Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile

TULUDE, KULUDE, RAHAKÄIBE JA INVESTEERINGUTE JUHTIMINE, EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS MITTEFINANTSJUHILE Sander Karu mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor , koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasse GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee, skype: sanderkaru http://www.rafiko.ee ; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Avalik koolitus 11-13. november 2009.a., Tallinn

SANDER KARU AVALIKUD JA TELLIMUSKOOLITUSED
Finantsanalüüsi nüüdisaegsed meetodid , 17-18. november 2009.a., 2 päeva
Controllingu juurutamine ja arendamine organisatsioonis , 24-25. november 2009, 2 päeva
Mikroettevõtete ja väikeettevõtete finantsprogramm , 26-27. november 2009, 2 päeva
Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile (NB! Spetsiaalne programm neile, kelle põhilised tööülesanded ei ole otseselt seotud majandusarvestuse ja finantsjuhtimisega), kolm päeva, LISAKOOLITUS 30. november-2. detsember 2009.a.
Eelarvesüsteemi juurutamine ja arendamine organisatsioonis , 10-11. detsember 2009.a.; kaks päeva, TARTUS
LISAKOOLITUS! Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , 14-16. detsember 2009.a.; kolm päeva
Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile (NB! Spetsiaalne programm neile, kelle põhilised tööülesanded ei ole otseselt seotud majandusarvestuse ja finantsjuhtimisega, 18-20 jaanuar 2010, 3 päeva Tartus
UUS! Raamatupidaja - tulevane majandusarvestaja ja finantsjuht , 15-18 veebruar 2010.a., 4 päeva
Tegevuspõhine kuluarvestus ( activity-based costing, ABC ) - juurutamine ja arendamine organisatsioonis , 6-7 aprill 2010.a., 2 päeva
Projektijuhi finantsprogramm – projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarvestamine, juhtimine ja analüüs , 8-9. aprill 2010.a., 2 päeva
Eelarvestamine ja hinnakujundus nüüdisaegses organisatsioonis , 26-28 mai 2010.a., 3 päeva
Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond) , aeg ja koolituse sisu kokkuleppel
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; www.hot.ee/sanderkaru/ ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

ENESETUTVUSTUS
PRAEGUNE TÖINE TEGEVUS :
koolitaja (avalikud ja sisekoolitused), konsultant, mentor (finantsid, strateegia juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond)
www.hot.ee/sanderkaru/
osalemine juhtimises
EELNEV TÖINE TEGEVUS:
2002-2008 International University Audentes, finantsjuhtimise õppetooli hoidja, lektor
1993-2002 AS Invicta, juhtimis- ja finantstreener
1992-1993 Tartu Kommertspank, juhatuse esimehe asetäitja
1987-1992 AS Baltika, Valga Õmblusvabriku direktor; AS Walko peadirektor
1985-1987 Valga Mööblivabrik, peainsener
1982-1985 Tartu Mööblikombinaat, meister ja vanemmeister
HARIDUS
RAAMATUTE KIRJUTAMINE
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

KIRJUTATUD RAAMATUD
1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga
1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest
2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk
2001 Rahakäibe juhtimine II osa . 256 lk, koos Villu Zirnaskiga
2001 Juhtimise võlu ja valu I osa . 344 lk
2002 Juhtimise võlu ja valu II osa . 312 lk
2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controlling u juurutamise eeldusi organisatsioonis . 352 lk, koos Villu Zirnaskiga
2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele . 322 lk, üks kaasautoritest
2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , 336 lk
2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat . 42 lk (ka digiraamatuna )
2008 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet . 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu Läätsega (ainult digiraamatuna)
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ KUIDAS OSTA? koolitusel osalejatele 100 kr soodsamad koolituse vaheajal www.rafiko.ee , digiraamatud: http://www.sunsetsoftware.ee/bookshop/app/new

PROGRAMMI EESMÄRGID
saanud süsteemse ülevaate nüüdisaegse majandusarvestuse ja finantsjuhtimise teoreetilistest alustest, meetoditest, põhimõtetest ja tehnikatest
teadvustanud olulisemaid aspekte seoses tulude, kulude, rahakäibe, investeeringute juhtimise, eelarvestamise ja analüüsiga, millele keskenduda mittefinantsjuhina oma töös
analüüsinud oma eesmärke ja tööülesandeid seostatuna organisatsiooni finantsalaste eesmärkide, eelarvete ja analüüsiga
praktiseerinud tulude, kulude, rahakäibe, investeeringute juhtimise, eelarvestamise ja analüüsi teoreetiliste põhimõtete kasutamist praktiliste ülesannete lahendamisel
leidnud efektiivsemaid võimalusi tulude, kulude, rahakäibe, investeeringute juhtimise, eelarvestamise ja analüüsi kasutamiseks oma töös
koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:

