12 kl est ja lähi kordamine majandus,demokraatia,diktatuurid
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

12 kl est ja lähi kordamine majandus,demokraatia,diktatuurid

on

  • 2,194 views

 

Statistics

Views

Total Views
2,194
Views on SlideShare
2,194
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
24
Comments
2

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
  • Uu-jeee, hullu-pööra meeldib :D
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
  • Be the first of your friends to like this. :D
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

12 kl est ja lähi kordamine majandus,demokraatia,diktatuurid 12 kl est ja lähi kordamine majandus,demokraatia,diktatuurid Presentation Transcript

  • Maailma majandus kahe maailmasõja vahel.
    Demokraatlikud riigid
    Diktatuurid
    Kordamine
  • Suur majanduskriis 1929-1933 (suur depressioon
    http://www.youtube.com/watch?v=7i6c_R5Pds4&feature=related
    Suure majanduskriisile paneb aluse majanduse
    ülekuumenemine USA-s. 29. okt 1929 puhkes New Yorgi
    börsil paanika: müüdi väärtpabereid -> hinnad langesid ->
    Inimesed kaotasid oma vara ja ei suutnud laene tagasi maksta ->
    pangandus varises kokku. Pankrottide laine ->
    töötuse kasv -> ostujõu langus -> tootmine langes.
    Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali,
    aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.
    Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra
    teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa
    diktatuuride tekkimisele (nt natside võimuletulekule Saksamaal;
    autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934)
  • .
    http://images.businessweek.com/ss/07/04/0426_dow/image/2_great_depression.jpg
  • Põhjused:
    • Ületootmine – toodeti rohkem, kui jõuti osta. (Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist).
    • Vale majandamine – võeti palju laene, in-sed ei suutnud laene tagasi maksta.
    • Valitsuse vead kriisi ajal – loobumine vabakaubandusest ja kõrgete tollide kehtestamine (Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (rakendasid protektsionismi) jne.)
  • Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad
    Põhjused:
    • USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt.
    • Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932.a. Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise).
    • Uus hüperinflatsiooni laine.
    • Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- st et inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule.
    • Laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud.
    Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne.
  • Keinsianistlik majanduspoliitika
    USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei pooldas
    majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi
    võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel,
    seetõttu riik majanduskriisi esialgu ei sekkunud.
    1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat
    F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”).
    New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase
    J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism  (majanduse riikliku
    reguleerimise põhimõtted).
  • Keinsianistlik majanduspoliitika sisuks on:
    • riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma.
    • riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade.
    • kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud).
    • suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist.
    • riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon).
    • selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi.
    • majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse.
  • Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist.
    Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel.
  • Suur majanduskriis Eestis
    Tabas eelkõige põllumajandust. Hindade langus, tollidetõkete
    kasv välismaal, siseturu kiire kokkukuivamine (suur osa rahvast
    ostujõuetu).
    Tulemus:
    Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu ületas väljaveo),
