Kriisid, pingelõdvendus, külma sõja lõpp

1. Liia Vijand
2014
Lähiajaloo õpik , erinevad
külma sõja ptk-d

2.  Külm sõda on kahe üliriigi – NL ja USA ning nende
liitlaste – vastasseis pärast II MS, otsene sõjaline
konflikt puudub.
 Avalik külm sõda sai alguse Berliini blokaadist.
 Vastasseisu vormid: ideoloogilised, majanduslikud,
sõjalised: vastastikune propaganda; luure;
vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine
(NATO ja VLO); võidurelvastumine
(tuumapommid); kosmos, tehnika
 “raudse eesriidega“ eraldati demokraatlikud
lääneriigid NL mõjualuste Ida-Euroopa maadest.
 Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Ungari ülestõus,
Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda.

3.  Ida-Berliini kaudu põgeneti läände
 13. august 1961 rajati
peaaegu ühe ööga
Berliini müür, mida
hiljem tugevdati
 Külma sõja sümbol

4.  Berliin oli vabalinn keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad
 Esimene Berliini kriis oli 1953, toimusid rahva
väljaastumised
 NL armee surus väljaastumised maha.
 1955. aastaks olid Saksa LV ja Saksa DV vormiliselt
lõplikult suveräänsed.
 SLV ei tunnustanud SDVd, pidades end ainsaks
Saksamaa esindajaks.
 Saksa Liitvabariigi välispoliitika põhimõtteks oli
Hallsteini doktriin – Saksa LV on saksa rahva ainuke
esindaja. Kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega
diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku
akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted.

5. 1) Concrete segment wall
(front barrier element)
2) Control Area
3) Light masts
4) Trench to block the way
for vehicles
5) Concrete road
6) Watch tower
7) Area patrolled by dogs
8) Signal construction with
trip wires
9) Border signal fence
10) Turnpike (bounds of
protection area)
http://www.foothill.fhda.edu/divisions/unification/wall.html

6.  Läänes nimetati “Kuuba kriis”, NSV Liidus “Kariibi
kriis”
 1959 ülestõusu käigus Kuubal tuli võimule Fidel Castro
(kukutades USA-meelse diktaatori Batista).
 Kuubal algasid reformid (nt natsionaliseerimine),
Kuuba hakkas lähenema ka NL-le.
 Castro väitis, et ta on marksist ja Kuubal toimub
sotsialistlik revolutsioon.
 Teravnesid suhted USAga, USAl ebaõnnestus võitlus
Castro režiimi vastu.
 NL rõõmustas – kommunism levib nii kaugele, lausa USA külje alla, toimubki juba
maailmarevolutsioon!
 USA oli sellest väga häiritud.
Monroe
Kuuba kriis
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=5&artid=4257http://news.bbc.co.uk/2/hi/4392634.stm

7.  Hruštšov paigaldas maa-maa tüüpi raketid Kuubale
 Kennedy teavitas sellest kogu maailma ja kuulutas
välja kontrolljoone merel, millest ühtegi laeva üle
sõita ei lase – nõudis raketibaaside likvideerimist.
http://www.dipity.com/mart94/Kahepooluseline-maailm/

8.  Oktoobri lõpus 1962 püsis
umbes nädala USA ja NL eriti
terav vastasseis.
 Valitses reaalne tuumasõja
oht.
 Kummagi väed
(tuumarelvadega) olid valmis
iga hetk alustama
sõjategevust.
 Lõpuks 28. oktoobril teatas
NL, et võtab raketid maha.
Sellele vastuseks USA lõpetas
Kuuba blokeerimise.
http://www.dipity.com/deynar123/Teise-maailmas-ja-l-pp/
http://www.dipity.com/deynar123/Teise-maailmas-ja-l-pp/

9.  1954 jagune Vietnam kaheks:
 NL ja Hiina toetusel Põhja-Vientam
 USA toetusel Lõuna-Vientam
 1957 partisanisõda
 1964 astus sõtta
Ameerika.
 Sõda kujunes väga
julmaks
 Napalm
http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=378784

