0
Stiiliajalugu   [email_address] Kirsika Kolga 3.DEK 2009
William Morris ja arts and crafts liikumine <ul><li>Modernismi pioneer </li></ul><ul><li>`Kõik kaasaegse kunsti vormid  </...
<ul><li>Ühiskondlikelt vaadetelt sotsialist-utopist, kunstnikuna pidas vajalikuks protesteerida maailmas toimuva `eheda lo...
Red House Kentis
William Morris. interjöör
William Morris
William Morris
Arts and Crafts Movement  liikumise veendumus  `Kogu kunsti juured ja  baas peituvad käsitöös`.
Historitsism Eestis <ul><li>19.sajand </li></ul><ul><li>Manufaktuuride   asemel   vabrikud </li></ul><ul><li>Arhitektuur  ...
<ul><li>Sisustuse paljus ja paigutuse kaootilisus paneb ruumid mõjuma hubaste ja ebaparaadsetena. Lisaks mööblile leidus i...
Neo-chippendale stiilis mööbliga eklaktiline interjöör Saku mõisas
Neogootika-Tartu Ülikooli raamatukogu projekt Toomkiriku varemetesse. J.W.Krause
Sangaste loss
Jaani kirik Tallinnas
Kaarli kirik Tallinnas
Aleksander Nevski Katedraal
Konstruktiivne ratsionalism Ameerika Ühendriikides 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul .  Šeikerite stiil   <ul><li>Tõste...
<ul><li>Pilvelõhkujate interjöör: kontorihoonetes ja kaubamajades jäeti konstruktsioonid ruumi poole avatuks, olid enamast...
Jayne Building
Tribune Building
Esimene elektrilift .  Elisha Graves Otise .
Frank Lloyd Wright
Frank Lloyd Wright
<ul><li>Tooli põhitunnuseks on sirge, `redeliks` kujundatud leen. </li></ul><ul><li>Tooli lihtsuses peegeldub šeikerit lih...
Juugendstiil <ul><li>Uute masinate levikule suurenes tootlikkus, tekkis uusi tööstusharusid. </li></ul><ul><li>Tootmine er...
<ul><li>Loodusekultus. </li></ul><ul><li>Keerulise vormi tõttu, mis meenutas elusorganismi, kutsuti juugendit alguses `vih...
<ul><li>Hiiglaslikke mõõtmeid aknapindu, mis lasid sisemusse uutele hügieeninõuetele vastavalt palju valgust, ja kui oli t...
H enry  Van de Velde
H enry  Van de Velde
Hotel Solvay Brüsselis.  Victor Horta
Hotel Solvay Brüsselis. Victor Horta
  Hotel Tassel   Victor Horta
Hotel Tassel   Victor Horta
Juugendi variandid   <ul><li>Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne juugend   </li></ul><ul><li>Dekoratiivse juugendstiili...
<ul><li>Dekoratiivne juugend </li></ul><ul><li>Esimene esindaja Victor Horta </li></ul><ul><li>Orgaanilisus, lähtumine puh...
Victor Horta Belgia.
Hector Guimard . Prantsusmaa  esimeseks  suurmeister .
Hector Guimard
Antonio Gadid Hispaania.
Louis Comfort Tiffany Ameerika.
<ul><li>Konstruktiivne ehk geomeetriline juugend   </li></ul><ul><li>Määravad on sirge joon, kuubiline vorm-ruudu, kuubi, ...
Charles Rennie Mackintosh
Palais stoclet, söögisaalis Kolomen Moseri mööbel ja Gustav Klimti maalingud.
Josef Hoffmann
Josef Hoffmann
Juugendstiil Eestis <ul><li>Juugendstiil levis eestis 20.sajandi algul: koolitatud arhitektide, tellijate reisikogemuste j...
Ammenda villa
Ammenda villa
Ammenda villa
Taagepera mõis
Taagepera mõis
Taagepera mõis
Modernism Euroopas 20.sajandi algul   <ul><li>Arhitektuur ja kujun d us pea v ad vastama oma aja vaimule. </li></ul><ul><l...
Walter Gropius
Walter Gropius
Adolf Meyer ,  Walter Gropius
Walter Gropius
Modernism Hollandis.  De Stijl `I neoplastitsism   <ul><li>Ideeks oli kolmemõõtmelise vormi muutumine kahemõõtmeliseks pla...
<ul><li>Toolide puhul ei kasutatud ei traditsioonilisi tappe ega vormis ühtki ümarat nurka. </li></ul><ul><li>Üks element ...
Gerrit Rietveld Roodblauwe stoel –  puna-sinine tool.
Gerrit Rietveld
Gerrit Rietveld Roodblauwe stoel – puna-sinine tool.   Gerrit Rietveld
Gerrit Rietveld
Gerrit Rietveld
  Bauhaus  – esimene modernse disaini kool   <ul><li>`Loogem uusi käsitööliste gild, ilma klassivahedeta, mis tekitavad ba...
<ul><li>`Metallmööbel on moodsa ruumi osa. Ta on stiilitu, sest ei pea väljendama mingit mud vormi kui funtsioonist ja sel...
Marcel Breuer
Marcel Breuer
Bauhaus ` i  uus hoone Dessaus.  Walter Gropius
Mies van der Rohe
Mies van der Rohe
Mies van der Rohe
Modernism, funtsionalism ja Le Corbusier   <ul><li>`Funktsionalism on selline arhitektuuri põhimõte, mille kohaselt ehitis...
Le Corbusier
Le Corbusier
Le Corbusier
Le Corbusier
Le Corbusier, Pierre Jeanneret  ja Charlotte Perriand.
Le Corbusier, Pierre Jeanneret ja Charlotte Perriand.
Le Corbusier
 
