• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Noortepäevik 2013/14
 

Noortepäevik 2013/14

on

  • 1,184 views

Tegude Kalender ja Timer esitlevad: Noortepäevik 2013/14 on valmis! ...

Tegude Kalender ja Timer esitlevad: Noortepäevik 2013/14 on valmis!

See on päevik, mis on täidetud
tegudega;
valemite ja reeglitega;
naljadega;
kasulike rakenduste, organisiatsioonide ja muu infoga;

Valikus on 4 erinevat kane kujundust. Nendega saab tutvuda tegude.kalender.ee. Tellides tegude.kalender.ee kaudu saad päeviku soodsamalt. Lisaks läheb kõigite ostjate vahel loosimisele palju erinevaid auhindu.
vaata lähemalt: tegude.kalender.ee/noortepaevik

Statistics

Views

Total Views
1,184
Views on SlideShare
1,060
Embed Views
124

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

3 Embeds 124

http://tegude.kalender.ee 122
https://www.google.ee 1
http://www.google.ee 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Noortepäevik 2013/14 Noortepäevik 2013/14 Document Transcript

    • Noorte Päevik igaks päevaks oma tegu 2013/2014
    • August 2013 E T K N R L P 31 1 2 3 4 32 5 6 7 8 9 10 11 33 12 13 14 15 16 17 18 34 19 20 21 22 23 24 25 35 26 27 28 29 30 31 September 2013 E T K N R L P 35 1 36 2 3 4 5 6 7 8 37 9 10 11 12 13 14 15 38 16 17 18 19 20 21 22 39 23 24 25 26 27 28 29 40 30 Oktoober 2013 E T K N R L P 40 1 2 3 4 5 6 41 7 8 9 10 11 12 13 42 14 15 16 17 18 19 20 43 21 22 23 24 25 26 27 44 28 29 30 31 November 2013 E T K N R L P 44 1 2 3 45 4 5 6 7 8 9 10 46 11 12 13 14 15 16 17 47 18 19 20 21 22 23 24 48 25 26 27 28 29 30 Detsember 2013 E T K N R L P 48 1 49 2 3 4 5 6 7 8 50 9 10 11 12 13 14 15 51 16 17 18 19 20 21 22 52 23 24 25 26 27 28 29 1 30 31 Jaanuar 2014 E T K N R L P 1 1 2 3 4 5 2 6 7 8 9 10 11 12 3 13 14 15 16 17 18 19 4 20 21 22 23 24 25 26 5 27 28 29 30 31 Veebruar 2014 E T K N R L P 5 1 2 6 3 4 5 6 7 8 9 7 10 11 12 13 14 15 16 8 17 18 19 20 21 22 23 9 24 25 26 27 28 Märts 2014 E T K N R L P 9 1 2 10 3 4 5 6 7 8 9 11 10 11 12 13 14 15 16 12 17 18 19 20 21 22 23 13 24 25 26 27 28 29 30 14 31 Aprill 2014 E T K N R L P 14 1 2 3 4 5 6 15 7 8 9 10 11 12 13 16 14 15 16 17 18 19 20 17 21 22 23 24 25 26 27 18 28 29 30 Mai 2014 E T K N R L P 18 1 2 3 4 19 5 6 7 8 9 10 11 20 12 13 14 15 16 17 18 21 19 20 21 22 23 24 25 22 26 27 28 29 30 31 Juuni 2014 E T K N R L P 22 1 23 2 3 4 5 6 7 8 24 9 10 11 12 13 14 15 25 16 17 18 19 20 21 22 26 23 24 25 26 27 28 29 27 30 Juuli 2014 E T K N R L P 27 1 2 3 4 5 6 28 7 8 9 10 11 12 13 29 14 15 16 17 18 19 20 30 21 22 23 24 25 26 27 31 28 29 30 31 Õppeaasta2013/2014
    • November 2014 E T K N R L P 44 1 2 45 3 4 5 6 7 8 9 46 10 11 12 13 14 15 16 47 17 18 19 20 21 22 23 48 24 25 26 27 28 29 30 Detsember 2014 E T K N R L P 49 1 2 3 4 5 6 7 50 8 9 10 11 12 13 14 51 15 16 17 18 19 20 21 52 22 23 24 25 26 27 28 1 29 30 31 Jaanuar 2015 E T K N R L P 1 1 2 3 4 2 5 6 7 8 9 10 11 3 12 13 14 15 16 17 18 4 19 20 21 22 23 24 25 5 26 27 28 29 30 31 Veebruar 2015 E T K N R L P 5 1 6 2 3 4 5 6 7 8 7 9 10 11 12 13 14 15 8 16 17 18 19 20 21 22 9 23 24 25 26 27 28 Märts 2015 E T K N R L P 9 1 10 2 3 4 5 6 7 8 11 9 10 11 12 13 14 15 12 16 17 18 19 20 21 22 13 23 24 25 26 27 28 29 14 30 31 Aprill 2015 E T K N R L P 14 1 2 3 4 5 15 6 7 8 9 10 11 12 16 13 14 15 16 17 18 19 17 20 21 22 23 24 25 26 18 27 28 29 30 Mai 2015 E T K N R L P 18 1 2 3 19 4 5 6 7 8 9 10 20 11 12 13 14 15 16 17 21 18 19 20 21 22 23 24 22 25 26 27 28 29 30 31 Juuni 2015 E T K N R L P 23 1 2 3 4 5 6 7 24 8 9 10 11 12 13 14 25 15 16 17 18 19 20 21 26 22 23 24 25 26 27 28 27 29 30 Juuli 2015 E T K N R L P 27 1 2 3 4 5 28 6 7 8 9 10 11 12 29 13 14 15 16 17 18 19 30 20 21 22 23 24 25 26 31 27 28 29 30 31 Õppeaasta 2014/2015 August 2014 E T K N R L P 31 1 2 3 32 4 5 6 7 8 9 10 33 11 12 13 14 15 16 17 34 18 19 20 21 22 23 24 35 25 26 27 28 29 30 31 September 2014 E T K N R L P 36 1 2 3 4 5 6 7 37 8 9 10 11 12 13 14 38 15 16 17 18 19 20 21 39 22 23 24 25 26 27 28 40 29 30 Oktoober 2014 E T K N R L P 40 1 2 3 4 5 41 6 7 8 9 10 11 12 42 13 14 15 16 17 18 19 43 20 21 22 23 24 25 26 44 27 28 29 30 31
    • September 2013 1 P 2 E 36 3 T 4 K 5 N 6 R 7 L 8 P 9 E 37 10 T 11 K 12 N 13 R 14 L 15 P 16 E 38 17 T 18 K 19 N 20R 21 L 22P 23E 39 24T 25K 26N 27R 28L 29P 30E 40 Oktoober 2013 1 T 2 K 3 N 4 R 5 L 6 P 7 E 41 8 T 9 K 10 N 11 R 12 L 13 P 14 E 42 15 T 16 K 17 N 18 R 19 L 20P 21 E 43 22T 23K 24N 25R 26L 27P 28E 44 29T 30K 31 N August 2013 1 N 2 R 3 L 4 P 5 E 32 6 T 7 K 8 N 9 R 10 L 11 P 12 E 33 13 T 14 K 15 N 16 R 17 L 18 P 19 E 34 20T 21 K 22N 23R 24L 25P 26E 35 27T 28K 29N 30R 31 L AASTAPLAAN 2013/2014 Detsember 2013 1 P 2 E 49 3 T 4 K 5 N 6 R 7 L 8 P 9 E 50 10 T 11 K 12 N 13 R 14 L 15 P 16 E 51 17 T 18 K 19 N 20R 21 L 22P 23E 52 24T 25K 26N 27R 28L 29P 30E 1 31 T Jaanuar 2014 1 K 1 2 N 3 R 4 L 5 P 6 E 2 7 T 8 K 9 N 10 R 11 L 12 P 13 E 3 14 T 15 K 16 N 17 R 18 L 19 P 20E 4 21 T 22K 23N 24R 25L 26P 27E 5 28T 29K 30N 31 R November 2013 1 R 2 L 3 P 4 E 45 5 T 6 K 7 N 8 R 9 L 10 P 11 E 46 12 T 13 K 14 N 15 R 16 L 17 P 18 E 47 19 T 20K 21 N 22R 23L 24P 25E 48 26T 27K 28N 29R 30L AASTAPLAAN2013/2014
    • Märts 2014 1 L 2 P 3 E 10 4 T 5 K 6 N 7 R 8 L 9 P 10 E 11 11 T 12 K 13 N 14 R 15 L 16 P 17 E 12 18 T 19 K 20N 21 R 22L 23P 24E 13 25T 26K 27N 28R 29L 30P 31 E 14 Aprill 2014 1 T 2 K 3 N 4 R 5 L 6 P 7 E 15 8 T 9 K 10 N 11 R 12 L 13 P 14 E 16 15 T 16 K 17 N 18 R 19 L 20P 21 E 17 22T 23K 24N 25R 26L 27P 28E 18 29T 30K Veebruar 2014 1 L 2 P 3 E 6 4 T 5 K 6 N 7 R 8 L 9 P 10 E 7 11 T 12 K 13 N 14 R 15 L 16 P 17 E 8 18 T 19 K 20N 21 R 22L 23P 24E 9 25T 26K 27N 28R AASTAPLAAN 2013/2014 Juuni 2014 1 P 2 E 23 3 T 4 K 5 N 6 R 7 L 8 P 9 E 24 10 T 11 K 12 N 13 R 14 L 15 P 16 E 25 17 T 18 K 19 N 20R 21 L 22P 23E 26 24T 25K 26N 27R 28L 29P 30E 27 Juuli 2014 1 T 2 K 3 N 4 R 5 L 6 P 7 E 28 8 T 9 K 10 N 11 R 12 L 13 P 14 E 29 15 T 16 K 17 N 18 R 19 L 20P 21 E 30 22T 23K 24N 25R 26L 27P 28E 31 29T 30K 31 N Mai 2014 1 N 2 R 3 L 4 P 5 E 19 6 T 7 K 8 N 9 R 10 L 11 P 12 E 20 13 T 14 K 15 N 16 R 17 L 18 P 19 E 21 20T 21 K 22N 23R 24L 25P 26E 22 27T 28K 29N 30R 31 L AASTAPLAAN2013/2014
    • tunniplaanAEG AEG AEG Esmaspäev Kolmapäev Reede teisipäev neljapäev märkmed tunniplaanAEG AEG AEG Esmaspäev Kolmapäev Reede teisipäev neljapäev märkmed
    • RahvakalenderRahvakalender JAANUAR 1 - Näärid Mürati mõnes peres tuppatoodud õlgedes või heintes. Liigutati tööriis- tu tööde edendamiseks ja raputati viljapuid hea õunasaagi saamiseks. 6 - Kolmekuningapäev Kolmekuningapäeva peetakse enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. 13 - Nuudipäev e. kanutipäev Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuu- tidega pühad välja ja maitsesid õlut. 14 - Taliharjapäev Taliharjapäeva kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo, et loomatoitu peab pool alles olema, et sellest päevast liigub aeg kevade suunas. 17 - Tõnisepäev Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. 25 - Tatjanapäev e. tanjapäev Traditsiooniline vene üliõpilaste püha. 1755. aasta 25. jaanuaril kirju- tas Vene keisrinna Jelizaveta II alla Venemaa esimese ülikooli asuta- misaktile. 25 - Paavlipäev Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: päike – päikseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm – haigused ja vihmane suvi. VEEBRUAR 2 - Küünlapäev Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. 9 - Luuvalupäev See on puhkepäev – tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liik- mete koormamisest, et need oleksid terved ega valutaks. 14 - Valentinipäev e. sõbrapäev Algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi. 22 - Peetripäev (Peetri helinapäev) Seda päeva peeti kevade alguspühaks ja siis kõlistati kette usside ja metsloomade peletamiseks. 24 - Madisepäev Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Sel päeval ei tohtinud kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. MÄRTS 1 - Jevdokiapäev Seostatakse seda päeva lindude saabumisega, neile visatakse toitu. 8 - Naistepäev East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Nagu vanade kevad-talviste naistepühade puhul, naiste töö teevad sel päeval mehed. 9 - Sorokasveet e. tsirgupäev Rahvakalendris on see tõeline lindude päev. Öeldi, et soojal maal pöörab nelikümmend lindu suu suve poole ja pea päeva (päikese) poole, alustades rändamist meie poole. 12 - Korjusepäev Arvati, et see on vana rahvakogunemise aeg, samuti talihari ehk talve poolitaja, mille tähendus kandus hiljem muudele kalendripäevadele. 14 - Emakeelepäev Emakeelepäeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Sel päeval korraldatakse tee- makohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes. 17 - Alekseipäev Õigeusupüha. Keedeti kiislat, tehti kruupe. Valmistuti kevadeks. 17 - Patrikupäev Päeva tähistatakse muusika kuulamise ja õllejoomisega, eelistatud on Iirimaa õlled. Õnn ootab ees neid, kes kannavad ristikheinalehe kujutisega märke ja rohelist värvi rõivaid - siis pole kaaskodanikel õigust neid näpistada. 17 - Käädripäev e. ussiliikumise päev Väga oluline oli käädripäeval usside ja putukate tõrjumine, milleks tuli lõnga kerida (ussid on keras). 21 - Pendipäev Usside ärkamise päev. Sel päeval ei tohtinud metsast puid koju tuua ega ka terariistadega töötada. Veel pööras kala pea kalda poole. 25 - Maarjapäev e. paastumaarjapäev Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi: kevade alguspäev, naistepüha, ebaõnne metsiku viimise jm kommetega tõrjumine, kapsapüha, maa- gilise edu meelitamise püha.
    • RahvakalenderRahvakalender APRILL 1 - Aprillipäev e. naljapäev Traditsiooniliselt pühitseti uut aastat paljudes vanades kultuurides sellel päeval. Pärimuse järgi põhjustas paavst Gregorius XIII kalendri- reform (uus aasta algab 1. jaanuariga). Osa inimesi jätkas vanade kom- mete järgi elamist ja uue aasta tähistamist 1. aprillil. Neid siis hakatigi haneks tõmbama, neile naljaõnnitlusi saatma või narriks hüüdma. 1 - Karjalaskepäev Kuna karjalaskmise juures oli eriti oluline soodsa päeva valimine, siis võidi karja väljalaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale. Paiguti on väidetud, et kui see ei olnud reede või esmaspäev, lasti kari korrakski välja, isegi siis, kui polnud sobiv karjatamisilm. 14 - Künnipäev Künnipäevaks pidid kõik põllutööriistad korras ja seatud olema, sel- lest päevast algasid põllutööd. Esimest kündjat kasteti nagu karjastki. Hüvituseks anti märjale kündjale keedetud mune ja seasaba. Levinud oli komme, et künnipäeval tõsteti-katsuti kõik põllutööriistad läbi, et töö edeneks ja töötegija unine ei oleks. 23 - Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde al- gust. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi. MAI 1 - Volbripäev e. töörahvapüha e. maipüha Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse vol- bripäevale eelneval õhtul lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. 9 - Kevadine nigulapäev Pikemat aega säilis ristikäikude tava, samuti küünalde ja toitude ki- rikusse õnnistada viimine vilja kaitseks. Mitmes külas oli sel päeval kirmas. Alustati ubade ja herneste külvamist. 25 - Urbanipäev Urbanipäev oli lina- ja kaerakülvi algusaeg. Ühtlasi arvati, et öökül- made aeg on lõppenud ja võib alustada külmaõrnade taimede istu- tamist. JUUNI24 - Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Jaanilaupäeva õhtul süüdati jaanituli. 27 - Seitsmemagajapäev On teada analoogial põhinev ilmaenne, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva (nädalat) järjest. 29 - Suvine peetripäev Päeva on tähistatud sarnaselt jaanipäevaga tulede, tantsimise ja lauluga. Samuti on viidud ohvriande pühapaikadesse ja valit- senud töökeeld. Õigeusu alade suvine peetripäev on kirmaste aeg ja just noorte neidude pidutsemise aeg, kevade ärasaatmise püha. JUULI 2 - Heinamaarjapäev Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. 10 - Seitsmevennapäev Seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev on lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üld- levinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. 22 - Madlipäev Esineb üksnes vanemates kirjalikes allikates uudseleiva päevana. 25 - Jaagupipäev Kesksuvepüha, heinatööde lõpu ja viljalõikuse algusdaatum. Jaagu- pipäeva järel polnud enam piisavalt heinakuivatusilmasid, ka arvati, et Jaagup pistab raudvarda heina – seda on paha niita ja see pole mait- sev. Koju toodi maagiline viljapeotäis, mis pandi aita või majapalkide vahele. Lõuna-Eestis maitsti sel päeval värsket kartulit, üldisemalt aga värsket kala. Oli veel üks maagiline tava: naised pöörasid käte vahel kapsapäid, et need suured pead kasvataksid ehk pööraksid, üldi- selt oli aga kapsaaeda minek keelatud. See päev andis uskumuse ko- haselt juurja puuviljale maitse. 26 - Annepäev Annepäeval panid nimepäevalised kirikusse küünla. Metsast toodi vihtasid, et lambad sigiksid. 29 - Olevipäev Lõigati viljavihk, mida hoiti jõuluks. Arvati, et olevipäevast tulevad tähed taeva.
    • RahvakalenderRahvakalender AUGUST 1 - Makaveipäev Kirikust toodi koju pühitsetud vett. Püha vett pritsiti kaevu ja loo- madele. Ka Peipsi ääres toimus palvus, mille järel mindi tinti püüdma. 10 - Lauritsapäev Paljud selle päeva kombed on seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 15 - Rukkimaarjapäev Setudel kannab rukkimaarjapäev nime suur maarjapäev ehk uspenje ja oli üks rukkikülviga seotud püha. Mitmel pool on sel päeval peetud külviga vahet. 18 - Rollapäev Tuntud kui hobusepüha. Töö hobustega oli keelatud, mõnel pool viidi rukist kirikusse õnnistamiseks, peeti kirmast. 19 - Paasapäev Käidi hommikul kirikus, tihti pühitseti seal õunu. Neid ja muid toite viidi ka kalmistule, mitmel pool peeti kirmast ja külastati sugulasi. 24 - Pärtlipäev Sügise algus, lõikus- ja külvipüha, rukkiema, külviema ehk rohuema päev. Külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja rikne- mise ja hävingu eest. Arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka. 29 - Ivanoskoroona Õigeusulaste rukkikülvi- ja õunapüha. Tööd üldiselt ei tehtud. SEPTEMBER 1 - Esimene koolipäev e. tarkusepäev Pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on ikka olnud valge pluus. 8 - Ussimaarjapäev Metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahu- likult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puu- tudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. 21 - Sügisene madisepäev Sügisene madisepäev on kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Keelatud oli tuld põletada ja vilja külvata. 29 - Mihklipäev Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. OKTOOBER 5 - Õpetajate päev 1960. aastatel lasti õpilastel tunde anda, õpetajad ise tundi ei läinud. Õpetajaks said ikka tublimad õpilased, tunde anti ennekõike noore- mates klassides ja põhikoolis. 14 - Kolletamispäev Kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kolletamispäev märkis talve al- gust looduses. Päeva kohta on märkmeid üksnes varasemates trükis- tes, kus seda nimetatakse ajaks, mil lehed ja vili on oma värvi muut- nud. 26./31 - Midruskipäev Peamine on olnud suguvõsade kogunemine, surnute mälestamine, toidu haudadele viimine, kirmased. Mõnel pool tapeti lahkunute mälestuseks kukk. 28 - Simunapäev Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni. Simunapäeva on nimetatud hingedeaja lõpuks. NOVEMBER 2 - Hingedepäev Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid pere- mees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. 10 - Mardipäev Päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. 25 - Kadripäev Rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Näiteks palusid kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. 30 - Andresepäev Andresepäevast algab advendiaeg. Advendiajaks valmistati lastele erilisi riidest või paberist advendikalendreid, kus iga päev oli võima- lik avada uus aken või tasku ja leida sealt mänguasi või maiustus.
    • RahvakalenderRahvakalender DETSEMBER 6 - Nigulapäev Nigulapäeva peetakse talve alguseks. Saarlased on ütelnud, et nigu- lapäeva öö on aasta pikim. Siis pidavat kotkas puu otsast alla kukku- ma, sest ta küüned väsivat oksast kinni hoides ära. 13 - Luutsinapäev Luutsinapäeva pandi ööseks õlgedesse (heintesse) raudese, sest kari- loomad ei taha muidu enam õlgi süüa. Kogu tegevust põhjendati sel- lega, et vastasel juhul poeb õlgedesse luutsi, keda siis ka naljatamisi aeti kotti ja tõrjuti. Lääne-Eestis ja saartel käisid ringi luutsid – mas- keeritud jõulusandid. 21 - Toomapäev Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganlu- seajast säilinud surma(haldja)ks. Toomas on katku ja igasuguste ras- kete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. 24 - Jõulud Jõuluks toodi talutare tubadesse õled - põhjendatud on teguviisi sel- lega, et Kristus sündis tallis ja ta esimene ase oli sõimes. Omaste hau- dadel süüdati küünlad. Jõuluõhtul tuli süüa 9- 12 korda, sellega tagati, et uuel aastal on külluslikult toitu. Jõuluks tapeti siga ja seetõttu olid olulised sealihast ja -verest road. Jõulujoogiks valmistati õlut. Veel oli eristaatuses jõululeib. 26 - Tabanipäev e. tehvanusepäev Hobustepüha - hobustele pakutud õlut ja pestud õllega nende kõrvu. Muidugi kuulus selle päeva juurde hobustega ümber kiriku sõitmine või lihtsalt sõitmas käimine. 28 - Süütalastepäev Viidi jõuluprahti või -heinu välja, tööd üldiselt ei tehtud. Kirikliku tausta tõttu kuulus õnnetute päevade hulka, näiteks arvati, et sel päeval sündinutel ei ole elus õnne. Ketrustööd olid keelatud. LIIKUVAD PÜHAD Vastlapäev - noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid Vastlapäev lõpetab jõuludega alanud lõbustused ja on eelmänguks suurele lihavõttepühadeni kestvale paastule. Vastlakommetest tun- tuim on liulaskmine, mille pikkusest sõltus lina- ja kanepikasv. Tuhkapäev - 40 päeva enne ülestõusmispühi Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Tähistatakse tuha pähe riputamisega, see väljendab puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine. Urbepäev e. palmipuudepüha - Lihavõteteeelne pühapäev Levinuim tava on pajuurbadega (ka kase vm okstega) urbimine, mis tähistab tervise, edu ja õnne ülekannet. Varahommikul äratati maga- jad pajutibudega lüües ja sooviti neile tervist või näiteks: ”Virgaks, viksiks!”. Keelatud oli kapsa söömine ja juuste kammimine. Tuuleristipäev - kolm neljapäeva enne ristipäeva Tuli hoiduda põllutöödest. Keelatud olid igasugused viljatööd, mille tegemine mõjutanuks suvist viljakasvu. Sellest päevast vaibuvad suured ja külmad tuuled. Tuulele andamid, näiteks vili, et tuul seda suvel ei lõhuks. Põllunurkadesse on visatud soola. Linnuristipäev - kaks neljapäeva enne ristipäeva Sel päeval olid keelatud maasse puutumine ja põllutööd. Näiteks oli üldine külvikeeld – linnud rikuvad külvatu. Päeva nimi - linnuris- tipäev - märkis, et linnud on naasnud. Üks päevaga seotud uskumus- test ütleb, et kui seda päeva tähistada, siis ei riku linnud põldu. Leheristipäev - üks neljapäev enne ristipäeva Oli keelatud okste murdmine, rohu kitkumine ja õite noppimine. Keelust üleastumine pani kasvu seisma ning tõi vere murdmiskohale. Päeva olulisusele viitab igasuguste põllutööde keeld. Ristipäev - 40. päeva pärast lihavõtteid, neljapäev Ristipäeval sündinul olid erilised võimed ja ristipäeval surija pää- ses otse taevasse. Vihm andis rohule erilise väe, n-ö pani soola rohu sisse, kuid ennustas ka vihmast suve. Mitmed talutööd olid keela- tud, eriti villasetööd, kudumine ja õmblemine, samuti kolistamine ja müra tekitamine. Nendest keeldudest üleastumine tõmbas ligi äikest. Nelipühad - seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid Oluline peo- ja naljapäev, kindlasti meeldejäävamaid pühi kaselõhna ja rõõmsa meeleolu tõttu. Metsast toodi kased, millega ehiti maja, laut, kiik ja noorte kogunemispaik. Varem toodi tuppa noori kaski ja pandi toanurka vette seisma. Mitmel pool tehti sel puhul ka lõket.
    • Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff (eff), Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll,Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Šš (šaa), Zz (sett), (šee), Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy. Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kaashäälikud: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, š, z, , t, v. Täna hommikul Millal? Määrus magasin Mida tegin? Öeldis väga sügavalt Kuidas? Määrus ma Kes? Alus oma voodis Kus? Määrus Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Tähestik Lauset alustatakse suure tähega. Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide nimed jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja). Ants Antson, Eesti, ajakiri Hea Laps, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas ja Hunt Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed. esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslane, eesti keel, lõuna, geograafia. Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad, eraldatakse komade või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lauset, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi ( MIDA?), šokolaadi ( MIDA?), küpsist ( MIDA?) ja torti ( MIDA?). Öeldis – väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (öeldis on igas lauses). Alus – väljendab tegijat. Sihitis – väljendab eset või olendit, kellele või millele tegevus on suunatud. Määrus – väljendab aega, kohta, viisi vms. Suur ja väike täht Lause liigid Lauseosa ad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. nadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre. nad olm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus, väljendatakse lihtminevikuga. Seda, väljendatakse täisminevikuga ja seda, mida oli tehtud, enneminevikuga. Täisminevik Ma olen maganud Sa oled maganud Ta on maganud Me oleme maganud Te olete maganud Nad on maganud Enneminevik Ma olin maganud Sa olid maganud Ta oli maganud Me olime maganud Te olite maganud Nad olid maganud Tähistavad Iseloomustavad Näitavad hulka Asendavad eelmisi Väljendavad tegevust Näitavad aega, kohta jne Esineb käändsõnaga Seovad sõnu, lauseid Annavad edasi hüüde Mis? Kes? Missugune? Mitu? Mitmes Mis? Kes? Mitu? jne Mida tegema? Kus? Kuidas? Miks? - - - Küsimus Kes? Mis? Missugune? Kelle? Mille? Keda? Mida? Kellesse ? Millesse ? Kelles? Milles? Kellest ? Millest ? Kellele? Millele? Kellel? Millel? Kellelt? Millelt? Kelleks? Milleks? Kelleni? Milleni? Kellena ? Millena ? Kelleta ? Milleta ? Kellega ? Millega ? Näide ainsuses Põõsas Põõsa Põõsast Põõsasse Põõsas Põõsast Põõsale Põõsal Põõsalt Põõsaks Põõsani Põõsana Põõsata Põõsaga Näide mitmuses Põõsad Põõsaste Põõsaid Põõsastesse Põõsastes Põõsastest Põõsastele Põõsastel Põõsastelt Põõsasteks Põõsasteni Põõsastena Põõsasteta Põõsastega Koer, kapp ilus, punane kolm, kuues meie, see sööma, joome eile, seal üle (tee) et, ning, ja, aga ai, hurraa, appi k, täisminevik, enneminevik ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda des. e küsimused. Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff (eff), Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll,Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Šš (šee), Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy. Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kaashäälikud: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, š, z, , t, v. Täna hommikul Millal? Määrus magasin Mida tegin? Öeldis väga sügavalt Kuidas? Määrus ma Kes? Alus Hiigelsuur põder Minu raamat Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks Tähestik Lauset alustatakse suure tähega. Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsio kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõna ajakirjade nimes (v.a ja). Ants Antson, Eesti, ajakiri Hea Laps, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas ja H Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, püha keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed. esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslane, eesti keel, lõuna, geo Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad, eraldatakse komade või sidesõnadega Täna on külm. Panen mantli selga. Täna on külm ning ma panen mantl Lauset, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlaus Mul on kodus kommi ( MIDA?), šokolaadi ( MIDA?), küpsist ( MIDA?) ja to Öeldis – väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (öeldis on igas lauses). Alus – väljendab tegijat. Sihitis – väljendab eset või olendit, kellele või millele tegevus on suunatud. Määrus – väljendab aega, kohta, viisi vms. Suur ja väike täht Lause liigid Lauseosa Sõnaliigid Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre. Käändsõnad Nimisõnad Omadussõnad Arvsõnad Asesõnad Pöördsõnad Tegusõnad Muutumatud sõnad Määrsõnad Kaassõnad Sidesõnad Hüüdsõnad Eesti keeles on kolm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus, väljendatakse lihtminevikuga. Seda, mida on tehtud, väljendatakse täisminevikuga ja seda, mida oli tehtud, enneminevikuga. Lihtminevik Ma magasin Sa magasid Ta magas Me magasime Te magasite Nad magasid Täisminevik Ma olen maganud Sa oled maganud Ta on maganud Me oleme maganud Te olete maganud Nad on maganud Enneminevik Ma olin maganud Sa olid maganud Ta oli maganud Me olime maganud Te olite maganud Nad olid maganud Tähistavad Iseloomustavad Näitavad hulka Asendavad eelmisi Väljendavad tegevust Näitavad aega, kohta jne Esineb käändsõnaga Seovad sõnu, lauseid Annavad edasi hüüde Mis? Kes? Missugune? Mitu? Mitmes Mis? Kes? Mitu? jne Mida tegema? Kus? Kuidas? Miks? - - - Kääne 1. Nimetav 2. Omastav 3. Osastav 4. Sisseütlev 5. Seesütlev 6. Seestütlev 7. Alaleütlev 8. Alalütlev 9. Alaltütlev 10. Saav 11. Rajav 12. Olev 13. Ilmaütlev 14. Kaasaütlev Küsimus Kes? Mis? Missugune? Kelle? Mille? Keda? Mida? Kellesse ? Millesse ? Kelles? Milles? Kellest ? Millest ? Kellele? Millele? Kellel? Millel? Kellelt? Millelt? Kelleks? Milleks? Kelleni? Milleni? Kellena ? Millena ? Kelleta ? Milleta ? Kellega ? Millega ? Näide ainsuses Põõsas Põõsa Põõsast Põõsasse Põõsas Põõsast Põõsale Põõsal Põõsalt Põõsaks Põõsani Põõsana Põõsata Põõsaga Näide mitmuses Põõsad Põõsaste Põõsaid Põõsastesse Põõsastes Põõsastest Põõsastele Põõsastel Põõsastelt Põõsasteks Põõsasteni Põõsastena Põõsasteta Põõsastega Koer, kapp ilus, punane kolm, kuues meie, see sööma, joome eile, seal üle (tee) et, ning, ja, aga ai, hurraa, appi Käänded Lihtminevik, täisminevik, enneminevik Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes. Käänded ja nende küsimused. Eesti keele reeglid eesti keele reeglid
    • inglise keele reeglid inglise keele reeglid ajavormid tense Auxiliary verbs Key words NB! ple do, does every…, always, often, sometimes, usually, never 1st form of the verb; he, she, it + -s Iplay. He plays. nuous am, is, are Look! Listen! now, at the moment am, is, are + -ing Iam eat ing. It is flying. 2nd form of the verb We ran .They talked. yesterday at 5.00, when, while was, were + -ing You were sleeping. already, yet, ever, never, today, just, for, since, before have, has + 3rd form of the verb (or -ed) Ihave eaten. It has ended. already, yet, after, before, by the time, for, since had + 3 rd form of the verb (or -ed regular verbs) We had swum. I had walked. tomorrow, soon, next… will + 1stform of the verb She will work. predictions, I think… tomorrow, soon, next… am, is, are + going to + 1st form of the verb He is going to cook. planned action, evidence onal ack, I will call you. itional some money, he would buy the CD. Third conditional e.g. If we had booked our flight earlier, it would have been cheaper. nal sentences - tingimus laused d speech - kaudkõne e the ture the he past Main clause Present simple Future simple would (could) + I would have + III If-clause Present Simple Present Simple Past Simple Past Perfect Main clause I take my umbrella I´ll take my umbrella I would take my umbrella I would have taken my umbrella If-clause ... if it rains ... if it rains ... if it rained ... if it had rained Numbers and ordinals - numbrid ja järgarvud Positive short hot funny good bad many, much few little (vähe) dangerous (pikad sõnad!) Comparative shorter hotter funnier better worse more fewer less more dangerous Superlative the shortest the hottest the funniest the best the worst the most the fewest the least the most dangerous 1 – one – the first 2 – two – thesecond 3 – three – thethird 4 – four – the fourth 5 – five – the fifth 6 – six – the sixth 7 – seven – the seventh 8 – eight – the eighth 9 – nine – the ninth 10 – ten – the tenth 11 – eleven – the eleventh 12 – twelve – the twelfth 30 – thirty – the thirtieth 40 – forty – the fortieth 53 – fifty-three – the fifty- third 99 – ninety-nine – the ninety-ninth 100 – hundred – the hundredth 1000 – thousand – the thousandth Comparison of adjectives - omadussõnade võrdlusastmed Tense Present Simple Present Continuous Past Simple Past Continuous Future Simple Present Perfect Past Perfect Going to future Modals + be + III Aa , Bb /bi:/, Cc /si:/, Dd /di:/, Ee /i:/, Ff , Gg , Hh , Ii , Jj , Kk , Ll , Mm , Nn , Oo , Pp /pi:/, Qq /kju:/, Rr , Ss , Tt /ti:/, Uu /ju:/, Vv /vi:/, Ww , Xx , Yy , Zz /zi:/ Active He delivers the parcels. He is delivering the parcels. He delivered the parcels. He was delivering the parcels. He will deliver the parcels. He has delivered the parcels. He had delivered the parcels. He is going deliver the parcels. He should deliver the parcels. Passive The parcels are delivered. The parcels are being delivered. The parcels were delivered. The parcels were being delivered. The parcels will be delivered. The parcels have been delivered. The parcels had been delivered. The parcels are going to be delivered. The parcels should be delivered. Passive voice - passiiv English alphabet - inglise keele tähestik Tenses - ajavormid Name of the tense Auxiliary verbs Key words NB! Present simple do, does every…, always, often, sometimes, usually, never 1st form of the verb; he, she, it + -s Iplay. He plays. Present continuous am, is, are Look! Listen! now, at the moment am, is, are + -ing Iam eat ing. It is flying. 2nd form of the verb We ran .They talked. yesterday at 5.00, when, while was, were + -ing You were sleeping. already, yet, ever, never, today, just, for, since, before have, has + 3rd form of the verb (or -ed) Ihave eaten. It has ended. already, yet, after, before, by the time, for, since had + 3 rd form of the verb (or -ed regular verbs) We had swum. I had walked. tomorrow, soon, next… will + 1stform of the verb She will work. predictions, I think… tomorrow, soon, next… am, is, are + going to + 1st form of the verb He is going to cook. planned action, evidence Some, any First conditional e.g. If I get back, I will call you. Second conditional e.g. If he had some money, he would buy the CD. Third conditional e.g. If we had booked our flight earlier, it would have been cheaper. Conditional sentences - tingimus laused Reported speech - kaudkõne Type 0 always true 1 probable in the present or future 2 unlikely, imaginary in the present 3 unreal in the past Main clause Present simple Future simple would (could) + I would have + III If-clause Present Simple Present Simple Past Simple Past Perfect Main clause I take my umbrella I´ll take my umbrella I would take my umbrella I would have taken my umbrella If-clause ... if it rains ... if it rains ... if it rained ... if it had rained Numbers and ordinals - numbrid ja järgarvud Positive short hot funny good bad many, much few little (vähe) dangerous (pikad sõnad!) Comparative shorter hotter funnier better worse more fewer less more dangerous Superlative the shortes the hottest the funnies the best the worst the most the fewest the least the most da 1 – one – the first 2 – two – thesecond 3 – three – thethird 4 – four – the fourth 5 – five – the fifth 6 – six – the sixth 7 – seven – the seventh 8 – eight – the eighth 9 – nine – the ninth 10 – ten – the tenth 11 – eleven – the eleventh 12 – twelve – the twelfth 30 – thirty – the thirtieth 40 – forty – the fortieth 53 – fifty-three – the fifty- t 99 – ninety-nine – the nine 100 – hundred – the hundre 1000 – thousand – the thous Comparison of adjectives - omadussõnade võrdlusast Tense Present Simple Present Continuous Past Simple Past Continuous Future Simple Present Perfect Past Perfect Going to future Modals + be + III Aa , Bb /bi:/, Cc /si:/, Dd /di:/, Ee /i:/, Ff , Gg , Hh , Ii , Jj , Kk , Ll , Mm , Nn , Oo , Pp /pi:/, Qq /kju:/, Rr , Ss , Tt /ti:/, Uu /ju:/, Vv /vi:/, Ww , Xx , Yy , Zz /zi: Active He delivers the parcels. He is delivering the parcels. He delivered the parcels. He was delivering the parcels. He will deliver the parcels. He has delivered the parcels. He had delivered the parcels. He is going deliver the parcels. He should deliver the parcels. Passive The parcels are delivere The parcels are being de The parcels were delive The parcels were being The parcels will be deli The parcels have been d The parcels had been de The parcels are going to The parcels should be d Passive voice - passiiv English alphabet - inglise keele tähestik Past simple
    • vene keele reeglid vene keele reeglid - lõpeb kaashäälikuga -0 ) ) ) - hõlmab lõpulisi pulised tegusõnad lõpuliste tegusõnade pööramisel ja asemele tuleb liide stes sõnades on sõnalõpp rõhuline, evormides - e - asemel - e sumtim lõpulisi tegusõnu, Sisihääliku järel on ainsuse 1. pöörde lõpus 3. pöörde lõpus Ainsuse 1. pöördes võivad konsonandid tüve lõpus sumtimsusnia Käänded Küsimused kes? mis? keda? mida? kust? kellele? millele? kuhu? keda? mis? kellega?millega? kellest? millest? kus? Messoost -(lõpeb kaasäälikuga) -a -e -e -e Naissoost -a -e -e -e -e Kesksoost -o -e -e -e -e Mitmus -a naissoost (ilma lõputa) - koosneb ainult häälest Hääldamisel ei ole takistust. Moodustab silbi koos täishäälikuga. Hääldamisel on takistus. Ainsus Meessoost Naissoost Keskssoost - lõpeb kaashäälikuga -0 Meessoost ( ) Naissoost ( ) Kesksoost ( ) - I pöördkond hõlmab lõpulisi lõpulised tegusõnad lõpuliste tegusõnade pööramisel kaob sufiks ja asemele tuleb liide lõpulistes sõnades on sõnalõpp rõhuline, siis on pöördevormides - e - asemel - e sumtimsusnia lõpulisi tegusõnu, Sisihääliku järel on ainsuse 1. pöörde lõpus 3. pöörde lõpus Ainsuse 1. pöördes võivad konsonandid tüve lõpus sumtimsusnia Käänded Küsimused kes? mis? keda? mida? kust? kellele? millele? kuhu? keda? mis? kellega?millega? kellest? millest? kus? Messoost -(lõpeb kaasäälikuga) -a -e -e -e Naissoost -a -e -e -e -e Kesksoost -o -e -e -e -e Mitmus -a naissoost - koosneb ainult häälest Hääldamisel ei ole takistust. Moodustab silbi koos täishäälikuga. Hääldamisel on takistus. Ainsus
    • saksa keele reeglid saksa keele reeglid AINSUS Meessoost nimisõna (M) Naissoost nimisõna (N) Kesksoost nimisõna (K) Nominatiiv kes/mis? der Mann mees die Frau naine das Kind laps Genitiiv kelle/mille? des Mannes mehe der Frau naise des Kindes lapse Daativ kellele/millele? dem Mann mehele der Frau naisele dem Kind lapsele Akusatiiv keda/mida? den Mann meest die Frau naist das Kind last MITMUS Meessoost nimisõna (M) Naissoost nimisõna (N) Kesksoost nimisõna (K) Nominatiiv kes/mis? die Männer mehed die Frauen naised die Kinder lapsed Genitiiv kelle/mille? der Männer meeste der Frauen naiste der Kinder laste Daativ kellele/millele? den Männern meestele den Frauen naistele den Kindern lastele Akusatiiv keda/mida? die Männer mehi die Frauen naisi die Kinder lapsi AINSUS Meessoost nimisõna (M) Naissoost nimisõna (N) Kesksoost nimisõna (K) Nominatiiv kes/mis? ein Mann (üks) mees eine Frau (üks) naine ein Kind (üks) laps Genitiiv kelle/mille? eines Mannes (ühe) mehe einer Frau (ühe) naise eines Kindes (ühe) lapse Daativ kellele/millele? einem Mann (ühele) mehele einer Frau (ühele) naisele einem Kind (ühele) lapsele Akusatiiv keda/mida? einen Mann (ühte) meest eine Frau (ühte) naist ein Kind (ühte) last ASESõna ISIKULISED ASESÕNAD Nominatiiv kes/mis? Akusatiiv keda/mida? Daativ kellele/millele? ich mina mich mind mir minule du sina dich sind dir sinule er tema (M) ihn teda (M) ihm temale (M) sie tema (N) sie teda (N) ihr temale (N) es tema/see (K) es teda/seda (K) ihm temale/sellele (K) wir meie uns meid uns meile ihr teie euch teid euch teile sie nemad sie neid ihnen neile Sie teie (viisakusvorm) Sie teid Ihnen teile Saksa keeles kasutatakse mitmuse 2. pööret (ihr) juhul kui sinatatakse kõiki inimesi, kelle poole pöördutakse. OMASTAVAD ASESÕNAD Omastava asesõna lõpp sõltub järgnevast nimisõnast. Näiteks, kui omatav ese on naissoost või mitmuses, siis lisatakse nimetavas käändes omastavale asesõnale –E (meine Freundin). KÜSISÕNA wer? kes? wo? kus? wie viel? kui palju/mitu? was? mis? wohin? kuhu? wie oft? kui tihti? wen? keda? woher? kust? wie alt? kui vana? wem? kellele? wie? kuidas? wann? millal? warum? miks? wie weit? kui kaugel? mein/meine minu unser/unsere meie dein/deine sinu euer/eure teie sein/seine tema (M) ihr/ihre nende ihr/ihre tema (N) Ihr/Ihre teie (viisakusvorm) sein/seine tema (K) ARTIKKEL Saksa keeles on kahte liiki artikleid: umbmäärane ja määrav artikkel. Nimisõnu kasutatakse tavaliselt koos artikliga. Umbmäärane artikkel Nimisõna kasutatakse enamasti umbmäärase artikliga, kui räägime mingist esemest või olendist esmakordselt. Umbmäärane artikkel muutub vastavalt nimisõna käändele järgmiselt: UMBMÄÄRASEL ARTIKLIL PUUDUB MITMUS. Määrav artikkel Rääkides konkreetsetest esemetest või olenditest, mis on kuulajale juba tuttavad, kasutame nimisõna ees määravat artiklit. Määrav artikkel muutub vastavalt käändele järgmiselt:
    • Pikkusühikud Pinna ühikud X 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 3 6 9 12 15 18 21 24 27 30 4 8 12 16 20 24 28 32 36 40 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 6 12 18 24 30 36 42 48 54 6 0 7 14 21 28 35 42 49 56 6 3 70 8 16 24 32 40 48 56 6 4 72 8 0 9 18 27 36 45 54 6 3 72 8 1 9 0 10 20 30 40 50 6 0 70 8 0 9 0 100 1 kilomeeter (km) = 1000 meetrit (m) 1 meeter (m) = 100 sentimeetrit (cm) 1 sentimeeter (cm) = 10 millimeetrit (mm) 1 ruutkilomeeter (km²) = 100 hekta rit (ha) = = 1 000 000 ruutmeetrit (m²) 1 hekta r (ha) = 100 a a ri (a) 1 a a r (a) = 100 ruutmeetrit (m²) 1 ruutmeeter (m²) = = 10 000 ruutsentimeetrit (cm²) 1 kuupmeeter (m³) = 10 hektoliitrit (hl) = = 1000 liitrit (l) 1 deka liiter (da l) = 10 liitrit (l) 1 liiter (l) = 10 detsiliitrit (dl) = = 1000 kuupsentimeetrit (cm³) = 1 kuupdetsimeeter (dm³) 1 tonn (t) = 1000 kilog ra mmi (kg ) 1 tsentner (ts) = 100 kilog ra mmi (kg ) 1 kilog ra mm (kg ) = 1000 g ra mmi (g ) 1 g ra mm (g ) = 1000 millig ra mmi (mg ) 1 ööpä ev (d) = 24 tundi (t) 1 tund (t) = 6 0 minutit (min) = 36 00 sekundit (s) 1 minut (min) = 6 0 sekundit (s) eksa (E) — peta (P) — tera (T) — g ig a (G) — meg a (M) — kilo (k) — hekto (h) — deka (da) — 103 106 109 1012 —tuhat —miljon —miljard —triljon 1015 1018 1021 1024 —kvadriljon —kvintiljon —sekstiljon —septiljon 1027 1030 1033 —oktiljon —noniljon —detsiljon detsi (d) — senti (c) — milli (m) — mikro (m) — na no (n) — piko (p) — femto (f) — a to (a) — 10-1 10-2 10-3 10-6 10-9 10-12 10-15 10-18 Ruuma la ühikud Ra skusühikud Kreeka tähed Rooma numbrid Aja ühikud Mõõtühikute detsima a leesliited Korrutusta bel 1018 1015 1012 109 106 103 102 101 H M I 2 Temperatuuriskaalad Vanujavähemlevinudmõõtühikuid Valemeid Kolmnurk Ristkülik ja ruut Rööpkülik ja romb c cb b a a h h S — pindala P — ümbermõõt S = ab P = 2(a + b) S = a² P = 4a b a a a d2 d1 S = ah P = 2(a + b) S = (d1d2) P = 4a b a a a h Ring r d S= r² S= d²/4 P=2 r P= d -40-31-22-13-4514233241505968778695104°F °C-40-35-30-25-20-15-10-50510152025303540 Celsiuse kraadi (°C) teisendamine Fahrenheiti kraadiks (°F): [°F]=9/5[°C] + 32 Fahrenheiti kraadi (°F) teisendamine Celsiuse kraadiks (°C): °C=9/5(°F-32) Celsiuse kraadi (°C) teisendamine Rankine kraadiks (°R): [°C] = 5⁄9[°R] − 273,15 Celsiuse kraadi (°C) teisendamine Réaumuri kraadiks (°Re): [°C] = 0,8 [°Re] Celsiuse kraadi (°C) teisendamine Kelvini kraadiks (K): [°C] = [K] − 273,15 1 inglise penikoorem = 750 sülda 2 jalga = 1609 m 1 vene penikoorem = 7 versta = 7467 m 1 inglise jard = 3 jalga = 0,9144 m 1 süld = 3 arssinat = 7 jalga = 4 küünart = 2,133 m 1 soome penikoorem = 10 versta = 10667 m 1 rootsi penikoorem = 10,0019 versta = 10689 m 1 tallinna vakamaa = 400 ruutsülda = 0,49 riia vakamaad 1 tiin = 2400 ruutsülda = 3 riia vakamaad = = 6 tallinna vakamaad 1 inglise aaker = 40,5 aari = 2/5 tiinu = 889 ruutsülda 1 vaat = 40 pange = 492 liitrit 1 pang = 10 toopi (tallinna) = 13,3 liitrit 1 toop (riia) = 4 kortlit = 1,087 liitrit 1 toop (vene) = 1,23 liitrit 1 küünar = 0,538 m 1 jalg = 0,3048 m 1 tallinna vakk = 36 toopi 1 riia vakk = 54 toopi 1 puud = 40 naela = 16,384 kg 1 nael = 0,4095 kg 1 toll = 2,54 cm 1 miil = 1609,344 m 1 meremiil = 1852 m 1 kaabeltau = 185,2 m 1 karaat = 0,2 g 1 sõlm = 0,514444 m/s S = a h 2 P = a + b + c a b 2 P = a + b + c a² + b² = c² S = c h = 2 arvud ja ühikud arvud ja ühikud
    • füüsika Päikesesüsteem valemi kasutamine valem suurus ja tähis ühik Elektrivoolu töö ja võimsus N=U*I A=U*I*t A-elektrivoolu töö I-voolutugevus, t-aeg U-pinge, N-võimsus J, A, V, s, W Tiheduse ja aine seos ρ=m/V ρ-tihedus m-mass V-ruumala kg/m kg m Keha ühtlane liikumine v=s/t s-nihe t-aeg v-kiirus m s m/s Jõu jaotumine keha pinnale P=F/S P-rõhk, S-pindala, F-rõhumisjõud N/m =Pa N, m Kehade vastastikmõju F=m*g F-jõud m-mass g-raskuskiirendus N kg m/s Mehaaniline töö A=F*s A-töö s-nihe F-jõud J m N Võimsus N=A/t A-töö t-aeg N-võimsus J s W Rõhk vedelikus P=ρv*g*h P-rõhk, ρ-tihedus g-easkuskiirendus h-samba kõrgus N/m =Pa kg/m m/ , m Seos võnkeperioodi ja sageduse vahel f=1/T f-sagedus T-periood Hz S Laengute korrapärane liikumine juhis I=q/t I-voolutugevus q-elektrilaeng t-aeg A C S Ohm´i seadus (elektrivool vooluringi osas) I=U/R I-voolutugevus U-pinge R-takistus A V Ω Keha soojenemine või jah- tumine soojusülekandel Q= c*m(t2-t1) Q-soojushulk m-kehamass t2-t1-temp.muut C-aine erisoojus J kg C J/kg*C Kristallilise aine sulamine või tahkumine Q= λ*m Q-soojushulk m-kehamass λ-aine sulamissoojus J kg J/kg Vedeliku auramine ja keemine Q=L*m Q-soojushulk m-keha mass L-aurustumissoojus J kg J/kg Eritakistus ρ=RS/l R-takistus S-ristlõikepindala l-pikkus Ω m m Potentsiaalne energia Ep=m*g*h m-mass, h-kõrgus, g-gravitatsioonikonstant kg, m, 9,8m/s Kineetiline energia Ek=mv /2 m-mass v-kiirus kg m/s 2 2 2 2 3 3 2 2 2 3 3 Päikesesüsteemi kaheksa planeeti Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi nimetatakse Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Jupiteri ja Saturni nimetatakse gaasiplaneetideks, koosnevad peami- selt vesinikust ja heeliumist. Uraanil ja Neptuunil arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde segust. Seetõttu nimeta- takse neid vahel eraldi mõistega ”jäähiiglased”. Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Läbimõõt ekvaatori kohalt(km) 4879 12,092 12,756 6792 142,984 120,536 51,118 49,528 Kaugus Päikesest (miljon km) 57 108 149.6 227,9 778.5 1,433 2,876 4,503 Pöörlemis- periood 58.646 päeva -243 päeva 23h, 56min 24.6h 9h 55m 30s 10h 34min 17h 14min 24s 16h 6min 36s Tiirlemis- periood 87.969 päeva 224.7 päeva 365 päeva 686.9 päeva 11.86 aastat 29.4571 aastat 84.3 aastat 164.79 aastat Kaaslaste arv 0 0 1 (Kuu) 2 (Phobos ja Deimos) 67(Galileo kuud: Io, Europa, Ganymede ja Callisto) ~200 jälgitavat (Suurim Titaan) 27(suurimad Miranda, Ariel, Umbriel, Titania, Oberon) 13(suurimad Triton, Nereid Halimede, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso) Päikesesüsteemi vanus: 4.568 miljardit aastat. Päikesesüsteemi asukoht: kohalik tähtedevaheline pilv, kohalik mull, Orion-Cygnus spiraalharu, Linnutee galaktika. Päikesesüsteem koosneb: Päike, planeedid, kuud, asteroidide vöö (asub Marsi ja Jupiteri vahel), komeedid, kuiperi vöö (asub Neptuuni orbiidist kaugemal), Öpiku-Oorti pilv. Päikesesüsteemi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Lähim täht ja planeedisüsteem: Proxima Centauri (4.22 valgusaastat), Alpha Centauri süsteem (4.37 valgusaastat). Teadaolevad kääbusplaneedid: Pluuto, Ceres, Eris, Makemake, Hau- mea. Teadaolevaid planeetide kaaslasi: 406. Teadaolevaid väikeplaneete: 603 057 (10.01.2013 seisuga). Asteroidide vöö: piirkond Päikesesüsteemis, mis paikneb umbes planeetide Marss ja Jupiter vahel. Mõnikord nimetatakse seda ka Peamiseks asteroidide vööks või Peamiseks vööks, sest Päikesesüs- teemis on ka teisi asteroidide piirkondi. Asteroidide vöö koosneb paljudest asteroididest ja ühest kääbusplaneedist (Ceres).
    • keemia keemia 3 3 keemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemiakeemia Keemiliste reaktsioonide tüübid: 1. Alus+hape sool+vesi; NaOH+HCl Nacl+H2O 2. Aluseline oksiid+hape sool+vesi; CaO+2HCl CaCl2+H2O 3. Happeline oksiid+alus sool+vesi; CO2+2NaOH Na2CO3+H2O 4. Happeline oksiid+aluseline oksiid sool; CO2+CaO CaCO3 5. Orgaaniliste ainetetäielik põlemine süsinikdioksiid+vesi; C3H8+5O2 3CO2+4H2O; C2H5OH+3O2 2CO2+3H2O Molaararvutusi: 1 mool ainet Aine osakeste arv 1 moolis Molaarmass (M g/mol) Molaarruumala ( Vm=22,4 l/mol ) (Na=6•1023 1/mol) 1 mooli mass grammides 1 mooli gaasi ruumala n=N/Na n=m/M n=V/Vm n-aine hulk, N-aineosakeste arv, Na-Avogardo arv, V-gaasi ruumala, m-aine mass Arvutusi lahustega: 1. Lahuse protsendilise koostise (w) arvutamine w=maine/mlahus • 100% kus, mlahus=maine+mlahusti 2. Lahuse tiheduse (ρ) arvutamine ρ=m/V (g/cm või 1000kg/m ) Aineid liigitatakse: 1. Koostise põhjal : liht- ja liitained (mittemetallid, mittemetalloksiidid, happed, orgaanilised ained) 2. Ehituse põhjal: molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained (metallid, metallioksiidid, küdroksiidid, soolad) 1. Metall + mittemetall = iooniline side 2. Mittemetall +mittemetall = kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena = kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena = metalliline side Keemilisteelementideperioodilisussusteem"
    • ajalugu ajalugu 1.01.1929 – hakkas kehtima meetermõõdustik. 3.01.1496 – Leonardo da Vincil luhtus lennumasina katsetamine. 9.01.1923 – esimest korda lennatakse tiiviklennukiga. 12.01.1932 – USA senatisse valiti esimene naine, Hattie W. Caraway. 14.01.1900 – Roomas toimus Puccini ooperi "Tosca" esmalavastus. 15.01.2001 – tegevust alustas vaba võrguentsüklopeedia Wikipedia. 18.01.1989 – vastu võeti keeleseadus, mis sätestas eesti keele kui riigikeele staatuse. 19.01.1995 – Riigikogus kiideti heaks uus kodakondsusseadus. 21.01.1918 – Tartus asutati kunstiühing "Pallas". 22.01.1558 – algas Liivi sõda. 24.01.1848 – Sacramento lähistelt leiti kulda, algas kullapalavik. 27.01.1416 – Ragusa vabariik tühistas esimese Euroopa riigina orjuse. 28.01.1897 – ülevenemaaline rahvaloendus, eestlaste üldarv keisri- riigis oli 1 002 738. 30.01.1919 – Vabadussõda. Algas Paju lahing. 31.01.1991 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas viia 3. märtsil läbi iseseisvusreferendumi. 2.02.1920 – sõlmiti Tartu rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. 4.02.1789 – George Washington valiti USA esimeseks presidendiks. 5.02.1971 – Apollo 14 maandus Kuul. 7.02.1882 – peeti esimene kinnastega poksimatš. 8.02.1992 – Albertville'is avati XVI taliolümpiamängud. Pärast 56 a. eemalolekut osalesid eestlased taaskord olümpial Eesti lipu all. 10.02.1859 – karistati mässumeelseid talumehi, kes olid osalenud Mahtra sõjas. 12.02.1919 – Ajutine Valitsus otsustas lugeda Vabariigi väljakuulu- tamise päevaks 24. veebruari. 15.02.1564 – sündis Galileo Galilei, Toscana astronoom. 16.02.1997 – Kristina ja Katrin Šmigun saavutasid Kanadas Cannnmores toimunud juunioride MM-il 15 km vabatehnikas kaksikvõidu. 19.02.1600 – teadaolevalt ägedaim vulkaanipurse Lõuna-Ameerikas. 22.02.1576 – Liivi sõda: Läänemaale tunginud Vene väed vallutasid Haapsalu. 23.02.1874 – sündis Konstantin Päts, Eesti Vabariigi riigipea. 24.02.1918 – Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametisse astus Ajutine Valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. 25.02.1872 – tegevust alustas Eesti Kirjameeste Selts. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. 26.02.1991 – Tim Berners-Lee esitles esimest veebibrauserit, mis kandis nime WorldWideWeb. 27.02.1800 – Alessandro Volta leiutas patarei. 4.03.1975 – Charlie Chaplin löödi Buckinghami palees rüütliks. 7.03.1876 – Alexander Graham Bell sai patendi telefonile. 9.03.1944 – Tallinnas toimus märtsipommitamine. 15.03.1907 – Soome naised said esimestena Euroopas valimisõiguse. 16.03.1789 – sündis Georg Simon Ohm, saksa füüsik (Ohmi seadus). 21.03.1685 – sündis Johann Sebastian Bach, saksa helilooja. 23.03.1970 – esilinastus film "Viimne reliikvia". 25.03.1949 – Algas märtsiküüditamine, Eestist viidi Lääne-Siberisse ja Põhja-Kasahstani 20 700 inimest. 26.03.1819 – Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse, mil- lega kaotati pärisorjus. 29.03.1929 – sündis Lennart Meri, Eesti Vabariigi riigipea. 31.03.1889 – Pariisis avati Eiffeli torn. 5.04.1242 – Toimus jäälahing Peipsi-Pihkva järvel . 7.04.1969 – seda päeva loetakse Interneti sünnipäevaks. 12.04.1961 – Juri Gagarin käis esimese inimesena kosmoses. 14.04.1912 – põrkas jäämäega kokku Põhja-Atlandi ookeanis reisilaev Titanic, hukkus 1522 pardal viibinud inimest 23.04.1343 – algas Jüriöö ülestõus. 26.04.2007 – Pronksiöö Tallinnas. 1.05.2004 – Eesti liitus Euroopa Liiduga. 3.05.1494 – Christoph Kolumbus nägi esmakordselt Jamaicat. 4.05.1343 – Jüriöö ülestõusu läbirääkimistel Paides tapeti neli Eesti "kuningat". 12.05.2001 – Kopenhaagenis peetud 46. Eurovisiooni lauluvõistluse võitsid Tanel Padar ja Dave Benton lauluga "Everybody". 20.05.1902 – Kuuba iseseisvus Ameerika Ühendriikidest. 21.05.2003 – maavärinas Põhja-Alžeerias, hukkus üle 2000 inimese. 23.05.1816 – Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, mil- lega kaotati pärisorjus. 24.05.1883 – Avati Brooklyni sild. 26.05.1647 – Ameerika kolooniates hukati poomise läbi esimene nõiana süüdistatav, Alse Young. 27.05.1703 – Peeter I asutas Peterburi. 30.05.1431 – Jeanne d'Arc põletati Rouenis tuleriidal. 3.06.1993 – Eestist lahkus viimane Vene piirivalvur. 5.06.1919 – algas Landeswehri sõda.