10.  Ameeriklased tapsid Song My külas naisi, lapsi ja
vanureid.
 Avalik arvamus hakkas nõudma sõja lõpetamist
 Demonstratsioon Vietnami sõja vastu
 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping
 Sõjategevus lõppes ja ameeriklased lahkusid
 Kodusõda kestis edasi
 Lõunavietnamlased said lüüa
 1975 alistus Saigon
 1976 kaks poolt ühendati
http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/vietnami-soda
https://mrmouatmwh2011.wikispaces.com/Topic+A-
33+Trace+the+origins+of+detente+and+its+effects+on+the+Cold+War%3B+and+describe+the+renewal+of+Cold+War+tensions+in+the+1980%27s

11.  Rahulolematus partei I sekretäri ja riigi presidendi
Antonin Novotnyga, sunniti tagasi astuma
 A. Dubćek kuulutas välja nn inimnäoline
sotsialismi
 Väikeettevõtlus
 Kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve
 Moskva otsustas jõuliselt sekkuda
 Brežnevi doktriin – NL on õigus ja kohus kaitsta
sotsialismi kõikjal ja NL kavatseb seda ka teha
 NL sekkumist nõudsid ka teised sotsialismiliidrid,
sest kardeti rahulolematuse kasvu ka mujal
https://sites.google.com/site/pambidfinalproject/brinkmanship-to-detente-and-internal-struggles

12.  Prahasse sisenesid tankid
 Tankitorudesse asetati lilli – loodeti, et hea sõna
võidab kurja
 Tankid ei lahkunud – toimusid kokkupõrked ja
valati verd
 Praha kevad suruti maha
 See oli näide sellest, et nõukogude režiim ei
muutu aja jooksul mõistlikumaks ega parane.
 Tugevnes dissidentlus
 Praha kevad

13.  Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei
oldud suudetud takistada kommunismi levikut,
majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NL
tugevnevat – lääneriigid vajasid hingetõmbeaega – algas
pingelõdvendus
 Pingelõdvendus: suhete paranemine NL ja lääneriikide
vahel 1970-aastate algul
 Esmalt hakkasid soojenema
NL ja Pr suhted: arenes
majanduslik ja kultuuriline
koostöö
 Hakkasid paranema NL
suhted ka teiste lääneriikidega
http://www.ambafrance-
uk.org/IMG/jpg_Charles_de_Gaulle.jpg
http://precariopoli.files.wordpress.com/2008/08/breznev.png
Charles de Gaulle Leonid Brežnev

14.  Nn Vietnami sündroom
(masendus, mis tekkis USA
ühiskonnas pärast edutut sõda
Vietnamis)
 Kasvav tuumasõja oht
 Nõukogude juhtkonna kartus
jääda kahe vaenuliku jõu,
Hiina ja USA vahele.

15.  Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksamaa, NL ja Poola vahel
– tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge.
 Brežnev allkirjastas Saksa LV koostöölepinguid nii kultuuri
kui ka majandusevallas. Nende majanduslikud suhted
hakkasid kiiresti arenema.
 Nixon sai (1969) USA presidendiks. USA välispoliitika
eesmärgiks sai heade suhete loomine kommunistlike
suurriikide Hiina ja NLga.
 Tulemus:
 USA väed lahkusid
Vietnamist,
 normaliseerusid suhted
Pekingiga,
 algas pingelõdvendus
Euroopas Nixon tervitab Hiina visiidil Mao Zedongi
http://news.xinhuanet.com/english/2007-02/20/xinsrc_032020421075851517201.jpg

16. http://ndynes.weebly.com/richard-nixon-and-
detente.html

17.  1972 külastas Nixon NL, sõlmiti “NSV Liidu ja Ameerika
Ühendriikide suhete alused”, mille järgi pidid üliriikide liidri
korrapäraselt kohtuma hakkama.
NLKP XXIV kongressil
esitati Brežnevile küsimus,
miks meie maal ei jätku liha.
Brežnev vastas. “Seltsimehed!
Me liigume kommunismile
seitsmepenikoorma
sammudega ja loomakari ei
jõua meile lihtsalt järele!”.
https://sites.google.com/site/pambidfinalproject/brinkmanship-to-detente-and-internal-struggles

