Sander Karu mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor , koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasse GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee, skype: sanderkaru http://www.rafiko.ee ; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Avalik koolitus 13-15. oktoober 2009.a., Tallinn KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD ORGANISATSIOONIS

SANDER KARU AVALIKUD KOOLITUSED Müügijuhi, turundusjuhi ja ostujuhi finantsprogramm , 19-20. oktoober 2009.a., kaks päeva, Eelarvesüsteemi juurutamine ja arendamine organisatsioonis , 21-22. oktoober 2009.a.; kaks päeva Projektijuhi finantsprogramm – projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarvestamine, juhtimine ja analüüs , 26-27. oktoober 2009.a., kaks päeva, Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile (NB! Spetsiaalne programm neile, kelle põhilised tööülesanded ei ole otseselt seotud majandusarvestuse ja finantsjuhtimisega), 11-13. november 2009.a., kolm päeva Finantsanalüüsi nüüdisaegsed meetodid , kaks päeva; 17-18. november 2009.a., kaks päeva Controllingu juurutamine ja arendamine organisatsioonis , 24-25. november 2009, kaks päeva Mikroettevõtete ja väikeettevõtete finantsprogramm , 26-27. november 2009, kaks päeva ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; www.hot.ee/sanderkaru/

Müügijuhi, turundusjuhi ja ostujuhi finantsprogramm , 19-20. oktoober 2009.a., kaks päeva,

Eelarvesüsteemi juurutamine ja arendamine organisatsioonis , 21-22. oktoober 2009.a.; kaks päeva

Projektijuhi finantsprogramm – projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarvestamine, juhtimine ja analüüs , 26-27. oktoober 2009.a., kaks päeva,

Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile (NB! Spetsiaalne programm neile, kelle põhilised tööülesanded ei ole otseselt seotud majandusarvestuse ja finantsjuhtimisega), 11-13. november 2009.a., kolm päeva

Finantsanalüüsi nüüdisaegsed meetodid , kaks päeva; 17-18. november 2009.a., kaks päeva

Controllingu juurutamine ja arendamine organisatsioonis , 24-25. november 2009, kaks päeva

Mikroettevõtete ja väikeettevõtete finantsprogramm , 26-27. november 2009, kaks päeva

ENESETUTVUSTUS PRAEGUNE TÖINE TEGEVUS: koolitaja (avalikud ja sisekoolitused), konsultant, mentor (finantsid, strateegia juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond) www.hot.ee/sanderkaru/ osalemine juhtimises EELNEV TÖINE TEGEVUS: 2002-2008 International University Audentes, finantsjuhtimise õppetooli hoidja, lektor 1993-2002 AS Invicta, juhtimis- ja finantstreener 1992-1993 Tartu Kommertspank, juhatuse esimehe asetäitja 1987-1992 AS Baltika, Valga Õmblusvabriku direktor; AS Walko peadirektor 1985-1987 Valga Mööblivabrik, peainsener 1982-1985 Tartu Mööblikombinaat, meister ja vanemmeister HARIDUS RAAMATUTE KIRJUTAMINE ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

PRAEGUNE TÖINE TEGEVUS:

koolitaja (avalikud ja sisekoolitused), konsultant, mentor (finantsid, strateegia juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond)

www.hot.ee/sanderkaru/

osalemine juhtimises

EELNEV TÖINE TEGEVUS:

2002-2008 International University Audentes, finantsjuhtimise õppetooli hoidja, lektor

1993-2002 AS Invicta, juhtimis- ja finantstreener

1992-1993 Tartu Kommertspank, juhatuse esimehe asetäitja

1987-1992 AS Baltika, Valga Õmblusvabriku direktor; AS Walko peadirektor

1985-1987 Valga Mööblivabrik, peainsener

1982-1985 Tartu Mööblikombinaat, meister ja vanemmeister

HARIDUS

RAAMATUTE KIRJUTAMINE

KIRJUTATUD RAAMATUD 1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga 1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest 2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk 2001 Rahakäibe juhtimine II osa . 256 lk, koos Villu Zirnaskiga 2001 Juhtimise võlu ja valu I osa . 344 lk 2002 Juhtimise võlu ja valu II osa . 312 lk 2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controlling u juurutamise eeldusi organisatsioonis . 352 lk, koos Villu Zirnaskiga 2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele . 322 lk, üks kaasautoritest 2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , 336 lk 2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat . 42 lk 2008 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu Läätsega ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ MIS ILMUMAS JA KUIDAS OSTA? www.rafiko.ee ,

1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga

1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest

2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk

2001 Rahakäibe juhtimine II osa . 256 lk, koos Villu Zirnaskiga

2001 Juhtimise võlu ja valu I osa . 344 lk

2002 Juhtimise võlu ja valu II osa . 312 lk

2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controlling u juurutamise eeldusi organisatsioonis . 352 lk, koos Villu Zirnaskiga

2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele . 322 lk, üks kaasautoritest

2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , 336 lk

2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat . 42 lk

2008 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu Läätsega

PROGRAMMI EESMÄRGID saanud süsteemse ülevaate nüüdisaegse kulude juhtimise ja arvestuse teoreetilistest alustest, meetoditest, põhimõtetest ja tehnikatest analüüsinud oma organisatsiooni kuluarvestuse vastavust tulemuslikkuse juhtimise vajadustele leidnud võimalusi oma organisatsiooni kulude tulemuslikumaks juhtimiseks ja arvestuseks rohkem kui 25 praktilise näite ja ülesande abil koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ PEALE PROGRAMMI LÄBIMIST ON OSALEJA:

saanud süsteemse ülevaate nüüdisaegse kulude juhtimise ja arvestuse teoreetilistest alustest, meetoditest, põhimõtetest ja tehnikatest

analüüsinud oma organisatsiooni kuluarvestuse vastavust tulemuslikkuse juhtimise vajadustele

leidnud võimalusi oma organisatsiooni kulude tulemuslikumaks juhtimiseks ja arvestuseks rohkem kui 25 praktilise näite ja ülesande abil

koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks

PROGRAMMI SISU Kulude arvestuselt kulude, kasumlikkuse ja tulemuslikkuse juhtimisele Mida mõistame kulude juhtimise all? Kulude juhtimise probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi? Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi? Mis on tulemuslikkus ja kuidas mõõta tulemuslikkust? Kuluarvestuse süsteem ja selle eesmärgid Kas keskenduda kuluobjektidele, tegevustele, kulukohtadele või kululiikidele? Kuluarvestuse süsteemi arengutasemed Kuidas liigitada kuluarvestuse süsteeme ja miks see on oluline? Millised on minu organisatsiooni kuluarvestuse tugevad ja nõrgad küljed? Kuidas mõõta ja hinnata kulusid? Kulude arvestuse protsess ja baaskontseptsioonid Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus Millised on olulisemad kuluobjektid organisatsioonis? Toote kuluarvestuse protsess Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused Kululiikide arvestus Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid? ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

Kulude arvestuselt kulude, kasumlikkuse ja tulemuslikkuse juhtimisele

Mida mõistame kulude juhtimise all?