PROGRAMMI SISU
Nüüdisaegse majandusarvestuse ja finantsjuhtimise olemus ning mittefinantsjuhi roll
Põhilised finantsmõisted ja –aruanded ning nende seos igapäevase juhtimistegevusega
Rahakäibe tsükkel
Kuidas tekib olukord, et ettevõttel on kasum ja raha ei ole?
Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne – miks on mittefinantsjuhile vajalikud?
Kuidas kajastuvad minu juhtimisotsused bilansis, kasumiaruandes, rahavoogude aruandes?
Ettevalmistused finantstegevuse juhtimiseks
Tulemuslikkuse mõõtmine ja mõõtmismudelid.
Eelarvete koostamine
Eelarvestatud kasumiaruanne
Rahakäibe eelarve
Eelarvestatud bilanss
Eelarvestatud rahavoogude aruanne
Tulude ja kulude arvestus
Kulude arvestuse olemus, eesmärgid ja roll nüüdisaegse organisatsiooni juhtimises.

PROGRAMMI SISU
Kululiikide arvestus
Kulukohtade arvestus
Kuluarvestuse põhimõtted: Osakuluarvestus ja täiskuluarvestus.
Täiskuluarvestus: Olemus ja eesmärgid.
Omahinna kujunemine.
Põhivara kulumi (amortisatsiooni) arvestuse probleemid ja võimalikud lahendused
Üldkulude jaotamise meetodid ja kulukäiturite valik.
Traditsiooniline ja tegevuspõhine kuluarvestus.
Osakuluarvestus.
Jääktulupõhise kasumi kujunemine
Kulud - maht - kasum analüüs. Tasakaalupunkt. Tasakaalupunkti diagramm.
Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel
Finantsanalüüs
Finantsanalüüsi olemus, eesmärgid ja vajadus
Finantsanalüüsi läbiviimine
Finantsanalüüsi meetodid ja tehnikad.
Raamatupidamise aastaaruande analüüs
Käibevara hindamine ja analüüs.

PROGRAMMI SISU
Põhivara hindamine ja analüüs.
Lühiajaliste kohustuste hindamine ja analüüs.
Pikaajaliste kohustuste hindamine ja analüüs.
Omakapitali analüüs.
Finantsanalüüsi tehnikad ja nende kasutamine: vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, suhtarvude analüüs
Suhtarvude kasutamine finantsanalüüsi läbiviimisel.
Investeeringute eelarvestamine ja juhtimine
Kuidas investeerida raha nii, et selle väärtus oleks maksimeeritud?
Kuidas planeerida investeeringuid?
Investeeringute tasuvuse hindamise meetodid
Investeerimisprojekti riskide hindamine
Projekti rahavoogude planeerimine
Tasuvusarvestustel põhinevad hindamise meetodid
Raha aegväärtuse kontseptsioon
Raha tulevikuväärtus
Raha nüüdisväärtus ja selle arvestusmeetodid
Rahavoogude diskonteerimisel põhinevad hindamise meetodid
Diskonteerimismäära valiku üldised printsiibid

MITTEFINANTSJUHI ROLL FINANTSTEGEVUSE JUHTIMISES
G1 : Mi da teen juhina selleks, et edukalt juhtida organisatsiooni finantstegevust ?
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT JA ARUTELU G2 : Kellele ja miks on finantsinfo vajalik?

RAAMATUPIDAMISE PRINTSIIBID
– raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
– raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;
– raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;
– raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;
– raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;
– aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;
– raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
– raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;
– raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;
– majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga

RAAMATUPIDAMISE PRINTSIIBID ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip arusaadavuse printsiip olulisuse printsiip järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip tulude ja kulude vastavuse printsiip objektiivsuse printsiip konservatiivsuse printsiip avalikustamise printsiip sisu ülimuslikkuse printsiip

BILANSI, KASUMIARUANDE JA RAHAKÄIBE PROGNOOSI SEOSED ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ RAHAKÄIBE PROGNOOS OMAKAPITAL PÕHIVARA PIKAAJALISED KOHUSTUSED KASUMIARUANNE KÄIBEVARA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