18.  Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-,
kaubandus-, teadus-, tehnika-, kultuurialaseid
kokkuleppeid.
 Strateegilise relvastuse piiramise lepingud:
 1972 NL ja USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi
 1972 SRP1 – NL ja USA ei ehita juurde järgneva viie aasta
jooksul ühtegi tuumarelva
kandur
 1973 algasid läbirääkimised
tuumarelva kandurite
vähendamiseks, kuid lepingut
ei sõlmitud

19.  Helsingi protsess - Euroopa julgeoleku ja
koostöönõupidamine
 “Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel”, mille
allkirjastasid 33 riiki
 Sisu:
 Euroopa julgeolek ja Euroopa piiride vääramatus
 Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö
 Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas – see andis
õiguse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat
liikumist Euroopas ja seista inimõiguste rikkumise vastu
 OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

20. Helsingi protsess oli kasulik:
NL-le: ei teinud uuendusi, aga seevastu tugevdas oma
positsioone kolmandas maailmas ja võidurelvastumises
USAle: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide
tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust ja
läbikäimist lääne maailmaga
Pingelõdvenduse tulemused:
Tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel
 Lääneriikide investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse
 Tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine
 Turism
Õõnestas idablokki seest poolt – ebaotstarbekad
laenud viisid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid
läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme.

21.  Lenin näitas, kuidas tuleb juhtida.
 Stalin näitas, kuidas peab juhtima.
 Hruštšov näitas, et iga loll võib juhtida.
 Brežnev näitas, et mitte iga loll ei suuda juhtida.
http://rosenblumtv.files.wordpress.com/
2007/10/lenin.jpg
http://scrapetv.com/News/News%20Pages
/Everyone%20Else/images-2/josef-stalin-
waving.jpg
http://www.deceptively-simple.com/wp-
content/uploads/2008/12/khrushchev_shoe1.jpg
http://paber.ekspress.ee/fotodb/234E8F2B633F0481C22
5724B0064F293/$file/tn_eefv-6wppk6.jpg

22.  Stagnatsioon e seisak kajastus nii vaimuelus,
poliitikas kui ka majanduses:
 Käsumajandus
 Ekstensiivne majandus – naftamaardlate avastamine
 Sõjatööstuse arendamine
 Defitsiit e kaupade puudus
 Dissidendid e teisitimõtlejad
 1970ndatel tugevnes dissidentlik liikumine
 Omaalgatuslikud väljaanded
 Kuulsamad dissidendid Solženitsõn ja
Sahharov
 Dissidente saadeti maalt välja, vangistati,
nende perekondi kiusati taga jne http://www.europarl.europa.eu/eplive/expert/photo/20070911P
HT10279/pict_20070911PHT10279.jpg
Andrei
Sahharov

24.  Pingelõdvenduse ajal oli NL oli oma mõjuvõimu
Kolmandas Maailmas suurendanud, oli süvenenud
karistamatuse tunne.
 Afganistani valitsus oli nõukogudemeelne, sisemiste
konfliktide lahendamiseks kutsuti NSV Liit appi.
 1979 otsustas poliitbüroo teha riigipöörde seal ning
asendada senine valitseja otse Moskvale alluvaga.
 President H. Amin tapeti.
 Sinna saadeti üle 50 000
mehe
 Afganistani sõjas sõdis
ka 1652 tollasest ENSVst
kutsealustena teeninud
meest, kellest 36 hukkus http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Mujahideen_village.JPEG

25. Reaktsioon toimunule:
 Boikoteeriti Moskva olümpiamänge
 http://www.youtube.com/watch?v=JHqdWFpJkpk
 Olümpiamängudel osales 81 riiki 5326 sportlasega.
 62 riiki ei osalenud olümpiamängudel, põhjuseks boikott
NL sissetungi pärast Afganistani või majanduslikud
probleemid, nt USA, Lääne-Saksamaa, Jaapan, Kanada,
Türgi, Gambia jt. kaart
 Afganistanis alanud sissisõda käis NLle üle jõu.
Tulemus: kokku kaotas NL üle 15 000 mehe ja
näitas, et on haavatav.
Hukkus ka palju kohalikke, paljud olid sunnitud
põgenema.