Kulude juhtimise probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas

Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi?

Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi?

Mis on tulemuslikkus ja kuidas mõõta tulemuslikkust?

Kuluarvestuse süsteem ja selle eesmärgid

Kas keskenduda kuluobjektidele, tegevustele, kulukohtadele või kululiikidele?

Kuluarvestuse süsteemi arengutasemed

Kuidas liigitada kuluarvestuse süsteeme ja miks see on oluline?

Millised on minu organisatsiooni kuluarvestuse tugevad ja nõrgad küljed?

Kuidas mõõta ja hinnata kulusid?

Kulude arvestuse protsess ja baaskontseptsioonid

Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus

Millised on olulisemad kuluobjektid organisatsioonis?

Toote kuluarvestuse protsess

Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis

Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused

Kululiikide arvestus

Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid?

PROGRAMMI SISU Põhivara kulumi (amortisatsiooni) arvestuse probleemid ja võimalikud lahendused Kuidas jaotada üldkulusid kuluobjektidele? Üldkulude jaotamise meetodid ja kulukäiturite valik. Kulukäitur ja selle tähtsus nüüdisaegses juhtimises Kuidas valida otstarbekaid kulukäitureid? Mis on üldkulu määr ja miks see on oluline? Üldkulude ala- ja ülejaotamine Otsene ja kaudne jaotamine Traditsiooniline kahesammuline meetod Tegevuspõhine kahesammuline meetod Kulukohtade üldkulude jaotamine otsemeetod astmeline meetod vastastikuse mõju meetod Kulude kodeerimine Tegelikel, norm- ja standardkuludel põhinevad kuluarvestuse süsteemid Standardkuluarvestus ja hälvete analüüs ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

Põhivara kulumi (amortisatsiooni) arvestuse probleemid ja võimalikud lahendused

Kuidas jaotada üldkulusid kuluobjektidele?

Üldkulude jaotamise meetodid ja kulukäiturite valik.

Kulukäitur ja selle tähtsus nüüdisaegses juhtimises

Kuidas valida otstarbekaid kulukäitureid?

Mis on üldkulu määr ja miks see on oluline?

Üldkulude ala- ja ülejaotamine

Otsene ja kaudne jaotamine

Traditsiooniline kahesammuline meetod

Tegevuspõhine kahesammuline meetod

Kulukohtade üldkulude jaotamine

otsemeetod

astmeline meetod

vastastikuse mõju meetod

Kulude kodeerimine

Tegelikel, norm- ja standardkuludel põhinevad kuluarvestuse süsteemid

Standardkuluarvestus ja hälvete analüüs

PROGRAMMI SISU Töö-, protsessi- ja operatsioonikuluarvestus Kas valida töö-, protsessi ja operatsioonikuluarvestus? Töökuluarvestus Kuidas arvestada otsekulusid töökuluarvestuses? Kas varude arvestuses eelistada FIFO, LIFO või keskmise hinna meetodit? Kuidas arvestada üldkulusid töökuluarvestuses? Tegelike üldkulude kohandamine eelarvestatud üldkuludega Protsessikuluarvestus Kuidas leida kuluvoogusid protsessides? Toodangu ekvivalentühikute arvu leidmine Ühistoote ja kõrvaltoote kuluarvestus Täiskuluarvestus ja osakuluarvestus . Kas eelistada täis- või osakuluarvestust? Täiskuluarvestus Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine. Traditsiooniline ja tegevuspõhine ( activity-based costing, ABC ) kuluarvestus Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse võrdlus ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

Töö-, protsessi- ja operatsioonikuluarvestus

Kas valida töö-, protsessi ja operatsioonikuluarvestus?

Töökuluarvestus

Kuidas arvestada otsekulusid töökuluarvestuses?

Kas varude arvestuses eelistada FIFO, LIFO või keskmise hinna meetodit?

Kuidas arvestada üldkulusid töökuluarvestuses?

Tegelike üldkulude kohandamine eelarvestatud üldkuludega

Protsessikuluarvestus

Kuidas leida kuluvoogusid protsessides?

Toodangu ekvivalentühikute arvu leidmine

Ühistoote ja kõrvaltoote kuluarvestus

Täiskuluarvestus ja osakuluarvestus .

Kas eelistada täis- või osakuluarvestust?

Täiskuluarvestus

Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine.

Traditsiooniline ja tegevuspõhine ( activity-based costing, ABC ) kuluarvestus

Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse võrdlus

PROGRAMMI SISU Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus (TDABC) Kas eelistada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust? Toote kulude erinevus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel kuluarvestusel 8 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamisel Osakuluarvestus. Jääktuluarvestus Jääktulupõhise kasumi kujunemine Segakulude hindamise meetodid Läbilaske kuluarvestus Kulu - maht - kasum analüüs Tasakaalupunkt. Tasakaalupunkti diagramm. Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel Elutsükli kulude arvestus Kliendiväärtusel põhinev kuluarvestus Sihtkuluarvestus Elutsükli kulude arvestus Kaizen kuluarvestus Kulude arvestus piirangute tingimustes ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus (TDABC)

Kas eelistada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust?

Toote kulude erinevus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel kuluarvestusel

8 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamisel

Osakuluarvestus. Jääktuluarvestus

Jääktulupõhise kasumi kujunemine

Segakulude hindamise meetodid

Läbilaske kuluarvestus

Kulu - maht - kasum analüüs

Tasakaalupunkt. Tasakaalupunkti diagramm.

Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel

Elutsükli kulude arvestus

Kliendiväärtusel põhinev kuluarvestus

Sihtkuluarvestus

Elutsükli kulude arvestus

Kaizen kuluarvestus

Kulude arvestus piirangute tingimustes

KULUDE JUHTIMINE Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuvat eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: strateegiate väljatöötamiseks, organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, kasumlikkuse suurendamise (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks, nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste sh kulude juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks, planeerimiseks, controlling uks ja tulemuslikkuse hindamiseks, kulukäiturite ja kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks, kuluobjektide (toodete, teenuste, klientide jt kuluobjektide) eelarvestamiseks, arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, nii organisatsioonisisese kui ka -välise (sh majandusaasta aruande ja raamatupidamise aastaaruande) aruandluse koostamiseks ja muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks. ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 80

Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuvat eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik:

strateegiate väljatöötamiseks,

organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,

kasumlikkuse suurendamise (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks,

nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste sh kulude juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks,

planeerimiseks, controlling uks ja tulemuslikkuse hindamiseks,

kulukäiturite ja kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks,

kuluobjektide (toodete, teenuste, klientide jt kuluobjektide) eelarvestamiseks, arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks,

nii organisatsioonisisese kui ka -välise (sh majandusaasta aruande ja raamatupidamise aastaaruande) aruandluse koostamiseks ja

muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks.

KULUDE ARVESTUS Kulude arvestus ( cost accounting ) on operatsioonide, protsesside, tegevuste või toodete/teenuste kulude eelarvestamine, standard- ja tegelike kulude kindlakstegemine ning kulu hälvete ja kasumlikkuse analüüs (CIMA. 2000. Management Accounting. Official Terminology, lk 12) … organisatsiooni ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust (Horngren, C. T., Bhimani, A., Datar, S. M., Foster, G. 2002. Management and Cost Accounting, 2e, lk 892) ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

Kulude arvestus ( cost accounting ) on operatsioonide, protsesside, tegevuste või toodete/teenuste kulude eelarvestamine, standard- ja tegelike kulude kindlakstegemine ning kulu hälvete ja kasumlikkuse analüüs (CIMA. 2000. Management Accounting. Official Terminology, lk 12)

… organisatsiooni ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust (Horngren, C. T., Bhimani, A., Datar, S. M., Foster, G. 2002. Management and Cost Accounting, 2e, lk 892)

KULUARVESTUSE MÕISTED .........................aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist ....................................................– väljaminekud, mis on seotud esmaste tulemuste ehk varade (varud, toodang) loomisega. K. toimumine on sõltumatu raha liikumisest, kajastamine võimalik nii kuluna kui varana ...........................................................on tegevus, mille käigus tehakse kindlaks kulude rahaline ja/või mitterahaline väärtus ......................................................................................................................on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada ............................................................. on kulutuste ja kulude kindlakstegemise protsess, mille eesmärk on täpselt defineeritud kuluobjekti ja tema kulukäiturite vaheliste seoste täpsustamine ja arendamine .........................................on kulu, mis protsessi käigus läheb ühelt kuluobjektilt teisele kuluobjektile ............................................................................on kogukuludesse kuuluv eraldi mõõdetav, hinnatav ja arvestatav kõige väiksem kulukomponent või –kirje ....................................................................................................................................... on sarnaste tunnustega kulude rühm ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

.........................aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist

....................................................– väljaminekud, mis on seotud esmaste tulemuste ehk varade (varud, toodang) loomisega. K. toimumine on sõltumatu raha liikumisest, kajastamine võimalik nii kuluna kui varana

...........................................................on tegevus, mille käigus tehakse kindlaks kulude rahaline ja/või mitterahaline väärtus

......................................................................................................................on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada

............................................................. on kulutuste ja kulude kindlakstegemise protsess, mille eesmärk on täpselt defineeritud kuluobjekti ja tema kulukäiturite vaheliste seoste täpsustamine ja arendamine

.........................................on kulu, mis protsessi käigus läheb ühelt kuluobjektilt teisele kuluobjektile

............................................................................on kogukuludesse kuuluv eraldi mõõdetav, hinnatav ja arvestatav kõige väiksem kulukomponent või –kirje

....................................................................................................................................... on sarnaste tunnustega kulude rühm

KULUARVESTUSE MÕISTED .............................................................................................................on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade ...........................................................on loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur .................................................................................................on tegevus, mille käigus arvestatakse otsekulud otse (ilma jaotamata) kuluobjektidele ja/või (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga või kulukohaga ..............................................on tegevus ja/või osaprotsess, mille käigus kaudkulud paigutatakse (või jaotatakse) ja kogutakse (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse kulukohtadele arvestatud üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga ..................................................................on iga mõjur, sündmus, koefitsent, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele .....................................................................on viis, kuidas kuluobjekti kulud muutuvad erinevatel tegevustasemetel (erinevate müügi- ja tootmismahtude korral) ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

.............................................................................................................on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade

...........................................................on loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur

.................................................................................................on tegevus, mille käigus arvestatakse otsekulud otse (ilma jaotamata) kuluobjektidele ja/või (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga või kulukohaga

..............................................on tegevus ja/või osaprotsess, mille käigus kaudkulud paigutatakse (või jaotatakse) ja kogutakse (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse kulukohtadele arvestatud üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga

..................................................................on iga mõjur, sündmus, koefitsent, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele

.....................................................................on viis, kuidas kuluobjekti kulud muutuvad erinevatel tegevustasemetel (erinevate müügi- ja tootmismahtude korral)

KULUARVESTUSE MÕISTED kulukogum (kulude pool) ( cost pool ) kulukäitur ( cost driver, allocation base ) kulude hindamine ( cost estimation ) kulude käitumine ( cost behaviour ) kulu ( expense ) kulutus, väljaminek ( cost ) kulude mõõtmine ( cost measurement ) kuluelement ( cost item, cost element ) kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) ( cost center, expense center ) kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) ( cost object, cost unit ) kulude paigutamine ( cost allocation, ingl; tracing, am ) kuluvoog ( cost flow ) kulude jaotamine (üldkulude jaotamine, kaudkulude jaotamine) ( overhead absorption, assigning indirect cost, apportioning) k ululiik ( type of cost, expense item, cost item, cost category, expenditure category ) ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

kulukogum (kulude pool) ( cost pool )

kulukäitur ( cost driver, allocation base )

kulude hindamine ( cost estimation )

kulude käitumine ( cost behaviour )

kulu ( expense )

kulutus, väljaminek ( cost )

kulude mõõtmine ( cost measurement )

kuluelement ( cost item, cost element )

kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) ( cost center, expense center )

kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) ( cost object, cost unit )

kulude paigutamine ( cost allocation, ingl; tracing, am )

kuluvoog ( cost flow )

kulude jaotamine (üldkulude jaotamine, kaudkulude jaotamine) ( overhead absorption, assigning indirect cost, apportioning)

k ululiik ( type of cost, expense item, cost item, cost category, expenditure category )