    • ajaloo sündmused ajaloo sündmused 7.06.1929 – Vatikan iseseisvus, sellest sai maailma väikseim riik. 9.06.1672 – sünds Peeter I, Venemaa tsaar. 12.06.1302 – Erik Menved asutas Rakvere linna. 14.06.1858 – talurahva ülestõus Mahtras (Mahtra sõda). 16.06.1963 – kosmosesse startis esimene naine Valentina Tereškova. 17.06.1940 – Punaarmee (90 000 meest) ületas Eesti piiri. 18.06.1815 – Waterloo lahing. 20.06.1992 – algas kolmepäevane rahavahetusprotsess, mille jooksul Nõukogude Liidu rublad vahetati Eesti kroonide vastu. 21.06.1940 – Prantsusmaa alistus Teises maailmasõjas Saksamaale. 23.06.1919 – Eesti Vabadussõda: Eesti-Läti väed purustasid Võnnu all Landeswehri (Võnnu lahing). 26.06.1819 – patenteeriti jalgratas. 28.06.1919 – sõlmiti Esimese maailmasõja formaalselt lõpetanud Ver- sailles' rahu. 30.06.1905 – Albert Einstein esitles erirelatiivsusteooriat. 1.07.1908 – SOS kuulutati rahvusvaheliseks häiresignaaliks. 3.07.1809 – toimus Tartu Ülikooli peahoone avamine. 10.07.1991 – Boriss Jeltsin vannutati ametisse esimese valitud Vene- maa presidendina. 11.07.1980 – avati Tallinna teletorn. 17.07.1955 – USA California osariigis Anaheimis avati Disneyland. 19.07.1955 – Tallinnast anti eetrisse esimene televisoonisaade. 24.07.1343 – Jüriöö ülestõusu algus Saaremaal. 1.08.1914 – Esimese maailmasõja algus. 5.08.1693 – Dom Perignon mõtles välja šampanja joogi. 6.08.1945 – USA lennuk Enola Gay heitis Hiroshimale aatomipommi, hukkus 155 200 inimest. 23.08.1939 – kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi paktile, millega val- landati II maailmasõda . 30.08.1800 – Gabriel Prosser juhtis USA-s esimest orjade ülestõusu. 1.09.1939 – Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda. 4.09.476  – viimane  Rooma  keiser  Romulus Augustulus  kõrvaldati valitsemast. 6.09.1991 – NSV Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust. 7.09.1998 – Asutati Google Inc. 10.09.1721 – sõlmiti Uusikaupunki rahu, Põhjasõja lõpp. 17.09.1991 – Eesti võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. 21.09.1217 – Madisepäeva lahingus langesid Muinas-Eesti vanem Lembitu ja ristisõdijatega liitunud liivlaste vanem Kaupo. 22.09.1944 – Teine maailmasõda, punaarmee sisenes Tallinna. 28.09.1994 – uppus parvlaev Estonia. 2.10.1870 – Rooma sai Itaalia pealinnaks. 3.10.1932  – Karl Einbundi (Kaarel Eenpalu) valitsus teatas tagasias- tumisest. 5.10.1793 – Prantsusmaal tühistati kristlus usundina. 6.10.1868 – Carl Robert Jakobson pidas Vanemuise seltsis oma esimese isamaakõne. 8.10.1871  – puhkes  Chicago  suur tulekahju, milles hukkus vähemalt 300 inimest ja 90 000 jäi kodutuks. 13.10.1792 – asetati paika Valge Maja nurgakivi. 14.10.1991 – Eesti sai UNESCO liikmeks. 18.10.1919 – miilits nimetati ümber politseiks. 23.10.4004 eKr – Jumal lõi maailma (James Ussheri järgi). 25.10.1632 – piduliku aktusega avati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana). 31.10.1991 – algas kaitseväe taasloomine. 4.11.1922 – Howard Carter avastas sissepääsu Tutanhamoni hauda. 8.11.1895 – Wilhelm Röntgen avastas röntgenikiired. 9.11.1921 – Albert Einstein sai Nobeli auhinna. 11.11.1918 – sõlmiti Compiègne'i vaherahu. Esimene maailmasõda  lõppes 11.11.1918 kell 11.  13.11.1887 – Londoni Verine pühapäev, milles valitsusväed surusid jul- malt maha iirlaste meeleavalduse. 18.11.1918 – Läti kuulutati iseseisvaks. 21.11.1918 – esmakordselt võeti kasutusele riigilipuna Eesti lipp. 24.11.1859 – Charles Darwin avaldas teose oma teooria kohta (Darwini teooria). 26.11.1962 – Tartus valiti suitsupääsuke Eesti rahvuslinnuks. 28.11.1918 – Eesti Vabadussõja algus. 6.12.1917 – Soome kuulutas välja iseseisvuse. 7.12.1941 – Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris. 10.12.1901 – anti välja esimesed Nobeli auhinnad. 15.12.1891 – James Naismith lõi uue sportmängu-korvpalli. 18.12.1865 – USA riigisekretär kinnitas USA konstitutsiooni  13. paranduse. See tähendas orjuse kaotamist USA´s. 23.12.1888 – hingelises kriisis V. van Gogh lõikas maha oma kõrva. 24.12.1843 – sündis Lydia Koidula, eesti kirjanik. 25.12.1741 – Anders Celsius leiutas omanimelise skaala. 29.12.1891 – Thomas Alva Edison patenteeris raadio. 30.12.1922 – moodustati NSV Liit. 31.12.1879 – Thomas Edison esitles elektripirni.
    • soovituslik kirjandus eesti kirjanikke Eduard Vilde 4.03.1865 - 26.12.1933 Tuntumad teosed: „Külmale maale”, „Mahtra sõda”, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid”, „Mäeküla piimamees”, „Tabamata ime”, „Pisuhänd”, „Minu esimesed triibulised”. Jaan Kross 19.02.1920 - 27.12.2007 Tuntumad teosed: „Kolme katku vahel”, „Keisri hull”, „Wikmani poisid”, „Väike Vipper”, „Mardileib”. Anton Hansen Tammsaare 30.01.1878 - 1.03.1940 Tuntumad teosed: „Kõrboja peremees”, „Tõde ja õigus”, „Põrgupõhja uus Vanapagan”. Andrus Kivirähk 17.08.1970 Tuntumad teosed: „Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui hele- sinised mäed”, „Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel”, „Sirli, Siim ja saladused”, „Rehepapp ehk November”, „Lotte reis lõunamaale”, „Limpa ja mereröövlid”, „Leiutajateküla Lotte”, „Mees, kes teadis ussisõnu”, „Kaka ja kevad”. August Mälk 4.10.1900 - 19.12.1987 Tuntumad teosed: „Hea sadam”, „Taeva palge all”, „Õitsev meri”, „Avatud värav. Lugu minevikust”, „Tuli sinu käes”, „Vaese mehe ututall” (komöödia). Arvo Valton 14.12.1935 Tuntumad teosed: „Sõnumitooja”, „Õukondlik mäng”, „Pööriöö külaskäik”, „Mustamäe armastus”, „Tee lõpmatuse teise otsa”, aforis- mikogu „Uksed kriuksuvad öösiti”. Mats Traat 23.11.1936 Tuntumad teosed: „Tants aurukatla ümber”, „Karukell, kurvameel- suse rohi”, „Puud olid, puud olid hellad velled”, luulekogud - „Koidu kätes” , „Elusäde”, „Tule rüütamine”. Mati Unt 1.01.1944 - 22.08.2005 Tuntumad teosed: „Hüvasti, kollane kass”, „Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi”, „Tühirand”, „Sügisball”, filmistsenaarium - „Surma hinda küsi surnutelt”, näidend - „Vaimude tund Jannseni tänaval”. Gert Helbemäe 10.11.1913 - 15.07.1974 Tuntumad teosed: „Ohvrilaev”, „Lumikellukeste sünd”, „Ainult ajutiseks”, novellikogu - „Vaikija”, näidend - „Üleliigne inimene”.
    • eesti kunstnikke eesti kunstnikke Valdur-Olev Ohakas 26.12.1925 – 16.02.1998 Haridus: 1942–1943 Tallinna Rakenduskunsti Kool. 1944–1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituut. Looming: „Natüürmort kaladega”, „Vanad asjad”, „Natüürmort kan- nuga”, „Linn”, „Mütoloogiline maastik”, „Järvede org sügisel”, „Tee”. Evald Okas 28.11.1915 – 30.04.2011 Haridus: 1931–1937 Kunsttööstuskool. 1939–1941 Riigi Kõrgem Kunstikool. Looming: „Reisimuljeid Itaaliast”, „Pariis”, „Giovannina”, „Sügis atel- jees” ja „Akt linna taustal”. On koos Elmar Kitse ja Richard Sagritsaga Estonia teatri laemaali au- tor (1947). „Naine ja Hobune II”, „Puhkav akt” ja akt „Pilved”. Karin Luts-Arumaa 29.04.1904 – 14.05.1993 Haridus: kuni 1922 Pärnu Tütarlaste Gümnaasium, kuni 1928 Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, 1928–1929 Pariisi Académie de la Grande Chaumière. 1939 Rooma Studio di Via Margutta. Looming: Illustreerinud on „Tom Sawyeri imelikud juhtumised” (1924), Eduard Visnapuu „Loomade talu” (1934), „Figuurid mustas”, „Roosid”, „Autoportree” (1939), „Tüdrukud”, „Leerilapsed”, „Comme- die Francaise”, „Vähisööming”. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) 20.03.1898 – 8.01.1954 Haridus: 1909 Tallinna Kunsttööstuskool. 1919 Tartus kunstikool Pal- las. 1922–1923 Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemia. Looming: „Võrumaa jutud”, „Muinasjutud”, „Usuõpetuse lugemikud”, „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur”, „Gabrieliidid”, „Rõõm ühest ilusast päevast”, „Põrgu”, „Kabaree”, „Jutlustaja”, „Neegripead”, „Claude”, „Lamav tiiger”, „Eesti neiu”, „Viljandi maastik”, „Virve”, „Monika” Jaan Koort 6.11.1883 – 14.10.1935 Haridus: 1901. Saksa Käsitöölaste Seltsi joonistuskursused. 1902– 1905 Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskool. Looming: Skulptuur „Abikaasa portree”, Jakob Tamme büst Väike- Maarjas, August Kitzbergi ja Julius Kuperjanovi hauasambad ja C. R. Jakobsoni hauamonument Kurgjal. Vabadussõja monument Raplas. Klinkertellistest skulptuurid Tallinna Linnavalitsuse hoonel. „Metskits”. Konrad Vilhelm Mägi 1.11.1878 – 15.08.1925 Haridus: 1899–1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskur- sused. 1903–1905 vabakuulajana Peterburis parun A. Stieglitzi kunst- tööstuskool. Täiendas end 1905–1906 Jakob Goldblatti ateljees, Looming: „Kahekesi”, „Lilleline väli majakesega”, „Norra maastik männiga”, „Pühajärv”, „Otepää maastik”, „Kolgata”, „Varemed Capri” Ants Laikmaa (kuni 1935 Hans Laipman) 5.05.1866 – 19.11.1942 Haridus: 1891–1893 ja 1896–1897 Düsseldorfi Kunstiakadeemia. Looming: Pärnu-Jaagupi kiriku altarimaal, „Marie Underi portree” „Lääne neiu”, „August Kitzbergi portree”. Amandus Heinrich Adamson 12.11.1855 – 26.06.1929 Haridus: 1870. Bergi puutöökoda. 1876 Peterburi Kunstide Aka- deemia. 1886. aastal siirdus Pariisi end täiendama. Looming: „Kristuse pea”, „Muusa”, „Apollo” ja „Niobe”. „Ristija Jo- hannes”. Johann Köler 8.03.1826 – 22.04.1899 Haridus: 1848–1855 Peterburi Kunstide Akadeemia. Looming: „Ketraja” („Katkenud lõng”), „Eeva granaatõunaga”, „Truu valvur”, „Daam valges”. Konrad Vilhem Mägi „Varemed Capril” 1922-1923 Jaan Koort „Põllud I” 1910 Amandus Heinrich Adamson „Kalewipoeg ja Sarwik” 1896 Johann Köler „Ketraja” 1863 Jaan Koort „Ema portree” 1910
    • eesti heliloojaid eesti rahvushümn Alo Mattiisen 22.04.1961 – 30.05.1996 Tuntumad teosed: „Ei ole üksi ükski maa”. Viis ärkamisaegset laulu: „Kaunimad laulud”, „Mingem üles mägedele”, „Sind surmani”, „Isa- maa ilu hoieldes”, „Eestlane olen ja eestlaseks jään”. René Eespere 14.12.1953 Tuntumad teosed: „Ärkamisaeg”, „Armastan sind, Eestimaa”, „Aeg”, „Maa lapsed”, „Unelaul”, „Saanisõit”, „Varastaja harakas”. Olav Ehala 31.07.1950 Tuntumad teosed: muusikalid „Sabata krokodill” (1972), „Oliver ja Jennifer” (1972), „Buratino” (1975) ja „Johnny” (1980) , „Thijl Ulen- spiegel” (1987) ja „Nukitsamees” (1981). Filmidele muusika „Nukitsa- mees”, „Karoliine hõbelõng”, „Don Juan Tallinnas” Arvo Pärt 11.09.1935 Tuntumad teosed: „Perpetuum mobile” (1963), „Spiegel im Spiegel” (1978), „Berliini missa”(1990), „Da pacem Domine” (2004). Valter Ojakäär 10.03.1923 Tuntumad teosed: 1956 avamäng sümfooniaorkestrile Eduard Vilde romaani „Külmale maale” ainetel, 1967 ooper „Kuningal on külm”, 1980 muusikal „Winnetou”, „Oma laulu ei leia ma üles”, „Sõit pilve- laeval” (kuulus 2004 laulupeo kavva), „Meeletu maailm”, „Olematu laul”. Raimond Valgre (Raimond Tiisel) 7.10.1913 – 31.12.1949 Tuntumad teosed: „Ei suutnud oodata sa mind”, „Muinaslugu muusikas”, „Peagi saabun tagasi su juurde”, „Saaremaa valss”, „Sinilind”, „Tartu marss”, „Viljandi serenaad”. Gustav Ernesaks 12.12.1908 – 24.01.1993 Tuntumad teosed: „Mu isamaa on minu arm”, „Tormide rand”, „Hakkame, mehed, minema”, „Nii ajaratas ringi käib”. Cyrillus Kreek (sünd. Karl Ustav Kreek) 3.12.1889 – 26.03.1962 Tuntumad teosed: koorilaulud - „Meil aiaäärne tänavas”, „Sirisege, sirisege, sirbikesed”, „Maga, maga, Matsikene”, koraaliviisidel põhine- vad - „Mu süda ärka üles” ja „Ma tulen taevast ülevalt”, populaarsed segakoorilaulud - „Nõmmelill”, „Hällilaul”, „Talvine õhtu”. Karl August Hermann 23.09.1851 – 11.01.1909 Tuntumad teosed: „Uku ja Vanemuine” (seda peetakse Eesti esi- meseks ooperiks). 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Mu isamaa, mu õnn ja rõõm „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on ülistuslaul Eesti kultuurile, rahvale ja riigile. Sellega väljendatakse rõõmu ja uhkustunnet. Eesti hümni kasutatakse riiklikel tseremooniatel, spordivõistlustel või muudel avalikel üritustel. Hümni ei tohi teotada. Patriootlik laul „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” kirjutati 1869. aastal es- imesel üldlaulupeol ettekandmiseks. Esimese üldlaulupeoga tähistati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva. Laulupeo repertuaaris olid peale vaimulike laulude ka saksakeelsed ilmalikud laulud ning kolm eestikeelset laulu. Eesti ülistuslaul kõlas laulupeo teisel päeval 19.06.1869. Selle kandsid ette meeskoorid üle-eelviimase lauluna. Kiiresti populaarseks muu- tunud laulu esitati peagi mitmesugustel rahvuslikel piduüritustel üle Eesti. Näiteks kõlas ülistuslaul ka esimese sinimust-valge lipu pühit- semisel Otepääl. 1890-ndate keskpaigaks oli „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” kinnistunud Eesti rahvushümnina: üldlaulupeol esitati seda püsti seistes ja paljastatud peadega, 1896. aastal nimetas Postimees seda esmakordselt eesti rahva hümniks. Omariikluse tekkimisel oli Eesti hümn juba sedavõrd kinnistunud, et seda ei hakatud muutma ega ka kehtestama. 24. veebruaril 1918. aastal avaldatud Eesti Vabarii- gi iseseisvusmanifest on ainus õigusakt, kus on osaliselt trükitud Eesti hümni tekst. Pärast Eesti okupeerimist hümn keelustati. Taasiseseis- vumisel võeti Eesti hümn spontaanselt kasutusele. 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! 3. Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Hümni sõnade autor Johann Voldemar Jannsen 16.05.1819 – 13.07.1890 Hümni muusika autor Fredrik Pacius 19.03.1809 – 8.01.1891
    • ülevaade eestist Riiklikud sümbolid Pindala: 45 227 km² Maismaanaabrid: idas — Vene Föderatsioon, lõunas — Läti Vabariik Rahvaarv: 1 294 455 (seisuga 31.12.2011) Pealinn: Tallinn, elanike arv 393 222 (seisuga 31. detsember 2011) Haldusjaotus: 15 maakonda, 33 linna + 13 vallasisest linna, 194 valda Suuremad linnad: Tallinn (393 222), Tartu (97 600), Narva (58 663), Pärnu (39 728), Kohtla-Järve (37 201) Maakonnad (keskused): Harjumaa (Tallinn), Hiiumaa (Kärdla), Jõ- gevamaa (Jõgeva),Järvamaa (Paide), Läänemaa (Haapsalu), Põlvamaa (Põlva), Pärnumaa (Pärnu), Raplamaa (Rapla), Saaremaa (Kures- saare), Tartumaa (Tartu), Valgamaa (Valga), Viljandimaa (Viljandi), Ida-Virumaa (Jõhvi), Lääne-Virumaa (Rakvere), Võrumaa (Võru) Riigikeel: eesti keel Rahaühik: EURO (1 euro = 100 senti) (al. 01.01.2011) Rahvusvärvid: sinine, must, valge Riigilipp: sini-must-valge, külgede pikkuse suhe 7:11 Rahvuslill: rukkilill Rahvuslind: suitsupääsuke Rahvuskivi: paekivi Eesti ala keskmine kõrgus: 50 m üle merepinna Kõrgeim punkt: Suur Munamägi (318 m) Saared ja laiud: ~4000 km² ehk 9% Eesti maismaast, suuremad saared — Saaremaa (2673 km²), Hiiumaa (989 km²), Muhu (200 km²), Vormsi (93 km²), Kassari (19,3 km²), Naissaar (18,6 km²), Kihnu (16,4 km²), Väike ja Suur-Pakri (11,6 km² ja 12,9 km²), Ruhnu (11,4 km²), Abruka (8,8 km²), Vilsandi (8,8 km²) Järved ja veehoidlad: ~2000 km² ehk 4,8% Eesti pindalast, suure- mad järved — Peipsi (3555 km²), Võrtsjärv (271 km²), sügavaim järv — Rõuge Suurjärv (38 m) Pikimad jõed: Võhandu (162 km), Pärnu (144 km), Põltsamaa (135 km), Pedja (122 km), Keila (115 km), Kasari (112 km), Pirita (105 km), Emajõgi (101 km) Sood: ~10 000 km², rohkem kui 22% Eesti pindalast Tähtsamad maavarad: põlevkivi, fosforiit, turvas, lubjakivi, ehitus- paas, dolomiit, tellisesavi, liiv Meteoriidikraatrid: Kaali (Saaremaa), Ilumetsa (Põlvamaa), Kärdla (Hiiumaa), Lasnamäe (Tallinn, Tondi raba) Ilmarekordid: kõrgeim õhutemperatuur +35,6 °C (11. VIII 1992 Võru), madalaim õhutemperatuur -43,5 °C (17. I 1940 Jõgeva) Eesti teistes nüüdiskeeltes: Eistland (islandi), Észtország (ungari), Estija (leedu), Estland (hollandi, norra, rootsi, saksa, taani), Estoni (al- baania), Estonia (hispaania, indoneesia, inglise, itaalia, poola, rumee- nia), Estonie (prantsuse), Estonija (horvaadi, sloveeni), Estonsko (slo- vaki, tšehhi), Igaunija (läti), Viro, Eesti (soome), Эстония (vene) eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rah- vuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: üle- mine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aasta-kümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi aju- tine valitsus 21.10.1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vä- givaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette aasta- tel 1987-1988, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. a. 1990. aasta augustis antud seadusega otsustati sinimustvalge lipp uuesti riigilipuna kasutusele võtta. Eesti lipu seadus kuulutati välja 5. aprillil 2005. aastal. eesti riigivapp Eesti Vabariigi tunnus on riigivapp. Riigivapi kasutamine annab märki riigi toimimisest, osutab riigivõimu rakendumisele ning visualiseerib põhiseadusliku korra kehtivust. Riigivapi kasutamine tagab visuaalse sidususe riigi ja tema allüksuste vahel ning usaldusväärse suht- luse kodanikega. Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning rii- givõimu teostavate organitel ja isikutel. Riigivapil on kaks kuju – suur ja väike riigivapp. Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus, väike riigivapp on põhiseadusliku riigivõimu tunnus. Riigivapi kasutamise korda reguleerib riigivapi seadus. Väik- sel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Suurel riigivapil ümbritsevad külgedelt ja alt vapikilpi kaks ris- tuvat kuldset tammeoksa. Eesti riigivapi motiiv pärineb Taani ku- ninga vapist. Riigikogu kinnitas riigivapi 19. juunil 1925. aastal. Taas- iseseisvumiseajal on korrastatud riigivapi etalonkujutisi. Riigivappi kasutatakse kujundus- ja turvaelemendina, samuti pitserites. 2005. aastal korrastati riigivapi etalone viimati. Siis stiliseeriti vapilõvide silmasid, muutes need hõbedastest mustadeks. Hõbedaga markeeri- tud silmad muutsid lõvide ilme tigedaks ja õelaks.
    • Riik Austria Belgia Bulgaaria Eesti Hispaania Horvaatia Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Leedu Luksemburg Läti Madalmaad Malta Poola Portugal Prantsusmaa Rootsi Rumeenia Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Suurbritannia Taani Tšehhi Ungari Riigikord eee w e e w e e e e e e w e w e e e e w e eee e e e w w e e Pealinn Viin Brüssel Sofia Tallinn Madrid Zagreb Dublin Rooma Ateena Nikosia Vilnius Luxembourg Riia Amsterdam Valletta Varssavi Lissabon Pariis Stockholm Bukarest Berliin Bratislava Ljubljana Helsingi London Kopenhagen Praha Budapest Euroopa Liidu liikmesriigid Pindala(km²) 83855 30528 110994 45227 504030 56542 70273 301338 131990 9251 65200 2586 64589 41543 316 312685 92390 674843 449964 238391 357021 49035 20273 338424 243610 43075 78866 93030 Rahvaarv(mln) 8,4 11 7,3 1,3 46 4,3 4,5 60,6 11,3 0,8 3,1 0,5 2 16,8 0,4 38,5 10,5 65,3 9,4 19 81,7 5,3 2 5,3 62,2 5,6 10,5 10 Rahaühik euro(€) euro(€) leev euro(€) euro(€) kuna euro(€) euro(€) euro(€) euro(€) litt euro(€) latt euro(€) euro(€) zlott euro(€) euro(€) kroon leu euro(€) euro(€) euro(€) euro(€) nael(£) kroon kroon forint Riigikeel saksa hollandi,prantsuse,saksa bulgaaria eesti hispaania horvaadi iiri,inglise itaalia kreeka kreeka,türgi leedu prantsuse,saksa,letseburgi läti hollandi malta,inglise poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome,rootsi inglise taani tšehhi ungari Liitumisaasta 1995 asutajaliige1952 2007 2004 1986 2013 1973 asutajaliige1952 1981 2004 2004 asutajaliige1952 2004 asutajaliige1952 2004 2004 1986 asutajaliige1952 1995 2007 asutajaliige1952 2004 2004 1995 1973 1973 2004 2004 eee-föderaalnevabariikw-konstitutsioonilinemonarhiae-vabariik*Allikad:wikipedia.orgjaeuropa.eu euroopaliiduliikmesriigid Märkmed
    • kuulsaid tsitaate kuulsaid tsitaate Sokrates Vanakreeka filosoof. - Kui inimene jälgib oma tervist, siis on raske leida arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik. - Ei saa ravida keha, ravimata hinge. - Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust. - Meeletus on tülitada jumalaid küsimustega, mida võib lahendada loendamisega, mõõtmisega või kaalumisega. Woody Allen Juudi päritolu USA filmirežissöör, -stsenarist ja -näitleja ning kirjanik ja kolumnist. - Sa võid elada 100 aastaseks, kui sa loobud kõigest, mille nimel võiks nii kaua elada. - Elu ei imiteeri kunsti, vaid halba televisiooni. - Ma olen oma maja boss, ainult et mu naine teeb otsuseid. - Inimese küpsust ei näita mitte tema vanus, vaid see, kuidas ta rea- geerib ärgates aluspesus keset linna. Napoleon Bonaparte Prantsusmaa silmapaistev riigimees, väejuht ja sõjaline strateeg. - Ära kunagi sega oma vaenlast, kui ta teeb vigu. - Ajalugu on hulk valesid, millega ühiselt nõus ollakse. - Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema. - Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. - Tõeline kangelaslikkus seisneb selles, et ollakse eluraskustest üle, ükskõik mis kujul need ka iganes meid võitlusse kutsuksid. - Parim viis oma sõna pidada on seda mitte anda. Cicero Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. - Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda... - Elu ei ole midagi ilma sõpradeta. - Tõelist sõpra tuntakse hädas. - Nälg on parim kokk. - Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene. - Oh ajad! Oh kombed! - Kuidas külvad, nõnda lõikad. - Parem on ülekohut kannatada, kui teha. Buddha Vaimne õpetaja ja budismi rajaja. - Enda vihast kinni hoida on nagu kuuma süte hoidmine, et sellega kedagi visata - põletada saad ikka sina. - Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus. - On kolm asja, mida ei saa kauaks peita: päike, kuu ja tõde. Henry Ford Ühendriikide tööstur, leiutaja ja novaator, Ford Motor Company asutaja. - Läbikukkumine on lihtsalt võimalus uuesti alustada, seekord juba intelligentsemalt. - Kui ma ei suuda olukorda kontrollida, lasen ma seda teha olukorral enesel. - Minu parim sõber on see, kes toob minus esile parima. - Kas sa mõtled, et sa suudad või et ei suuda, igal juhul on sul õigus. - Kui sa arvad, et suudad, siis sa suudad; kui arvad, et ei suuda, siis ei suudagi. Albert Einstein Füüsikateoreetik, kaasaegse füüsika isa. - Lõpmatud on vaid maailmaruum ja inimlik rumalus, seejuures on mul kahtlused esimese lõpmatuse suhtes. - Hullumeelsus - see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi. - Füüsikaline aeg on see, mida te loete oma kelladelt. - See on ime, kui pärast kooliharidust on inimesel uudishimu. - Kunagi ära jäta meelde asju, mida saad vaadata raamatutest. - Geniaalsuse ja lolluse vahe on see, et geniaalsusel on omad piirid. - Riik on loodud inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks. - Mul ei ole ühtegi erilist annet. Ma olen lihtsalt uudishimulik. Platon Vanakreeka filosoof. - Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp. - Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu. - Johann Wolfgang von Goethe oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. - Õppida saab ainult seda, mida armastad, õpetaja pole aga mitte see, kes õpetab, vaid ainult see, kellelt õpitakse. - Otsige iseendas ja te leiate kõik.
    • 1 2 8 6 7 3 4 5 9 13 12% 12 1110 14 15 16 17 20 2118 19 23 2422 25 26 27 312928 30 37 3938 40 41 42 30 44 45 46 30 47 48 43 49 30 51 8. -18.00 00 52 50 53 54 30 min 55 30 57 58 30 56 30 59 6160 8. -18.00 00 32 3634 3533 ERATEE liiklusmärgid liiklusmärgid Hoiatusmärgid. 1. Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht. 2. Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht.3. Üherööpmeline raudtee. 4. Mitmerööpmeline raudtee. 5. Ees on raudteeülesõidukoht. 6. Ristumine trammiteega. 7. Samaliigiliste teede ristmik. 8. Ristumine kõrvalteega. 9. Ringristmik. 10. Kaldapealne. 11. Ohtlik kurv. 12. Ohtlikud kurvid. 13. Järsk langus. 14. Lahtine killustik. 15. Ees on künnis. 16. Ohtlik peenar. 17. Ees on teetööd. 18. Kahesuunaline liiklus. 19. Ristuv kahesuunaline liiklus. 20. Ees on reguleerimata ülekäigurada. 21. Jalakäijad. 22. Lapsed. 23. Ristumine jalgrattateega. 24. Varinguoht. 25. Muud ohud. Eesõigusmärgid. 26. Peatee. 27. Peatee lõpp. 28. Anna teed. 29. Peatu ja anna teed. 30. Vastassuuna eesõigus. 31. Pärisuuna eesõigus. Keelu- ja mõjualamärgid. 32. Sõidu keeld. 33. Erateel sõidu keeld. 34. Moo- torsõiduki sõidukeeld. 35. Mootorratta sõidu keeld. 36. Jalgratta sõidu keeld. 37. Käigu keeld. 38. Sissesõidu keeld. 39. Parempöörde keeld. 40. Vasakpöörde keeld. 41. Tagasipöörde keeld. 42. Kiirusepiirang. 43. Möödasõidu keeld. 44. Peatumise keeld. 45. Parkimise keeld. 46. Suurima kiiruspiirangu lõpp. 47. Piirangute lõpp. Mõjualamärgid. 48. Samaliigilist teedega ristmike ala. 49. Kiiruse piirangu ala. 50. Peatumise keelu ala. 51. Parkimise keelu ala. 52. Jalgratturite sõiduala. 53. Jala- käiguala. 54. Parkimisala. 55. Kaks mõjuala. 56. Mõjuala ja mõjuala lõpp. 57. Sama- liigiliste teedega ristmike ala lõpp. 58. Kiiruse piirangu ala lõpp. 59. Peatumise keelu ala lõpp. 60. Parkimise keelu ala lõpp. 61. Jalakäiguala lõpp.
    • 8382 8180797877 76757473 84 86 88 85 87 91 89 90 67 6968 7170 62 6463 30 min 65 66 72 111109 110 107 108 WC 112 PADISE KLOOSTER 113 114 115 116 117 118 119 121 120 123 8. -17.00 30 122 124 125 102 @ INTERNET 101 106105 1 km 103 800 m 104 100 m 97 9998 POLITSEI 100 92 93 94 STOPP 95 96 liiklusmärgid liiklusmärgid 62. Jalgratturite sõiduala lõpp. 63. Parkimisala lõpp. 64. Kahe mõjuala lõpp. Kohustusmärgid. 65. Kohustuslik sõidusuund. 66. Ümberpõike suund. 67. Ring- liiklus. 68. Jalgrattatee. 69. Jalgtee. 70.–71. Jalgratta- ja jalgtee. 72. Jalgrattatee lõpp. 73. Jalgtee lõpp. 74.–75. Jalgratta- ja jalgtee lõpp. Osutusmärgid. 76. Ühesuunaline tee. 77. Ühesuunalise tee lõpp. 78. Ühissõidukirada. 79. Sõidurajad ja -suunad. 80. Tagasipöördekoht. 81. Parkla. 82. Ülekäigurada. 83. Umbtee. 84.–85. Käigutunnel. 86.–87. Käigusild. 88. Ootekoht. 89. Õueala. 90. Õueala lõpp. 91. Ohtlikud jäätmed. 92. Asula. 93. Asula lõpp. 94. Ristuv jalgrattatee. 95. Stoppjoonemärk. 96. Bussi- või trollipeatus. Teeninduskohamärgid. 97. Esmaabi. 98. Politsei. 99. Info. 100. Telefon. SOS-kirjega märk tähendab päästeteenistuse telefoni. 101. Post. 102. Internetipunkt. 103. Tankla. 104. Töökoda. 105. Restoran. 106. Kohvik. 107. Hotell või motell. 108. Tualett. 109. Kämping. 110. Puhkemaja. 111. Puhkekoht. 112. Vaatamisväärsus. 113. Ujumis- koht. Foorid. 114. Reguleerib jalakäijate ja jalgratturite liiklust. 115. Reguleerib jalgrataste ja mopeedide liiklust neile eraldatud rajal või teel. Lisateatetahvlid. 116. Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund. 117. Tee-and- mise koht jalgrattateel sõitjale. 118. Jalgratturite kahesuunaline liiklus. 119. Jalgrat- turite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel. 120. Sõidukiliik. 121. Liiklusmärk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja pühiti. 122. Liiklusmärk kehtib tööpäeviti. 123. Liiklusmärgi kehtimise kellaaeg. 124. Puudega inimene. 125. Pimedad.