26.  Tagasi

27.  Nõukogude võim alahindas kiriku mõju maailmas toimuvale.
 Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks, kellest sai
Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eestkõneleja.
 http://www.youtube.com/watch?v=AxvKK735gFY&feature=related
 Külastas Poolat. Sellel külaskäigul oli suur mõju: paavst
kuulutas, et inimestel
on õigus vabadusele ja
kutsus neid üles hirmust
üle saama.
 1981 tehti talle atentaadi
katse, mille uurimisel
jõuti KGB-ni.
http://www.medaloffreedom.com/PopeJohnPaulIImeetsMotherTe
resa.jpghttp://paber.ekspress.ee/fotodb/DF1089D7E491721
DC2256FDC00327CC2/$file/tn_paavst.jpg
Paavst külastas Tallinna 1993 Ema Theresia ja paavst

28. Solidaarsuse loomine
 Poolas levis rahulolematus. 1970. aastal suruti sõjaväe abil
maha rahutused Gdanskis. Surma sai üle 100 inimese.
 Gdanskis alustasid laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud
ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes palga tõstmist.
 Streigi etteotsa tõusis elektrik Lech Walesa, kes esitas
majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi.
 Tugevnes opositsiooniliikumine, moodustati põrandaluseid
organisatsioone. Hakati võitlema tööliste õiguste ja vabade
ametiühingute eest. Streik laienes üle kogu Poola. Selle
aitasid kaasa raadio Vaba Euroopa saated
 31.08 1980 kokkulepe, mis tagas õiguse
ühineda vabadesse ametiühingutesse,
tõstis töötajate palka ning tagas neile
paremad töötingimused.
 Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus.http://www.achievement.org/achievers/wal1/large/wal1-003.jpg
Lech Walesa

29.  Solidaarsusega liitus pea kogu tööliskond, ligi 10
miljonit inimest. Poola kommunistlik juhtkond oli
kaotamas kontrolli olukorra üle.
 Kompartei etteotsa sai W. Jaruszelski, kes kehtestas
13.12 1981 sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse
tegevuse lõpetatuks.
 Vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, L.Walesa.
 Üle maa puhkesid streigid, mida jõuga maha suruti.
Hukkus üle 100 inimese.
 Hävitati küll Solidaarsus,
kuid ka nõukogude võimu
autoriteet.
http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/

30. http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/

31. Uus strateegia külma sõja võitmiseks – NL lammutamine:
 USA pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopa
riikides, toetama võitlust kommunismi vastu
 NL tuli majanduslikult nurka suruda
 Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine
http://www.russiablog.org/ReaganAmericanFlag.jpg
Ronald Reagan (1981-1989) http://englishrussia.com/index.php/2006/09/14/buran-the-first-russian-shuttle

32. Tähtede sõda
 Suur osa USA enda eksperte pidas projekti
utoopiliseks, kuid NL oli sunnitud tunnistama
oma mahajäämust võidurelvastumises.
 Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani
kohtumisel Islandil 1986. a. sügisel oli
tähesõdade programm Gorbatšovi
initsiatiivil üheks
põhiküsimuseks.
 Tähesõdade programm
oli üks NL majandusliku
kokkuvarisemise
kiirendajaid
Reagan ja Gorbatšov
https://mrmouatmwh2011.wikispaces.com/Topic+A-33+Trace+the+origins+of+detente+and+its+effects+on+the+Cold+War%3B+and+describe+the+renewal+of+Cold+War+tensions+in+the+1980%27s