KULUDE JUHTIMISE MINEVIK JA TULEVIK ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Toetada strateegiate elluviimist Süsteemselt suurendada tulusid ja vähendada kulusid Parandada ressursside kasutamist MINEVIK andmete kirjendamisele tulemuste mõõtmisele aruandluse koostamisele TULEVIK Kindlustada otsustamiseks vajalik info, et:

MINEVIK

andmete kirjendamisele

tulemuste mõõtmisele

aruandluse koostamisele

TULEVIK

Kindlustada otsustamiseks vajalik info, et:

PROBLEEMID JA ARENGUSUUNAD EESTIS JA MAAILMAS PROBLEEMID: liigne keskendumine lokaalsetele ja lühiajalistele eesmärkidele “ nii ja naa” juhtimine mõõdetakse väheolulisi näitajaid, mida on lihtne mõõta toetumine põhiliselt finantsnäitajatele vähene omaniku ja kliendikesksus hilinenud aruanded mineviku ületähtsustamine - m ineviku tootlused ei garanteeri sarnast tootlust tulevikus! ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ ARENGUSUUNAD:

PROBLEEMID:

liigne keskendumine lokaalsetele ja lühiajalistele eesmärkidele

“ nii ja naa” juhtimine

mõõdetakse väheolulisi näitajaid, mida on lihtne mõõta

toetumine põhiliselt finantsnäitajatele

vähene omaniku ja kliendikesksus

hilinenud aruanded

mineviku ületähtsustamine - m ineviku tootlused ei garanteeri sarnast tootlust tulevikus!

ARENGUSUUNAD:

KULUDE JUHTIMINE: ETTEVALMISTUS JA OLEMUS (KJ) MIDA TEEN JUHINA SELLEKS, ET: G1: LUUA EELDUSED KULUDE JUHTIMISEKS ORGANISATSIOONIS ? G2: TULEMUSLIKULT JUHTIDA KULUSID ORGANISATSIOONIS? ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT JA ARUTELU

MIDA TEEN JUHINA SELLEKS, ET:

G1: LUUA EELDUSED KULUDE JUHTIMISEKS ORGANISATSIOONIS ?

G2: TULEMUSLIKULT JUHTIDA KULUSID ORGANISATSIOONIS?

ETTEVALMISTUSED JUURUTAMISEKS Väärtushinnangud ja mõttelaad Majanduskeskkonna analüüs Juurutamise projekt: Miks?, Mis?, Kuidas?, Kes? Missiooni, visiooni ja väärtushinnangute formuleerimine ja kommunikeerimine Äriidee/tegevusvaldkond/põhikirjalised ülesanded Kas väljundiks on toode, teenus või projekt Strateegiliste eesmärkide püstitamine Strateegiate väljatöötamine ja valik Kriitiliste edufaktorite määratlemine Väärtusahela analüüs Protsesside ja tegevuste kujundamine ja kaardistamine Tulemuslikkuse mõõtmine Mõõdikute valik ja mõõdikutele sihtväärtuste lisamine Mõõtmismudelite (tasakaalus tulemuskaart) juurutamine Vastutuskeskuste kujundamine Tööülesannete, õiguste, kohustuste ja vastutuse määratlemine Meeskonna kaasamine ja väljaõpe Tulemuslikkust toetavate motivatsioonisüsteemide juurutamine ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

Väärtushinnangud ja mõttelaad

Majanduskeskkonna analüüs

Juurutamise projekt: Miks?, Mis?, Kuidas?, Kes?

Missiooni, visiooni ja väärtushinnangute formuleerimine ja kommunikeerimine

Äriidee/tegevusvaldkond/põhikirjalised ülesanded

Kas väljundiks on toode, teenus või projekt

Strateegiliste eesmärkide püstitamine

Strateegiate väljatöötamine ja valik

Kriitiliste edufaktorite määratlemine

Väärtusahela analüüs

Protsesside ja tegevuste kujundamine ja kaardistamine

Tulemuslikkuse mõõtmine

Mõõdikute valik ja mõõdikutele sihtväärtuste lisamine

Mõõtmismudelite (tasakaalus tulemuskaart) juurutamine

Vastutuskeskuste kujundamine

Tööülesannete, õiguste, kohustuste ja vastutuse määratlemine

Meeskonna kaasamine ja väljaõpe

Tulemuslikkust toetavate motivatsioonisüsteemide juurutamine

MIS ON VARA JA KULUTUSED ELAMISPINNALE? ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Kas on minu vara: auto, maja, tervis, abikaasa, aktsiad, mõistus …? Kui suured on minu kulutused elamispinnale kuus (3 tuba, 24000 kr/m2, 54 m2, hooldustasud kokku 1164 kr)? üür Kulum: soetusmaksumus 1,3 mlj, kasutusaeg 25 a = 52000 kr aastas = 4300 kr kuus Kulum: soetusmaksumus 0,92 mlj, kasutusaeg 25 a = 36800 kr aastas = 3066 kr kuus Alternatiivkulu: 1,3 mlj kr, 10% aastas = 130000 kr aastas = 10833 kr kuus Alternatiivkulu: 1,3 mlj kr, 16% aastas = 208000 kr aastas = 17333 kr kuus Kulu, kr 1 2 3 4 5 Külm vesi ja kanalisatsioon 96 96 96 96 96 Keskküte 566 566 566 566 566 Hooldustasu 244 244 244 244 244 Adminkulu 108 108 108 108 108 Elekter 150 150 150 150 150 Kokku hoolduskulud 1164 1164 1164 1164 1164 Üür 4400 0 0 0 0 Kulum 0 4300 3066 0 0 Alternatiivkulu 0 0 0 10833 17333 Kokku kulud 5564 5464 4230 11997 18497