    • August 12 EsmaspäevKlaara, Klaarika Uuri noorte õiguste kohta! 13 TeisipäevTeet, Teeto, Teedo, Teedu Ütle oma vanematele, kui head nad on! 14 KolmapäevGisela, Svea Anna musi! 33/50 nädal August 201315 NeljapäevHanna, Jaana, Janika, Nanna Puhka! 16 ReedeAulis, Kuldar, Kullar, Kullo Kallista! 17 LaupäevSaamuel, Saamo, Saamu Mine matkale! 18 PühapäevHelena, Elina, Ilona, Hellen Loobi kartulit! rukkimaarjapäev rollapäev
    • August 19 EsmaspäevMagnus, Maanus, Maano, Mauno Toeta vaesemaid! 20TeisipäevBenno, Pearu, Pääro, Pärn Tuleta Eesti hümn meelde! 21 KolmapäevSven, Sveno Tule, kaitse teletorni, Sind ootab üllatus! paasapäev Eesti taasiseseisvumispäev 34/51 nädal August 201322NeljapäevIivo, Ivo, Ivar, Ivari Hoia last! 23ReedeSigne, Singe Ole Eesti patrioot! 24LaupäevPärtel, Pärt, Albert, Berta Soovi pääsukestele head teed! 25PühapäevTauno, Tunne Paku naabritele abi! kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev pärtlipäev
    • August 26EsmaspäevIlmatar, Ilme, Ilmi, Hilma Anneta kodututele! 27TeisipäevMaimu, Maime, Maimi, Maimo Kuula sõpra! 28KolmapäevAugust, Gustav, Kustav, Kustas Võta ühendust mõne vana tuttavaga! 35/52 nädal Aug/Sept 201329NeljapäevÕnne, Õnnela Kasuta taastuvenergiat! 30ReedeEmil, Mello, Meljo, Miljo Mängi monopoli! 31 LaupäevArved, Arvid, Arvi Ütle politseile tere! 1 PühapäevÜlo, Üllar, Üllart, Üllo Mine jooksma või kõndima! ivanoskoroona, kaduneljapäev ülemaailmne rahupäev, teadmistepäev
    • September 2 EsmaspäevMaive, Maivi, Taive, Taivi Tervita klassikaaslasi, keda pole ammu näinud! 3 TeisipäevSolveig, Veegi Aita laps üle tee! 4 KolmapäevPriidika, Priida, Priide Ütle tere! 36/1 nädal September 20135 NeljapäevReedik, Vidrik, Priit, Priidik Mine õigel ajal magama! 6 ReedeIngel, Angela, Angelika, Aiki Tee sõbrale pai! 7 LaupäevRegiina, Reina Mine metsa seenele! 8 PühapäevMariann, Marianna, Marianne Aita vanavanematel õunu korjata! vanavanemate päev, ussimaarjapäev
    • September 9 EsmaspäevTaima, Taimi, Taidi Ütle oma sõbrale midagi ilusat! 10 TeisipäevLembe, Lembi, Lemme, Lemmi Kirjuta 10 uut tegu noortepäevikusse! tegude.kalender.ee 11 KolmapäevAleks, Allo, Sander, Sass Vaheta sokid ära! 37/2 nädal September 201312 NeljapäevMeeli, Meelike, Meila, Meili Aja inimesed naerma! 13 ReedeErvin, Ervi, Ervo Broneeri aeg hambaarsti juurde! 14 LaupäevRaimond, Raimo, Reimo, Reimu Mõtle, mida head nädalavahetusel teha! 15 PühapäevKulmo, Kulno, Kurmo, Kuulo Proovi ema ametit - tee endale ise süüa!
    • September 16 EsmaspäevAlice, Aliise, Aila, Aili Kanna rõõmsavärvilisi riideid! 17 TeisipäevHilda, Hille, Ille, Illi Söö toores muna! 18 KolmapäevTiidrik, Tiit, Tiido, Tiidu Tee pai! 38/3 nädal September 201319 NeljapäevErna, Marna Mine üle sebra! 20ReedeKaupo, Kaubi Mõtle välja oma idee ja alusta õpilasfirmat! 21 LaupäevLembit, Lembo, Lemmo Pese pesu! 22PühapäevMaurits, Mauri, Maur, Marvo Austa langenuid! madisepäev vastupanuvõitluse päev
    • September 23EsmaspäevTekla, Diana, Dolores Märka imesid enda ümber! 24TeisipäevAlvar, Alver, Alvo Kuula head muusikat! 25KolmapäevAgo, Agu, Agur, Koit Mine üheksast magama! 39/4 nädal September 201326NeljapäevValve, Vilve, Vilvi Mine sõbrale külla, üllata teda koogiga! 27ReedeElo, Loone, Õrne Ütle puudele tere! 28LaupäevLeonhard, Lennart, Lenno Hoia oma südant! 29PühapäevMihkel, Mikk, Miko, Miku Vabanda, kui oled kellelegi halba teinud! mihklipäev
    • Sept/Okt 30EsmaspäevKaur, Kauri, Tauri Tunne rõõmu! 1 TeisipäevRainer, Rain, Ragnar, Rauno Leia enda tõeline kirg! Vaata lähemalt Entrumi lisalehelt. 2 KolmapäevLeelo, Leela, Leeli Ei vägivallale! 40/5 nädal Oktoober 20133 NeljapäevEvald, Eevald, Eevo, Evert Ütle bussijuhile tere! 4 ReedeRandolf, Rando, Ranno Kinnita helkur jopele! 5 LaupäevIngrid, Inga, Inge, Ingi Ütle õpetajale, et ta on kaunis! 6 PühapäevBruno, Edmund Imetle sügise võlusid! kaduneljapäev õpetajate päev
    • Oktoober 7 EsmaspäevAtso, Ats, Asso, Hasso Pane asjad oma kohale tagasi! 8 TeisipäevHilja, Hilje, Hilju Naerata - see teeb Su ilusaks! 9 KolmapäevRiin, Riina, Riine, Mariina Saada sõbrale kiri! 41/6 nädal Oktoober 201310 NeljapäevKarmo, Varmo, Võso Hoia oma silmi! 11 ReedeHeldur, Eldur, Haldo, Aldo Märka tüdrukuid! 12 LaupäevAare, Aaro, Are Toitu tervislikult! 13 PühapäevEbba, Ebe, Epp Saa hea hinne!
    • Oktoober 14 EsmaspäevKai, Kaia, Kaie, Kaisa Valmistu talveks! 15 TeisipäevHedvig, Heda, Hedi, Eda Austa maanaisi! 16 KolmapäevSirje, Sirja, Siret Mängi pingviini! kolletamispäev 42/7 nädal Oktoober 201317 NeljapäevVesta, Veste Tee koerale pai! 18 ReedeLuukas, Ludvig, Lui Ole vaikselt! 19 LaupäevTähte, Tähti, Stella Ole koos lähedastega! 20PühapäevKaspar, Kasper, Jasper Loe raamatut! luukapäev hõimupäev
    • Oktoober 21 EsmaspäevUrsula, Ulla, Ulrika Aita väetimal kotti kanda! 22TeisipäevJaanus, Jaano, Hanno, Annus Söö puuvilju! 23KolmapäevLiivia, Liivi, Liivika, Leevi Ütle kassapidajale aitäh! 43/8 nädal Oktoober 201324NeljapäevErmo, Rasmus, Asmus, Asmo Õpi pii’d 20 kohani! Pii leiad päeviku lisalehtedelt. 25ReedeRaivo, Riivo, Viivo, Veevo Paranda katkiseid asju! 26LaupäevAmanda, Manda, Aime Avasta maailma! Vaata YFU lisalehelt. 27PühapäevEili, Heili, Häili, Hälli Joonista noortepäevikule uus kaanepilt! tegude@kalender.ee midruskipäev
    • Oktoober 28EsmaspäevSiimon, Siim, Simmo, Simmu Hoia sõpru! 29TeisipäevAlfred, Alf, Fred, Fredi Vaata elule värske pilguga! 30KolmapäevUrmas, Urmo, Urmet Ole aus! simunapäev 44/9 nädal Okt/Nov 201331 NeljapäevArtur, Ardo, Arti, Arto Mõtiskle elu põhiväärtuste üle! 1 ReedeTiia, Tiiu Austa pühakuid! 2 LaupäevHinge, Hingi Süüta küünal! 3 PühapäevKaido, Kaidu, Kaivo, Kaimar Pane telefon laadima! hingedepäev kaduneljapäev hingedepäev
    • November 4 EsmaspäevHerta, Erla, Erle Sheeri kama! 5 TeisipäevVahur, Vaho, Vahto Räägi oma muredest! 6 KolmapäevAdolf, Ado, Aadi, Aado Naerata! 45/10 nädal November 20137 NeljapäevKiira, Kiiri, Kirke Kanna midagi lillat! 8 ReedeNele, Nelli, Nella Anna teada mis teemadest peaks päevikusse kirjutama! 9 LaupäevTeo, Teodor, Tuudur Võta mardisandid lahkelt vastu! 10 PühapäevMartin, Mart, Mardi, Märt Kingi isale üks tore päev! isadepäev, mardipäev
    • November 11 EsmaspäevAlev, Elev Leia igast päevast midagi head! 12 TeisipäevKonrad, Kuno, Kuuno Pane soojalt riidesse! 13 KolmapäevKristjan, Krister, Kristo, Risto Kinnita helkur õigesti! 46/11 nädal November 201314 NeljapäevAlviine, Alvi, Alve Tee kino! 15 ReedeVaike, Vaige, Vaigi, Vaiki Söö nuudleid! 16 LaupäevArnold, Arno, Arne, Aarne Jaga kallistusi! 17 PühapäevHeinar, Einar, Eino, Egon Mängi pilli! taassünnipäev
    • November 18 EsmaspäevIlo, Ilu Kirjuta järgmisse päevikusse jutte! tegude.kalender.ee 19 TeisipäevElisabet, Elis, Liis, Ilse Tunnusta mehi! 20KolmapäevHelmar, Helmer, Helmut Aita klassikaaslast, kes on õppimisega hädas! Läti iseseisvuspäev 47/12 nädal November 201321 NeljapäevPilvi, Pilve Vaata uudiseid! 22ReedeCecilia, Säsil, Silja, Silje Kingi tuttavale helkur! 23LaupäevKleement, Leemet, Leemo Vaata vanu filme! 24PühapäevUstav, Ustus Lase kadridel sisse tulla!
    • November 25EsmaspäevKatrin, Kadi, Karin, Triin Mängi mindcrafti! 26TeisipäevDagmar, Tamaara, Maare Ole väärikas kodanik! 27KolmapäevAsta, Astra, Astrid Tervita tuttavaid! kadripäev kodanikupäev 48/13 nädal Nov/Dets 201328NeljapäevLaima, Raima, Niina Säästa elektrienergiat! 29ReedeEdgar, Egert Usu endasse! 30LaupäevAndres, Andrus, Andre, Anti Valmistu advendiajaks! 1 PühapäevOskar, Osmar, Oss Joonista! kaduneljapäev andresepäev 1. advent
    • Detsember 2 EsmaspäevAira, Aire, Airi Too kuusk tuppa ja ehi! 3 TeisipäevLeiger, Leino Toeta puuetega inimesi! 4 KolmapäevBarbara, Parba, Varje, Varju Ürita mitte loll olla! 49/14 nädal Detsember 20135 NeljapäevSelma, Selme Ole vabatahtlik! 6 ReedeNigul, Nikolai, Niilo, Laas Naudi pikka ööd! 7 LaupäevSabiine, Piine Puhasta teed lumest! 8 PühapäevKülli, Küllike, Külliki, Külve Süüta küünal! nigulapäev 2. advent
    • Detsember 9 EsmaspäevRaido, Raigo, Raik, Rait Võitle korruptsiooni vastu! 10 TeisipäevJuudit, Juta Mõtle inimõigustele! 11 KolmapäevTaaniel, Tanel, Tanno Nakata teisi oma naeratusega! 50/15 nädal Detsember 201312 NeljapäevAivar, Aiver, Aivo Aita abivajajaid! 13 ReedeLucia, Hele, Ele, Loviise Valmista ise jõuluehteid! 14 LaupäevEho, Hengo, Hingo Kingi vanematele Tegude Kalender! 15 PühapäevKalli, Kelli, Kulla, Killu Kontrolli, kas küünlad põlevad! luutsinapäev 3. advent
    • Detsember 16 EsmaspäevAdeele, Ethel, Teele, Liide Söö mandariine! 17 TeisipäevRahel, Raili Kallista! 18 KolmapäevNeeme, Neemo Tule koju! 51/16 nädal Detsember 201319 NeljapäevMaarius, Mario, Mairo Ürita leida varjupaiga loomale omanik! 20ReedePärja, Pärje Mine sõpradega uisutama! 21 LaupäevToomas, Tom, Tommi Ole valvas - Sinu ukse taga võib olla Tahma-Toomas! 22PühapäevVambola, Vambo Oota põhjapõtra! toomapäev 4. advent
    • Detsember 23EsmaspäevEugenia, Senna, Senni Ole koos lähedastega! 24TeisipäevAadam, Eeva, Iivi, Evelin Soovi kõigile "Häid jõule!" 25KolmapäevNatalie, Neida, Taale, Taali Tee perega piparkoogimaja! jõululaupäev esimene jõulupüha 52/17 nädal Detsember 201326NeljapäevTehvan, Tahvo, Tehvo, Sten Külasta tuttavaid! 27ReedeSulve, Sulvi, Sula Luba endale midagi head! 28LaupäevPiia, Piiu Mine jooksma või suusatama! 29PühapäevMerle, Merli, Merili, Mirle Naudi 2013 aasta viimast pühapäeva! johannesepäev teine jõulupüha tehvanusepäev, kaduneljapäev süütalastepäev
    • Dets/Jaan 30EsmaspäevTaavet, Taave, Taavi, Taavo Kas sul on juba Tegude Kalender ostetud? 31 TeisipäevSilvester, Silvar, Silver, Silvo Naudi ilutulestikku! 1 KolmapäevAlgo, Alo, Esmo, Uno, Uuno Pane kirja 2014. aasta lubadused! näärid uusaasta näärid 1/18 nädal Jaanuar 20142 NeljapäevAlgi, Esme, Esmi Küpseta küpsiseid! 3 ReedeGerhard, Gert, Keerdo, Kert Mälesta vapraid võitlejaid! 4 LaupäevRuth, Rutt Üllata ema! 5 PühapäevLea, Leana, Liia Söö juurvilju - need on tervislikud! Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
    • Jaanuar 6 EsmaspäevAabel, Aabo, Aapo, Aap Korista! 7 TeisipäevNuut, Susi, Hirvo Mine sõpradega välja! 8 KolmapäevGunnar, Kunnar, Kunder Mine arstlikusse kontrolli! kolmekuningapäev nuudipäev 2/19 nädal Jaanuar 20149 NeljapäevVeli, Veljo, Vello, Veiko, Venno Ole energiline! 10 ReedeTalva, Talve, Talvi Tegele sellega, mida armastad! 11 LaupäevOsvald, Ove Loe ajalehti! 12 PühapäevAntonia, Ande, Tooni Hoolda talvevarustust!
    • Jaanuar 13 EsmaspäevHillar, Hillo, Illar, Illart Saa koolis viis! 14 TeisipäevFeliks, Õnneleid Esimest korda elus: õpi kõik ära! 15 KolmapäevSalve, Salvi, Sõlmi Mine sõpradega kelgutama! taliharjapäev 3/20 nädal Jaanuar 201416 NeljapäevIlmar, Ilmo, Illimar Tantsi vähemalt korra Kaera-Jaani! 17 ReedeAnton, Hando, Tõnis, Tõnu Küpseta kooki! 18 LaupäevLaura, Lauli Saada noortepäevikule tagasisidet - mis võiks olla teisiti? 19 PühapäevHendrik, Heino, Enn, Heiki, Heigo Õpi midagi uut! tõnisepäev
    • Jaanuar 20EsmaspäevHendrika, Henriette, Jete Mine trenni! 21 TeisipäevAgnes, Age, Aune, Ines Kallista kõiki! 22KolmapäevLuule, Luuli Söö puuvilju! 4/21 nädal Jaanuar 201423NeljapäevRene, Reeno, Räni Mine kelgutama! 24ReedeNaima, Naimi Mine õigel ajal magama! 25LaupäevPaul, Paavel, Paavo, Paap Toida loomi! 26PühapäevUlve, Ulvi Tee sõbraga midagi ägedat! paavlipäev, tatjanapäev
    • Jaanuar 27EsmaspäevVilja, Vilje Ehita lumelinn! 28TeisipäevKaarel, Karl, Karro, Kalle Mängi kaarte! 29KolmapäevValter, Valdo Loe raamatut! holokausti ohvrite mälestuspäev 5/22 nädal Jaan/Veebr 201430NeljapäevIrja, Irje, Jürja, Jürje Õpi bioloogiat! 31 ReedeMeelis, Meelik, Meeland Lase enne vanemad inimesed bussi! 1 LaupäevBirgitta, Piret, Pirje, Gita Tee sõbrale musi! 2 PühapäevSäde, Leegi Süüta küünal! Tartu rahulepingu aastapäev, küünlapäev
    • Veebruar 3 EsmaspäevHubert, Hugo, Huko Tee ninanöps! 4 TeisipäevArmiida, Miida, Meida Unista New Yorgist! 5 KolmapäevAgaate, Aet, Aita, Ita, Iti Kui lahkud toast, kustuta tuli! 6/23 nädal Veebruar 20146 NeljapäevDoora, Doris, Tea, Thea Hoidu instagrammist! 7 ReedeRichard, Riho, Riko, Riku Julge ise otsustada! 8 LaupäevTaalo, Tali, Talis, Talvo Külasta Eesti õpilasfirmade laata Tallinnas! 9 PühapäevMehis, Mehto Tee lumeingleid! luuvalupäev
    • Veebruar 10 EsmaspäevElla, Elle, Elli, Ellu, Ellen Eelista riidest kotti kilekotile! 11 TeisipäevTeri, Terje Usalda Päästeametit! 12 KolmapäevAlma, Elma, Elme, Elmi Muuda koolipäev meeldivaks! 7/24 nädal Veebruar 201413 NeljapäevEke, Ike, Iko Mine google mapsi ja otsi ülesse St. Vinceti saar! 14 ReedeValentin, Valle, Vallo, Vallot Tee sõpradele trühvleid! Otsi retsept päevikust. 15 LaupäevTiina, Neidi Ära unusta kodutööd teha! 16 PühapäevMiralda, Alda, Valda, Velda Ole õnnelik! valentinipäev Leedu iseseisvuspäev
    • Veebruar 17 EsmaspäevVäino, Väinu, Salmo Usalda sõpru! 18 TeisipäevKarme, Karmen, Karita, Rita Seisa peapeal! 19 KolmapäevÜlla, Ülle, Ülve, Ülvi Külasta vanavanemaid! 8/25 nädal Veebruar 201420NeljapäevMeinhard, Ardi, Hardi, Kardo Küpseta! 21 ReedeAavo, Auvo, Avo Austa oma emakeelt! 22LaupäevHela, Heli, Helina, Helis Saa mentaalselt terveks! 23PühapäevLeho, Lehto, Lehar Mõtle endale uus hüüdnimi! peetri helinapäev
    • Veebruar 24EsmaspäevMattias, Madis, Mati, Mait Vaheta kellal patareisid! 25TeisipäevTuule, Tuuli, Tuulike, Tormi Tee, mida tõeliselt armastad! 26KolmapäevIngmar, Ingvar, Ingo, Selmar Vaata sõbraga head filmi! iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev madisepäev 9/26 nädal Veebr/Märts 201427NeljapäevHelbe, Helve, Helvi Mine trenni! 28ReedeVilmar, Vilmer, Vilmo Külasta muuseumi! 1 LaupäevAlbo, Albin, Alvin, Armin Alusta uut kuud energiliselt! 2 PühapäevVirve, Virge, Virma Söö putru! kaduneljapäev jevdokiapäev
    • Märts 3 EsmaspäevHaili, Halliki, Helliki Mine teatrisse! 4 TeisipäevEimar, Elmar, Elmo, Almar Usu endasse! 5 KolmapäevLaila, Laili, Leila, Leili Joo mahla! vastlapäev tuhkapäev 10/27 nädal Märts 20146 NeljapäevTarmo, Tarmu Tee sporti! 7 ReedeRudolf, Ruudi, Ralf, Raul Eelista eestimaist! 8 LaupäevViilup, Viilo, Vilbo, Lepo Ütle naistele midagi head! 9 PühapäevEdvin, Heido, Heivo Tee Facebooki vaba päev - külasta Twitterit! naistepäev tsirgupäev
    • Märts 10 EsmaspäevHelda, Helde, Heldi Soovi Chuck Norrisele tema 74 sünnipäeva puhul õnne! 11 TeisipäevAin, Aigar, Innar Üllata pere pannkookidega! 12 KolmapäevRego, Reio Oska olla tänulik! palvepäev, korjusepäev 11/28 nädal Märts 201413 NeljapäevErnst, Ernits, Erni, Erno Kallista! 14 ReedeMatilde, Malde, Milda, Meta Ära kasuta slängi! 15 LaupäevValev, Valvo, Valvik Ole siiras! 16 PühapäevHerbert, Herbi, Heero Söö porgandit! emakeelepäev
    • Märts 17 EsmaspäevGerda, Kertu, Kärt, Kerli Alusta uue hobiga! 18 TeisipäevEduard, Eedi, Eedo, Eedu Lase endale pitsa välja teha! 19 KolmapäevJoosep, Joosu Võta aega iseenda jaoks! käädripäev, alekseipäev, patrikupäev 12/29 nädal Märts 201420NeljapäevMalviine, Malvi, Malve Ole uudistega kursis! 21 ReedePent, Pendo, Küllo, Külvo Ei rassismile! 22LaupäevViktor, Viktoria Oska oma vigu tunnistada! 23PühapäevAksel, Ailo Leia oma kirg! pendipäev
    • Märts 24EsmaspäevAlbina, Albi, Albe Ründa aju! 25TeisipäevMaarja, Marju, Mari, Maarika, Marili Külasta noortekeskust! 26KolmapäevImmo, Imand, Imant Uuri välja, kes on Nublu! küüditamisohvrite mälestuspäev, paastumaarjapäev 13/30 nädal Märts 201427NeljapäevLeida, Leidi, Leia, Laide, Laidi Anna sõbrale pool kommi! 28ReedeArmas, Armo, Arm, Kallis Ole sõbralik! 29LaupäevJoonas, Joakim, Kimmo Küpseta kooki! 30PühapäevPille, Sibülle Kõik on võimalik!
    • Märts/Apr 31 EsmaspäevIrma, Irmi, Hermi, Härmi Aita ema! 1 TeisipäevHarald, Herald, Harri, Harro Lase konn üle tee! 2 KolmapäevEne, Eneken, Erel, Eneli Küsi vanavanematelt, kuidas neil läheb. karjalaskepäev, aprillipäev 14/31 nädal Aprill 20143 NeljapäevUku, Uko Naera tühja-tähja peale! 4 ReedeAmbrus, Arbo, Arp, Arpo Mine zumbasse! 5 LaupäevIreene, Reene, Reena, Renate Mõnule saunas! 6 PühapäevVillem, Villi, Villo, Villu Õpi matemaatikat!
    • Aprill 7 EsmaspäevAllan, Allo Ära kasuta ühistransporti! 8 TeisipäevJulia, Juuli, Liana, Liane Ole roosa! 9 KolmapäevKaira, Kaire, Kairi, Iiris Julge olla see, kes Sa tegelikult oled! 15/32 nädal Aprill 201410 NeljapäevHindrek, Indrek, Ints, Imre Mine ujuma! 11 ReedeHurme, Hurmi, Urmi Vaata oma lemmikmultifilmi! 12 LaupäevJulius, Ulrik, Ullo, Uudo Hakka vabatahtlikuks! 13 PühapäevTarvo, Tarvi Jaluta tagurpidi! palmipuudepüha
    • Aprill 14 EsmaspäevLehe, Lehte, Lehti Kustuta pärast toast lahkumist tuli! 15 TeisipäevVerner, Verni, Uljas, Uljo Naudi kevadilma! 16 KolmapäevOlivia, Olvi, Olve Joo piima! künnipäev 16/33 nädal Aprill 201417 NeljapäevEge, Eike, Hiie Toitu tervislikult! 18 ReedeVoldemar, Valdek, Valdo, Valdur Õpi Wordi kasutamine selgeks! 19 LaupäevAleksandra, Alli, Andra, Sandra Mine turule! 20PühapäevUrve, Orvi, Urbe Suitsuvaba päev! suur reede ülestõusmispühade 1. püha
    • Aprill 21 EsmaspäevAimar, Aimer, Aimur, Aimo Kallista sõpru! 22TeisipäevMeeri, Meri, Merje, Merike Austa kodumaad! 23KolmapäevGeorg, Jürgen, Jüri, Jüts Loe kohustuslikku kirjandust! ülestõusmispühade 2. püha jüripäev 17/34 nädal Aprill 201424NeljapäevVanda, Vaida, Aada, Iida Joo mineraalvett! 25ReedeMargus, Margo, Marko, Marek Lõõgastu! 26LaupäevTereese, Teisi, Reesi, Eesi Mine loodusesse! 27PühapäevHaldi, Haldja, Halja Joonista! kaduneljapäev
    • Aprill 28EsmaspäevLagle, Luige Mine osta uued riided! 29TeisipäevKalmer, Kalmo Ära jää tunni ajal magama! 30KolmapäevMirjam, Mirja, Mirje, Miia Kuula dˇzässi! 18/35 nädal Mai 20141 NeljapäevVolber, Valba, Valbe, Valli Õpi eksamiteks! Kui sul neid ei ole, siis veab. 2 ReedeMai, Maie, Maiu, Maaja Loo enda CV ning leia suveks põnev töökoht! www.stardiplats.ee 3 LaupäevEndel, Endo Otsi välja oma kodukandi talgud ning võta neist osa! 4 PühapäevRosalie, Saali, Saale, Sale Ole positiivne! kevadpüha volbripäev
    • Mai 5 EsmaspäevLoit, Loomet Joo rohelist teed! 6 TeisipäevAasa, Aase, Asse Tee sõbrale pai! 7 KolmapäevHelma, Helme, Helmi Unista jõuluvanast! 19/36 nädal Mai 20148 NeljapäevTimmo, Timmu, Timo Mäleta inimesi, kes olid II maailmasõja ohvrid! 9 ReedeOtto, Ott, Kahru Uuri Euroopa Liidu kohta! 10 LaupäevAino, Aina, Aini, Ainu Tee kümme kükki! 11 PühapäevLiivar, Liivo, Leevo Võta aega, et puhata! Euroopa päev, kevadine nigulapäev tuuleristipäev emadepäev
    • Mai 12 EsmaspäevVootele, Tapper, Rünno Ole julge! 13 TeisipäevÕie, Õile, Õili, Õilme Mine sõpradega kinno! 14 KolmapäevEdith, Eedit, Eede Roni puu otsa! 20/37 nädal Mai 201415 NeljapäevSofia, Viia, Viiu Söö jäätist! 16 ReedeEster, Esta, Este, Esti Osta suitsuandurid igasse tuppa! 17 LaupäevTaimo, Taimar, Taivo Loe ajalehti! 18 PühapäevEerik, Erich, Eero, Erki Joonista liblikaid! linnuristipäev
    • Mai 19 EsmaspäevEmilie, Emma, Milja, Milli Kasuta ühistransporti! 20TeisipäevLilian, Liili, Lille, Lilli Meigivaba päev! 21 KolmapäevKonstantin, Kostel, Tiino, Kindel Uuri, kas uus päevik on juba valmis. tegude.kalender.ee 21/38 nädal Mai 201422NeljapäevOliver, Leivo Kasuta kilekotti korduvalt! 23ReedeLydia, Liidi, Lii, Ly Mängi koduloomaga! 24LaupäevAlar, Alari, Allar, Aller Valmista perele õhtusöök! 25PühapäevUrban, Urbo, Urves, Urvo Mängi sõpradega jalgpalli! leheristipäev, kaduneljapäev urbanipäev
    • Mai 26EsmaspäevVilme, Valmi, Velli, Miina Ole öko! 27TeisipäevKalvi, Klaudia Õpi eesti keelt! 28KolmapäevRoman, Roomet, Roome Tee sporti! 22/39 nädal Mai/Juuni 201429NeljapäevLaido, Leido, Leidur, Luulik Külasta loomaaeda! 30ReedeArgo, Arro Söö juurvilju! 31 LaupäevHelju, Elga, Olga, Olli Peida ära aare! 1 PühapäevSirle, Sirli, Sireli, Sirelin Suhtle nooremate sugulastega! ristipäev lastekaitsepäev
    • Juuni 2 EsmaspäevVivian, Viive, Viivi, Viivika Alusta oma päeva energiliselt! 3 TeisipäevKanni, Kannike, Viola Julge kõigile naeratada! 4 KolmapäevToivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot Ära kasuta telefoni! Eesti lipu päev 23/40 nädal Juuni 20145 NeljapäevViljar, Viljer, Viljo, Vilju Tee aaretejaht! 6 ReedePiibe, Pärle Mine koeraga jalutama! 7 LaupäevRobert, Robi Kallista tumedanahalist! 8 PühapäevEnda, Endla, Enna, Enne Mine ujuma! nelipühade 1. püha
    • Juuni 9 EsmaspäevHaljand, Hallar, Hellar, Elar Võimle hommikul! 10 TeisipäevAmalie, Maali, Maile, Mailis Kas Sa oled saavutanud oma eesmärgid? 11 KolmapäevImbi, Imme Naudi suveilma! nelipühade 2. püha 24/41 nädal Juuni 201412 NeljapäevEskel, Esko Kasta lilli! 13 ReedeMooni, Moonika, Monika Pööra rohkem tähelepanu oma vanematele! 14 LaupäevLeina, Leine, Leini Mõtle! 15 PühapäevViit, Viido, Guido, Kuido Avasta enda kohta midagi uut! leinapäev
    • Juuni 16 EsmaspäevPäive, Päivi, Heelia Tegutse! 17 TeisipäevEugen, Kenno Käi jala! 18 KolmapäevAurelia, Auli, Reili, Reelika Joo mineraalvett! 25/42 nädal Juuni 201419 NeljapäevSigrid, Siiri, Siivi Mängi võrkpalli! 20ReedeKarola, Karoliine, Karlotte, Lota Söö hommikul putru! 21 LaupäevAhti, Ahto Meisterda! 22PühapäevPaula, Pauliine, Liina, Liine Tee sporti!
