• Like
it lahendused koolis
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

it lahendused koolis

  • 2,273 views
Uploaded on

 

More in: Education , Business
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
2,273
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
15
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. IT LAHENDUSED KOOLIS 28.5.09
  • 2. IKT KUI PROBLEEM
    • Praktiliselt tühjale kohale tekkis äkki vajadus nii inimeste kui ressursside järele, mis tõmbab neid ära teiselt asjadelt.
    • Selgus, et isegi ühest inimesest ei piisa, vaja on kahte või kolme (arvutiõpetaja, infojuht, süsteemiadministraator).
    • Riistvara vananeb kiiresti füüsiliselt ja veel kiiremini moraalselt.
    • Seoses sellega vananeb moraalselt ka tarkvara (nt väga hea õpitarkvara KidPix ei tööta uutel arvutitel vms).
    28.5.09
  • 3. IKT KUI PROBLEEM
    • Õpetajad pole saanud kõrgkoolis ettevalmistust, kuidas IKT õppetundide läbiviimisel kasutada ja kohati ei saa seda siiamaani.
    • Vahel ka riistvara, aga sagedamini tarkvara streigib ja ei ärata õpetajates usaldust.
    • Hoolimata märkimisväärsetest investeeringutest, on riistvara endiselt vähe.
    • Vaevalt jõutakse harjuda uute asjadega, kui juba tulevad pea uuemad (nt puutetahvel).
    28.5.09
  • 4. IKT KUI LAHENDUS
    • Õppetööd on võimalik õpilastele huvitavamaks muuta, motivatsiooni tõsta, tunnidistsipliin on parem jne (TL2004, Toots jt).
    • Õpetajatöö ja kooli juhtimisega seotud tegevust on võimalik lihtsustada (andmete hoidmine, tööplaanide tegemine, tunniplaani tegemine jne).
    • Teatud rutiinseid õpitegevusi on võimalik drilliprogrammidele usaldada (faktide õppimine jne), mis peaks jätma rohkem võimalusi tunnis loominguliste teemadega tegelemiseks.
    28.5.09
  • 5. IKT KUI LAHENDUS
    • IKT-d saab rakendada õppekavas toodud üldoskuste saavutamiseks (meeskonnatöö, probleemide lahendamine, inimsuhete väärtustamine, vastutustunne jne)
    • Virtuaalne kooli kodulehekülg on reaalseks toeks kooli juhtimisel, õppetöö ja erinevate ürituste planeerimisel http://www.oesel.ee/kg/ http://www.lillekyla.edu.ee/
    28.5.09
  • 6. IKT kui väljakutse koolijuhile
    • Kas koolijuht peab ise IKT valdkonnas kodus olema? Võib olla, aga see pole tingimata vajalik. Koolijuht peab kindlasti olema spetsialist organisatsiooni juhtimist puudutavates küsimustes, sh kaadriküsimustes.
    • Tal peab olema selge ettekujutus, mida IKT kooli kui ühe tervikliku masinavärgi seisukohast tähendab ehk siis strateegilise planeerimise küsimustes peab koolijuht suutma kaasa rääkida.
    28.5.09
  • 7. IKT kui väljakutse koolijuhile
    • Eestis on IKT-d silmas pidades üldjuhul kolme liiki koolijuhte – entusiastid, ükskõiksed ja pidurid.
    • IKT valdkonna arendamisel koolis tuleb lähtuda kooli vajadustest , mitte ministeeriumi, Euroopa Liidu, mõne äriettevõtte vms omadest.
    28.5.09
  • 8. Õppe- ja kasvatustöö 28.5.09
  • 9. Müüdid õ pitarkvara kohta
    • Koolijuhtide hinnangul on sobivat õpitarkvara vähe, see on suur probleem. Õpetajad niiviisi ei arva (TL2004, Toots jt). Õpetajate arvates pole puudu mitte õpitarkvara või arvuteid, vaid hoopis aega .
    • USA-s ja Inglismaal on välja antud tuhandeid nimetusi õpitarkvara. Kasutatakse neist reaalselt murdosa, algkoolis nt KidPix, Kidspiration, HyperStudio, Kartouche jt.
  • 10. Müüdid õpitarkvara kohta
    • Nimetatud tarkvarasid ühendav joon on loomingulisus . Kõik nad baseeruvad konstruktivistlikul pedagoogikal.