üür

Kulum: soetusmaksumus 1,3 mlj, kasutusaeg 25 a = 52000 kr aastas = 4300 kr kuus

Kulum: soetusmaksumus 0,92 mlj, kasutusaeg 25 a = 36800 kr aastas = 3066 kr kuus

Alternatiivkulu: 1,3 mlj kr, 10% aastas = 130000 kr aastas = 10833 kr kuus

Alternatiivkulu: 1,3 mlj kr, 16% aastas = 208000 kr aastas = 17333 kr kuus

JUHTIMISPÕHIMÕTTED (TEGEVUSPÕHIMÕTTED) Tegutsemispõhimõtteid kirjeldav dokument (kokku 30 - 50 põhimõtet) võib koosneda järgmistest osadest: meie üldised väärtused või põhimõtted kuidas näeme klienti ja tarbijat kuidas suhtleme konkurentidega hoiakud suhtumises organisatsiooni ja suhtlemisel omanikega koostöötamise põhimõtted missugused on ja kuidas toimivad sisemised regulatiivid (bürokraatia piirid paika) dokumendis olevate uute mõistete definitsioonid Juht peab tegelema sellega, et kõigil oleks selged “mängureeglid” ja neist saadakse üheselt aru praegu ja tulevikus. See on oluline sellepärast, et inimesed saavad tihti erinevatest lingvistilistest väljenditest erinevalt aru, samuti võivad tõlgendada erinevalt sise- ja väliskeskkonna infot ( Olari Taal ) ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Karu, S. (2001). Juhtimise võlu ja valu, I osa

Tegutsemispõhimõtteid kirjeldav dokument (kokku 30 - 50 põhimõtet) võib koosneda järgmistest osadest:

meie üldised väärtused või põhimõtted

kuidas näeme klienti ja tarbijat

kuidas suhtleme konkurentidega

hoiakud suhtumises organisatsiooni ja suhtlemisel omanikega

koostöötamise põhimõtted

missugused on ja kuidas toimivad sisemised regulatiivid (bürokraatia piirid paika)

dokumendis olevate uute mõistete definitsioonid

Juht peab tegelema sellega, et kõigil oleks selged “mängureeglid” ja neist saadakse üheselt aru praegu ja tulevikus. See on oluline sellepärast, et inimesed saavad tihti erinevatest lingvistilistest väljenditest erinevalt aru, samuti võivad tõlgendada erinevalt sise- ja väliskeskkonna infot ( Olari Taal )

VISIOONI JA MISSIOONI ELLUVIIMINE SAMM 1: Täpsustatakse strateegilised eesmärgid ja ärivaldkonnad (tegevusvaldkonnad) ( strategic themes or focus areas ), koostatakse strateegilised eelarved, valitakse strateegia(d) ja määratletakse kriitilised edufaktorid ( critical success factors, critical performance measures ) SAMM 2: Valitakse mõõdikud ( performance measures ) strateegiate ja kriitiliste edufaktorite mõõtmiseks ja lisatakse sihtväärtused ( targets ) kõikidele mõõdikutele SAMM 3: Arendatakse välja strateegiline majandusarvestuse ja ITsüsteem strateegilise controllingu juurutamiseks ja tulemuslikkuse mõõtmiseks ( performance measurement ) SAMM 4: Tõlgitakse strateegiad üksikuteks tegevusteks (operatsioonideks) ning koostatakse strateegia kaardid ja tasakaalus tulemuskaardid SAMM 5: Kujundatakse protsessid ja vastutuskeskused (allüksused) SAMM 6: Töötatakse välja meetmed ning täpsustatakse tööülesanded ja eelarved strateegiate ja kriitiliste edutegurite saavutamiseks ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

SAMM 1: Täpsustatakse strateegilised eesmärgid ja ärivaldkonnad (tegevusvaldkonnad) ( strategic themes or focus areas ), koostatakse strateegilised eelarved, valitakse strateegia(d) ja määratletakse kriitilised edufaktorid ( critical success factors, critical performance measures )

SAMM 2: Valitakse mõõdikud ( performance measures ) strateegiate ja kriitiliste edufaktorite mõõtmiseks ja lisatakse sihtväärtused ( targets ) kõikidele mõõdikutele

SAMM 3: Arendatakse välja strateegiline majandusarvestuse ja ITsüsteem strateegilise controllingu juurutamiseks ja tulemuslikkuse mõõtmiseks ( performance measurement )

SAMM 4: Tõlgitakse strateegiad üksikuteks tegevusteks (operatsioonideks) ning koostatakse strateegia kaardid ja tasakaalus tulemuskaardid

SAMM 5: Kujundatakse protsessid ja vastutuskeskused (allüksused)

SAMM 6: Töötatakse välja meetmed ning täpsustatakse tööülesanded ja eelarved strateegiate ja kriitiliste edutegurite saavutamiseks

EESMÄRKIDE JA KRIITILISTE EDUFAKTORITE MÕÕTMINE ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Määratle pakutava toote/teenuse/projekti: kvantiteet (mida ja kui palju?) kvaliteet (millistest kvaliteedinõuetest lähtutakse?) aeg (mis tähtajaks või millise perioodi jooksul?) kasumlikkus, kulu, hind, väärtus (kui palju kasumit, lisaväärtust, kasulikkust, tulu või kulu?) Defineeri väljund (kliendile pakutav toode/teenus/projekt): toode (tooted) või pooltoode (pooltooted) teenus(ed) projekt(id) avalik(ud) teenus(ed) siseteenus(ed)

Määratle pakutava toote/teenuse/projekti:

kvantiteet (mida ja kui palju?)

kvaliteet (millistest kvaliteedinõuetest lähtutakse?)

aeg (mis tähtajaks või millise perioodi jooksul?)

kasumlikkus, kulu, hind, väärtus (kui palju kasumit, lisaväärtust, kasulikkust, tulu või kulu?)