    • Juuni 23EsmaspäevKalev, Malev, Malvo Otsi jaaniusse! 24TeisipäevJuhan, Jaan, Janek, Juss, Ants Ole koos lähedastega! 25KolmapäevLinda, Lenna, Inna Mine kalale! võidupüha jaanipäev 26/43 nädal Juuni 201426NeljapäevManivald, Vaane, Vaino Mõtle positiivselt! 27ReedeElviira, Elve, Elfriide, Elfi Puhka enndast korralikult välja! 28LaupäevLeo, Leopold Mine loodusesse! 29PühapäevPeeter, Peedo, Peedu, Peep Vaata oma lemmikmultifilmi! seitsmemagajapäev kaduneljapäev peetripäev
    • Juuni/Juuli 30EsmaspäevPäivo, Päivu, Helend Söö maasikaid! 1 TeisipäevEha, Ehala, Hämarik Mine trenni! 2 KolmapäevMilvi, Milve Mine teisele vanaemale külla! heinamaarjapäev 27/44 nädal Juuli 20143 NeljapäevArvo, Aulik Mine mängi sõpradega jalgpalli! 4 ReedeVirgo, Virmo, Virvo Aita vanem inimene üle tee! 5 LaupäevKaja, Kajar Ütle kellelelgi, et ta näeb välja nagu kala! 6 PühapäevSulev, Sulo Mine mägedesse!
    • Juuli 7 EsmaspäevKoidu, Koidula Aita muru niita! 8 TeisipäevEleonoora, Leonoora, Noora Mine muuseumisse! 9 KolmapäevAive, Aivi Kasta taimi! 28/45 nädal Juuli 201410 NeljapäevSaima, Saime, Saimi Laenuta raamat raamatukogust! 11 ReedeAsko, Askur Like JB! 12 LaupäevHermann, Herman, Armand, Hermo Dislike JB! 13 PühapäevMargit, Maret, Marge, Grete, Reet Vaidle sõbraga! seitsmevennapäev karusepäev
    • Juuli 14 EsmaspäevJoel, Joosua Vaata filmi! 15 TeisipäevRagne, Raina, Raine, Raini Mine poodi! 16 KolmapäevReinhold, Rinaldo, Rein, Ronald Hoidu twitterist! 29/46 nädal Juuli 201417 NeljapäevMeeme, Meemo Ole äge! 18 ReedeEerika, Erika Takista küberkiusamist! 19 LaupäevSaara, Saare, Saari, Salli Koo salli! 20PühapäevElias, Liias, Erland Laula karaoket! eliapäev
    • Juuli 21 EsmaspäevTambet, Tulev Tee sõbrale arvutimängus ära! 22TeisipäevMade, Madli, Malle, Leena Ära vigasta end! 23KolmapäevSenta, Saida, Seida, Siina Uuri juutide kohta! madlipäev 30/47 nädal Juuli 201424NeljapäevKristiina, Krista, Kristel, Kersti Tee linnumaja! 25ReedeJakob, Jaagup, Jaak, Jass Söö pannkooke! 26LaupäevAnne, Anu, Anneli, Annika Söö jäätist! 27PühapäevMarta, Marve, Marvi Õpi C keel ära! jaagupipäev kaduneljapäev annepäev
    • Juuli 28EsmaspäevMaasika, Vaarika Söö šokolaadi! 29TeisipäevOlev, Olav, Olavi, Olaf Tee kukerpalle! 30KolmapäevKerman, Kermo, Ronald Mine Skype! olevipäev 31/48 nädal Juuli/Aug 201431 NeljapäevAve, Meevi Grilli! 1 ReedeMaira, Maire, Mairi, Maris Puhka! 2 LaupäevHelger, Holger, Olger Viska üks hea nali! 3 PühapäevKalju, Kaljo Tee putru! makaveipäev
    • August 4 EsmaspäevVeera, Veroonika, Veronika Naera südamest! 5 TeisipäevSalme, Salmi Korralda liivaterade lugemise võistlus! 6 KolmapäevLaine, Laina, Laive, Laivi Käi vanavanematel külas! 32/49 nädal August 20147 NeljapäevVaido, Vaiko, Hiljar, Hiljo Külasta loomade varjupaika! 8 ReedeSilvia, Silvi, Silva, Silve Toida hobuseid! 9 LaupäevDeboora, Imma, Melita, Mesike Uuri põlisrahvaste kohta! 10 PühapäevLaurits, Lauri, Lauro, Laur, Laar Aita vanaemal õunamoosi keeta! lauritsapäev
    • August 11 EsmaspäevSusanna, Suusi, Sanna, Sanne Ole lõbus! 12 TeisipäevKlaara, Klaarika Külasta loomaaeda! 13 KolmapäevTeet, Teeto, Teedo, Teedu Ole endaga rahul! 33/50 nädal August 201414 NeljapäevGisela, Svea Meisterda tuulelohe! 15 ReedeHanna, Jaana, Janika, Nanna Mine tulelohesid lennutama koos sõpradega! 16 LaupäevAulis, Kuldar, Kullar, Kullo Loe ajakirja! 17 PühapäevSaamuel, Saamo, Saamu Mine telkima! rukkimaarjapäev
    • August 18 EsmaspäevHelena, Elina, Ilona, Hellen Tee värsket salatit! 19 TeisipäevMagnus, Maanus, Maano, Mauno Külasta sugulasi, keda pole ammu näinud! 20KolmapäevBenno, Pearu, Pääro, Pärn Loe taasiseseisvumise kohta! rollapäev paasapäev Eesti taasiseseisvumispäev 34/51 nädal August 201421 NeljapäevSven, Sveno Mine rattaga sõitma! 22ReedeIivo, Ivo, Ivar, Ivari Tegele millegi uuega! 23LaupäevSigne, Singe Külasta muuseumi! 24PühapäevPärtel, Pärt, Albert, Berta Märka pisiasju enda ümber! kaduneljapäev kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev pärtlipäev
    • August 25EsmaspäevTauno, Tunne Alusta uut nädalat positiivselt! 26TeisipäevIlmatar, Ilme, Ilmi, Hilma Tee uutele kooliasjadele ruumi! 27KolmapäevMaimu, Maime, Maimi, Maimo Küpseta õunapirukaid! 35/52 nädal August 201428NeljapäevAugust, Gustav, Kustav, Kustas Osta algavaks kooliaastaks Noorte päevik! 29ReedeÕnne, Õnnela Mine juuksurisse! 30LaupäevEmil, Mello, Meljo, Miljo Korralda sõpradele koosviibimine! 31 PühapäevArved, Arvid, Arvi Otsi välja must seelik ja valge pluus! ivanoskoroona
    • UneNÄOD Pidevalt ärkad hommikul mõttega: “appi, mida ma küll unes täna nägin?!” Unenäod on ka midagi, mil- lega teadlased pidevalt maadlevad. Keegi pole päris kindel, miks, kuidas ning mille mõjul nad tekivad. Fakte nendest müstilistest filmidest, mis öösiti viivad meid kohtadesse, kuhu sattumisest ärkvel olles unis- tada ei julgekski, leiate allpoolt. 1. Uni on kõige sügavam umbes 45 minutit peale uinumist. Umbes pool tundi püsime umbes selles staadiumis ning edasi hakkab une sügavus hommikuni kõikuma, olles võrdlemisi pealiskaudne ja kerge. 2. Unenägude täideminekutesse uskumine on üsna ebausklik. Me ei mäleta tuhandet unenägu, mis pole täide läinud, kuid üks unenägu, millel on seos meie edasise päriseluga, jätame meelde. 3. Inimene näeb iga öö mitmeid ja mitmeid unenägusid. Põhjus, miks paljud inimesed ütlevad, et nad ei näegi unenägusid, on tin- gitud sellest, et enamik nendest läheb meelest 10 minutit peale ärkamist. Keskmine inimene on oma 70. eluaastaks näinud 150000 unenägu. 4. Me ei näe unes midagi, mida me pole päriselus kogenud. Une- näod peidavad endas meie alateadlikke soove, unistusi ja läbiela- misi. 5. Kui näed enne eksamit unes läbikukkumist, siis on see psüühika viis sind ette valmistada stressile ja pingele. 6. Korduvad unenäod võivad tähendada mingit lahendamata prob- leemi. Kui ärkad öösel üles hirmuhigis, peaksid kiiremas korras mingile probleemile silmad avama ja sellega tegelema. 7. Unenägude meeldejätmine aitab arendada pikaajalist mälu. 1. Hoia voodi kõrval paberit ja pliiatsit - ärgates saad kohe une- näod kirja panna ning kindla aja pärast hakkavad need juba iseenesest meelde jääma. 2. Valmista end enne magamajäämist ette. Sisenda endale, et tulevad unenäod jäävad meelde. 3. Kui juhuslikult paberit ja pliiatsit pole, räägi enda peas või kellelegi teisele kohe peale ärkamist oma unenäost. See aitab sul selle üle korrata ja mälus kinnistada. Tegelikult polegi ühtseid teadmisi unenägudest. See on igaühe jaoks isiklik, mida kindel unenägu tähendab. Nii et parim nõuanne unenägude lugemisel võiks olla enese jälgimine. Unenägude päe- vik on hea viis saada aru, mida tähendavad kindlad unenäod ajahetkedel meie elus. Milline on sinu kõige jubedam unenägu? Jareli Liivak, 11. klass
    • Kui kaks rongi satuvad kokku, ei tohi kumbi edasi sõita enne, kui teine on möödunud. (Kansas) Lapsed ei tohi ületada sõiduteed. (Hawaii) Ühekäelised klaverimängijad peavad andma tasuta kontserte. (Iowa) Pargis ei tohi häirida linde. (Idaho) Koduloomadele ei või pakkuda sigaretti. (Indiana) Paadi mitteomamine on karistatav. (Hawaii) Rahast suitsu tegemine on karistatav. (Iowa) Hobused ei või süüa tuletõrjehüdrantidelt. (Kansas) Mütsis ei tohi kanda mesilasi. (Louisiana) Kingapaelad peavad olema seotud. (Maryland) Ilma naise nõusolekuta on keelatud tema peksmine kaikaga, mis on jämedam kui 2 tolli. (California) Ema ei või tütrele teha püsilokke ilma vastava loata. (Nebraska) Kukki ei tohi kasvatada. (California) Aknast autode piilumine on keelatud. (Massachusetts) Peenraha ei tohi toppida kõrva. (Hawaii) Liblikate tülitamise eest võib saada trahvi 500$. (California) Vallalised naised ei tohi sooritada langevarjuhüppeid. (Florida) only in AMErica veidrad seadused Lapsed võivad osta paberit ja tubakat, kuid ei tohi osta välgumihklit. (Missouri) Kinos ei tohi olla lõvisid. (Maryland) Kahte beebit ei tohi vannitada ühes vannis samaaegselt. (California) Iga üle 12aastane tohib omada tulirelva, kuni ta ei ole kuritegu soori- tanud. (Michigan) Sülitamine on ebaseaduslik, väljaarvatud pesapalliplatsil. (Burlingame) 500 dollarit trahvi saab isik, kes saadab sõbra koju kulleriga pitsa, kui sõber sellest midagi ei tea. (Louisiana) Mootorpaadist jäneste tulistamine keelatud. (Kansas) Norskamine on keelatud, kui aknad pole kinni ja magamistoa uks lukus. (Massachusetts) Siga ei või joosta vabalt Detroidi tänavatel, kui tal pole ninas rõngast. (Michigan) Kärnkonni ei tohi lakkuda. (Konnamürk annab heroiini efekti). (California) Hobuse poomise eest saab trahvi. (Florida) Kell 11-13 ei tohi lõunasöögiga mööda tänavat jalutada. (California) Mesilastel on keelatud lennata linnatänavatel. (Illinois) Üks isik ei tohi baaris osta korraga jooke rohkem kui kolmele inimesele. (Nevada) Koerale grimasside tegemine karistatav! (Illinois) Elevandid võivad Market street’il kõndida ainult rihma otsas. (California)
    • Üheski baaris või restoranis ei tohi samaaegselt serveerida õlut ja soolapulki. (Põhja-Dakota) Joobes juhtimise eest süüdimõistetu ei tohi enam kunagi kasutada isikustatud numbrimärki. (New Jersey) Ahve ei tohi hoida vannitubades. (Georgia) Tee ääres ei tohi süüa jäätist. (California) Enne autoga linna sisenemist tuleb kontakteeruda politseiga. (Illinois) Kaameli seljast ei tohi kala püüda. (Idaho) Maja katuselt surnukshüppamise eest saab trahvi. (Nevada) Kala purju jootmine on seadusevastane. (Ohio) Päevas pole lubatud lõhkuda üle kolme taldriku ja nelja tassi. (Florida) Keelatud on sõita ringi autoga, kus on ilma puurita karu. Kui aga karu puuri panna, võib rahulikult edasi sõita. (Missouri) Kauboisaapaid ei tohi kanda, kui sa ei oma vähemalt kahte lehma. (California) Mitteärilistel eesmärkidel võivad naised käia linnas alasti. (Nevada) Magava karu äratamine tema pildistamiseks on rangelt keelatud. (Alaska) Kõik kassid peavad kandma kellukesi, et hoiatada linde. (New Jersey) only in AMErica veidrad seadused Jalgrattaga ei tohi sõita basseinis. (California) Põlevas majas ei tohi süüa. (Illinois) Sõõrikuauke ei või müüa. (Nebraska) Mees ei tohi oma naist pühapäeval suudelda. (Connecticut) Lapsed ei tohi ületada sõiduteed. (Georgia) Autot ei tohi pühkida kasutatud aluspesuga. (California) Tänavat ei või ületada, kandes parti peas. (Minnesota) Keelatud on parkida autot tänavale oma maja ette. Seadus kehtib vaid neile, kellel pole maja. (Florida) Koerad ei tohi haukuda peale 6 õhtul. (Arkansas) Mõrva sooritades on seadusevastane kanda kuulikindlat vesti. (New Jersey) Trahv relvaga vehkimise eest avalikus kohas on suurem, kui tulista- mise eest avalikus kohas. (Mississippi) Ilma juhita liiklusvahend ei tohi ületada kiirust 60 miili tunnis. (California) Valehammastega kellegi hammustamine klassifitseeritakse “ründamiseks külmrelvaga”. (Louisiana) Kõigil on õigus päikesepaistele. (California) Et hoida loomi pahadest harjumustest, keelati loomaaias loomadele suitsu ja viski pakkumine. (New York) Vannis ei tohi riideid eemaldada. (California)
    • Tuletõrjeautod ei tohi ületada kiirust 25 miili tunnis, isegi kui sõidavad tulekahjule. (Connecticut) Alasti magamine on keelatud. (Minnesota) Koerte õpetamine on keelatud. (Connecticut) Autoga ei tohi tagurpidi sõita. (Arizona) Arkansase jõgi ei või tõusta kõrgemale, kui peatänava sild. (Arkansas) Hollywood Boulevard’is ei tohi olla korraga üle 1000 lamba. (California) Rannarõivad peavad olema läbinud politseikontrolli. (Michigan) Noble Street’il ei või kanda siniseid teksasid. (Alabama) Magavat naist ei tohi suudelda. (Colorado) Autod on ainukesed lubatud asjad garaazis. (California) Ühes majas ei või elada üle 6 tüdruku. (Arizona) Põlisameeriklasega ei või tänaval kaarte mängida. (Arizona) Mees võib peksta oma naist, kuid mitte tihedamini kui kord kuus. (Arkansas) Eeslid ei tohi magada vannitoas. (Arizona) Jäätisetuutu kandmine tagataskus on keelatud. (Alabama) only in AMErica veidrad seadused Krokodille ei tohi hoida vannitubades. (Arkansas) Linna piires ei tohi naistele lehvitada. (Alabama) Peale päikeseloojangut ei tohi kõndida tagurpidi. (Connecticut) Koduloomadele ei või pakkuda sigaretti. (Illinois) Purjus peaga ei või ratsutada. (Colorado) Ei tohi kanda valevuntse, mis võivad inimesi kirikus naerma ajada. (Alabama) Ühesuunalisel tänaval võib sõita vales suunas, kui autole on külge pandud latern. (Alabama) Linna piires ei tohi naised kanda kõrgeid kontsi. (California) Inimestel peab kesklinnas olema vähemalt 10$ taskus. (Florida) Elusa põdra lennukist alla lükkamine seadusega karistatav. (Alaska) Last ei tohi keelata, kui ta tahab mängida poriloigus. (California) Keelatud on laenata naabrile tolmuimejat. (Colorado) Kaktuse mahalõikamise eest saab 25 aastat. (Arizona) Politsei võib trahvida, kui ületad jalgrattaga kiirust 65 miili tunnis (Connecticut) Vallalistel naistel pühapäeviti langevarjuhüpet teha. (Florida) Koledatel inimestel ei tohi mööda tänavat kõndida. (San Francisco) Teise hamburgerist ampsu võtta ei tohi. (Oklahoma) Soola panek raudteele on surmaga karistatav. (Alabama)
    • stiilihoroskoop Kaljukits (22. detsember – 20. jaanuar) Kaljukits ei ole riiete suhtes valiv ega üleloomulike nõudmistega. Ta on küllalt mõistlik, et soovida kvaliteeti, kuid ei tee selle nimel üle jõu käivaid kulutusi. Kaljukitse jaoks on oluline riietuda igale sündmusele ja olukorrale vastavalt, kuid mitte silmatorkavalt. Neil on hea vormi- ja struktuuritaju, seega istuvad nende valitud riided alati hästi. Ta eelistab kanda kleite. Kleidid ja seelikud on kaljukitsel põlvepikkused. Ta valib oma aluspesu hoolikalt, sest taipab, et sellega suudab ta figuuri vastavalt oma äranägemisele kujundada. Värvid: Kaljukitsed kannavad sageli tumehalli, musta ja tumesinist. Aksessuaarid: Kaljukits säästab riiete pealt, kuid armastab ku- lutada ehetele. Kaljukitse ehted on disainilt lihtsad ja nende toonid tagasihoidlikud. Jumestus: jumestamisel võiks Kaljukits eelistada pruuni, sest selle kasutamine silmameigis rõhutab sihikindlust ja vastutustunnet. Soeng: ta armastab pigem lühikesi lõikusi, mida on võimalik viie minutiga soengusse sättida. Samuti ei lähe ta kergesti kaasa uute soengutrendidega ja jääb truuks äraproovitud juuksehooldustoode- tele. Pikemate juuste puhul on heaks valikuks ülespandud soengud. Bränd: Donna Karan Veevalaja (21. jaanuar – 19. veebruar) Veevalajal on kõikidest märkidest kõige spetsiifilisem maitse. Teda tõmbab kõik ere ja ebatavaline ning ta armastab kontraste ja trende. Tema jaoks on kõige tähtsam rõhutada oma individuaalsust. Veevalaja ei ostle suurtes brändipoodides, vaid eelistab taaskasutust ja kaltsu- kaid. Nii leiab ta isikupäraseid riideid, mis ei löö eelarvesse auku. Veevalaja eklektilise garderoobi keskel troonib üks rätsepakostüüm, mis on elegantne ja kallis. Värvid: lemmik on lilla, sobib ka hõbehall, sinine ja pärlmutter. Aksessuaarid: Veevalaja armastab tõmmata tähelepanu oma jal- gadele ja pahkluudele. Seepärast kannab ta efektseid kingi, sukki ja ehteid. Vääriskividest eelistab ta türkiisi. Jumestus: jumestamisel kasutab ta eredaid ja lõbusaid toone, kuid sageli ei kanna ta üldse meiki. Proovi lillat suitsusilma, sest see on ootamatu ja seksikas. Soeng: ta ei armasta peavoolumoodi, vaid loob ise trende. Bränd: Anna Sui Kalad (20. jaanuar – 19. märts) Kalad armastavad pehmeid, siidiseid ja hästiistuvaid riideid, mis on tema keha ümber justkui soomused. Romantilisel kohtamisel võiksid nad eelistada roosat ja sinist. Kodus armastavad nad kanda pikki see- likuid ja käia paljajalu. Mugavus on nende jaoks tähtis. Kalade jaoks ei ole riiete kaubamärk tähtis ja sageli külastavad nad second-hand poode. See aga ei tähenda, et nad ei hinda kvaliteetseid esemeid. Kaladel on palju kingi. Värvid: Kalad võiksid eelistada siniseid ja rohekaid toone, samuti vahuvalget, hõbedat ja pärlmutrit. Aksessuaarid: Kalad armastavad omalaadseid ehteid – kõhukette, varbarõngaid ja kette, mis ehivad pahkluid. Jumestus: Kalade mereroheline silmajumestuses rõhutab usaldust ja selgust. Meikimisel eelistabki ta üldiselt jahedaid toone. Soeng: Kalale meeldib loomulikkus ja seda väljendab ta voogavate lokkidega. Kui juuksed Kalale ette jäävad, punub ta neist pikad patsid. Bränd: Stella McCartney Jäär (20. märts – 19. aprill) Jäär on trendilooja, sest tähed on teda õnnistanud hea maitsega. Tihti võib ka juhtuda, et Jäär näeb oma ekstravagantsete rõivastega naeru- väärne välja. Ta tahab alati olla kõige esimene ega võta aega uute stiilihoroskoop
    • Kaksikud (22. mai – 21. juuni) Kaksikud ei eelista üht kindlat stiili, sest tüdinevad sellest ruttu. Rõivastus paneb nad sisemiselt uuesti sündima, muudab nende rolli ja pakub vaheldust. Ostlemas käies kaaluvad Kaksikud alati, kas on nõus nõutud summat maksma. Teda ei huvita kuulsad rõivabrändid, olulisem on hoopis see, kuidas ese seljas tundub ja välja näeb. Tema riidekapis on esindatud sportlikud rõivad, kuid ka teksad, T-särgid ja kerged jakid. Kaksikute tähtkuju sümboliseerib mitmust – seega ar- mastavad Kaksikud kanda riideid kihiti. Värvid: Kaksikute jaoks ei mängi rolli rõivaste värvitoon, kuid nad võiksid otsustada violetse, oranži või kollase kasuks. Aksessuaarid: erinevad kettidest koosnevad ehted on Kaksikute parim valik. Nad on väga kiindunud ka käekottidesse ja kohvritesse. Jumestus: heaks valikuks lauvärvitoonidest on kollane. See rõõmus värv mõjub tujutõstvalt. Ise eelistavad nad aga valida jahedaid matte toone ega armasta kirkaid värve. Soeng: Kaksikute soengud vahelduvad kiirelt nagu nende heitlik loomus. Nad armastavad teha radikaalseid muutusi. Bränd: Alexander McQueen Vähk (22. juuni – 23. juuli) Vähid eelistavad naturaalseid materjale – linast, villast ja puuvillast. Sünteetilised materjalid Vähi õrna loomusega lihtsalt ei sobi. Ta valib riideid sõltuvalt oma hetkemeeleolust ning lemmikud vahelduvad kiiresti. Sageli armastab ta kanda riideid kihiti. Vähk on oma rõivas- tesse väga kiindunud ega loobu neist kergekäeliselt. Tema riidekapp on täis esemeid, mis esindavad erinevaid stiile, mida ta on kunagi eelistanud, kuid millest suur osa enam kunagi tagasi moodi ei tule. Vähk armastab kulutada palju raha kallile pesule – nii kvaliteetsele spordipesule kui ka sensuaalsele öösärgile. Vähi siluett meenutab kookonit (ovaali), sest talle meeldib end mässida suurte sallide ja trendide läbimõtlemiseks, vaid tahab neid kanda kohe ja praegu. Jää- rale meeldib rõhutada oma siluetti. Ta kannab sageli pihavööga kleite ja tuunikaid. Üldiselt on Jäära garderoob justkui Noa laev, kus on esindatud kõik stiilid, mis Jäärale kunagi meeldinud on. Värvid: Jäär eelistab punast ja kõiki selle varjundeid. Kulunud ja pastelsed värvid Jäära ei tõmba. Samuti meeldib talle must. Aksessuaarid: Jäärana kanna lahedat peakatet või ilusat juukse- ehet, et omas elemendis särada. Vääriskividest vali teemandid. Jumestus: Jäära iseloomuga sobib dramaatiline silmameik või erepunane huulepulk. Jäär võib jumestusel kasutada lauvärvina ka pisut punast, sest see süstib vitaalsust ja energiat. Soeng: Jäär järgib sarnaselt rõivatrendidega ka viimast soengu- moodi. Ta armastab oma juustega eksperimenteerida ning mängida keerukate punutistega. Bränd: Gucci Sõnn (20. aprill – 19. mai) Sõnn armastab teistest enim mugavust ja ilusaid riideid. Ta on truu kindlatele kaubamärkidele, mis on end tema silmis tõestanud. Sõnni armastatud brändid on kõige kõrgemate hindadega, kuid ta hoiab oma riideid hästi ja kannab neid kaua. Sõnnile sobivad ainult parimad kangad. Ta pole iial nõus ohverdama kvaliteeti ning kulutab ideaalse- le riideesemele oma viimased sendid. Sõnn eelistab küllalt lihtsaid ja klassikalisi lõikeid, millele annavad aktsenti silmatorkavad kaunis- tused – kraed, taskud, tikandid. Värvid: Sõnn eelistab tagasihoidlikumaid toone. Roosa ja sinine, kuid ka rahulikud maalähedased toonid – pruunid, beežid, rohelised. Aksessuaarid: Sõnni kaunimaks kehaosaks on tema kael, mida ta saab rõhutada kaunite kaelakeede või sallidega. Jumestus: parim lauvärvitoon on Sõnni jaoks roheline. See värskendab vaimu ja tõmbab ligi jõukust. Soeng: Sõnnina kanna oma juukseid ülespandud soengus ning kau- nista neid smaragdroheliste kividega. Sõnn eelistab klassikalisi läbi- proovituid soenguid ega armasta järgida hetketrende. Bränd: Marc Jacobs for Louis Vuitton stiilihoroskoop stiilihoroskoop
    • Neitsi (24. august – 23. september) Neitsi eelistab äärmist täpsust. Tema jaoks on välimus tähtis ning riideid valides jääb valitsema Neitsi ratsionalism ja korraarmastus. Ta kannab välja kõik värvid ja materjalid ning eelistab lõigetes sage- li abstraktsust. Neitsi keskendub detailidele ja hooldab oma riideid põhjalikult. Neitsi on minimalist ja kirtsutab nina absurdsete trendide peale. Tema stiil on traditsiooniline ja lihtne ning tema rõivaesemed istuvad hästi ja peavad vastu kogu eluaja. Neitsi hindab väga rätsepa- tööd ning tal on mitmeid spetsiaalselt talle õmmeldud esemeid, mis istuvad seetõttu valatult. Ta on meister kombineerimises ning kõiki esemeid tema kapis on võimalik omavahel sobitada. Värvid: Neitsi kannab välja kõik värvid, kuid ta eelistab halli, liiva- karva ja pruuni. Aksessuaarid: Neitsi ehted ei pea tingimata olema kallid, vaid pigem multifunktsionaalsed. Üks Neitsi meelisaksessuaare on silma- paistev käevõru, mis lähemal vaatlusel osutub hoopis kellaks. Jumestus: meikimisel võiks Neitsi eelistada kuninglikku sinist. Sinise lauvärvi võimenda-miseks tasub kindlasti kasutada ka sinist lainerit, sest see muudab silmavalged veelgi valgemaks. Soeng: Ta on perfektsionist ja seetõttu ei tohi ükski juuksekarv olla oma kohalt nihkunud. Neitsile meeldivad ka voolavaid lained ja lokid, kui need paistavad loomulikud. Bränd: Calvin Klein Kaalud (24. september – 23. oktoober) Kaalud armastavad oma rõivastust viimse detailini viimistleda. Nad lisavad oma kostüümidele sageli väikseid naiselikke aksessuaare. Kaalud on elegantsed ja võluvad ning suudavad selle mulje luua minimaalselt aksessuaare kandes – need on lihtsalt väga hoolikalt valitud. Kaaludega on hea poodides käia, sest neil on hea maitse ja nad oskavad hästi klassikalistele stiilidele värskeid aktsente lisada. õlarättide sisse. Vähk ei armasta rõhutada oma pihta ja väldib rõivaid, mis seda teevad. Värvid: noorele Vähile mõjuvad hästi roosad ja sinised toonid. Üldiselt on Vähi värvideks roheline, pruun ja must. Aksessuaarid: ehetest eelistab Vähk pärleid. Jumestus: Vähk jumestab end kergelt ja tulemus on õrn. Soeng: Vähk ei armasta suuri muutusi ja eelistab traditsioonilisi lõikusi. Bränd: Ralph Lauren Lõvi (24. juuli – 23. august) Lõvi on riiete valimisel konservatiivsem ja tal on väga hea maitse. Neil on loomulik and asju kokku sobitada ning võime kanda kõiki riideesemeid nii, nagu need oleks täpselt nende jaoks disainitud. Lõvi hindab ainult parimat ning isegi kui riideese on tema eelarvest väljas, leiab ta mooduse, kuidas ihaldatud asi soetada. Hinnasildid ja brändid määravad, mida Lõvi ostab. Mugavus on viimane, mida ta ühelt rõi- vatükilt ootab. Lõvi järgib trende ja teeb kõik, et olla riides viimase moe järgi. Talle meeldivad kõik julged toonid, kui need tema seljas ilusad tunduvad. Tööl kannab ta viisakaid kontoririideid, kuid vabal ajal eelistab elegantsemaid esemeid. Lõvi lemmikkehaosa on selg, seega tasub Lõvil osta õhtukleite ja toppe, mis paljastavad selga. Lõvi nõrkuseks on ka kõrged kontsad. Värvid: Lõvi lemmiktoonid on kuldne, pronks ja oranž. Neid toone kombineerib Lõvi-naine lillaga. Üldiselt armastab ta mahlakaid toone, mis pole liiga eredad. Ehted: Lõvi kannab silmatorkavaid ja kalleid ehteid. Otse loomu- likult eelistab ta kulda. Ta lööb nurru, kui leiab endale kauni lõvilaka – efektse bareti, juveelidega tiaara või kauni peavõru. Jumestus: Lõvi värv on oranž ning see kiirgab suursugusust. Värs- kenda oma silmameiki oranži lauvärviga. Seda võid võimendada ka oranži lainerijoonega. Soeng: Lõvi armastab dramaatilisi ja julgeid soenguid, mis nende kireva natuuriga hästi kokku sobivad. Lõvi ei saa oma lakast üle ega ümber – mida rohkem juukseid, seda parem. Bränd: Versace stiilihoroskoop stiilihoroskoop
    • Jumestus: matt burgundiapunane on jumestamisel hea valik, sest see võimendab Skorpioni tugevust ja sihikindlust. Soeng: Skorpion armastab äärmusi ka soengu juures. Ta eelistab ekstsentrilisi lõikusi ja šokeerivaid värve. Bränd: Miu Miu Ambur (23. november – 21. detsember) Ambur armastab pigem tähistaevast kui ruume, kuid isegi kõige suu- rem seikleja peab midagi kandma. Ta ei huvitu moest ega defineeri end selle kaudu, mida ta seljas kannab. Ambur valib mugavad rõivad, mis võimaldavad end vabalt liigutada. Pidulikel üritustel võib Ambur silma torgata kohatu riietusega, kuid talle ei lähe korda, mida teised arvavad. Amburi jalad tunnevad end kõige mugavamalt matkasaabas- tes ja sandaalides. Ambur eelistab kõndida paljajalu. Tema riidekapis on palju kootud kampsuneid, laiu keepe ja suurte silmapaistvate de- tailidega rõivaid. Amburi lemmikmaterjalid on velvet, veluur ja fliis. Värvid: Amburi tuju tõstavad julged värvid, näiteks meresinine, kuid värvide sobitamisega ta vaeva ei näe. Aksessuaarid: ehted käivad Amburile närvidele, sest tihti need kaovad ja purunevad. Jumestus: jumestamine on tema jaoks tüütu kohustus, kuid kui Am- bur selle siiski ette võtab, võiks ta eelistada sinakasrohelist. Soeng: Ambur valib lihtsa lõikuse, mille hooldamisega ei pea palju vaeva nägema. Selle tähemärgi juuksed on keskmise pikkusega ja tihti hobusesabasse tõmmatud. Bränd: pole Kaalude puhul on kõik tasakaalus – nende mõlemad kõrvad on au- gustatud, nende riideesemete toonid harmoneeruvad suurepäraselt. Kaalud on mõõdukad ega armasta riietumisel äärmusi. Nad on oma lemmikkombinatsioonidele pikka aega truud ning nende riietuses esineb harva väikesi muudatusi. Värvid: Kaaludele on heaks valikuks pastelsed toonid ning sügavad juveelivärvid. Aksessuaarid: nad kasutavad aksessuaare oskuslikult. Vääriski- videst on Kaalude parim valik safiir. Kaalud pööravad erilist tähelepanu sallidele, käekottidele ja juukseehetele. Jumestus: Kaalude jumestus on niivõrd viimistletud, et tundub, nagu nad ei kannakski seda. Silmameigiks võiksid Kaalud valida jäise helesinise, mis sümboliseerib tasakaalu ja vaimset rahulolu. Soeng: Kaalude tasakaaluka loomuse tõttu on nende soeng olema harmoonias ülejäänud välimusega ega muutu sageli. Bränd: Giorgio Armani Skorpion (23. oktoober – 21. november) Skorpion on kõige seksikam tähtkuju. See peegeldub loomulikult ka rõivastuses – ta kannab liibuvaid kleite, sügavat dekolteed, kõrge kontsaga jalatseid. Ometi on teda raske kategoriseerida, sest ühel päeval valib ta kehale liibuva kostüümi, kuid järgmisel kannab voola- vat ja romantilist kleiti. Tema riietusel on siiski alati kindel tagamõte. Lühike seelik õhtul linna minnes räägib otseselt soovist leida endale kaaslane. Range kostüüm tööl tähistab soovi kinnitada suur tehing. Skorpion ei ole moeori, ta järgib vaid trende, mis talle meeldivad. Skorpion armastab oma vanadele ja kulunud asjadele uue elu sisse puhuda. Tema kapist võib leida mitmeid uuenduskuuri läbi teinud teksasid ja jakke. Skorpionile meeldivad kuldsed ja hõbedased tikan- did, samuti pitsid ja punutised. Nende pesusahtlis on palju seksikat pesu. Värvid: Skorpioni lemmikvärv on tumepunane. Kui seda kom- bineerida mustaga, ei suuda Skorpioni-naine enam vastu panna. Aksessuaarid: ehete kandmisel langeb Skorpion äärmustesse. Ta ehib end ohtrate kulinatega või siis üldse mitte. stiilihoroskoop stiilihoroskoop
    • MOOD Mida soovitame kanda sügis/talv 2013-2014 hooajal. Intervjuu tegi: Mattis Meekler (Noormood 2013 võitja ja moeshow Moedepoo peakorraldaja) Küsimustele vastas: Mariliis Anger (blogija) Mida soovitad kanda noorel 2013/2014 sügis/talv hooajal? Soovitan lähtuda eelkõige praktilisusest ja mugavusest. Kannatate küll selle 3-4 kuud külma (ja miniseelikuta käimise) ära. Soovitan osta kõigil ühe musta mantli ja ühe parka. Kui tahad natuke piduli- kum välja näha, saad panna selga mantli ja kui soovid tennistega käia ning pisut casualim välja näha, siis on ideaalne soe parka. Mõlemad on moes (ja jäävad) ning seega tasub nende ostmine ära. Kuigi mind väga häirivad kogu aeg üleni suusariietes käivad inimesed, on need siiski väga head ja soojad ning külma talve üleelamiseks täi- esti õigustatud riided (aga siiski võiks unustada kirju suusajope, see- liku ja saapad type of look'i, mida näeb üha rohkem ja rohkem noorte seas). Millised värvid on sellel hooajal moes? Ma usun, et sügis/talv 2013/2014 on moes just maalähedased toonid, erinevates varjundites sinised ja pruunid, soojemapoolsed hallid ning oranžid. Mida eelistad ise kanda külmal ja kargel talvepäeval? Oleneb kuhu minek on. Tööle minnes panen ennast nii riidesse, et mul oleks soe. Igapäevaselt käingi pika sooja parka, paksemate püks- te, kõrgekraega kampsuni ja pikasäärega saabastega - ütleme nii, et täiesti tavaliselt. Kui lähen näiteks kohtumistele või välja, siis eelistan pigem kanda mantlit ja ennast pisut rohkem üles lüüa ja sel juhul kan- natan ka siis selle külma ära.