Traditsionalism ja modernism Skandinaavias 1920.-1930.aastail   <ul><li>Linnakeskkonna moderniseeminine.  </li></ul><ul><l...
Kaare Klint Taani.
Kaare Klint
 
Poul Henningsen Taani.
Poul Henningsen
Alvar Aalto Soome.
A. Aalto
Aalto
Aalto
Funktsionalism Eestis 1920.-1930. aastail   <ul><li>Kriisidega toimuv tööstuse areng, linnastumine, põllumajanduse kapital...
<ul><li>Lihtsate geomeetriliste vormidega mööbel, materjaliks paindevineer. </li></ul><ul><li>Odav, hea maitsega mööbel. <...
Olev  S iinmaa
 
Lastetoa mööbel.
Edgar Johan Kuusik Kaubandus-Tööstuskoda Tallinnas
 
Art deco   <ul><li>Art deco  lepitas traditsioonilismi ja modernismi. </li></ul><ul><li>Eklektiline-kubism, futurism, eksp...
Emile-Jacques  Ruhlmann
Emile-Jacques Ruhlmann
Emile-Jacques Ruhlmann
Emile-Jacques Ruhlmann
Pierre Chareau
Pierre Chareau
 
Clement Rousseau
 
Jean Dunand
Jean Dunand
 
Sürrealism   <ul><li>  </li></ul><ul><li>` Täiesti puristlik-funktsionalistlikus laasid valgete seinte, mast laeni akende ...
Salvavor Dali Mae west lips
Salvador Dali
  Modernism ja  art deco  USA-s   <ul><li>Lõplikult tuli modernism USA-sse 1930.aastatel koos Euroopast fašismi eest põgen...
Richard Neutra
Richard Neutra
Richard Neutra
Raymond Loewy
Raymond  Loewy
Norman Bel Geddes
 
Donald Deskey
Donald Deskey
1930.aastate historitsismi uus laine ja   totalitaarsed reziimid <ul><li>Propagandapaviljon, mille kujundustkeel toetus kl...
Ernst Sagebiel
Ernst Sagebiel
Paul Troost
Paul Troost
Albert Speer
Albert  Speer
Neohistoritsism ja  art deco  Eestis   <ul><li>Kasutati ajaloolisi arhitektuuristiile, tehes pigem interpreteerivalt kui k...
 
Fridrihs Skujinš . Gloria-Palace
 
 
 
`Eesti stiil`   <ul><li>´Esivanemate kultuuri ergutava mõju poole` . </li></ul><ul><li>Eestilikkus ei avaldunud mitte niiv...
Oru loss
Oru loss
 
 
 
Art deco  Eestis   <ul><li>Eesti arhitektuuri tuli  art deco  1920.aastate algusega. </li></ul><ul><li>Parlamendisaali sid...
 
Jaan Siirak
 
 
 
Stalinistlik historitsism Eestis   <ul><li>Klassikalised striilid sobisid hästi, võimaldas hoonetel ja kujunduses kasutada...
 
 
 
 
 
Modernism USA-s pärast II maailmasõda <ul><li>Internatsionaalne stiil. </li></ul><ul><li>Ehitada palju, kiiresti ja odaval...
Eero Saarinen
Eero Saarinen
Eero Saarinen
Charles ja Ray Eames
Charles ja Ray Eames
 
 
Modernism Euroopas pärast II maailmasõda <ul><li>Modernism Euroopas pärast II maailmasõda </li></ul><ul><li>`Kunst ja arhi...
Le Corbusier Unite d`Habitation Marseille
Unite d`Habitation
Käte Gläser
 
Hans Gugelot
Hans  Gugelot
Itaalia modernism pärast II maailmasõda <ul><li>Sotsiaalne ehitamine. </li></ul><ul><li>Funktsionalism, ratsionalism. </li...
 