    paljud ettevõtted pankrotistusid, tehaseid suleti või vähendasid
    ootamist, pangad pankrotistusid. Tööpuuduse kasv.
    Ületamine:
    Kokkuhoiupoliitika, kontroll väliskaubanduse üle, põllumeeste
    toetamine, hädaabitööde korraldamine -> aitas kriisi leevendada.
    Krooni devalveerimine aitas kriisist täielikult üle saada.
    Suur majanduskriisi tulemusena suundus Eesti autoritaarse
    korra poole.
  • Demokraatlikud riigid kahe ms vahel
    I ms olid peale jäänud demokraatlikud riigid – tõstis see
    demokraatia autoriteeti. Pärast sõda suurenes demokraatlike
    riikide arv järsult.
    Lainesid ka demokraatlikud vabadused, nt valimisõiguse
    said ka naised.
    Demokraatlikud ideoloogiad:
    Konservatiivid – vabaturumajandus, hea on see, mis on ajaloos järgi proovitud: üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine
    Sotsiaaldemokraadid – riigi suurem sekkumine majandusse, kõrgete maksude kehtestamine, et aidata abivajajaid. Ideaal: ühiskond, kus puudub suur aineline ebavõrdsus.
  • Ameerika Ühendriigid
    Arenes kiiresti: kasvas USA väline võimsus ja kodanike jõukus.
    Tuhandete võimaluste maa – lehepoisist miljonäriks.
    Nn kuiv seadus – loodeti teha lõpp alkoholi tarbimisele, ametliku
    tootmise asemel hakkas sellega tegelema organiseeritud
    kuritegelikud jõugud e maffia.
    Välispoliitikas: isolatsioonipoliitika.
    http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_United_States.svg
  • FranklinDelanoRoosevelt
    1932.a. valiti presidendiks, kes lubas riigi kriisist välja viia. Reformid:
    New Deal – uus kurss vt eest poolt.
    Töökohtade loomine – hädaabitööd.
    Miinimumtöötasu ja maksimaalne tööpäeva pikkus.
    Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest:
    töötuabiraha, vanuritele pension,
    vaestele peredele toetused.
    Piirangud põllumajanduses ->
    toodeti vähem, hinnad tõusid,
    põllumeeste sissetulekud kasvasid
    Kontroll panganduse üle.
    1933.a. hakkas riik kriisist väljuma.
    http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b8/FDR_in_1933.jpg
  • Inglismaa
    Prantsusmaa
    Väljus I ms võitjana, aga kaotas oma juhtpositsiooni.
    Inglismaa osa maailma majanduses kahanes, suutmatus kaasa minna uuendustega.
    Inglismaa püsis sisepoliitiliselt stabiilsena ja suutis suurest majanduskriisist väljuda kiiremini kui teised Euroopa riigid.
    Suurbritannia impeeriumi rahvad soovisid impeeriumi alt vabaneda, nt Iirimaa 1937.
    Sõjajärgne majanduskriis väike, sest sai enda kätte kõrge tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad.
    Muutus tööstusriigiks.
    Sisepoliitiline ebastabiilsus: valitsuste kiire vahetumine.
    Rahvarinne – vasakpoolsete ja tsentristlike parteide koostöö, stabiliseeris natuke olukorda.
    Välispoliitikas pürgis Euroopa mandriosa tähtsaimaks suur-võimuks, tal aga puudus selleks vajalik majanduslik ja sõjaline jõud.
  • Eesti Vabariik
    Asutav kogu võttis vastu 15. juuni 1920. esimese põhiseaduse
    Kõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu ellu:
    Valimistel.
    Rahvahääletusel.
    Rahvaalgatusel.
    Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100 liiget, ühekojaline), täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus.
    Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid.
    Laiad kodanikuõigused:
    Täielik võrdsus seaduse ees.
    Isiku- ja korteripuutumatus.
    Kirjavahetuse saladus.
    Koosolekute-, usu-, sõnavabadus jne
    Põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle.
  • Sisepoliitiline areng
    Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Enamasti
    olid erakonnad suhteliselt väikearvulised ja tihtipeale puudus neil
    kindel maailmavaateline alus ja selgepiirilise sotsiaalse grupitoetus.
    Koalitsioonivalitsused moodustusid 4-5 erakonnast -> tekkisid sisemised
    pinged -> koalitsioon lagunes -> valitsus astus tagasi -> valitsuskriis.
    Välispoliitika
    1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu kõiki Balti riike.
    1922 astus Eesti Rahvasteliitu.
    Kaks võimalikku ohuallikat: Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. 1.dets 1924. kommunistide korraldatud riigipöördekatse.