    • Sellest saab aru küll, et sa armunud oled. Sest siis sa muudkui seisad ja vaatad seda poissi ja ei kuule üldse, mida täiskasvanud ütlevad. 7-aastane Kui ollakse armunud, siis istub üks kodus ja joob kohvi ja vaatab filmi. Ja siis on teine toa ära koristanud. 6-aastane Kui oled ühesse või teisesse armunud, siis sõidab selle inimese pea kogu aeg sinu peas ringi. 9-aastane Armastajad ainult vahivad teineteist ja söök jahtub ära. Teised ini- mesed hoolivad ikka rohkem sellest toidust. 9-aastane Kuidas leida pruuti või peigmeest? Kui väljas käid, siis leiad endale pruudi. Ja kui siis oled olnud mõned aastad abielus ja lapsed saanud, siis läheb pruut tööle ning isa läheb linna peale ja leiab veel ühe pruudi. 8-aastane Ütle, et omad tervet komipoodide ketti. 6-aastane Üks kindel värk on viia tüdruk välja sööma. Vaata midagi, mis talle kindlalt meeldib. Minu puhul mõjuvad alati friikartulid. 9-aastane Kas võib olla ka mitu pruuti? Mul on ainult üks pruut, aga ma katsun mõned veel leida. 7-aastane Iga kord kui abiellud, pannakse sõrmus sõrme. Nii, et abielluda saab ainult kümme korda. 7-aastane Armumise eesmärgid kindlad Ma arvan, et mul on olnud 4 peigmeest. No vähemalt rohkem kui kaks. 8-aastane Tüdinenud Kui tahad peigmehest lahti saada, siis ära ütle talle enam midagi. 7-aastane Kui enam mingit peigmeest ei taha, võib öelda: "Tee ise süüa". 8-aastane Miks armastus just kahe konkreetse inimese vahel tekib? Noh, see on sellepärast, et äkki on ühel inimesel värinad ja siis ta leiab kellegi teise, kellel on ka sellised värinad. 6-aastane Keegi pole päris kindel, miks see juhtub, aga ma olen kuulnud, et sel- lel on mingit pistmist lõhnaga, sellepärast ongi parfüümid ja deodo- randid nii populaarsed. 9-aastane Ma arvan, et sa pead mingi noolega pihta saama või midagi seesugust, aga see ülejäänud ei pidavat enam nii valus olema. 8-aastane Kuidas olla hea armastaja? Enamuse aega tuleb armastades mööda saata, selle asemel, et minna tööle. 7-aastane Peab olema hea suudleja. Siis võib-olla naine ei panegi tähele, et sa jälle jätsid prügiämbri välja viimata. 8-aastane Ilust ja välimusest armastuses Kui sa tahad, et sind armastataks keegi, kes pole su enda perekonnast, siis poleks paha olla ilus ka. 8-aastane See pole alati tähtis, milline sa välja näed. Vaata mind. Mina olen ju ilus, aga mul pole veel kedagi, kellega abielluda! 7-aastane
    • Armastuskiri Jareli Liivak, 11. klass Algajale Kas sulle meeldib keegi, kuid sa ei oska kuidagi neile oma tundeid väljendada? Tahaksid öelda nii palju, kuid närveerimine võtab sinult kõnelemisvõime ja suudad ainult mökitada? Tunned, et suhe on igavaks läinud ja peaksid millegi uue peale tulema, et oma paarilist enda juures hoida? Kõikidele nendele probleemidele on meil üks lahendus: kirjuta armastuskiri. See on ära kadunud traditsioon, millest kõik tänapäeval mõtlevad, et see on tobe ja aegunud. Tegelikult on see aga üks armsamaid ja lihtsamaid viise, kuidas teisele kirjeldada oma tundeid. Kuna aga armastuskirja kirjutamist koolitunnis ei õpetata ja vanemateltki ei omandata vist seda oskust, toome mõned näpunäited, kuidas kallim põlvist nõrkema ja sinu kaela langema panna. Armastuskiri on ilus Võiksid näha vaeva nii paberiga, ümbrikuga, õige pliiatsi kui ka käekir- jaga. Me keegi ei tahaks näha tundeid avaldatuna rebitud paberilipakal harilikuga. Nii et otsi välja oma kõige kaunimad kirjatarbed, võta aega käekirja voolimiseks ja pane kirja oma ilusaimad sõnad! Vii end sobivasse meeleollu Kui sa oled just tulnud hullult rokk-kontserdilt või kellegi peale kuri, pole mõtet hakata kellelegi oma kõige romantilisemaid tundeid väljendama. Pane mängima rahulik muusika, mõtle oma erilise ini- mese peale ja lase pliiatsil liuelda. Kirjuta mustand Nagu kirjanditel, on ka armastuskirja saatmisel mõistlik teha proov. Sõnad võivad tunnete väljendamisel lihtsalt sassi minna ja on hea, kui võid enne mõtlematult sodida ja läbi proovida. Kirjelda tema parimaid omadusi Kõigile meeldib kuulda ilusaid asju enda kohta. Armastuskiri on kõige õigem koht, kus meelde tuletada talle (ja võib-olla ka endale), mis on see, mis sind tema juures kinni hoiab. Ära ole kiitlemisega kitsi. Kasuta enda sõnu ja tundeid Sa võid küll kasutada filmides kuulduid “Sinu sinised silmad on kui ookean” ütlusi, kuid targem on jääda iseendaks. Ole originaalne ja kasuta oma sõnu. Siis ta teab, et see tuleb südamest. Pane mängu oma parimad kirjutamisoskused Jäta oma lühendid ja slängisõnad internetiavarustesse ja võta vaev kasutada emakeele tunnis õpitut. Romantika lendab järgmisele levelile ja siis harjud ka ise edaspidi kasutama päriselus ilusamat eesti keelt. Ole isiklik Keegi teine peale sinu armsama seda kirja ei loe. Võid vabalt kirjuta- da sinna oma suurimaid saladusi ja avaldada mõtteid, mida kellelegi teisele ei julgeks. Pane kirja, mida tunned ja mida mõtled. Tegelikult muud kunsti polegi. Eks algul ole mõte armastuskirjast imelik. Aga mida edasi, seda mõ- nusam ja ilusam see tunduda võib. Ärge kartke jagada oma tundeid ja teha midagi uudset. Muidugi ei saa võtta neid õpetussõnu sõna- sõnalt, me kõik oleme erinevad ja just teie tunnete oma armsamat kõige paremini. Kuid kindlasti on teie eriline inimene väga meeli- tatud, kui nii palju vaeva näete nende nimel. Kirja lõpetades pane see ilusasse ümbrikusse ja piserda peale tema lemmikparfüümi. Siis saab ta teie kohalolekut ka muudmoodi, kui sõnadega tunda.
    • Kallis Gabriel! Mul on Sulle palju öelda. Esiteks, ma armastan Sind. Armastan seda hetke, kui ma ärkan Sinu kõrval ülesse ja Sa vaatad mind oma armsate silmadega. Armastan seda, kuidas Sa mind kal- listad. Sa võtad mind tugevalt oma haardesse ja paned mu kõhus liblikad lendama. Armastan seda, kuidas Sa oled minuga aus. Sa aitad peita mul minu nõrkused ja tõstad esile minus mu positiivse külje. Armastan seda, kuidas ma tunnen end Sinu seltskonnas. Ma tunnen end tähtsana. Sinule tähtsana ja ma tean, et Sa hoolid minust. Teiseks, Sa meeldisid mulle algusest peale. Esi- mesest päevast, esimesest omavahel vahetatud sõnadest. Sõnad, mis olid täiesti tühised, sööbisid mulle mällu ning iga öö nägin ma Sind unes. Unistasin, et saaksin ühel päeval Sinuga koos olla. Vaadata Sinuga koos filmi, rääkida sinule kõigest ja olla Sinuga koos. Igavesti. Kolmandaks, ma armastan Sind! Ma armas- tan Sind! Iga tund, iga minut, iga sekund. Ma mõtlen vaid sulle. Kui Sa oled must eemal, igat- sen ma Sind ja tahan, et Sa oleksid minuga. Kui Sa oled minuga, tahan, et Sa kunagi ei lahkuks. Tahan olla sinuga koos igavesti. Mul ei ole vaja printsi valgel hobusel, vaid mul on vaja Sind! Ainult Sind! Neljandaks, ma armastan Sind! Armastusega, Sinu Annela.
    • Festivalile? Suvi, päike... Kui jutuks tulevad suveplaanid, siis esimese asjana hüppab iga muusikasõbra mõttesse vürtsikad muusikafestivalid. Avades kasvõi kohalike festivalide loetelu, vaatab meile vastu üpriski kirev pilt. Hardcore rockist klassikalise muusikani, kõikvõimalikkes Eestimaa paikadest. Kuid tuhandetest festivalidest maailmas teab enamik meist kõigest käputäit. Mis on see fenomen, mis eristab näiteks Tomorrow- landi, Woodstocki ja V festivali teistest kultuuri „kirssidest“ ? Kui vaadata Tomorrowlandi tema algusaegadel ja nüüd, ilmneb tõsiasi, et korraldajad on hakkama saanud raju tööga. Alustati aastal 2005. Siis oli esinejate nimekiri vaid 14 liikmeline ning sealt paistab ainsana välja Armin van Buuren. Tänavu sai 180 000 arvuline pealtvaata- jaskond nautida maailma tippe nagu Skrillex, David Guetta, Swedish House Mafia ja Avicii. Jah, paljud peavad festivali eduloo põhjustajaks tehnomuusika kuulajaskonna kasvu. Tõde! Kuid maailmas on mitmeid kümneid tehnomuusika festivale. Tomorrowlandi eristabki nende seast kirev muusikute nimekiri. Küsige oma sõprade käest, miks nad tahaksid Tomorrowlandile minna. Olen kindel, et enamus neist vaid ahhetaks ülesastuvate artistide nimede peale. Ehtne näide sellest, et muusika võib ka alternatiivne olla, avaldub Woodstocki festivali puhul. Tõeliste rokihingede „must“ festival sai alguse ei vähem ega rohkem kui 44 aasta eest. Augusti keskel aset leidev tippsündmus on oma lavadel esinemas näinud ehtsaid legende nagu The Who, Roll- ing Stones, Bob Dylan, Jimi Hendrix jne. Ehe näide, et legendaarsete artistide nimed programmis teevad imetegusid. Kuid ka „in“ muusika müüb. Festivali nimekirjast leiame artistid nagu Beyonce, Jessie J, Fun, Calvin Harris jne. 1996. a. alanud festival on aastaid triivinud festivalimaailma eesotsas ning tõestanud, et pop ei ole kehvem kui tehno või rock ega ka hoopiski midagi alternatiivsemat. Nii, et võta siis kinni, mis see fenomen on. Osad festivalid säravad oma kor- ralduse, osad line-upi ja osad veel kolmanda faktori pärast. Vähemalt on üks asi kindel - muusika toob inimesi kokku ning lahendab vähe- malt hetkekski kõik maailma mured. Hea asi festivalide puhul on see, et värvikirevast nimistust leiavad kõik midagi enda maitsele. Ükskõik, kus maailmapaigas me ka ei asu- ks, muusika ootab meid ees. Ole ainult avatud ja muusika leiab viisi, kuidas sind ülatada. Ning mis võiks üldse olla veel parem kui päike, värske õhk, hea seltskond ning kvaliteetne muusika?! Kuid muusikafestivalide jaoks ei ole vaja sõita ookeanitagustesse maadesse palavatel suvekuudel. Heaks näiteks on 24aastase aja- looga Jazzkaar. Baltimaade suurima jazzfestival jaguned mitmeks osaks. Kaks korda aastas leiab aset Talvejazz ja Jazzkaar ning korra Sügisjazz. Populaarsemad esinejad on olnud näiteks Bobby Mcfer- rin, Angie Stone ja Richard Bona. Siiski ei ole võimalik ühtegi Eesti muusikafestivali võimalik võrrelda maailmas laineid löövate festi- validega. Olenemata sellest võib öelda, et Eesti muusikamaailm on eriline ning tavapäratu. Seega piletid näppu ning festivalimaailma seiklema! Katarina Trumm, 11. klass
    • Ludolph van Ceulen kasutas komakohtade arvutamiseks samu vahendeid mida hiinlased ja kreeklased (nagu Archimedes) olid kasutanud juba 1000 aastat enne teda. Teisisõnu oli tegu vanakooli meetodiga. Ta kasutas seda, mida me hetkel õpime kõrgkoolides, et arvutada väga paljude külgedega kujundite pindala. Mõelge rin- gist kui korrapärasest hulknurgast, millel on lõpmatu palju külgi. Ludolph jõudis sellele päris lähedale – 32 miljardit nurkne. Kujutage teda veetmas aastaid arvutades käsitsi 32 miljardnurkse pindala. Ühel hetkel avaldas ta 20 kohta ja oma elu lõpus leidis ta esimesed 35. Ludolph oli nii uhke oma suure saavutuse üle, et ta lasi need numbrid oma hauakivile graveerida. Omalaadi isik- lik Guinessi rekordite raamat. 17 sajandil alustas juba Isaac Newton matemaatilise analüüsiga ja uus naljakas trigonomeetriline funktsioon (arkustangens) muutus peamiseks stiiliks pi arvutamisel. 1706 aastaks oli teada juba 100 ühikut. Augustis 2010 anti teada, et pi väärtusest on kindlaks tehtud 5 triljonit komakohta. 3.1415926535 8979323846 2643383279 5028841971 6939937510 5820974944 5923078164 0628620899 8628034825 3421170679 8214808651 3282306647 0938446095 5058223172 5359408128 4811174502 8410270193 8521105559 6446229489 5493038196 4428810975 6659334461 2847564823 3786783165 2712019091 4564856692 3460348610 4543266482 1339360726 0249141273 7245870066 0631558817 4881520920 9628292540 9171536436 7892590360 0113305305 4882046652 1384146951 9415116094 3305727036 5759591953 0921861173 8193261179 3105118548 0744623799 6274956735 1885752724 8912279381 8301194912 9833673362 4406566430 8602139494 6395224737 1907021798 6094370277 0539217176 2931767523 8467481846 7669405132 0005681271 4526356082 7785771342 7577896091 7363717872 1468440901 2249534301 4654958537 1050792279 6892589235 4201995611 2129021960 8640344181 5981362977 4771309960 5187072113 4999999837 2978049951 0597317328 1609631859 5024459455 3469083026 4252230825 3344685035 2619311881 7101000313 7838752886 5875332083 8142061717 7669147303 5982534904 2875546873 1159562863 8823537875 9375195778 1857780532 1712268066 1300192787 6611195909 2164201989 3809525720 1065485863 2788659361 5338182796 8230301952 0353018529 6899577362 2599413891 2497217752 8347913151 5574857242 4541506959 5082953311 6861727855 8890750983 8175463746 4939319255 0604009277 0167113900 9848824012 8583616035 6370766010 4710181942 9555961989 4676783744 9448255379 7747268471 0404753464 6208046684 2590694912 9331367702 8989152104 7521620569 6602405803 8150193511 2533824300 3558764024 7496473263 9141992726 0426992279 6782354781 6360093417 2164121992 4586315030 2861829745 5570674983 8505494588 5869269956 9092721079 7509302955 3211653449 8720275596 0236480665 4991198818 3479775356 6369807426 5425278625 5181841757 4672890977 7727938000 8164706001 6145249192 1732172147 7235014144 1973568548 1613611573 5255213347 5741849468 4385233239 0739414333 4547762416 8625189835 6948556209 9219222184 2725502542 5688767179 0494601653 4668049886 2723279178 6085784383 8279679766 8145410095 3883786360 9506800642 2512520511 ... Pii arv 14. märts on rahvusvaheline pii päev Pii arv ehk Archimedese konstant Archimedese konstant on tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhe (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust).
    • THE Simpsons The Simpsons, eesti keeles Simpsonid, on Matt Groeningi poolt Foxi telekanalile loodud animeetitud situatsioonikomöödia. Sari on satiirilne komöödia Ameerika kesklassi perekonnast Simpsonitest, kes elavad Springfieldis Evergreen Terrace’l majas number 742, Ameerika Ühendriikides. Simpsonite perekond: Homer Jay Simpson (hääl Dan Castellaneta) – perepea, töötab mr Burns’i tuumaelektri- jaamas ohutusinspektorina, teadmata, mis on ohutus ega tuumaprot- sessid. Marjorie „Marge“ Simpson, neiupõlves Bouvier (hääl Julie Kavner) – Homeri abikaasa, 3 lapse ema, koduperenaine ja suurepärane kokk. Bartholomew JoJo Bart“ Simpson (hääl Nancy Cartwright) – pere vanim laps, ainus poeg ja pärija, tõe- line väike saatan. Lisa Marie Simpson (hääl Yeardley Smith) – pere vanem tütar ja teine laps, puhtviieline õpilane nn „nohik“, budist, taimetoitlane, PETA aktivist, „hipster“, musterlaps, kes aga aegajalt ei ütle ka ära ühest korralikust krutskist. Margaret „MaggiE” Simpson – pere noorem tütar ja noorim laps, tavaliselt vaikib süütule mudilasele kohaselt, kuid ei tasu unustada, et tema oli see, kes tulistas mr Burns’i. Santa’s Little Helper – koer, isane hurt, kelle Simpsonid enda juurde võtsid pärast seda, kui omanik ta koerte võiduajamisel viimase koha saamist hülgas. Snowball II – kass, te ei taha teada, mis Snowball I juhtus Tsitaate Simpsonitelt:„D’oh!“ – Homer Simpson „Sa proovisid ja põrusid haledalt läbi. See õpetab: ära mitte kunagi proovi.“ – Homer Simpson „Oh, neil on internet nüüd ka arvutites!“ – Homer Simpson „Ma tavaliselt ei palveta, aga kui sa oled seal üleval, siis päästa mind, Superman!“ – Homer Simpson „Bart, 10 000 dollariga oleksime me millionärid! Me saaksime osta igasuguseid vajalikke asju, nagu … armastus!“ – Homer Simpson „Poeg, naised on nagu õlu. Nad lõhnavad hästi, nad näevad head välja, sa astud üle oma ema, et kas või üht saada. Kuid sa ei suuda ühega piirduda. Sa tahad juua veel teisi naisi.“ – Homer Simpson „Alkohol – kõigi elu probleemide põhjus ja lahendus.“ – Homer Simpson „Ma ei saa lubada, et ma proovin. Kuid ma võin proovi- da, et ma proovin.“ – Bart Simpson „Kui ma teen midagi halba ja seal ei ole kedagi, kes mind kätte saaks, kas see teeb mu heaks?“ – Bart Simpson (tõlkimatu ebaviisakus) – Bart Simpson „Ma keeldun uskumast, et kõik keelduvad tõtt uskumast.“ – Lisa Simpson Kuulsusi Simpsonites:Michael Jackson, Danny DeVito, Aerosmith, Sting, Elizabeth Taylor, Hugh Hefner, Red Hot Chili Peppers, Michelle Pfeiffer, Meryl Streep, Woody Harrelson, Paul ja Linda McCartney, Chris- tina Ricci, Johnny Cash, U2, Brendan Fraser, Lisa Kudrow, Alec Baldwin, Elton John, Stephen Hawking, Mel Gibson, Ron Howard, Kid Rock, The Who, Drew Barrymore, Stephen King, Serena ja Venus Williams, Pierce Brosnan, R.E.M., Reese Witherspoon, Mick Jagger, Tony Blair, J.K. Rowling, Simon Cowell, 50 Cent, Metallica, Kiefer Sutherland, Betty White, Ludacris, Lionel Rich- ie, Anne Hathaway, Seth Rogen, Jonah Hill, Hugh Laurie, Daniel Radcliffe, Rachel Weisz, Katy Perry. David Copperfield, Green Day, Tom Hanks, Lady Gaga Sari on eetris alates 17. detsembrist 1989, sellel on olnud 24 hooaega, üks täispikk film „Simpsonite film“ ning see on kõige kauem eetris olnud Ameerika animasari. Simpsonid on võitnud 27 Emmy, 30 Annie auhinda ja Peabody auhinna. Eliis Truuman, 12. klass
    • AnekDoodid Koolis on loodusõpetustund ja õpetaja küsib: “Mida me saame kanalt?” Lapsed vastavad läbisegi: “Muna, liha.” Õpetaja küsib Jukult: “Mida veel? Kus su vanaisa magab?” “Kapi otsas,” vastab Juku. “Kas tal padi ka on?” küsib õpetaja uuesti. “Jah,” vastab Juku. “Ja mida me saame siis, kui me padja ära lõhume?” küsib õpetaja. “Peksa vanaisalt,” vastab Juku rõõmsalt. Politsei mõtleb, et teeks nalja ja peatab auto ning ütleb: “Palju õnne, te olete võitnud 15000 eurot, mida te sellega peale hakkate?” Juht siis sellepeale: “Kõigepealt ikka teeks endale juhiload.” Naine kõrvalistmelt: “Ah, ärge pange tähele, ta on purjus.” Tagaistmelt ütleb keegi: “Ma ju ütlesin, et me selle varastatud autoga kaugele ei jõua.” Siis kostab pagasnikust hääl: “Kas me oleme juba üle piiri?” Juku pinginaaber lööb Jukule käega vastu pead, Ütleb - Headshot. Juku lööb talle raamatuga vastu nägu tagasi, ütleb - Facebook. Rahvusvahelised ropendamisvõistlused. Esimesena astub võistlustulle prantslane ja ropendab 5 minutit. Siis tuleb ameeriklase kord, kes ropendab 10 minutit. Pärast teda läheb mikrofoni juurde venelane, komistab juhtme peal, ropendab 40 minutit ja küsib siis žüriilt: “Noh, kas võib alustada?” Õpetaja käsib: „Kõik, kes ennast puupeaks peate, tõusku püsti!“ Keegi ei tõuse. Lõpuks veab Juku end aegamisi püsti. „Nii et sina, Juku, arvad, et oled puupea?“ „Seda just mitte, õpetaja, aga justkui piinlik vaadata, et te üksi seisma peate...” Juku tuleb nuttes tuppa. ‘’Ema, Ants sõi mu võileiva ära!’’ ‘’Kas meelega?’’ ‘’Ei, vorstiga!’’ Kaks meest tassivad klaveri kümnendale korrusele. Lõpuks vaatab üks mees ringi ja ütleb: “Hea uudis on see, et oleme juba üheksandal korrusel. Aga halb uudis on see, et oleme vales trepikojas.” Mees jookseb poe juures ja karjub: „Kes mu auto varastas?“ Juku läheb mehe juurde ja ütleb: „Kui te annate mulle 1 euro, siis ma ütlen teile, kes teie auto varastas.“ Mees annab siis 1 euro ja küsib: „Noh, kes mu auto varastas?“ Juku siis ütleb: “Teie auto varastasid vargad!” Juku helistab kooli: “Tere! Kahjuks Juku täna kooli tulla ei saa! Tal on kõrge palavik!” Õpetaja: “Vabandage, kes räägib?” Juku: “Minu ema!” Metsas saavad kokku jänes ja karu. Jänes ütleb: “Ma käisin helikopteriga lendamas.” Karu vastab: “Oi kui tore.” Jänes vihaselt: “Mis siin toredat on! Helikopter kukkus alla.” Karu kurvalt: “Oi kui halb.” Jänes rõõmsalt: “Mis siin halba on. Langevari oli kaasas.” Karu rõõmsalt: “Oi kui tore.” Jänes vihaselt: “Mis siin toredat on. Langevari läks katki.” Karu kurvalt: “Oi kui halb.” Jänes naeratades:”Mis siin halba on. Heinakuhi oli all.” Karu rõõmsalt: “Oi kui tore,” Jänes vihaselt: “Mis siin toredat on. Ma kukkusin mööda!” Blondiin läheb poodi ja vaatab termost. Küsib müüjalt: “Mis see on?” Müüja ütleb: “See on termos” Blondiin ütleb: “Mida sellega teha saab?” Müüja: “Kui sa sinna sisse paned midagi külma, siis jääb see külmaks, ja kui sooja, siis jääb see soojaks” Blondiin: “Siis ma võtaks selle” Järgmine päev läheb blondiin tööle ja näitab teistele: “Mul on termos.” Teised: “Mis sul seal termoses on?” Blondiin: “Kaks tassi kohvi ja jäätis” Rait Joa, 9. klass AnekDoodid
    • Õpetaja: “Kui su õel on kuus õuna ja sina võtad temalt kaks ära - mis on tulemus?” Juku: “Õudne kisa.” Mees sõidab autoga ja korraga auto sureb välja. Paneb ohutuled põle- ma. Teeb kapoti lahti ja urgitseb seal piidaga. Ja siis kuuleb, et keegi auto taga signaalitab. Vaatab, et blondiin roolis. Mees siis selle peale blondiinile: “Mida sa piibitad siin, sõida mööda nüüd.” Blondiin siis selle peale vastu: “Hea öelda, sõida mööda, sõida mööda. Mõlemad suunatuled sees, kust ma tean kuhu poole sa pöörama hakkad?” Ristmikul sõidab eestlane oma autoga tagant sisse BMW-le. Bemarist väljub neli venelast, kõigil selline nägu peas, et kohe läheb andmiseks. „Kuulge, poisid, see pole aus!“ ütleb eestlane, „teid on neli, aga mina olen üksi!“ „Hea küll, Vasja, mine tema poole!“ ütlevad venelased oma kamba- vennale. „Ikkagi pole aus“ ütleb eestlane. „Meid on nüüd kaks, aga teid ikka kolm!“ „Hea küll, Kolja, mine sina ka tema poole!“ „Oodake poisid, nüüd on ju teistpidi ebaaus“ hüüatab eestlane. „Meid kolm ja teid kaks“ „Kuule, sina, Tŝuhnaa, hüppa oma kärusse ja tõmba uttu!“ käratavad venelased eestlasele. „Küll me selle asja siin ise omavahel ära klaar- ime!“ Restoranis pöördub kelner kliendi poole: „Mida tellite?“ „Ma tahaksin menüüd lugeda.“ „Menüüd ei tooda. Kui tahate lugeda, minge raamatukokku!“ Kirikuõpetaja laulatab pruutpaari: „Kui kellelgi on midagi selle vastu, et need kaks inimest abielluvad, siis rääkigu nüüd või vaikigu igavesti!“ Just sellel hetkel astub sisse keegi naine ja hüüatab: „Jah, minul on midagi selle vastu – see mees on juba kaks aastat minuga abielus!“ Üleüldine jahmatus. Kõik pööra- vad pead, et näha skandaalset vahelesegajat. Võõras naine näeb pei- gmeest, punastab ja pomiseb: „Vabandust, vale kirik...“ Vene vanasõna: „Seal, kus lõppeb asfalt, algab Venemaa.“ Mees palvetab kirikus jumala poole: „Armas jumal, tee nii, et homme oleks laupäev.“ „Ma täidan su soovi, poeg,“ vastab jumal, „aga alles reedel!“ Kelner külastajale: „Tere! Mida härra süüa soovib?“ „Vaat seda rooga, mida sööb selle akna juures istuv mees,“ näitab külastaja. „See on võimatu! Ta ei anna seda ju ära!“ Restoranis jälgivad kaks noormest kaht neiut: „Kuule lähme teeme tutvust,“ ütleb üks. „Oota natuke, las nad maksavad enne ära...“ vastab teine. Restoranis istub laua taga noormees ja sööb õhtust. Tema juurde tuleb kelner, imik kätel, ja ütleb: „See on teile neiult, kes istub ukse juures!“ Peaaegu iga Eesti olümpiakoondise ajalugu hüüdlausetes: Me tulime siia võitma! Meil on head šansid. Kõik pole veel kadunud.. Võib veel juhtuda, et ... Lootus sureb viimasena. Tähtis pole võit, vaid osavõtt. Spordiuudistest: „Eesti koondis esines täna olümpiamängudel väl- japaistvalt. „Kolm korda tõusid meie sportlased autasustamispjedes- taalile ja kolm korda ajasid korraldajad nad sealt minema.“ Vestlevad kaks talispordihuvilist: „Kumb on sinu arust tähtsam: kas täpselt lasta või kiiresti suusatada?“ „Laskesuusatamine on nagu seks – kui ikka õigesse kohta ei tabanud, siis kiirus enam ei päästa.“ Eesti spordikommentaator enne Eesti-Inglismaa jalgpallimatši: „Nii, Eesti meeskonna väravas on Mart Poom, tähendab, väravad ei jää tulemata!“ Kaitseväelane saab kirja oma tüdrukult. Kirjas ütleb neiu, et kohtas teist noormeest ja palub oma foto tagasi saata. Solvunud sõdur korjab kokku kõigi rühmakaaslaste pruutide pildid ja saadab need oma ek- sile järgmise kirjaga: “Kallis, ma olen kahjuks unustanud, milline neist olid sina. Palun võta oma foto ära ja saada ülejäänud mulle tagasi.” AnekDoodid AnekDoodid
    • Chuck Norrise Kui liikluspolitsei peab Chuck Norrise kinni, siis laseb ta nad minema hoiatusega. Tulnukad on olemas, aga nad ootavad kuni Chuck Norris surnud on ja siis ründavad. Kui Chuck Norris tahab mett, siis ta sööb mesilasi. Kui sul on 5 eurot ja Chuck Norrisel on 5 eurot, siis Norrisel on 10 eurot. Chuck Norris võib ka keerdukse pauguga kinni lüüa. Chuck Norris ei kanna kella. Chuck Norris otsustab, mis kellaaeg on. Chuck Norrise vindiga jalalöök on nii võimas, et seda on kosmosest palja silmaga näha. Chuck Norrise esimene töö oli lehekandja. Ellujäänuid polnud. 4. juuli on Ameerika iseseisvuspäev. Samal päeval sündis Chuck Norris. Kokkusattumus? Ei usu. Kui Chuck Norris tahab sinu arvamust kuulda, siis ta peksab selle sinust välja. Chuck Norrise spermat võib palja silmaga näha. Iga spermatosoid on väikse mündi suurune. Chuck Norris lõi vindiga jalalöök ükskord müügimeest. Telefoni teel. Chuck Norris suudab aatomi poolitada. Paljaste kätega. Aeg ei oota ühtegi meest. Välja arvatud kui see mees on Chuck Norris. Mõned inimesed ütlevad, et Chuck Norris on müüt. Need inimesed on nüüd surnud. Chuck Norris suudab sind nii kõvasti lüüa, et see muudab sinu DNA-d. Evolutsiooni kohta pole mingit teooriat. On ainult nimekiri loo- madest, kellel Chuck Norris elada lubab. Relvad ei tapa inimesi. Chuck Norris tapab. Chuck Norris ei oma maja. Ta käib majast majja ja inimesed kolivad. Chuck Norris ei saa kunagi peksa, ta teeskleb, et vastastel oleks ka põnevam. Chuck Norris ei käi jahil. Ta käib tapmas. Chuck Norris sõi ükskord ära terve purgi unerohtu. See pani ta silma pilgutama. Esimeses Jurassic Park filmis türannosaurus rex ei ajanud dziipi taga. Chuck Norris ajas türannosaurust ja dziipi taga. Chuck Norrisel ei ole konserviavajat. Ta närib lihtsalt purgile augu sisse. Chuck Norris osales kord härjajooksul. Ta kõndis. Chuck Norris suudab silmad lahti aevastada. Chuck Norris ei ole kunagi näitlemise eest Oscarit võitnud, sest ta ei näitle. Chuck Norrisel kadus ükskord telekapult ära, aga ta säilitas televiisori üle kontrolli karjudes selle peale. naljadRudolf-Gustav Hanni, 9. klass Chuck Norrise naljad rohkem nalju leiad kodukalt!