    • Eesti õpetajad ja koolijuhid ootavad samal ajal mingit müstilist õpitarkvara, mis näeks välja sama atraktiivne nagu arvutimäng, aga õpetaks füüsikat või eesti keelt klassikalise pedagoogika kohaselt.
    28.5.09
  • 11. REALISTLIK VISIOON
    • Õpetaja oli, on ja jääb, IKT teda mingil juhul ei asenda .
    • Ilma õpetaja suunava käeta mõtestatud õppetegevust reeglina ei toimu (erandiks on väga üksikud ülidistsiplineeritud ja ülimotiveeritud õpilased).
    • Osa iseseisvast õppetööst (kodutööd, testide tegemine jms) liigub virtuaalkeskkonda.
    28.5.09
  • 12. REALISTLIK VISIOON
    • Õppeteemade näitlikustamine muutub IKT läbi paremaks (eriti loodusteadustes) http://mudelid.5dvision.ee/ , http://www.fyysika.ee/opik
    • Tulevad “uued” õppeviisid (nt õueõpe), mis eeldavad kommunikatsioonioskust IKT vahendite abil, info otsimise oskust jne. GPS-i kasutamist jne. http://emapps.com/folder_EE1/
    28.5.09
  • 13. Vastuolud!
    • Konstruktivistlik meetod on aeganõudvam kui klassikaline.
    • Aega on samal ajal vähe .
    • Elus läheb rohkem vaja oskusi, mida annab konstruktivistlik lähenemine.
    • Eesti kooliharidus baseerub lõviosas klassikalisel lähenemisel.
  • 14. Vastuolud!
    • Õpetajad vajaksid uute pedagoogiliste meetoditega seotud ettevalmistust (projektõpe, aktiivõpe, avastusõpe jne).
    • Õpetajakoolitus seda kõrgkoolides vajalikul määral ei paku (ka Tiigri Hüppe koolitajad pigem üldhariduskoolist kui kõrgkoolist).
  • 15. Õpetaja - kangelane
    • Arvestades eelnevat olukorda on kõik õpetajad, kes on täna võtnud ette IKT ainetunnis kasutamise Kolgata tee, kangelased.
    • Selline õpetaja vajab vähemalt head sõna ja tunnustust!
    • Veel parem, kui saab õpetaja Tiigri hüppe koolitusele saata
  • 16. Tiigri h üppe k oolitused
    • Algajatele
    • Edasijõudnutele
    • Koolijuhile
    • Täpsem info leiad Tiigri hüppe kodulehelt http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=7
    28.5.09
  • 17. Mida võiks koolijuht õpetajale soovitada?
    • Alustuseks viska õpik nurka.
    • Esita endale küsimus, miks ma oma aines just neid asju õpetan? “ministeerium käsib” ja “nii on alati olnud” ei ole aktsepteeritavad vastused.
    • Nüüd võta lahti õppekava üldosa ja loe see läbi.
    • Loe veel korra üldosa läbi.
    • Nüüd pane kirja, milliseid seal ära toodud üldisi oskusi sa saad oma aine kaudu õpilastes arendada.
    • Nüüd võta lahti ainekava ja loe see läbi.
    • Nüüd vaata, millised õpitulemused peavad õpilased sinu aines kooliastme lõpuks omandama.
    • Koosta õpilasele ja lapsevanemale asjast arusaadav selgitus 35 õppetunniste moodulite kaupa (ainekaart) pannes sinna kirja nii üldoskused, aineoskused, ajakava kui hindamispõhimõtted.
    • Nüüd mine otsi õpik nurgast üles.
    ... järgneb
  • 18. Mida võiks koolijuht õpetajale soovitada?
    • Mine Tiigrihüppe kodulehele ja vaata, millist õpitarkvara on sinu aine kohta olemas .
    • 90% juhtudest on see ka koolis kusagil olemas (või internetis), otsi see üles.
    • Vaata, milliste peatükkide või teemade juurde see õpikus sobib. Kui tarkvara on internetist kättesaadav, siis soovita seda ka õpilastele.
    • Koosta iseenda jaoks plaan tegevuste ja ajakavaga, kuidas ja millal sa seda õppetunnis kasutad (nt demonstratsioon arvutiprojektori abil).
    • Anna õpilastele koostada referaat või uurimistöö, mis eeldab interneti kasutamist.