Defineeri väljund (kliendile pakutav toode/teenus/projekt):

toode (tooted) või pooltoode (pooltooted)

teenus(ed)

projekt(id)

avalik(ud) teenus(ed)

siseteenus(ed)

VÄÄRTUSKÄITURID: (KRIITILISED EDUFAKTORID & VÕTMEMÕÕDIKUD) ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ (Joonise allikas: Sims , Smith. 2002. Management Accounting – Business Strategy , lk 41) Väärtuskäiturid (tulemuslikkuse käiturid) ( value drivers, performance drivers ) – valdkonnad, perspektiivid, mõjurid, sündmused, koefitsendid, tegurid või tegevused, mille abil mõjutatakse tulemuslikkust ning genereeritakse lisandväärtust ja kasumit Mõõdik ( measure, indicator ) on (majandus)näitaja tulemuslikkuse mõõtmiseks, mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saavutamiseks vajalikke protsesse, tegevusi ja toiminguid. Mõõdikud võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Olulisemaid mõõdikuid nimetatakse võtmemõõdikuteks ( key performance indicators, KPI ). Kriitiliste edufaktorid (critical success factors, critical success variables) (Rockart ja Hoffman 1992) - “piiratud arv olulisemaid faktoreid (valdkondi, mõjureid, tegureid), milledes tulemuste saavutamine eeldusel, et tulemused on küllalt head, tagab eduka konkurentsivõime”. KONKURENTSISTRATEEGIA KRIITILINE EDUFAKTOR KRIITILINE EDUFAKTOR KRIITILINE EDUFAKTOR PROTSESSID JA TEGEVUSED KRIITILISTE EDUFAKTORITE SAAVUTAMISEKS VÕTME- MÕÕDIKUD VÕTME- MÕÕDIKUD VÕTME- MÕÕDIKUD

PROTSESSIDE KUJUNDAMINE ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ PÕHI- PROTSESSID TUGIPROTSESSID ORGANISATSIOONI EKSISTENTSIKS JA ARENGUKS (STRATEEGIATE VÄLJATÖÖTAMISEKS) VAJALIKUD PROTSESSID JA TEGEVUSED

PROTSESSIDE JA TEGEVUSTE KAARDISTAMINE Protsesside ja tegevuste kaardistamine ( activity modeling, roadmapping) ) on tegevus, mille käigus kujutatakse graafiliselt lähtuvalt visioonist, missioonist ja strateegiatest vajalikud protsesside ja tegevuste kaartid ( activity models ) koos väljundite ja omavaheliste infovoogudega Protsesside ja tegevuste kaardistamise eesmärgid: Ühtlustada nägemusi organisatsiooni protsessidest Analüüsida protsesse ja protsesside käigus tehtavaid tegevusi Kommunikeerida infot ja hinnata protsessidest arusaamist Praktiliste protsessi- ja tegevuskaartide tunnused: Terviklikkus (c omplete ) – sisaldavad kõiki olulisi tegevusi Tegelikkusele vastavad ( accurate ) Arusaadavad ( understandable ) – kergesti arusaadavad ja kasutatavad ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

Protsesside ja tegevuste kaardistamine ( activity modeling, roadmapping) ) on tegevus, mille käigus kujutatakse graafiliselt lähtuvalt visioonist, missioonist ja strateegiatest vajalikud protsesside ja tegevuste kaartid ( activity models ) koos väljundite ja omavaheliste infovoogudega

Protsesside ja tegevuste kaardistamise eesmärgid:

Ühtlustada nägemusi organisatsiooni protsessidest

Analüüsida protsesse ja protsesside käigus tehtavaid tegevusi

Kommunikeerida infot ja hinnata protsessidest arusaamist

Praktiliste protsessi- ja tegevuskaartide tunnused:

Terviklikkus (c omplete ) – sisaldavad kõiki olulisi tegevusi

Tegelikkusele vastavad ( accurate )

Arusaadavad ( understandable ) – kergesti arusaadavad ja kasutatavad

TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valimine sobivate mõõdikute valimine mõõdikutest põhjus-tagajärg ahelate kujundamine igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine mõõtmisstandardite püstitamine mõõdikute kasutamise analüüsimine ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 92

mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valimine

sobivate mõõdikute valimine

mõõdikutest põhjus-tagajärg ahelate kujundamine

igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine

mõõtmisstandardite püstitamine

mõõdikute kasutamise analüüsimine

MÕÕDIKUTE JA SIHTVÄÄRTUSTE LISAMINE (STANDARDID) ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Kriitiline edu fakto r Kvalitee di tõstmine Efektiivsus e ja pain d lik - kus e suurendamine Töötajate aren damine Kliendi rahulolu suurendamine Hankea ja vähendamine Uue toote juurutamine Turvalisus e suurendamine Arvete laekumine parendamine Töötajate rahulolu suurendamine Mõõdik + sihtväärtus

Kvalitee di tõstmine

Efektiivsus e ja pain d lik - kus e suurendamine

Töötajate aren damine

Kliendi rahulolu suurendamine

Hankea ja vähendamine

Uue toote juurutamine

Turvalisus e suurendamine

Arvete laekumine parendamine

Töötajate rahulolu suurendamine

KOGUKULUDE KUJUNEMINE OTSESED MATERJALIKULUD + OTSESED TÖÖJÕUKULUD + MUUD OTSEKULUD = OTSEKULUD KOKKU + KAUDSED MATERJALIKULUD + KAUDSED TÖÖJÕUKULUD + PÕHIVARA AMORTISATSIOONIKULU + MUUD PÕHITEGEVUSE ÜLDKULU D = PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU + TURUSTUS KULUD + ÜLDHALDUSKULUD + MUUD ÄRIKULUD + FINANTSKULUD = KOGUKULUD (KULUD KOKKU) ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 127

KUIDAS MURDA KARU? ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

KULUDE LIIGITAMINE Kulude liigitamine (kulude klassifitseerimine) on tegevus, mille käigus eristatakse erinevad kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse (kulukogumitesse) lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad, väärtust lisavad jt), funktsioonidest (tootmiskulud, müügikulud jt) või kasutamisest majandusüksustes. Kululiik (kulu kategooria) on sarnaste tunnustega kulude rühm . Objektiivne liigitamine on tegevus, mille käigus kulud liigitatakse lähtuvalt nende tegemise eesmärgist. Traditsiooniliselt mõistetakse objektiivse liigitamise all kulude liigitamist eeskätt organisatsiooni siseste infotarbijate infovajaduste rahuldamiseks ja seda kasutati juhtimisarvestuses. Subjektiivne liigitamine on tegevus, mille käigus kulud liigitatakse lähtuvalt nende olemusest. Traditsiooniliselt mõistetakse subjektiivse liigitamise all kulude liigitamist eeskätt organisatsiooni väliste infotarbijate infovajaduste rahuldamiseks (näiteks raamatupidamise aastaaruande koostamiseks vajalik kulude liigitus) ja seda kasutati finantsarvestuses. Oluline kulude liigitamise põhimõte on: iga kulude juhtimise ja arvestuse eesmärgi saavutamiseks tuleb teha sellest eesmärgist lähtuv kulude liigitus. Kulude liigitamiseks on eelnevalt oluline määratleda: ajaperiood, olulisusvahemik. Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 105 ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

Kulude liigitamine (kulude klassifitseerimine) on tegevus, mille käigus eristatakse erinevad kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse (kulukogumitesse) lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad, väärtust lisavad jt), funktsioonidest (tootmiskulud, müügikulud jt) või kasutamisest majandusüksustes. Kululiik (kulu kategooria) on sarnaste tunnustega kulude rühm .