    • 1. Loo endale õppimiseks õige keskkond. Töökoht olgu puhas, Vähenda mürataset 2. Väldi tähelepanu hajumist - ehk oska sõpradele EI öelda. 3. Tööta lühikeste etappide kaupa, pärast seda tee paus ja mine jalutuskäigule. 4. Leia viis töö alustamiseks. Ära raiska aega, et hiilata mõne geniaalse lausega kirjandi alguses, alusta pigem küsimustega. Püüa mõelda oma ees- märkidele. 5. Mõtle positiivselt! Enne arvestust/kontrolltööd mõtle sellele, mida tead, mitte sellele, mida veel teada vaja oleks. 6. Kirjalikke töid pole vaja teha järjest. Vahel võid alustada kirjaliku töö kokkuvõtte kirjutamisest, see annab plaani, kuidas tööd edasi teha. 7. Jaga suur töö väiksemateks osadeks. Püüa iga päev midagi ära teha ning tänaseid töid ära viska homse varna ! 8. Tööta koos teistega, et saaksite üksteist toeta- da. 9. Palu abi. Selle asemel, et jätad töö tegemata, küsi kas keegi klassi- või kursusekaaslasest saaks Sind aidata. 10. Ära püüa olla perfektne, see võib takistada töö- dega alustamist. Eksimine on inimlik! Suured tähed - torisev ja sotsiaalne, natuke uhkeldajalik Väikesed tähed - kartlik ja häbelik, hea detailiajuga Vasakule kaldus tähed - avatud ja aus, meeldib tähelepanu Paremale kaldus tähed - häbelik ja reserveeritud Püstised tähed - alati valmis kuulama Lõpus ülespoole viltused read - positiivne ja optimistlik Lõpus allapole viltused read - veidi tujukas, kuluks ära väike tujutõstmine Üles ja alla viltused read - ootamatu, otsustusvõimetu Ümarad tähed - loogiline ja enamasti saad asjadest aru Kandilised tähed - kiire taibuga ja läbinägelik Läbivad suured tähed - üritad midagi varjata Ebaharilikud täpid - kunstiline ja loov Korrapärane ja hoolikas - usaldatav, korraldatud ja kriisi- situatsioonides osav
    • Sibyl Vane on üks märkimisväärsemaid uusi tulijaid 2012. aastal Baltikumis. Eesti rannikuäärsest väikelinnast Pärnust pärit kol- miku tee on olnud üsna tormiline. Oscar Wilde’i sa- manimelise traagiliselt hukkunud raamatukangelase järgi nime saanud indie roki trio algus jääb 2010. aasta kevadesse. Peamiselt lokaalse tähtsusega alternatiivroki bändi kitarristid Heiko Leesment ja Helena Randlaht alustasid üheks kontserdiks projektiga, mille tulevikule ja jätkusuutlikkusele nad väga ei panustanud. Appi kutsuti trummar Mark Kostrov. Ühest korrast sai juba teine, ülejäänu on juba ajalugu. Kuni 2011. aasta sügiseni elas bänd rohkem prooviruumi seinte vahel kui kuskil mujal. Otsatud tunnid ja töö oma loomingu viimistlemi- sel viis nad tulemuseni, mis ongi Sibyl Vane’i kõla – popi ja bluusi piirimail mängiv indie maiguline alternatiivrokk. Bändi esiksingel „What’s My Name“ sai raadiojaamade lemmikuks pärast seda, kui bänd oli võitnud konkursi Noortebänd 2011 peaauhinna ja mitmed olulisimad eriauhinnad. 2012. aastast kujunes Sibyl Vane’ile tõeliseks läbimurde aastaks. Nelja singliga Eesti raadiojaamade enimmängitud lugude hulka pääsenud bänd äratas huvi ka väljaspool kodumaa piire. Juba kevadel sõlmis nendega plaadilepingu Läti tuntuim plaadifirma I LOVE YOU Records. Samal ajal avaldas Soome muusikatööstuse blogi NRGM pingerea, mille eesotsas mainitud Sibyl Vane’i rahvusvahelise lä- bimurde potentsiaali hinnati uutest Eesti bändidest kõige kõrgemaks. Suvel võõrustasid bändi Baltikumi suurimad muusikafestivalid Positivus ja Summer Sound. Sügisel alustasid nad oma esimest Baltikumi tuuri ja selle vahepeal leiti aega, et salvestada oma debüütalbum „Love, Holy Water & TV“, mida esmaesitleti 1. novembril. Kriitikute poolt nii Eestis kui ka pii- ri taga positiivselt vastu võetud albumi esitleti kontsertidega kuni 2012. aasta lõpuni. Ühtekokku anti esitlustuuril pea 20 kontserti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Teiste esinemiste seas kutsuti Sibyl Vane toetama legendaarset Garbage’it nende kontserdil Riias. Sibyl Vane Heiko Leesment Mark Kostrov Helena Randlaht Kodu Facebookis: www.facebook.com/sibylvaneband Vaata videosid: www.youtube.com/sibylvaneofficial Kuula muusikat: http://soundcloud.com/sibylvaneband Plaati on sul võimalik soetada iTunesist! kasuta QR-koodi ja lae alla lugu tasuta!
    • 125g toasooja võid 100g tuhksuhkrut 1 muna 200g nisujahu 2 sidruni mahl 1/4tl küpsetuspulbrit 1 näputäis soola Vahusta miksriga või ning tuhksuhkur kreemjaks vahuks. Lisa juurde muna ning vahusta seni, kuni vaht on hele ning kohev. Lisa jahu, sidrunimahl, küpsetuspulber, sool ning sega, kuni taignast saab pall. Kata taignakauss toidukilega ning jäta vähemalt 2 tunniks taigen külmkappi. Kuumuta ahi 180-kraadini. Rulli taigen jahuga üle puistatud pinnal 1/4 cm paksuseks ning vormide abil tee taignast meelepärased kujundid. Pane kujundid küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Küpseta 10-12 minutit, kuni küpsise ääred on helepruunid. Lase jahtuda. Enne lauale panekut võid puistada küpsised tuhksuhukruga. 175g Domino küpsiseid 90g maitsestamata toorjuustu 4tk tavalist heledat küpsist (sobivad nii vanilje, tee, kondenspiima kui ka iirise küpsised) Šokolaadiglasuur 100g šokolaadi (tumedat, piima või valget) 2spl õli Kui pole soovi šokolaadiglasuuri teha, võib veeretada trühvlipalle kakaos, tuhksuhkrus või kookushelvestes. Purusta Domino küpsised saumiksriga. Lisa toorjuust ning lase sau- miksriga segu kreemjaks. Seejärel purusta tavalised küpsised, kuid jäta sisse ka suuremaid tükke, mis jäävad täidisesse. Pane segu külmkappi tahenema . Pärast külmas olemist vooli neist pallid ning kaunista meelepäraselt. Šokolaadiglasuuri tehes sulata šokolaad mikrolainahjus või vesivan- nil ning seejärel lisa õli. Kasta kõik trühvlid šokolaadi sisse ning pane valmis trühvel fooliumile. Pane külmkappi tahenema ning võta välja vahetult enne serveerimist. retsept ann-nu blogist retsept ann-nu blogist Anne hanni, 12 klass Anne hanni, 12 klass
    • 10 nippi Pasta 1. Õige pasta peab olema kergelt krõmps ehk siis al dente. Kui ostad pasta poest, jälgi kindlasti pakendil märgitud keetmisaega, soovitav on keeta minut aega sellest ajast vähem. 2. Võta suur pott! Pastal peab keemise ajal ruumi olema. 3. Pasta peab keema alati rohkes vees! 4. Pastavesi peab olema alati sama soolane nagu merevesi! Lisa sool kohe, kui oled potti vee pannud. 5. Pasta lisa alati kuuma vette! Vastasel juhul eraldub pastast tärklist ning lõpptulemusena jääb pasta kleepuvaks. 6. Õli lisamine keevasse vette pole põhjendatud! Kuna õli on veest kergem, siis jääb ta pinna peale püsima - ei segune pastaga ära. Seega ei hoia õli lisamine ära pasta külge kleepumist. 7. Ära loputa pastat vee all! Selle tulemusena kaob ära pasta õige sutruktuur ning ka lõpptulemus pole nii hea, kui soovisime. 8. Hoia alles veidike pastakeeduvett! Juhul kui pasta tundub liiga kuiv, lisa pastakeeduvett. 9. Pasta tuleb serveerida kohe! Kui soovid pastat serveerida koos lisandite (kastme, salati vms), siis pasta on see, mis tuleb viimasena valmistada. 10. Hoidu odavatest pastatoodetest, kui soovid saada head tulemust! valmistamise Jaga teistega oma lemmikpasta retsepti! Anne Hanni, 12. klass
    • Spordiklubid- Spordiklubid pakuvad tervisest hoolivale inimesele võimalust veeta sportlikult ja toredalt aega. Valida saab mitmete rühmatreenin- gute, jõusaali, ujumise ja spinningu ehk siserattatreeningute vahel. Olenevalt klubist võib olla antud nimekiri kas pikem või lühem. Kuid kuidas on võimalik teada, milline trenn on „õige“? Spordihar- rastajast blogipidaja Heidi Tarkpea arvab, et selle „õige“ spordiala leidmiseks võib kuluda aastaid, isegi aastakümneid, kusjuures lem- mikud võivad aja jooksul muutuda. Tema sõnul on eelkõige vaja jul- get pealehakkamist, sest ilma proovimata ei saa kuidagi teada, milline treeningstiil on sobivaim. Sageli ei julge inimesed ka nõu küsida. Oma peaga nuputamine on küll hea, kuid spordi puhul on parem kui tead täpselt, kuidas mingit harjutust sooritada, et ei tekiks kasu asemel kahju. Küsi julgelt abi sõpradelt ja tuttavatelt, kes on sellel spordialal, millega tegelema tahad hakata, juba kogenud. Pea nõu treeneriga. Ära anna alla! Algul võib raske olla, kuid hiljem oled endaga rahul, et jõudsid nii kaugele. Treeningute puhul on tähtis omada ka õigeid treeningvahendeid, teha harjutusi tehniliselt õigesti, õigete raskustega ning kuulata oma sisetunnet ja keha. Kindlasti ei tohi üle pingutada, kuid samas ei tohi olla ka liiga kerge. Mõõdukus on edu võti. Edasiarenemiseks on vaja treeningplaani panna ka puhkepäevad. Ületreenimine viib kiire motivatsiooni languseni, vigastuste tekkimiseni ja oodatav tulemus jääbki mägede taha. Lihastele ja kehale on parimaks taastajaks hea uni ja korralik lõõgastus. Alati aitab treenimisele kaasa ka õige toiduvalik ning rõõmus ja avatud meel ning positiivne hoiak. Anne-Mari Jaago (MyFitness rühmatreener) Kassakäidspordiklubis? Millisedtreeningud sullekõigerohkemmeeldivad? mida seal tehakse? õige Toiduvalik pea nõu treeneriga
    • MEELETREENINGUD Jo o ga stiilid Bo dyBalance Shindo Stretching Pilates Rühmatreeningud Pakutavate rühmatreeningute valik on väga lai. Üldiselt võib jagada rühmatreeningud - jõutreeninguteks - kardio-ehk vastupidavustreeninguteks - keha ja meele treeninguteks. Jõutreeningute ehk lihastreeningu eesmärgiks on tõsta lihastoonust ning tugevadada skeletilihaseid ja parandada rühti. Näiteks BodyPump, Selg-kõht-tuhar, Toning, Ringtreening (võib ka jõusaalis toimuda). Tähtis on nende puhul õige sooritus ning korralik tehnika. Kardio- ehk vastupidavustreeningute põhieesmärk on parandada kehalist töövõimet ja südametööd. Hea vastupidavus aitab ennetada haigusi, neist kiiremini paraneda ja annab juurde tu- geva annuse energiat igaks päevaks. Regulaarne liikumine parandab meeleolu ja hoiab meele erksa. Näiteks: Step, Bosu, Fit, BodyCombat, BodyJam. Keha ja meele treeningute eesmärgiks on painduvuse ja liikuvuse arendamine, samuti hoolitsevad need keha ja vaimu eest. See on jõukohane trenn ka algajatele, kuid samas on see ka väljakutse edasijõudnutele ja seda tänu erinevate raskuste valikule. Venitus- ja tasakaaluharjutused, mis sooritatakse valdavalt oma keharaskusega annavad kauni rühi. Rahuliku muusika saatel toimuvad tunnid on võimalus murda välja igapäeva rutiinist ja viia mõtted 1 tunniks kõigest eemale. Näiteks: Jooga stiilid, BodyBalance, Shindo, Stretching, Pilates. rühmatrEENINGUD
    • Spinning JõutrEENINGUD vastupidavustreenigud Spinning on väga tõhus siserattatreening, mis toimub trenazöör- ratastel, grupiviisiliselt, treeneri juhendamisel ning muusika saatel. Treenitakse erinevates stiilides, näiteks maraton ehk pikamaasõidud, intervall ehk vahelduvalt madalal ning kõrge koormusega sõidud. Treeningstiile ja nimetusi võib olla klubidel erinevaid. Spinningu eesmärk on treenida aeroobset vastupidavust, sobib väga hästi südame-veresoonkonna treenimiseks ja hingamiselundkonna arendamiseks. Annab väga hea füüsilise koormuse ning seetõttu so- bib treening suurepäraselt ka meestele. Suurima koormuse saavad tuharad, reied ja sääremarjad, kuid töötama peavad ka kõhu- ja seljali- hased, mille abil hoitakse õiget ratturiasendit. Spinningu pluss on see, et algaja ja ekspert saavad olla ühes treeningus, sest igaühel on oma mängumaa ja oma ratas, mis on paigal. Jõusaalis olevad masinad võib jagada kaheks: kardio- ehk südametöö treenimiseks ja soojenduseks olulised masinad ning jõu- masinad, millega treenitakse erinevaid lihasgruppe erinevate raskuste abil. Spordiklubide jõusaalis on tavaliselt olemas ka treenerid, kelle käest tasub alati nõu küsida. Samuti on võimalus osaleda nii-öelda Jõusaali ABC-s, kus õpetatakse kasutama jõusaaliseadmeid, kus näi- datakse ette, kuidas tehiniliselt õigesti harjutusi teha. Seal jagatakse tavaliselt infot ka koormustestide ja personaaltreeningute võimaluste kohta. siserattatreening jõusaal kardiotrEENINGUD
    • BASSEIN Les Mills treenigprogramid Aeroobsed treeningud JõutrEENINGUD Basseinis võivad tunniplaanis olla nii vesiaeroobika erinevaid stiilid kui ka ujumisõpetuse tunnid. Populaarne on ka vesijooks, mis on tõeliseks vahelduseks tavalisele ujumisele. Vesijooksu abivahendiks on vöö, mis tõstab veesolija veepinnale püs- tiasendisse, ilma et oleks vaja teha liigseid liigutusi. Vesijooks arendab aeroobset töövõimet, suurendab lihasjõudu ja vähendab lihaspingeid, parandab südame-veresoonkonna tööd, kii- rendab ainevahetust. Vesijooks on jõukohane ja sobiv kõigile - nii eakatele kui ka lastele, sportlastele ja tervisesportlastele. Eriti hästi sobib vesijooks ülekaalulistele, liigesvalude käes kannatajatele ja taastusraviks. Les Mills treeningprogrammid on pärit Uus-Mere- maalt ja tuntud üle maailma. Muusika ja treeningkava va- heldub iga kolme kuu tagant ning kõik Les Mills litsentseeritud treenerid jälgivad sama programmi, lubatud on erinevate kavade miksimine. Kõik programmid on koostatud nii, et samaaegselt saaksid treeningus osaleda ja tundi nautida nii alga- jad kui ka edasijõudnud. Les Mills treeningprogrammid on kasutusel üle 13 000 klubi ligi 70 riigis ja nendes osaleb üle 10 miljoni inimese igal nädalal. Les Mills treeningud on näiteks BodyPump, BodyBalance, Bod- yVive, BodyJam, BodyCombat, BodyAttack.
    • Spordiklubid Eestisspordiklubi asukoht valdkond Spordiklubi Kärdla Kärdla novus, võrkpall, suusasport Kaevanduste Spordiklubi Jõhvi indiaca, jalgpall, korvpall, male, lauatennis, ujumine, tennis Koeru Spordiklubi Koeru kepikõnd, maadlus, suusasport, ujumine, võrkpall Põltsamaa valla spordiklubi Tervis Adavere jalgpall, jõutõstmine, uisutamine, rulluisutamine Kadrina Sport OÜ Kadrina saunad, spordisaal, maadlussaal, jõusaalid, lauatennis OÜ Sirius Club Rakvere fatburn, zumba, jõusaali ringtreening, bodyart Läänemaa Spordikool Haapsalu vehklemine, ujumine, tennis, maadlus, korvpall, kergejõustik Raudmees Pärnu triatlon, duatlon Võrkpalli Klubi Tervis Pärnu võrkpall Ujumisklubi Raba Pärnu ujumine Märjamaa Spordiklubi Märjamaa jalgpall, jõutõstmine, ratsutamine, saalihoki, ujumine spordiklubi asukoht valdkond Saaremaa Golfiklubi Kuressaare golf Zelluloosi Spordiklubi Tallinn aeroobika, lauatennis, sulgpall Sparta Tallinn enesekaitse, korvpall, jõusaal, rühmatreeningud Wing Tsun Tallinn, Tartu, Pärnu, Võru enesekaitse TÜ Akadeemiline Spordiklubi Tartu jõutõstmine, rattasport, kergejõustik, poks, sõudmine Arena Tervise- ja Spordiklubi Tartu aeroobika, bodypump, jõusaal, ujumine, sõudespinning Viljandi Ammuklubi Nool Viljandi ammulaskmine Spordiühing Ekstreempark Võru aerutamine, matkasport, tervise- jooks, tervisekõnd
    • Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kohaselt on tubaka tarvita- mine psüühika- ja käitumishäire. Nikotiin, mis on üks tubakatoodete komponente, on sõltuvust tekitav uimasti. Ta mõjutab kõiki inimese elundeid ja tekitab niisama tugevat sõltuvust kui heroiin või kokaiin. Sama hiilivalt kui nikotiinisõltuvus kujuneb välja ka psüühiline sõl- tuvus, mis omakorda kinnistab tubakatoodete tarvitamise harjumust. Tubakakeemia tuimestab haistmis- ja maitsmistaju, vähendab kesken- dumisvõimet ning muudab kehvemaks ka mälu. Huuletubakas ehk rahvakeeli mokatubakas sisaldab sigaretist rohkem nikotiini ning tekitab seetõttu tunduvalt tugevama sõltuvuse kui tu- bakasuits. Huuletubakas tekitab igemehaigusi, põhjustab suuõõne-, neelu- ja kõhunäärme vähkkasvajaid ning ka varajast hammaste väl- jalangemist. Huuletubaka tarvitajal on 30% suurem oht surra süda- meinfarkti või insulti kui meelemürgist hoiduval inimesel. Meie kõikide organismis on olemas geneetiline kood vähi tekkeks. Tubakatooteid tarvitades aitame oma organismis kaasa vähirakkude käivituse kiirenemisele ja suurendame enda ohtu haigestuda vähk- kasvajasse. Eesti Vähiliit teavitab Kuidas sa suhtud MOKATUBAKA jt narkootikumide kasutamisesse? Mokatubaka tarvitamisel tekkinud kahjustused
    • POLITSEI Andero on politseinik – tal on vorm, relv ja käerauad. Erinevalt tava- listest politseinikes on tema töö anda inimestele nõu ja abi politsei- tööd ja seadusi puudutavatel teemadel. Palju tuleb küsimusi liikluse, motorollerite, internetis kiusamise, öösel vanemateta väljas liiku- mise kohta. Kellena Andero politseis töötab? Tegemist on sõltuvust tekitava ainega, mille ohtlikkusest paraku väga tihti aru ei saada. Selle aine tarvitamine soodustab igemehaigusi, hammaste lagunemist ja kaariese teket. Eestis on keelatud seda ainet müüa ning tarvitada võivad seda vaid täiskasvanud. Millest on jutt? Kuuenda klassi poisid Martin ja Kevin võtsid isa suitsupakist salaja sigareti ja otsustasid vanemate keelust hoolimata suitsu proovida. Aeg oli talvine, nad panid joped selga ja läksid maja taha bussipeatusse, kus veidi enne südaööd kedagi ei olnud. Martinil hakkas suitsust paha ja teatrist koju tulnud ema-isa said kohe aru, et midagi on juhtunud. Tuli suur pahandus. Mitut seadust Martin ja Kevin oma teoga rikkusid? Jalakäija peab ülekäigurajal alati ettevaatlik olema, ent tal on autode suhtes eesõigus. Jalgrattur aga peab rattal sebral teed ületades au- todele teed andma ning ülekäigurajal hoo maha võtma. Millise kii- rusega võib jalgrattur sõiduteed sebral ületada? Suurtes poodides on müügil lahtised kommid. Mitme kommi ärasöömisest alates algab vargus? Vastus:veebikonstaabel Vastus:mokatubakas Vastus:tubakaseadust,lastekaitseseadust,ningvargusegakakaristusseadustikku Vastus:vargusalgabesimesestmaksmatavõetudkommist Vastus:jalakäijakiirusega
    • Juhi ise Oma elu! Pane korraks silmad kinni ja mõtle selle peale, kus Sa oled 10 aasta pärast? Kus elad, millega teenid raha, kui tihti reisid, kes on Sinu sõbrad, lemmikhobid? Nüüd tee silmad lahti ja pane oma vastused kirja! Kas vastus tuli lihtsalt kätte? Kas tegemist on ikka Sinu enda soovide- ga või pigem kellegi teise ootustega Sinu suhtes? Mida Sina tõeliselt tahad? Mis on Sinu tõeline kirg? Milles oled tõesti tugev? Mis teeb tõeliselt õnnelikuks? Kas Sa julged proovida ja kas tead täpselt, mida elust tahad? Kui Sa arvad, et Sul on aega küll nende küsimuste peale mõelda, siis Sa eksid, sest just nendest otsustest, mida Sa just teismelisena teed, sõltub see, kus elupunktis Sa hakkad olema 30- või 40-aastasena. Kas Sa elad elu, mis pakub Sulle eneseteostust, rahuldust ja võimalust pühendada ennast igapäevaselt just sellele, mis on Sinu tõeline kirg? Või elu, kus Sinu roll on olla väike mutrike kellegi teise soovide ja tahtmiste masinas, raisata oma aega tegevustele, mis Sind ei paelu ning olla teistest rahaliselt sõltuv. ENTRUM innustab ja julgustab Sind juhtima oma elu ise, õpetab tegema teadlikke otsuseid ja vastutama nende tagajärgede eest, annab tiivad ja viib kokku inspireerivate ja edukate inimestega, kes aitavad Sul määratleda, mis on just Sinu sisemine kirg, mis viib Sind eduka ja tähendusrikka elu juurde! Ajavahemikul oktoober 2013 – mai 2014 ootab Sind kaheksa suure- joonelist meelelahutuslikku ja harivat šõud, mis muudavad igaveseks Sinu ettekujutust Sinu võimetest, avardavad piire ning aitavad oman- dada Sinu enda ideede teostamise tehnikat ükskõik, mis on Sinu hu- vid ja lemmiktegevused ning kui palju on Sul parajasti sõpru. 2010. aastal startis ENTRUM Ida-Virumaal, õppeaastal 2011/2012 tegutses Lõuna-Eestis, hooajal 2012/2013 innustas noori Hiiumaalt, Saaremaalt, Pärnumaalt ja Viljandimaalt. Kolme aastaga aitas EN- TRUM alustada oma edulugu rohkem kui 1500 elluastujal vanuses 13-19 eluaastat, kes tõestasid ennast tõeliste täisväärtuslike tegijatena rohkem kui 346 eduka IT, loomingulise või sotsiaalse tähendusega idee teostajatena. Nende hulgas ka Eesti ettevõtlikumate noorte 2011 tiitli pälvinud Noorte Tööbörs InSpe www.inspent.org/ asutajad Kohtla-Järvelt, Ida-Virumaalt ning 2012. aastal Eesti ettevõtliku- mate noorte tiitli pälvinud üleriigilise õpilasvahetuse VeniVidiVici http://vvvopilasvahetus.eu/ asutajad Valgamaalt. Ei ole oluline, kas Sul on idee ja sõpru, kellega koos seda teoks teha ning kas oled kogemustega proff oma unistuste täideviimisel, või Sa pole kunagi selle peale isegi mõelnud ning Sul ei ole hetkel ideid ega sõpru. Haara julgesti ENTRUM võimalusest kinni ja hakka elama elu, millest Sa tõeliselt unistad juba täna! Ainult õppeaastal 2013/2014 on ENTRUM hüppelauaks Harjumaa, Läänemaa, Raplamaa ja Järvamaa 13-19-aastastele elluastujatele! Check-in ENTRUM-isse avatakse 22. septembril 2013 aadressil www.entrum.ee Kui kardad maha magada, siis pane „Like!“ ENTRUM fännilehele Facebookis „Noorteprogramm ENTRUM“. Vaata inspireerivaid videosid Entrum TV vahendusel YouTube’is. Tule mugavustsoonist välja! Hakka oma elu ise juhtima!