    • Korda üle töö vormistamisega seotud põhimõtted.
    • Jälgi korrektset eesti keele kasutust, isegi kui oled geograaf.
    VARIANT A - algajale
  • 19. Mida võiks koolijuht õpetajale soovitada?
    • VARIANT B - edasijõudnule
    • Koosta õpiprojekt, seades esiplaanile mõne õppekava üldosas toodud pädevuse (näiteks koostööoskuse) ja sellele taustaks ainealased teadmised.
    • Jaga klass rühmadeks nii, et igasse rühma satuks nii “tugevaid” kui ka “nõrku”.
    • Määra igale rühmaliikmele konkreetne vastutusvaldkond (materjali hankimine, teksti kirjutamine, kujundamine PP-s, ettekande tegemine kaasõpilastele jne).
    • Anna rühmadele õpiülesanne ja tähtaeg selle täitmiseks.
    • Kindlusta, et töörühmad saavad arvuteid ja internetti kasutada (sh väljaspool õppetunde).
    • Jälgi protsessi, vajadusel suuna ja abista.
    • Organiseeri projektide esitlus, tee kokkuvõtted.
  • 20. Märkused
    • Variant 2 ei sobi iga õppeaine puhul. Hästi sobib ajaloo, geograafia, bioloogia, kirjanduse jms puhul. Vähem sobib matemaatika, füüsika jne puhul.
    • Esimene vasikas läheb tavaliselt aia taha, sellest ei tohi lasta ennast heidutada.
    • Üle ühe projekti õppeveerandis ei ole mõtet teha – klassikaline õppeviis ja projektõpe peaks olema tasakaalus.
    • Töö käigus tuleb jälgida, et õpilased saaks võrdselt koormust, muidu kipuvad nõrgemad tugevamate eest töö ära tegema.
    • Iga uue projekti puhul tuleks ringi mängida nii meeskondade koosseisud kui ka tööülesanded.
  • 21. Konstruktivism vs klassika
    • Konstruktivistlik pedago ogika orienteerub sellele, et
    • õpilastes arendatakse iseseisva õppimise oskusi, sh. info otsimise ja analüüsi oskusi
    • õppimise käigus toimub teadmuse loomine (konstrueerimine)
    • õppimine on multidistsiplinaarne ja teadmised konteksti asetatud
    • õppimine ja õpetamine on korraldatud laste erinevaid võimeid ja saavutustaset arvestades
    • õpilased vastutavad olulisel määral oma õppimise eest, sh. oskavad seada eesmärke ja analüüsida oma toimetulekut (metakognitiivne õppimine)
    • õppimine on koostöö .
    28.5.09
    • Klassikaline pedagoogika orienteerub sellele, et:
    • õppimise käigus on põhirõhk valmisteadmiste äraõppimisel
    • õpilased töötavad kõik ühesuguste materjalidega ja samas tempos
    • õpetaja peab arvet õpilaste tegevuste ja saavutuste üle sh. planeerib, korraldab ja loob õppimise struktuuri.
  • 22. Mis on e-õpe?
    • E-õpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi.
    • E-õpe on õppevorm, mis loob ja rakendab virtuaalse kogukonna teadmiste jagamiseks, loomiseks ja taaskasutamiseks .
    • Mõnes mõttes võib e-õppeks lugeda kõike seda, mida inimene õpib arvuti abil, arvutit ja internetti kasutades .
    28.5.09
  • 23. Õppekeskkonnad
    • Kui vahendid on orienteeritud õppeprotsessi enda läbiviimisele veebis (multimeedia õppematerjalide ja kodutööde juhendite esitamine, testid, rühmatöö vahendid jne.), siis nimetame neid süsteeme virtuaalseteks õpikeskkondadeks .
    • Sellised õpikeskkonnad võivad olla kas kommertsiaalsed või vabavaralised.
    • Õpetajad täiendavad neid oma kursuste ja õppematerjalidega.
    28.5.09
  • 24. Õppekeskkonnad
    • Tuntuim vabavaraline õpikeskkond on Moodle, mida Eestis kasutavad nii kõrgkoolid kui kutsekoolid.
    • Mõned haridusasutused loovad ise oma õppekorraldusele, traditsioonidele ja tõekspidamistele vastavaid süsteeme.
    • Eestis on sellise süsteemi parimaks näidiseks Tallinna Ülikoolis loodud IVA, mida ka paljud teised haridusasutused on hakanud kasutama.