ÜLESANNE: MAJANDUS-TEHINGUTE KIRJENDAMINE
Eesmärk on kirjendada alljärgnevad majandustehingud ning koostada bilanss ja kasumiaruanne
1. Emiteeritakse 10 osa hinnaga 10000 kr/tk. ja omanik tasub ostetud osade eest koheselt pangaarvele.
D pangakonto
K osakapital
2. Ostetakse põhivara maksumusega 5000 kr + käibemaks 900 kr, mille eest tasutakse järgmisel majandusaastal.
D põhivara
D käibemaks
K võlad tarnijatele
3. Ostetakse 10 aabitsat kogusummas 50 kt/tk + käibemaks 18 %, mille eest tasutakse pangakontolt koheselt.
D müügiks ostetud kaubad
D käibemaks
K pangakonto

JUHTIMISPÕHIMÕTTED (TEGEVUSPÕHIMÕTTED)
Tegutsemispõhimõtteid kirjeldav dokument (kokku 30 - 50 põhimõtet) võib koosneda järgmistest osadest:
meie üldised väärtused või põhimõtted
kuidas näeme klienti ja tarbijat
kuidas suhtleme konkurentidega
hoiakud suhtumises organisatsiooni ja suhtlemisel omanikega
koostöötamise põhimõtted
missugused on ja kuidas toimivad sisemised regulatiivid (bürokraatia piirid paika)
dokumendis olevate uute mõistete definitsioonid
Juht peab tegelema sellega, et kõigil oleks selged “mängureeglid” ja neist saadakse üheselt aru praegu ja tulevikus. See on oluline sellepärast, et inimesed saavad tihti erinevatest lingvistilistest väljenditest erinevalt aru, samuti võivad tõlgendada erinevalt sise- ja väliskeskkonna infot ( Olari Taal )
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Karu, S. (2001). Juhtimise võlu ja valu, I osa

TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE
mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valimine
sobivate mõõdikute valimine
mõõdikutest põhjus-tagajärg ahelate kujundamine
igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine
mõõtmisstandardite püstitamine
mõõdikute kasutamise analüüsimine
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 92

MAJANDUSNÄITAJATE ARV JA SIHTVÄÄRTUSED
1 kuni 3 näitajat – 25%
4 kuni 6 näitajat – 37,5%
10 kuni 12 näitajat – 0%
ei kasuta ühtegi näitajat – 12,5%
igale näitajale sihtväärtus – 62,5 %
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Sander Karu uurimistöö (2004) “ Strateegi lis te majandusnäitajate mõõtmi n e Eesti ettevõtetes ”

EELARVESTAMISE PROTSESS ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 30 Pikaajalised eesmärgid Visioon ja missioon Lühiajalised eesmärgid Koondeelarve Strateegiline eelarvestamine Pikaajaline eelarvestamine Strateegilised eesmärgid Strateegia valimine

ÜLESANNE: BILANSS, KA, RKE
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Ärikasum Korrigeerimised:

Kokku rahavood äritegevusest
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ RAHAVOOGUDE ARUANNE (KAUDMEETODIL) RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus Kokku rahavood investeerimistegevusest RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Aktsiate emiteerimine Kokku rahavood f in antsee rimistegevusest Rahavood kokku Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

KULUDE ARVESTUSE OLEMUS (MFJ)
G1: KUIDAS ARVESTADA KULUSID ORGANISATSIOONIS ?
G2: KUIDAS TEHA FINANTSANALÜÜSI ORGANISATSIOONIS ?
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT JA ARUTELU

Vali kuluobjektid
Tee kindlaks kulukäiturid
Määratle kulukohad ja tegevused
Otsusta kulude jaotamise ulatus (kas jaotada kõik kulud?)
Vali kulude arvestuse meetodid
Liigita kulud
Moodusta kulukogumid
Paiguta otsekulud kuluobjektidele, kulukohtadele, tegevustele
Jaota kaudkulud ja üldkulud kuluobjektidele
TOOTE KULUARVESTUSE PROTSESS ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 96

TRADITSIOONILINE vs TEGEVUS-PÕHINE KULUARVESTUS ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Kaudkulud (ü ldkulud ) 1 2 K TRADITSIOONILINE TEGEVUSPÕHINE Ressurs s i de kulu d 1 2 x Kulu kogum : T OOTMISE- JA TUGITEENUSTE KULUKOHAD 1 2 N I samm Kulukandja (d) II samm Kulu kogum : TEGEVUS ED 1 2 M I samm Kulukandja (d) II samm