Objektiivne liigitamine on tegevus, mille käigus kulud liigitatakse lähtuvalt nende tegemise eesmärgist. Traditsiooniliselt mõistetakse objektiivse liigitamise all kulude liigitamist eeskätt organisatsiooni siseste infotarbijate infovajaduste rahuldamiseks ja seda kasutati juhtimisarvestuses.

Subjektiivne liigitamine on tegevus, mille käigus kulud liigitatakse lähtuvalt nende olemusest. Traditsiooniliselt mõistetakse subjektiivse liigitamise all kulude liigitamist eeskätt organisatsiooni väliste infotarbijate infovajaduste rahuldamiseks (näiteks raamatupidamise aastaaruande koostamiseks vajalik kulude liigitus) ja seda kasutati finantsarvestuses.

Oluline kulude liigitamise põhimõte on: iga kulude juhtimise ja arvestuse

eesmärgi saavutamiseks tuleb teha sellest eesmärgist lähtuv kulude liigitus.

Kulude liigitamiseks on eelnevalt oluline määratleda:

ajaperiood,

olulisusvahemik.

ÜLDKULUDE JAOTAMISE MEETODID Üldkulud (kaudk ulud ) 1 2 K TRADITSIOONILINE MEETOD Üldkulud (r essurs s i de kulu d) 1 2 x T EGEVUSPÕHI NE MEETOD Üldkulud (kaudk ulud ) 1 2 K OTSENE JAOTAMINE Kulu objekt(id) I samm ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 139

ÜLESANNE: ÜLDKULUDE JAOTMINE OTSEMEETODIL Osutatakse teenust VÕLU ja teenust VALU. Üldkulud kokku on 3 000 kr. Kulukäituriks on valitud töötundide arv. Teenuse VÕLU osutamiseks tehti 10 töötundi ja teenuse VALU osutamiseks tehti 5 töötundi. Leida: 1. kulukäiturite arv, 2. üldkulu määr, 3. üldkulu teenusele VÕLU, 4. üldkulu teenusele VALU. Lahendused: 1. kulukäiturite arv = 10 + 5 = 15 töötundi 2. üldkulu määr = 3 000 / 15 = 200 kr/ ühe töötunni kohta 3. üldkulu teenusele VÕLU = 10 * 200 = 2 000 kr 4. üldkulu teenusele VALU = 5 * 200 = 1 000 kr ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 141

Osutatakse teenust VÕLU ja teenust VALU. Üldkulud kokku on 3 000 kr. Kulukäituriks on valitud töötundide arv. Teenuse VÕLU osutamiseks tehti 10 töötundi ja teenuse VALU osutamiseks tehti 5 töötundi.

Leida:

1. kulukäiturite arv,

2. üldkulu määr,

3. üldkulu teenusele VÕLU,

4. üldkulu teenusele VALU.

Lahendused:

1. kulukäiturite arv = 10 + 5 = 15 töötundi

2. üldkulu määr = 3 000 / 15 = 200 kr/ ühe töötunni kohta

3. üldkulu teenusele VÕLU = 10 * 200 = 2 000 kr

4. üldkulu teenusele VALU = 5 * 200 = 1 000 kr

AJAKÄITURIGA TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS (TDABC) Viimastel aastatel nimetatakse eespool käsitletud tegevuspõhist kuluarvestust järjest rohkem traditsiooniliseks tegevuspõhiseks kuluarvestuseks ( conventional activity based costing ). Ajakäituriga tegevuspõhise kuluarvestuse ( time-driven activity based costing, TDABC ) kasutamisel jääb ära tegevuste defineerimise etapp ja vajadus jaotada allüksuse kulusid erinevatele allüksuses tehtavatele tegevustele. Selle tulemusena välditakse kulukaid, aeganõudvaid ja tihti subjektiivseid tegevuste formuleerimisi, mida kasutatakse traditsioonilises tegevuspõhises kuluarvestuses. Ajakäitur on ajal põhinev mõõdik, mis põhjustab kulusid ja mille alusel jaotatakse kulud (näiteks tellimuse täitmiseks kulunud aeg). Ajakäituriga tegevuspõhises kuluarvestuses kasutatakse ajapõhiseid võrrandeid, mille abil jaotatakse otse ja automaatselt ressursside kulud tegevustele võrrandite abil. Vajalik on kindlaks teha ainult kaks parameetrit: võimsuse kulu määr (capacity cost rate) ja võimsuse kasutamine iga allüksuses teostatud tehingu poolt. hangitud võimsuse kulud Võimsuse kulu määr = ------------------------------------------------------ hangitud ressursside tegelik võimsus T egevuse kulu = tegevusele kuluv aeg x võimsuse kulu määr ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis , lk 256

Viimastel aastatel nimetatakse eespool käsitletud tegevuspõhist kuluarvestust järjest rohkem traditsiooniliseks tegevuspõhiseks kuluarvestuseks ( conventional activity based costing ).

Ajakäituriga tegevuspõhise kuluarvestuse ( time-driven activity based costing, TDABC ) kasutamisel jääb ära tegevuste defineerimise etapp ja vajadus jaotada allüksuse kulusid erinevatele allüksuses tehtavatele tegevustele. Selle tulemusena välditakse kulukaid, aeganõudvaid ja tihti subjektiivseid tegevuste formuleerimisi, mida kasutatakse traditsioonilises tegevuspõhises kuluarvestuses.

Ajakäitur on ajal põhinev mõõdik, mis põhjustab kulusid ja mille alusel jaotatakse kulud (näiteks tellimuse täitmiseks kulunud aeg).

