmtNGp3z9O8/S760/Joseph+Stalin.+Secret+Police,+Russia,+@1908.JPG<br />http://schools-wikipedia.org/images/844/84457.jpg<br />
  55. 55. Tänan<br />
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×