    Püüti normaliseerida suhteid nii Vene (ei õnnestunud kui ka
    Saksamaaga (õnnestus).
    Luua suhteid suurriikidega, nt Inglismaaga (siduvaid lepinguid ei sõlmitud).
    Balti liit – Soome, Eesti, Läti, Leedu sõjalis-poliitiline koostöö välisagressiooni tõrjumiseks. Liitu ei loodud.
    1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping.
  • Autoritaarne Eesti
    K.Päts ja J.Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde 12. märts 1934.
    6-kuuline kaitseseisukord, kus keelustati poliitilised meeleavaldu-sed ja suleti vabadussõjalaste ühingud. Tallinn võeti oma kontrolli alla ja hakati arreteerima vabadussõjalasi.
    Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadus-sõjalaste saadikumandaat omavalitsustes ja käivitati puhastustöö riigiaparaadis.
    Vaikiv ajastu: Riigikogu saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Sõnavabaduse piiramine, tsensuur, propaganda, erakondade tegevuse keelustamine, Isamaaliit ainupartei.
    Uus põhiseadus: Eesti riigipea president, kellel olid laialdased õigused, Riigikogu kahekojaline (Riigivolikogu 80 saadikut rahva poolt, Riiginõukogu 40 liiget osaliselt määrati, osaliselt valiti). Rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streikimise õigus, piirati ka rahvahääletust ja valimisõigust.
  • Loobuti presidendi otsevalimistest, 24. aprill 1938 kinniti
    Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.
    Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Kohalikud inimesed räägivad, et ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde.
    peaminister riigivanema ülesannetes24.01.1934-03.09.1937riigihoidja03.09.1937-24.04.1938president24.04.1938-17.06.1940
    http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81952
  • Diktatuurid
  • Tunnused:
    • Autoritaarne riik
    • Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte
    • Muudavad seadusi
    • Rahvas ei saa valitsemisel osaleda
    • Erakondade tegevus piiratud või puudub
    • Konservatiivsed väärtused, vägivalda ei pooldata.
    • Totalitaarne riik
    • Võim kuulub ühele parteile
    • Kodanlikud vabadused piiratud
    • Inimõiguste rikkumine, repressioonid
    • Juhikultus, isikukultus
    • Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel
    • Majandus riigi kontrolli all
    • Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest:
    • Itaalias fašistlik partei
    • Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei
    • NSVL kommunistlik partei
  • Diktatuuride tekkimise põhjused
    Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa)
    Inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel (Venemaa) ja seoses 1929-1933.a. majanduskriisiga (Saksamaa, Itaalia)
    Poliitiliste erakondade arenematus
    Demokraatia traditsioonide nõrkus (Saksamaa, Venemaa, Itaalia)
    Vead põhiseadustes ja valimisseadustes (presidendi ja parlamendi suhe, üliproportsionaalne valimisseadus)
    Sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigis seoses sisserände piiramisega USA-sse
    Kodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Venemaa eeskujul (Itaalia, Saksamaa)
    Raskustest ülesaamiseks toetati nn. karmikäelist valitsemist
  • Diktatuuririikide juhid: Adolf Hitler (1889-1945) Saksamaal
  • Sündis Austria-Saksa piiriäärses Lintzi linnas. Oli üksildane laps, kes unistas kunstniku elukutsest, aga teda ei võetud kunstikooli vastu, oli sellest pettunud. Töötas ehitustöölisena ja maalis postkaarte. Sõdis I maailmasõjas ja sai haavata.
    http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ce/Bundesarchiv_Bild_183-1989-0322-506%2C_Adolf_Hitler%2C_Kinderbild.jpg
  • http://arcweb.archives.gov/arc/action/ShowFullRecordDigital?initpagemodel=on&mn=resultsDetailPageModel&goto=45&sort=&%24submitId=2&%24showFullDescriptionTabs.selectedPaneId=&%24resultsDetailPageModel.pageSize=1&%24resultsDetailPageModel.search=true&%24showArchivalDescriptionsTabs.selectedPaneId=digital&%24highlight=false&%24digiSummaryPageModel.targetModel=true&%24digiDetailPageModel.currentPage=0&%24resultsPartitionPageModel.search=true&%24resultsPartitionPageModel.targetModel=true&%24resultsSummaryPageModel.pageSize=10&%24resultsSummaryPageModel.targetModel=true&%24searchId=4&%24partitionIndex=0&%24sort=RELEVANCE_ASC&%24digiDetailPageModel.resultPageModel=true&%24resultsDetailPageModel.currentPage=40&tab=init/showFullDescriptionTabs/digital&detail=digiViewModel/1