33. http://www.la-fin-du-monde.fr/2009/12/le-3-novembre-1983-le-jour-ou-la-%C2%AB3eme-guerre-
mondiale%C2%BB-a-failli-commencer/

34.  USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid e
modžaheede moodsate relvadega, mis sundis NSV
Liidu Afganistanist lahkuma.
 USA toetas põranda alla läinud Solidaarsust moodsa
side- ja trükitehnikaga. USA kehtestas Poola suhtes
majandussanktsioonid, mis nõrgestasid riiki veelgi
enam. Walesa vabastati vangistusest ja sai Nobeli
rahupreemia.
 Reagan kukutas läbi gaasijuhtme projekti, mis oleks
ühendanud Siberit ja Euroopat.
 USA veenis Saudi Araabiat suurendama
naftatootmist, mis vähendas selle hinda.
 USA piiras kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NL.
 Tulemus: NL on 1980. aastate keskpaigaks pankrotis.

35.  Brežnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid
meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad
päikesele lendama." Teda püütakse veenda: "Nad
põlevad ju päikesel ära." Brežnev: "Ka sellele on
mõeldud. Start toimub öösel."
 Nixonil läheb Valges Majas elektripirn läbi. Vajutab nupule,
tuleb töömees ja vahetab pirni ära. Nixon annab mehele viis
dollarit. Brezhnevil läheb Kremlis pirn läbi. Brežnev kutsub
ihukaitsja. Ihukaitsja kutsub töömehe ja otsib selle läbi.
Töömees vahetab pirni. Brežnev paneb endale Lenini ordeni
rinda. Teise Lenini ordeni annab töömehele. Siis mõtleb
natuke ja paneb endale veel ühe ordeni rinda.
http://press.take88.com/the-silent-majority-won%E2%80%99t-stop-screaming/
http://www.retrotex.fi/epages/TP.sf/fi_F
I/?ObjectPath=/Shops/07062006-
206575/Products/300163

36.  Reagan tekitas segadust NL liidrites, sest ta
osutus sama järjekindlaks kui Kremli juhtkond.
 Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt
võetav.
 Antropov üritas karmide juhtimisvõtetega uut hoogu
arengule anda, mõistmata, et käsumajandus on end
ammendanud.
 Gerantokraatia ehk vanurite võim NL.
 NL 1980. keskpaigaks: majandus
pankrotis, relvastus neelas ressursse,
USA-st jäädi maha, kaotatud oli
autoriteet nii kodus kui ka võõrsil
 Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Juri Andropov (1982-1984)
http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Andropov1.jpg
goo.gl/5HAQJv

37.  1985.a. tuli NL võimule Gorbatšov, kes
asus suhteid lääneriikidega parandama.
 Glasnost - Gorbatšovi poliitika, mis oli
suunatud piirangute kaotamisele meedias ja kultuuris,
kuid ka poliitiliste otsuste avalikustamisele ja avalikule
diskussioonile nende üle. Katsed avalikkust mingil määral
siiski raamides hoida nurjusid, hakati paljastama
kommunistliku partei juhtimisel toime pandud
kuritegusid
 perestroika –Gorbatšovi poliitika, mis oli suunatud
majanduslikult mahajäänud ja vaimselt stagneerunud
NL reformimisele, säilitades NL kui sotsialistliku riigi,
nõukoguliku riikliku korralduse ja kommunistliku partei
juhtrolli. See ei õnnestunud ja NL lagunes
http://www.elu24.ee/?id=11139

38. http://www.virumaa.ee/2005/03/ve-gorbatsov-mihhail-peasekretar/

39.  Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987 lepiti kokku,
et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid.
 NL asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-
Euroopast.
 Loobuti nn Brežnevi doktriinist.
 1989 kukkusid kokku NL nukurežiimid Ida-Euroopas.
(vihikust sotsialismileeri lagunemine)
 1990.a. ühines Saksamaa (vihik)
 Pariisis kirjutati Euroopa riikide tippkohtumisel alla
tavarelvastuse vähendamise leppele.
 Külma sõja lõpetas NSVL kadumine
maailmakaardilt 1991!