Ajakäituriga tegevuspõhises kuluarvestuses kasutatakse ajapõhiseid võrrandeid, mille abil jaotatakse otse ja automaatselt ressursside kulud tegevustele võrrandite abil. Vajalik on kindlaks teha ainult kaks parameetrit:

võimsuse kulu määr (capacity cost rate) ja

võimsuse kasutamine iga allüksuses teostatud tehingu poolt.

hangitud võimsuse kulud

Võimsuse kulu määr = ------------------------------------------------------

hangitud ressursside tegelik võimsus

T egevuse kulu = tegevusele kuluv aeg x võimsuse kulu määr

NÄIDE: SIHTKULUARVESTUS Näide. Raamatu „Eelarvestamine - üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis“ turu-uuringu tulemustest selgus, et jääktulu on kõige suurem müügihinna 378 krooni (sh käibemaks 5%) ja prognoositava müügikoguse 1000 tk korral. Raamatu müügikulu edasimüüjate juures on 110 krooni + käibemaks. Raamatu kirjastamiseks ja müügitegevuseks vajalikud investeeringud moodustasid 700000 krooni. Soovitav investeeringu rentaablus on 10%. Lähtudes raamatute kirjastamise protsessist koostati raamatu kulude eelarve tooteühikule: ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Kulud tooteühikule, kr trükikulu 50 diskett tabelitega 7 honorar 25 kujundamine 10 toimetamine 9 laokulud 2 müügikulud 15 intressikulud 19 üldhalduskulud 69 ostukulud (transport) 1 Kulud tooteühikule kokku 207

Näide. Raamatu „Eelarvestamine - üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis“ turu-uuringu tulemustest selgus, et jääktulu on kõige suurem müügihinna 378 krooni (sh käibemaks 5%) ja prognoositava müügikoguse 1000 tk korral. Raamatu müügikulu edasimüüjate juures on 110 krooni + käibemaks. Raamatu kirjastamiseks ja müügitegevuseks vajalikud investeeringud moodustasid 700000 krooni. Soovitav investeeringu rentaablus on 10%. Lähtudes raamatute kirjastamise protsessist koostati raamatu kulude eelarve tooteühikule:

NÄIDE: SIHTKULUARVESTUS Lähtudes eeltoodust on eesmärk teha kindlaks, kas raamatut „Eelarvestamine - üks strateegilise controlling u juurutamise eeldusi organisatsioonis“ on kirjastusel majanduslikult mõttekas kirjastada või ei. Raamatut on mõttekas kirjastada siis, kui kulud tooteühikule on väiksemad kui sihtkulu tooteühikule. ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Müügikogus, tk 1000 Müügihind lõppkliendile käibemaksuga 5% 378 Müügihind lõppkliendile käibemaksuta, kr 360 Keskmine müügikulu edasimüüjatel, kr 110 Müügihind kirjastusest käibemaksuta, kr 250 Müügitulu 1000 raamatu müügist, kr. 250000 Sihtkasum (investeeritud summa 700000 kr, investeeringu tasuvus 10%), kr 70000 Sihtkulu eelarvestatud müügikogusele 1000 tk, kr 180000 Sihtkulu tooteühikule, kr 180

Lähtudes eeltoodust on eesmärk teha kindlaks, kas raamatut „Eelarvestamine - üks strateegilise controlling u juurutamise eeldusi organisatsioonis“ on kirjastusel majanduslikult mõttekas kirjastada või ei. Raamatut on mõttekas kirjastada siis, kui kulud tooteühikule on väiksemad kui sihtkulu tooteühikule.

NÄIDE: SIHTKULUARVESTUS Selleks, et saavutada sihtkulu 180 krooni, on tarvis vähendada kulusid.. Autor nõustus honorari vähendamisega 25 kroonilt 19 kroonile raamatu kohta. Trükikojale tasutavat trükikulu õnnestus vähendada 10%, so 50 kroonilt 45-le kroonile toote kohta. Kirjastaja vähendas üldhalduskulusid 69-lt kroonilt 52 kroonini toote kohta, loobudes mittevajalikust büroopinnast. ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ Kulud tooteühikule, kr trükikulu 45 diskett tabelitega 7 honorar 19 kujundamine 10 toimetamine 9 laokulud 2 müügikulud 15 intressikulud 19 üldhalduskulud 52 ostukulud (transport) 1 Kulud tooteühikule kokku 179

Selleks, et saavutada sihtkulu 180 krooni, on tarvis vähendada kulusid.. Autor nõustus honorari vähendamisega 25 kroonilt 19 kroonile raamatu kohta. Trükikojale tasutavat trükikulu õnnestus vähendada 10%, so 50 kroonilt 45-le kroonile toote kohta. Kirjastaja vähendas üldhalduskulusid 69-lt kroonilt 52 kroonini toote kohta, loobudes mittevajalikust büroopinnast.

rohkem slaide osalejatele... Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest siin Juhime Teie tähelepanu ka suvel avanenud võimalusele: 3. augustil alustas EAS mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud koolitusosakute taotluste vastuvõtmist. Koolitusosak on sihtotstarbeline toetus tööalase täiendkoolituse ostmiseks, mille eesmärgiks on tõsta mikro- ja väikeettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu koolitusteenusele. Koolitusosaku abil saavad FIEd, mikro- ja väikeettevõtted Rafiko OÜ / Sander Karu koolitus- ja koostööprogrammidesse tehtud kuludest refinantseerida kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 15000 kr. Täpsema info koolitusosaku taotlemisest leiate EASi kodulehelt Aitame Teid meeleldi erinevate toetusmeetmete taotlemisega tekkivate probleemide lahendamisel. Küsimused ja ettepanekud teretulnud [email_address] ©SANDER KARU. GSM: 5043202; rafiko@rafiko.ee; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest siin

Juhime Teie tähelepanu ka suvel avanenud võimalusele:

3. augustil alustas EAS mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud koolitusosakute taotluste vastuvõtmist. Koolitusosak on sihtotstarbeline toetus tööalase täiendkoolituse ostmiseks, mille eesmärgiks on tõsta mikro- ja väikeettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu koolitusteenusele.

Koolitusosaku abil saavad FIEd, mikro- ja väikeettevõtted Rafiko OÜ / Sander Karu koolitus- ja koostööprogrammidesse tehtud kuludest refinantseerida kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 15000 kr.

Täpsema info koolitusosaku taotlemisest leiate EASi kodulehelt

Aitame Teid meeleldi erinevate toetusmeetmete taotlemisega tekkivate probleemide lahendamisel. Küsimused ja ettepanekud teretulnud [email_address]