    28.5.09
  • 25. Õppekeskkonnad – VIKO, Lemill
    • Lilleküla Gümnaasiumis kasutatakse VIKO
    • http://viko.lillekyla.edu.ee/
    • ning Lemill
    • http://lemill.net/community/vilve1
    • Loe lisaks
    • VIKO http://www.htk.tlu.ee/viko/index.php
    • Lemill http://lemill.net/community/Hans/collections/oppematerjalide-koostamine-lemill-keskkonnas
    28.5.09
  • 26. Õppekeskkonnad - Moodle
    • Reaal kool kasutab Moodle
    • http://www.real.edu.ee/moodle
    • Õpetaja tunnused proovimiseks
    • kasutaja37
    • Reaalkool37
    • Moodle disain baseerub sotsiaal-konstruktivistlikul õppimise käsitlusel
    • http://www.moodle.ee/
    •  
    • Moodle kasutamise juhend õpetajale
    • http://www.hariduskeskus.ee:8000/moodle/mod/resource/view.php?id=96
    28.5.09
  • 27. Õppekeskkonnad – IVA
    • IVA on Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse ja informaatika osakonna ühistööna loodud veebipõhine õpikeskkond e. õpihaldussüsteem.
    • IVA tugevaks k üljeks võrreldes teiste õpihaldussüsteemidega on selle aluseks olev pedagoogiline kontseptsioon, mis põhineb kaasaegsel sotsiaalkonstruktivistlikul õppimiskäsitusel ning milles mängivad olulist rolli autentne ja tähendusrikas kontekst, elulähedased ülesanded, õpetaja/eksperdi poolne nõustamine ja tagasiside, suhtlemine ja koostöö kaasõppuritega http://www.htk.tlu.ee/iva/
    • http://iva.htk.tlu.ee/demo/start_page
    • Õpetaja tunnused:
    • kasutajanimi: teacher
    • parool: teacher
    28.5.09
  • 28. Õpiobjektid
    • Õpiobjektid on kõikvõimalikud materjalid, mida on õpetajal või õpilasel võimalik õppetöö eesmärgil kasutada. Elektrooniliste õpiobjektide kasutamiseks on vajalik arvuti ja internet. Õpiobjektideks võivad olla nt töölehed, tunnikavad, testid, joonised, skeemid, animatsioonid, mudelid jms, mis on õpetajale suureks abiks siis, kui ta koostab ise õppematerjale.
    • Õpiobjektide ait on koht, kus õpiobjektid on ladustatud. Suurem osa eestikeelsetest elektroonilistest õpiobjektidest on täna kättesaadavad aadressidel:
    • http://www.koolielu.ee/pages.php/03
    • http://www.kke.ee/index.php?lang=est&pages_ID=168&menus_ID=7&active_link_ID=47&mark=0
    28.5.09
  • 29. Sotsiaalne tarkvara
    • Mõiste „ Sotsiaalne tarkvara ” võttis kasutusele Clay Shirky 2002 aastal ja defineeris seda kui tarkvara, mis võimaldab grupitööd , luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamisele , ka kogumisele ning uute teadmiste tekkimisele .
    28.5.09
  • 30. Sotsiaalne tarkvara
    • Loe lisaks sotsiaalse tarkvara kohta
    • Hans Põldoja Sotsiaalse tarkvara kasutamisvõimalused õppematerjalide loomisel http://www.slideshare.net/hanspoldoja/sotsiaalse-tarkvara-kasutusvimalused-ppematerjalide-loomisel/
    • Kaido Kikkas Ajaveebid, vikid ja e-õpe http://www.slideshare.net/UncleOwl/ajaveebid-wikid-ja-epe/
    • Sotsiaalne tarkvara ja identiteedivargused http://www.arvutikaitse.ee/?p=505
    • Sotsiaalne tarkvara http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/sotsiaalne-tarkvara
    28.5.09
  • 31. Sotsiaalsed järjehoidjad
    • Sotsiaalsed järjehoidjad on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab lisada järjehoidjaid kasutaja personaalsesse lingikogusse, võtmesõnu kasutades neid linke süstematiseerida, näha teiste poolt salvestatud linke ja otsida nii enda kui kõikide teiste kasutajate poolt salvestatud linkide hulgast.