ÄRIKASUMI HORISONTAALANALÜÜS
Leida:
perioodi tegeliku ärikasumi ja eelarvestatud ärikasumi hälve (EUR)
perioodi tegeliku ärikasumi ja eelarvestatud ärikasumi suhteline hälve (%)
leida prognoositava perioodi A+1 müügitulu muutus (EUR) võrreldes eelmise perioodiga (tegeliku tulemusega)
leida prognoositava perioodi A+2 müügitulu muutus (EUR) võrreldes eelmise perioodiga (A1)
leida prognoositavate perioodide A+1 ja A+2 müügitulu muutus (EUR) võrreldes tegeliku tulemusega (baasperioodiga)
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ EELARVE TEGELIK PROGN A+1 PROGN A+2 Müügitulu 310000 420000 360000 450000 Müüdud toodangu kulu 160000 240000 220000 240000 Brutokasum (-kahjum) 150000 180000 140000 210000 Turustuskulud 65000 69000 42000 75000 Üldhalduskulud 53000 53000 58000 65000 Ärikasum (-kahjum) 32000 58000 40000 70000

KAPITALI KESKMINE HIND
Kapitali hind koosneb võõrkapitali ja omakapitali hinnast (turuväärtusest) ning nende osakaalust bilansis
Iga investeeringu sisemine tulumäär (IRR – internal rate of return) peab olema suurem kui kapitali hind (WACC – weighted average cost of capital)

RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS
Tulevikuväärtust arvutades kanname rahasummasid ajas edasi: teades, kui palju on raha praegu, arvutame, kui suureks see summa aja jooksul võib kasvada
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Ülesanne: Leida 1000 krooni tulevikuväärtus, kui intressimäär on 10 % ja raha investeeritakse 2ks perioodiks

RAHA PUHASNÜÜDISVÄÄRTUS
Kui selles arvutuses võtta arvesse nii sissetulevad kui väljaminevad summad (s.t C1, C2 ja Cn tähistaksid tulevikus laekuvaid või väljaminevaid summasid), siis nimetatakse tulemust puhasnüüdisväärtuseks (net present value, NPV).
Kui investeerimisprojekti puhasnüüdisväärtus on nullist suurem, siis investeerida; kui nulliga võrdne, siis investeerida või teha täiendav analüüs; kui nullist väiksem, siis tagasi lükata
©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ NPV = laekumiste nüüdisväärtus - väljaminekute nüüdisväärtus (Valemis väljamaksed miinusega, laekuvad summad plussiga) Puhasnüüdisväärtuse puudus: absoluutarvuna väljendatud näitaja võrdlemiseks hästi ei sobi, sest tema suurust mõjutab projekti tulususe kõrval ka projekti suurus.

ÜLESANNE: OTSUSTE PUU
AS Mõmmi soovib turule tuua uut teenust “KARUJAHT”. Uue teenuse arendamise kulud on 180000 kr ja juurutamise tõenäosus 75 %. Juhul, kui juurutatud teenus on väga edukas, saadakse kasumit 540000 kr, kui teenus on edukas, saadakse kasumit 100000 kr ja kui teenus on väheedukas, saadakse kahjumit 400000 kr. Tõenäosus väga edukaks tulemuseks on 40 %, edukaks 30 % ja väheedukaks 30 %.

rohkem slaide osalejatele...
Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest siin
Juhime Teie tähelepanu ka avanenud võimalustele:
3. augustil alustas EAS mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud koolitusosakute taotluste vastuvõtmist. Koolitusosak on sihtotstarbeline toetus tööalase täiendkoolituse ostmiseks, mille eesmärgiks on tõsta mikro- ja väikeettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu koolitusteenusele. Koolitusosaku abil saavad FIEd, mikro- ja väikeettevõtted Rafiko OÜ / Sander Karu koolitus- ja koostööprogrammidesse tehtud kuludest refinantseerida kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 15000 kr. Täpsema info koolitusosaku taotlemisest leiate EASi kodulehelt
Töötutele koolituskaart kuni 15000 kr. Täpsema info koolituskaardi taotlemisest leiate Töötukassa kodulehelt. Koolituskaarti on võimalik kasutada Rafiko OÜ / Sander Karu koolitus- ja koostööprogrammides
Aitame Teid meeleldi erinevate toetusmeetmete taotlemisega tekkivate probleemide lahendamisel. Küsimused ja ettepanekud teretulnud [email_address]

Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile

by Rafiko on Nov 02, 2009

Accessibility

Categories

Tags

Upload Details

Usage Rights

1 Embed 18

Statistics

Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile — Presentation Transcript