    • Eesti Õpilasesinduste LiitMis on EÕEL? Eesti Õpilasesinduste Liit on mittetulunduslik ja apoliitiline organi- satsioon, mis esindab läbi oma liikmete ligi 100 000 õpilast üle kogu Eesti, olles seega suurim noorteorganisatsioon Eestis. Mida pakub EÕEL Sulle? Osale haridussüsteemi kujundamises EÕELi töögruppide ja arutelu- rühmade kaudu! Küsi nõu haridusalastes küsimustes! Reklaami oma kooli ja ÕE üritusi EÕELi infokanalite kaudu! Saa pidevalt uut infot koolituste, ürituste ning ÕE rahastamisvõi- maluste kohta! Koolita end ja oma õpilasesindust soodsamalt või tasuta! Teosta end Liidu töös osaledes! Kui Sul on probleem, küsimus või ettepanek õppetöö, oma õiguste ja muu koolieluga seonduva kohta, siis ära karda pöörduda EÕELi poole. Anname Sulle rõõmuga nõu. Õpilasesinduse toimimise retsept Peotäis planeerimist Rohkelt tegusaid inimesi Kulbiga motivatsiooni Kamaluga meeskonnatunnet Lisa regulaarsed koosolekud ja maitsesta dokumentatsiooniga. Soovi korral sega hulka pisut koostööd EÕELiga, see on nagu kirss tordil. Serveeri sooja südamega. Neli korda aastas toimuvasse hooajakooli koguneb palju särasilmseid teadmishimulisi noori. Kaks korda aastas kogunevad kõikide liikmeskoolide esindajad Üld- koosolekule, mis tähendab kolme sisukat päeva täis põnevaid arute- lusid, lõbusaid mänge, vapustavalt toredaid inimesi ja tähtsaid otsu- seid. Kevadisel Üldkoosolekul valitakse Õpilasliidu juhatus. Igal aastal jõuab 101 last Toompeale. Rohkelt uut ja vajalikku informatsiooni leiad nende kodulehelt ja sotsiaalvõrgustikustikest.
    • Mis on Teeme Ära talgupäev ning millal see toimub? Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev sai alguse 2008. aasta prügiko- ristusaktsiooni ja 2009. aasta mõttetalgute järel 2010. aastal ning on nüüdseks toimunud juba 4 korda. Igal aastal on talgupäevast osa võt- nud 25 000-32 000 eestlast. Talgupäeval saab iga kogukond, ühendus või kodanik ise otsustada, mis vajab ärategemist ning selle teisi appi kutsudes ise ära teha. Sel aastal toimub Teeme Ära talgupäev mai esimesel laupäeval 3. mail 2014. Kuidas saan mina osaleda? Kui Sul on mõni idee, kuidas oma ümbrust paremaks muuta või midagi kasulikku ja ägedat ära teha, siis võid korralda koos mõne vanema sõbraga talgud ning teisi kaasa kutsuda! Kõik talgud saab kan- da üle-eestilisele talgukaardile. Selleks tuleb täita vorm kodulehel www.teemeara.ee. Samuti võid aga lihtsalt teiste poolt korraldatud talgutel osaleda, otsides samalt kodulehelt just Sulle meeldivad talgud. Talgupäeval saab teha väga erinevaid asju: korrastada kodukandi noortekeskust, parandada kohalikku skatepark’i, minna appi loomade varjupaika, ehitada nahkhiirtele varjekaste, puhastada metsaalust prügist, aidata vanaemal puid riita laduda, istutada puid ja palju muud. Räägi oma lugu! Jaga meiega ka seda, kuidas Sinu talgupäev läks! Ootame Teeme Ära talgupäeva lehele kõigi talgulugusid. Talgulugu võib olla aastate tagune või värskem. Oodatud on ka fotod ja videod. Lugusid saab jaga- da ja lugeda kodulehel www.teemeara.ee/talgulood. Talgud maailmakaardil Teeme Ära algatus on nüüdseks jõudnud rohkem kui sajasse riiki kogu maailmas. Maailma eri paigus on Eesti 2008. aasta pürgikoristuspäeva eeskujul korraldatud samuti oma koristuspäevi. Kuigi eestlase jaoks on koristustalgud nüüdseks üks võimalik talguliik teiste seas ning palju tehakse ka muid tarvilikke talgutöid, oleme oma talgupäevaga ka maailmakoristuse kaardil. Kohtumiseni 3. mail! Teeme Ära talgupäeva meeskond Teeme Ära talgupäeva tutvustus
    • ÕpilasõigusedSeoses uue Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse (PGS) ning Riikliku Õppekava (RÕK) muudatusega sooviksime teid informeerida peamis- test muutustest. Et koolis püsiks heaolu ning meeldiv õpikeskkond on õpilastel peale kohustuste ka palju õiguseid. Seega paneme teile südamele teavitada kõiki õpilasi nende õigustest, et õpilased oskaksid enda õiguste eest seista. Neid õiguseid ja nõudeid peab järgima. 1. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse tähtsamad punktid • Klassitäitumus: Piirnorm põhikoolis 24 õpilast (Hoolekogu nõusolekul kuni 26). Vastava määruse rikkumisel tuleks esmalt teavitada kooli juhtkonda. • Õppekoormus: Gümnaasiumis 96 kursust, millest nii valikkursuse hinded kui ka kooliastmehinded peavad olema rahuldava tulemusega. Suurim lubatud õppekoormus (nädalas õppetunde): 1. klassis 20; 2. klassis 23; 3. ja 4. klassis 25; 5. klassis 28; 6. ja 7. klassis 30; 8. ja 9. klassis 32. • Koolirajatiste kasutamine: Kool peab võimaldama õpilasel tegeleda ka kooliväliselt, mis üldjuhul toob koolile kasu. Seega palun teavitage oma kooli sellest õigusest. Samuti peab koolil olema raamatukogu, v.a. juhul, kui rahvaraamatu- kogu asub kooliga samas hoones või kooli hoonele piisavalt lähedal, et kooliraamatukogu põhiülesande täitmine ei oleks takistatud. • Õpilaskonna õigused: 1) Organisastsioonide moodustamine Õpilaskonnal on õigus moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega, astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu, otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada. 2) Õpilasesinduse moodustamine Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest. Võimaluse korral võib kooli eelarves näha ette vahendid õpilasesin- duse tegevuse rahastamiseks, arvestades õpilasesinduse ja õpilaste vajadusi. • Õpilaskonna õigused:
    • Õpilasõigused Allikad https://www.riigiteataja.ee/ akt/13337919 (Põhikooli ja gümnaasiumiseadus) https://www.riigiteataja.ee/ akt/120092011002 (Gümnaasiumi riiklik õppekava) https://www.riigiteataja.ee/ akt/120092011009 (Põhikooli riiklik õppekava) https://www.riigiteataja.ee/ akt/13351102 (Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele) Kontakt: Õpilasõiguste töörühm, Eesti Õpilasesinduste Liit apoigus@opilasliit.ee, www.opilasliit.ee http://www.facebook.com/ apoigus 4. Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud tähtsamad õigused • Õpetajad peavad koolis olema õiglased ning eelarvamusteta. Sama kehtib ka õpilaste kohta. • Kõik õpetajad peavad õpilastesse suhtuma võrdselt ning austama seda, et kõik inimesed on erinevad. • Samuti tunnustatakse õpilaste pingutusi ning hoidutakse nende sildistamisest. • Õpetajad peaksid olema avatud kriitikale, et nad ennast parandada suudaksid. • Õpilastel on õigus saada teavet ka hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. 3. Gümnaasiumi riikliku õppekavas sätestatud tähtsamad õigused • Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hin- nete kohta. • Õpilasel on ka õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvatele hinnetele. • Gümnaasium korraldab õpilaste teavitamist edasiõppimisvõi- malustest ja tööturu üldistest suundumustest ning tagab karjääri- teenuste kättesaadavuse. 4. Tervisekaitse nõuded. • Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppe- päeva esimesele ning viimasele õppetunnile (välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.) • Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö ning nädalas kuni kolm kontrolltööd. • Kontrolltööde ajast teatatakse õpilastele ette vähemalt viis õppe- päeva enne kontrolltöö toimumist. • Õpetajatel ei ole õigus teha väga mahukaid tunnikontrolle. • Pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks kodu- seid õpiülesandeid anda ei tohi. • Samuti ei anta koduseid ülesandeid 1. klassis. • Koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km.
    • Varivalimised!? Mis ja milleks? Eesti Noorteühenduste Liit ootab kõiki 13-17-aastaseid noori varivalima. Varivalimised tähendavad, et noored saavad oma esimese valimisko- gemuse juba siis, kui nad valimiste kohta koolis õpivad, mitte siis, kui neil passis number täis tiksub. Ainult nii saame kindlustada, et vanuse järgi valimisküps inimene ka tegelikult teab, mida ta valimispäeval teeb. Kas Sina oled juba mõelnud, keda sa tahaksid sügisel KOV valimistel valida? Või mis Sinu kodukohas muutub, kui valimised võidab üks või teine kandidaat? Tule www.varivalimised.ee ja uuri lähemalt, mis võimalused on Sinul valimiste ajal!
    • kohvikud osalus- Osaluskohvikute eesmärk on tuua ühiste teemade ümber kokku väga erineva tausta ja kogemusega noored ning noortemeelsed, et panna paika, kuhu tulevikus liikuma peame! Nii kohtuvad laudade taga noorte esindajad – õpilased põhikoolist, aktivistid keskkoolist, asjaarmastajad kutsekoolist, õpihimulised ülik- oolist, noored emad ja isad, töötavad noored jne – ja otsustajad – val- lavanemad, linnapead, firmajuhid, noorsootöötajad, maavanemad, ühiskonnaõpetajad, riigikogulased, koolijuhid jne! Tule Sinagi 7. novembril oma kodukanti Osaluskohvikusse ja pane oma arvamus maksma! Vaata lähemalt kohvik.noortekogud.ee! Fotod: Enelin Paas
    • junior Achievement eesti – Loo oma õpilasfirma! Kas teadsid et: Õpilasfirma on JA (Junior Achievement) ettevõtlusõppe programm, mis on Euroopa komisjoni poolt tunnistatud üheks parimaks noorte ettevõtlikkust arendavaks õppevormiks. Õpilasfirmat tehes saad vähese riski juures teada, kas sobid ette- võtjaks. Õpilasfirma tegijate hulgast tuleb tulevikus kaks korda rohkem ette- võtjaid kui teistest. Õpilasfirma programmist kasvab igal aastal välja tegutsevaid päris ettevõtteid. Näiteks Tegude päevik ja Valemivihik on mõlemad alguse saanud õpilasfirmast. Õpilasfirma proovimist saad alustada juba 7. klassis. 7.-9. klassi programmi nimi on Minifirma. Võrreldes õpilasfirmaga on mini- firmas rohkem õpetaja kontrolli ja rohkem piiranguid, kuid esimese ettevõtluskogemuse saab kätte.� Viimastel aastatel on tekkinud väga tugevaid minifirmasid, kes oma ideedega lausa õpilasfirmadele konkurentsi pakuvad. 2012/13 õppeaastal tegutses 85 Eesti gümnaasiumis, põhi- ja kutse- koolis 227 õpilasfirmat. Õpilasfirmat tehes saad suhelda oma eakaaslastega teistest Euroopa riikidest ning panna end proovile erinevatel õpilasfirmade laatadel ja võistlusel. Õpilasfirma programmi läbimine ning selle kohta aruande tegemine on võrdsustatud praktilise tööga ning koolieksamiga. Eesti parim õpilasfirma esindab Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlu- sel. Eesti õpilasfirmad on Euroopa õpilasfirmade paremikus ning on viiel korral jõudnud Euroopa õpilasfirmade võistluse esikolmikusse. Euroopa õpilasfirmade võistlus 2014 toimub 22.-25. juulil Tallinnas. Kuidas alustada õpilasfirmat, uuri siit: www.ja.ee/opilasfirma “Õpilasfirma andis mulle esimesed vajalikud näpu- näited ettevõtlusmaastikul läbilöömiseks, millele toe- tudes püüan arendada oma ettevõtet täna ja tulevikus!” Gert-Kristjan Rungi, ÕF Pikkasso ja GKR Invest OÜ “Tänu õpilasfirma kogemusele julgesin pool aastat hiljem rajada enda osaühingu.” Andraš Tšitškan, ÕF E-Ained
    • ÕF Smilex (2000) tõi esimesena Eestis turule pehmed helkurriidest õmmeldud helkurid. Sellest Karoli Hindriksi algatatud õpilasfirmast sündis tema ettevõtluspisik ning hiljem ettevõtmine Heatuju Maale- tooja OÜ. ÕF 4Poega (2004) oli õpilasfirma, mis käivitas va- lemitega vihikute võidukäigu. Selle firma asutajaks oli Sten Saar ning sealt sai alguse Realister OÜ ja Valemivi- hik. Valemivihikut, mida praegu müüakse lisaks Eestile ka Soomes ja Poolas. ÕF R@ (2004) tegi arvutihiired lõbusamaks, andes neile lustaka hiirepoisi välimuse. Nõnda aitas vajalik töövahend inimestel tööpäeva ka lõbusamaks muuta. R@ pälvis Euroopa õpilasfirmade võistlusel 2. koha. ÕF Glove (2007) vahvad tüdrukud mõtlesid välja armsa toote - sõbrakinda, kuhu külmal päeval sõbrad kahekesi saavad käed sooja panna ja samal ajal teine- teisel käest kinni hoida. See toode oli populaarne nii laste ja emade, kui ka armunute hulgas. Õpilasfirmade võistlusel Euroopas pälvis firma 2.koha. ÕF Roheline Jälg (2009) oli õpilasfirmana Eesti kõigi aegade edukaim, saavutades Euroopa õpilas- firmade võistlusel esikoha. Noorte ideeks oli neutrali- seerida inimmõju keskkonnale. Esmalt arvutasid nad kalkulaatoriga välja inimese süsihappegaasi jalajälje suuruse ning hindasid, mitu puud peaks inimene aastas selle neutraliseerimiseks istutama. Seejärel pakkusid nad inimestele puude istutamise teenust. Õpilasfirma tugevuseks oli üle-eestiline levik ning koostöö suur- ettevõttega Statoil ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Õpilasfirma asutaja Margus Potisepp jätkab tegevust MTÜga Roheline Jälg. ÕF Pääsuke (2010) loojad nägid metsa all vedele- mas vanu autorehve. Nende peas sündis mõte rehve kuidagi ära kasutada ning nad tegid valmis rehvidest tumba. Hiljem sündis ka do-it-yourself-kit, mille abil saab igaüks oma auto vanadest rehvidest ise tumba valmis meisterdada. ÕF Student Network (2012) asjalike noorte ideeks oli teha õpiabi tunde andvate õpilaste võrgus- tik üle Eesti, tootearendusena tulid nad välja ka eaka- matele mõeldud arvutitundidega. Firma laienes aasta jooksul pidevalt. Firma anti järgmisel õppeaastal üle uutele juhtidele, kelle eesmärgiks oli laiendada tege- vust üle kogu Eesti. Silmapaistvaid õpilasfirmasid läbi aegade
    • RistsõnalahenduseksonEestikõigiaegadeedukaimõpilasfirma,kestunnistatioma tegutsemisaastal(2009)Euroopaparimaksõpilasfirmaks. junior Achievement eesti www.ja.ee 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Ristsõna 1. Junior Achievement (JA) Eesti ja EBS Gümnaasiumi koostöös korraldatav ettevõtlusalane meeskonnamäng 8. - 9. klassile. 2. Euroopa ühisraha. 3. Kõige enam levinud ettevõtlusvorm Eestis. 4. Ettevõte, mis on alguse saanud Eestist ja mille tee- nuseid kasutab tänaseks rohkem kui 400 miljonit ini- mest. 5. Parim võimalus koolis praktiliseks ettevõtluse õp- pimiseks, JA Eesti ettevõtlusprogramm gümnaasiumile. 6. Inimene, kes kasutab tooteid ja teenuseid isiklikuks kasutuseks. 7. Raamatupidamisalane mõiste. Majandusaruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud ajahetkel. 8. Suurim kommertspank Eestis. 9. Päev, millal õpilased saavad jälgida ettevõtja, amet- niku või spetsialisti tööpäeva; JA Eesti karjäärialane programm. 2013. aastal toimub see 21. novembril. 10. Hetkel tarbimisest loobumine tuleviku kasuks. 11. Linn, kus toimub Euroopa õpilasfirmade võistlus aastal 2014. 12. Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid.
    • Õpilasfirma KELM Kristiina Elina Õpilasfirma taust KELM on nelja Tallinna 21. Kooli 11. klassi neiu poolt loodud õpi- lasfirma, mis tegeleb kiirkohtingute korraldamisega. Firma nimi on moodustatud asutajate nimede esitähtedest: K-Kristiina, E-Elina, L-Liisa, M-Merilyn. Kiirkohtingute korraldamise ideeni jõuti läbi arutelu, mida on Eestis vaja. Kristiina naljatles, et Eestis on vaja roh- kem armastust. Seejärel pakkus Elina välja, et võiks hakata korralda- ma kiirkohtinguid. See mõte oli alguses kõigile šokeeriv, kuid mida rohkem selle peale mõeldi, seda parem idee tundus. Äri pandi käima 2012. aasta oktoobrikuu lõpus ning esimene üritus toimus juba 25. novembril. Osalejate tagasiside oli väga positiivne ning seda ka järgnevatel üritustel. 2013. aasta Eesti Õpilasfirmade Laadal võitis KELM enim meedia- kajastust saanud õpilasfirma tiitli olles oma tegemisi tutvustanud raadiokanalites Raadio 2, Uuno, Noorteraadio, Tre, Raadio 4, veebi- väljaannetes Elu24, Delfi, Meestekas, ajalehtedes Viimsi Teataja, Pealinn, Eesti Päevaleht. Mõnes neist ka mitu korda. Selline kogus meediakajastust on õpilasfirma puhul harukordne. Kiirkohtingute ajalugu Esimene kiirkohting toimus Beverly Hillsis aastal 1998 Peet’si Café’s. Esimene Eesti kiirkohting toimus aastal 2007 kohvikus EAT ja esi- mene kiirkohting, mille korraldas ÕF KELM, toimus 27. novembril restoranis Clazz. Kiirkohting Kokku tuleb võrdne arv mehi ja naisi. Kohale saabudes saavad me- hed numbriga rinnasildi ning naised suunatakse nummerdatud laudadesse. Number mehe rinnasildil on see laud, kus oma kiirko- htinguid alustatakse. Tutvumiseks on aega 4 minutit ning selle aja lõppedes antakse 1 minut tegemaks kiirelt märkmeid äsjakohatud inimese kohta. Seejärel jäävad naised oma laudadesse istuma, me- hed liiguvad järgmistesse laudadesse ning sama kordub kuni viimaste kohtamisteni. Kohtamiste lõppedes on aega 5 minutit otsustamaks, kas sa tahaksid kellegagi kohatud inimestest ka edaspidi kontakteer- uda ning kui jah, siis kellega. Samal ajal, kui õhtujuhid kiirelt otsustest kokkuvõtted teevad, on aeg muljetevahetusteks. On võimalik tellida süüa ja juua, seda ka kiirkohtingute ajal. Siis, kui õhtujuhid on lõpet- anud, saad sa valikuliselt kas ümbrikus või hiljem emailile person- aalse tagasiside nende inimeste kontaktidega, kellega sinu soov ka edaspidiseks tutvuse jätkamiseks klappis. Lisainfo: www.kohtingud.eu liisa merilyn
    • Hea päevikukasutaja! Sa hoiad käes Noortepäevikut, mis on kokku pandud noorte ja Büroodisaini ühistöö käigus! Tegude Kalendrist ning sellest, kuidas sai võimalikuks päevik, mida käes hoiad. 2011.aasta sügisel alustasid Pärnu Raeküla Kooli 8.B klassi õpilased oma minifirma Tegude Kalendriga. Raeküla õpilased tegid kalendri, kus igal päeval oli üks tegu, mida sel päeval teha. Esimesed kalendri- pildid olid joonistatud Kärt Koosapoega ja Anne Hanni poolt. Tegude Kalendrit oli võimalik osta kohalikelt laatadelt ning kalendril läks väga hästi – see oli piisavaks motivatsiooniks, et edasi tegutseda. 2012.aasta sügisel sai Tegude Kalenderist rahvusvaheline õpilasfir- ma. Saadi palju uusi tutvusi ning koostööpartnereid rahvusvahelisel areenil. Novembris oli Tegude Kalender kättesaadav juba teist aastat. Seekord oli Tegude Kalendri kunstnikuks Anne Hanni. Kui esimesel tegevusaastal tegeldi kujunduse ning trükkimisega ise, siis teisel aas- tal tehti koostööd Eesti suurima kalendrifirmaga Büroodisain (Timer kalendrid). Tänu neile oli kalender lisaks laatadele saadav ka Selveri poodides üle Eesti. 2012. aasta sügisel alustasid kolm noort hakkajat: Rudolf-Gustav Hanni, Sandra Kaldasaun ning Anne Hanni noorteprogrammi ENTRUMiga, et luua noortele midagi ägedat. 2013. aastal hakatigi ENTRUMi raames tegema noortele päevikut, koostööpartneriks oli noortele taas kord Timer. Ettevõtlusprogram- mis ENTRUM said noored palju uusi kogemusi, koolitusi ning saadi ka kaks väga toredat mentorit: Aivar Haller ja Gerli Puusild. Päevik on koostatud paljude koolinoorte abiga. Kokku on osalenud päeviku kokkupanemise töös üle 50 noore. Kuidas just Sina saaksid muuta päevikut veelgi paremaks? Igaühel on võimalus osaleda päeviku täiustamisel. Selleks, et just Sinu mõtted jõuaksid päevikusse, on Sul võimalus meile lühidalt kirjutada endast nii, et teistel oleks huvitav lugeda. Meeldib Sulle kirjutada, laulda, tantsida või sporti teha , mis Sul kõige paremini välja tuleb? Ja muidugi kirjuta ka sellest, mida Sina sooviksid teha, et päevikut veel paremaks teha?. Aktiivne noor – anna meile endast märku! Jääme Su kirja ootama aadressil tegude@kalender.ee. Entrumi superfinaalis olid kohal Tegude Päeviku meeskonnast Rudolf-Gustav Hanni, Sandra Kaldasaun, Anne Hanni ja mentored Gerli Puusild ja Aivar Haller. www.tegude.kalender.ee Hanni, Sandra Kaldasaun, Anne Hanni ja mentored Gerli Puusild ja Aivar Haller. õpilasfirma
    • Meenutused vahetusaastast Krista Kallavus Norra 2011/2012 Mäletan üht nendest hetkedest kui tundsin, et lihtsalt ei taha Eestisse tagasi minna, sest Norras oli kõik parem. Eriti mu sealne klass koolis. See oli kevadel, ühe kooli viimastest päevadest. Meie esimene tund oli kehaline kasvatus, kuhu tuli kohale umbes 99% meie kogu klas- sist, mis oli lihtsalt super arvestades seda, et õues sadas lakkamatult vihma. Aga me kõik läksime õue ja välja tuli meie klassi parim ke- halise kasvatuse tund. Me ei teinud just midagi väga tarka - loopisime frisbee’d ja mängisime pesapalli, aga millegipärast see kõik tundus nii reaalne. Me saime kõik omavahel nii hästi läbi, tegime nalja ja libisesime märjal murul ning naersime neid, kes kukkusid. Me olime kõik üks ja see tunne oli vapustav. Soovisin, et mul oleks ka Eestis nii superhea klass! Mäletan oma esimest norrakeelset unenägu- see oli vaid paar päe- va pärast keskaastaseminari, kus üks mu sõbranna (vahetusõpilane Prantsusmaalt) rääkis enda esimesest norrakeelsest unenäost. See unenägu ei olnud midagi erilist- nägin lihtsalt oma klassijuhatajat ja parimaid sõbrannasid unes, sest olime koolis- küll aga tähendas see unenägu mulle palju. Mäletan, et kui ärkasin oli esimene mõte mu peas, et „Jess, nüüd oskan norra keelt!“ ja ma lihtsalt istusin ja mõtles- in selle üle, kui lahe see ikka on et ma norra keelest aru saan. Rääki- sin sellest ka oma perele ja nad olid minuga koos rõõmsad. See kõik oli nii ebareaalne ja sürr, et tegelikult selle kõige kohale jõudmine võttis ikka veidi aega. 17. mai on Norra rahvuspüha (nende konstitutsiooni tähtpäev) ja sel päeval panevad kõik endale selga rahvariided ja soovivad õnne, söövad jäätist ja hot doge (ning üldse söövad palju ja kõike mida ta- havad) ning kõnnivad rongkäigus. Ka mina sain sellest kõigest osa. Tundsin end üdini norrakana- mul olid seljas rahvariided, kõndisin oma väikse õega rongkäigus ning sõin oma sõbrannadega koos jäätist. Laulsime ka Norra hümni- suutsin ka selle esimese salmi pähe õp- pida. 17. mai on päev, mis mul kunagi meelest ei lähe. Ma ei ole kunagi tundnud end nii norrakana kui sel päeval. Taotlemisprotsess: Vahetusõpilaseks saavad kandideerida õpila- sed vanuses 15-18 aastat (v. a eriprogrammid), kellel ei ole koolitunnistusel akadeemilistes ai- netes hinnet 2. Samm 1 - Vali enda jaoks kõige enam huvipakkuvad vahetusmaad. Täida taotlemisdokumendid ja saada need YFU Eesti kontorisse. Samm 2 - YFU Eesti saadab sulle Valimispäeva kutse e-kirjaga. Samm 3 - Toimub Valimispäev. Samm 4 - YFU Eesti saadab sulle Valimispäeva tulemuse e-kirjaga. Samm 5 - Kui oled vastu võetud YFU vahetusprogrammi, siis võta ühendust YFU Eesti kontoriga ja lepi kokku kohtumise aeg. Samm 6 – Toimub Lepinguvestlus. Samm 7 - Otsustad lõplikult. Oma otsusest teavita kindlasti ka YFU Eesti kontorit! Samm 8 - Koostöölepingu sõlmimine sinu, sinu vanemate ja YFU Ees- ti vahel. Lepingut saab sõlmida nii kohtumisel kui posti teel. Eelnevalt on vaja edastada vahetusaasta lepingu andmed. Samm 9 - Täida YFU rahvusvaheline fail, mis antakse sulle kaasa, kui oled koostöölepingu sõlminud. Saada see tagasi YFU Eesti kontorisse etteantud tähtajaks. Samm 10 - Eelorientatsioon (ELO). Toimub juunis-juulis. ELO on paaripäevane vahetusaasta-eelne koolitus, kus räägitakse praktilistest asjadest (viisad, piletid, kindlustused, YFU reeglid, mida kaasa võtta, jne). Samm 11 - Sõit vahetusmaale. Meenutused vahetusaastast Mäletan üht nendest hetkedest kui tundsin, et lihtsalt ei taha Eestisse tagasi minna, sest Norras oli kõik parem. Eriti mu sealne klass koolis. Vahetusõpilaseks saavad kandideerida õpila- sed vanuses 15-18 aastat (v. a eriprogrammid),
    • Jalgpalli Facebooki rakendus Kalender Jalgpalli kalender on loodud noortele, kes soovivad leida mängu- kaaslasi jalgpalli mängimiseks. Selleks saab rakenduses jalgpallimänge ise organiseerida või liituda mõne kellegi teise poolt korraldatava mänguga. Rakendust saab kasutada igaüks täiesti tasuta, üle Eesti. Liitudes Facebook’is rakendusega „Jalgpalli kalender“ 1) Saab käsklusega „lisa sündmus“ organiseerida jalgpalli mängu, täites rakenduse väljad: sündmuse nime, toimumise koha, aja ja lisateabe - „näiteks kes toob palli“ kohta. 2) Näeb mängu toimumiskohta kaardil - organiseerijal on võimalik ise täpsustada kaardil. 3) Saab tellida teavituse organiseeritud mängust oma Facebook’i tea- detesse maakonna järgi 4) Saab registreerida ennast mängust osavõtjaks 5) Näeb kõiki mängule registreerinud osavõtjaid 6)Kutsuda oma sõpru lehega liituma ja jalgpalli mängima Kutsume Teid liituma JALGPALLI KALENDER rakendusega Facebook`is ja üheskoos jalgpalli mängima. Eero Maling Facebook`is ja üheskoos jalgpalli mängima.
    • seal on hea soe ja saab kohe poole targemaks! Kui võtad sõbra ka kaasa, saab tema täitsa tasuta! Soodushinna saad endale lunastada näidates AHHAA kassas noortepäevikut. Soodushind “kaks ühe hinnaga” kehtib Tartu AHHAAs 6.-30. jaanuarini 2014. Soodustus ei kehti gruppidele ega simulaatori- ja planetaariumipiletitele. Mis sa külmetad, MIne tartussE AHHAA keskusesse! www.ahhaa.ee
    • OÜ BürooDisain Tehnika tee 3, Tõrvandi, Ülenurme vald, 61715 tel 733 3330, faks 733 3332 Mustamäe tee 4, Tallinn 10621 tel 656 5601, faks 656 4229 info@kalender.ee, www.kalender.ee EwB Tegude Kalender Pärnu Raeküla Kooli õpilasfirma Entrumi projekt Käo 4, Pärnu 80028 tegudekalender@gmail.com, tegude.kalender.ee facebook.com/tegudekalender EwB Tegude Kalender Pärnu Raeküla Kooli õpilasfirma