    • Loe lisaks http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/sotsiaalsed-jarjehoidjad-ja-marksonad
    28.5.09
  • 32. Ajaveebid
    • Ajaveeb (inglise keeles blog, tuletatud sõnadest web log) on tihti uuenev isiklik veebileht, mis sisaldab päeviku tüüpi kommentaare, aga samuti viiteid teistele artiklitele. Teemade valik on väga lai, see sõltub kirjutaja huvidest. Vaatajale kuvatakse esimesena ajaliselt kõige värskem sissekanne. Eesti keeles kasutatakse toorlaenuna ka sõna blog ja sellest tuletatud tegusõna blogima.
    • Väga hea näide http://kyljendusfilmfoto.blogspot.com/
    28.5.09
  • 33. Ajaveebid
    • Ajaveebide sisu ja kasutatav tarkvara varieerub suuresti, samas on kõikidel ajaveebidel ka ühiseid jooni:
      • Peamine on sisuala, kus artiklid on esitatud kronoloogiliselt, kõige värskem kõige tipus.
      • Sageli on artiklid organiseeritud kategooriatena.
      • Vanemate artiklite arhiiv.
      • Võimalus kommenteerimiseks.
      • Lingiloend teistele saitidele, inglise keeles blogroll.
      • Üks või mitu uudistevoogu (feeds) nagu RSS, Atom või RDF failid.
    28.5.09
  • 34. eTwinning projekt
    • Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. Selliseks koostööks on loodud portaal 21 keeles, mis sisaldab endas väga palju töövahendeid - partnerotsinguks, vestluseks ja e-kirjavahetuseks, õppematerjalide loomiseks ja leidmiseks, veebiajakirja väljaandmiseks ja paljuks muuks. Enamiku koostööprojektide oluline osa ongi arvutiõpetuse integreerimine ainetundi, teiste Euroopa riikide kultuuri ja ajaloo tundmaõppimine ja keeleõpe. 
    • http://www.htk.tlu.ee/etwinning/uldine
    • http://www.slideshare.net/Vartsu/etwinningu-tutvustus/
    28.5.09
  • 35. Kokkuvõte
    • Tänapäeva õpilane on digimaailmas kohalik, õpetaja paraku immigrant
    • Inimene õpib kogu elu
    • Ei ole tänapäeval eluvaldkonda, mis poleks seotud arvuti, interneti ja e-vahendite kasutamisega
    • On kartus, et need uued asjad on kindlasti ülimalt tehnili s e d ja keeruli sed ja eeldab, et kõik õp etajad peavad programmeerima ning üldse nende lihased niigi atrofeeruvad suurest arvuti taga istumisest  Aga nii ei ole
    28.5.09
  • 36. Kokkuvõte
    • Minu s oov on tutvustada , milliseid lisavõimalusi tänapäevane tehnoloogia õppetööle võib lisada, kuidas see võiks olla abiks õ petajatele ja õpilastele.
    • Seda, millised e-vahendeid kasuta d, kuidas ja millises ulatuses, otsustad ikkagi ise.
    • Me kõik kardame muudatusi, aga kui ei proovi, siis mitte midagi ei saavuta
    28.5.09
  • 37. Kasutatud allikad
    • koolijuhtide strateegiaseminar Paides
    • Strateegiaseminar IKT koolis täna ja tulevikus
    • jne
    28.5.09
  • 38. Mis nüüd?
    • Mida me saame teha et seda olukorda parandada?
    28.5.09
  • 39. Muud küsimused
    • Id kaardi kasutamine
    • Dokumentide printimine
    • Parooli poliitika
    28.5.09
  • 40. ID kaart
    • Lihtne
    • Mugav
    • Turvaline
    • Näide www.ekool.ee
    28.5.09
  • 41. Dokumentide printimine
    • Kooli võrgu printerid
    • Ummikud
    • Prindimine kasutades kaugtöö laua klient “Remote Desktop” võib ummik tekkida
    • Vaikeprinteri seadmine
    • Lähemalt vaata juhendist
    28.5.09
  • 42. Parooli poliitika
    • Kui unustad oma arvuti parooli, pöördu IT juhi poole ja sulle tehakse ajutine parool « Paike555 »
    • Järgmisel sisselogimisel pead seda muutma
    • Lähemalt vaata juhendist
    • Töö arvutiga lõppedes logi arvutist välja
    • Tööpäeva lõpul lülita arvuti välja
    28.5.09