  • Tõusis 1921.a. Münchenis natsionaalsotsialistide liidriks. Osales 1923.a. riigipöördekatses ja vangistati üheksaks kuuks, kus ta kirjutas oma teose “Mein Kapf”, mis saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. Oli hea kõnemee. 1933.a.tuli NSDTP eesotsas võimule.
    Hitler, Goering, Goebbels, Hess
    http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://farm2.static.flickr.com/1072/1043801543_a876a19e11_o.jpg&imgrefurl=http://historymike.blogspot.com/2007/08/rise-of-nazi-germany-1919-1933.html&usg=__zwyXMg1ZteAeRmCOieDSkqznnjs=&h=656&w=422&sz=52&hl=et&start=1&um=1&tbnid=2lphWEaefKyAMM:&tbnh=138&tbnw=89&prev=/images%3Fq%3Dmain%2Bkampf%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26um%3D1
    http://arcweb.archives.gov/arc/action/ShowFullRecordDigital?initpagemodel=on&mn=resultsDetailPageModel&goto=17&sort=&%24submitId=2&%24showFullDescriptionTabs.selectedPaneId=&%24resultsDetailPageModel.pageSize=1&%24resultsDetailPageModel.search=true&%24showArchivalDescriptionsTabs.selectedPaneId=digital&%24highlight=false&%24digiSummaryPageModel.targetModel=true&%24digiDetailPageModel.currentPage=0&%24resultsPartitionPageModel.search=true&%24resultsPartitionPageModel.targetModel=true&%24resultsSummaryPageModel.pageSize=10&%24resultsSummaryPageModel.targetModel=true&%24searchId=4&%24partitionIndex=0&%24sort=RELEVANCE_ASC&%24digiDetailPageModel.resultPageModel=true&%24resultsDetailPageModel.currentPage=10&tab=init/showFullDescriptionTabs/digital&detail=digiViewModel/1
  • BenitoMussolini (1883-1945) Itaalia
    Sündis Predappio Varno de Costa külas Itaalias. Tema isa oli sepp
    ja ema õpetaja. Lapsepõlv möödus vaesuses ja seetõttu jäi tema
    haridus poolikuks. Nooruses töötas nii õpetaja kui ka ajakirjanikuna.
    Itaalia Sotsialistliku Partei liige, aga heideti parteist Itaalia sõttaastumise pooldamise eest välja.
    Hea kõnemees.
    Võttis sõdurina
    I ms-st osa ja sai
    haavata.
    Tuli Itaalia
    fašistliku partei
    eesotsas 1922.a.
    võimule.
    http://arcweb.archives.gov/arc/action/ShowFullRecordDigital?initpagemodel=on&mn=resultsDetailPageModel&goto=55&sort=&%24submitId=2&%24showFullDescriptionTabs.selectedPaneId=&%24resultsDetailPageModel.pageSize=1&%24resultsDetailPageModel.search=true&%24showArchivalDescriptionsTabs.selectedPaneId=digital&%24highlight=false&%24digiSummaryPageModel.targetModel=true&%24digiDetailPageModel.currentPage=0&%24resultsPartitionPageModel.search=true&%24resultsPartitionPageModel.targetModel=true&%24resultsSummaryPageModel.pageSize=10&%24resultsSummaryPageModel.targetModel=true&%24searchId=4&%24partitionIndex=0&%24sort=RELEVANCE_ASC&%24digiDetailPageModel.resultPageModel=true&%24resultsDetailPageModel.currentPage=50&tab=init/showFullDescriptionTabs/digital&detail=digiViewModel/1
    http://www.edupics.com/adolf-hitler-and-benito-mussolini-t12808.jpg
  • http://ce399.typepad.com/weblog/images/2007/09/09/benito_mussolini.jpg
    Arreteeriti1903 Baselis
    http://www.i-italy.org/7177/other-side-benito-mussolini
    Benito Mussolini ja ta naine Rachele koos oma lastega: vanim tütar Edda (1910), poeg Vittorio (1916), Bruno (1918)ja Romano (1927),
    noorim tütar Anna Maria (1929)
    http://aryanwear.com/images/Mussolini1.jpg
  • Stalin (1879-1953) NSV Liidus
    Sündis Gori linnas Gruusias, tema kodanikunimi oli J.V.Džugašvili.
    Alustas haridusteed Tblisi vaimulikus seminaris. Vangistati
    marksistlikus ringis osalemise eest, istus vangis ja oli ka Siberis
    asumisel. Vangistuse tõttu haridustee katkes.
    Teda on iseloomustatud salakavala ja kättemaksuhimulise inimesena
    Sai 1922.a. ÜK(b)P peasekretäriks. Tuli Lenini surma järel 1924.a.
    NSVL võimule ja
    1929.a.oli sellest
    välja kujunenud
    tema ainuvõim.
    http://1.bp.blogspot.com/_FfetiF7C9vo/SGHlhAGZHlI/AAAAAAAAI0w/BmtNGp3z9O8/S760/Joseph+Stalin.+Secret+Police,+Russia,+@1908.JPG
    http://schools-wikipedia.org/images/844/84457.jpg
  • Tänan