Adalberto Libera
Marco Zanuso
Marco Zanuso
Franco Albini
Franco Albini
Franco Albini
Popstiil  <ul><li>Interjöör avar, valge ja tühi, plastmööbel kui ka elava looduse nurk. </li></ul><ul><li>Esemete visuaaln...
Joe Cesare Colombo
Joe Cesare Colombo
Joe Cesare Colombo
Gaetano Pesce
Gaetano Pesce
Gaetano Pesce
Allen Jones
Skandinaavia modernism pärast II maailmasõda <ul><li>Looduslähedus – naturaalsete materjalide kasutamine, napp ratsionaaln...
Hans Wegner
Hans Wegner
Hans Wegner
Werner Panton
Werner Panton
Arne Jacobsen
Arne Jacobsen
Poul Kjaerholm
Postmodernismi tulek <ul><li>Futuristlik optimism ja skeptilisus. </li></ul><ul><li>Individuaalne ja lokaalne. </li></ul><...
Ettore Sottsass
Ettore Sottsass
 
Alessandro Mendini
Alessandro Mendini
 
Paolo Deganello
Paolo Deganello
Modernismi tagasitulek Eestisse – rahvusvaheline, orgaaniline ja teised stiilid <ul><li>Uued materjalid: betoon, raudbetoo...
 
 
 
 
 
Neerulaud
Modernism, popstiil ja postmodernismi tulek Eestisse 1970. aastatel   <ul><li>Rahvusvaheline stiil väsis ja muutus banaals...
Maile Grünberg
Eero Aarnio
Eero Aarnio
 
 
 
<ul><li>Lemmikmotiivid viilkatus, portikus, sammas, kaar, petiknišš, ristiga aken ja võre- ja astmikumotiiv. </li></ul><ul...
 
 
 
 
 
 
Neomodernism Eestis 1990.aastail   <ul><li>Nõutus ja heitlikkus </li></ul><ul><li>Pigem moodne kui konservatiivne arhitekt...
 
 
 
 
 
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

stiiliajalugu2

1,526

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,526
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
19
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "stiiliajalugu2"

  1. 1. Stiiliajalugu [email_address] Kirsika Kolga 3.DEK 2009
  2. 2. William Morris ja arts and crafts liikumine <ul><li>Modernismi pioneer </li></ul><ul><li>`Kõik kaasaegse kunsti vormid </li></ul><ul><li>on totaalse languse seisundis` W.Morris </li></ul><ul><li>Morris` seisukohad: </li></ul><ul><li>1. Kunsti olemus on sotsiaalne </li></ul><ul><li>2. Kunst peab olema kättesaadav kõigile, </li></ul><ul><li>mitte üksnes ühiskonna varakale eliidile </li></ul><ul><li>3. Kunstnik peab mõtlema kõigile ühiskonna </li></ul><ul><li>liikmetele ja tema objektiks peab olema kogu </li></ul><ul><li>keskkonna kujundamine </li></ul><ul><li>4. Kunst peab olema `tõene`ja ainult käsitsi </li></ul><ul><li>tehtav kunst saab seda olla. </li></ul><ul><li>” Have nothing in your house that you </li></ul><ul><li>do not know to be useful, or believe to be </li></ul><ul><li>beautiful” W.Morris </li></ul><ul><li>William Morris </li></ul>
  3. 3. <ul><li>Ühiskondlikelt vaadetelt sotsialist-utopist, kunstnikuna pidas vajalikuks protesteerida maailmas toimuva `eheda loomingulisuse`allakäigu vastu </li></ul><ul><li>Masin kehastas talle kuradit </li></ul><ul><li>Morris tegeles kõigega, mis puudutas ruumide kujundamist ja sisustust. </li></ul><ul><li>Kõik oli vaba liialdustes, just seda ausust ja moraalsust Morris oma töös taotleski. </li></ul>
  4. 4. Red House Kentis
  5. 5. William Morris. interjöör
  6. 6. William Morris
  7. 7. William Morris
  8. 8. Arts and Crafts Movement liikumise veendumus `Kogu kunsti juured ja baas peituvad käsitöös`.
  9. 9. Historitsism Eestis <ul><li>19.sajand </li></ul><ul><li>Manufaktuuride asemel vabrikud </li></ul><ul><li>Arhitektuur - mõisad , ka linnahooned </li></ul><ul><li>Mitteklassikaline </li></ul><ul><li>Eesmärgiks polnud mitte ajaloostiilide imitatsioon, vaid loovus, mis minevikuvormide taaskasutamise kaudu püüdis luua mäl u aktiveervaid visuaalseid märke. </li></ul><ul><li>` Argitektuuristiil pole sugugi üksnes väline maitsesuund ja stiiliprobleem üksnes konstruktsiooniline küsiumus-vaid sellel on südavam tagapõhi, mis seostub traditsioonilise kunstisümboolikaga. ` Ottoi Hippius </li></ul><ul><li>Esimeseks historistlikuks uus-stiiliks sai Eestis neogootika. </li></ul><ul><li>Sajandi keskpaigast alates ei püüeldud enam mitte stiili lihtsa markeerimise, vaid motiivide või kogu kavatise ajalooliselt täpse viitamise poole. </li></ul>
  10. 10. <ul><li>Sisustuse paljus ja paigutuse kaootilisus paneb ruumid mõjuma hubaste ja ebaparaadsetena. Lisaks mööblile leidus interjööris palju muudki: küllusliku draperiiga ja mõnikord vitraaziga aknaid ja vaheuksi, toataimi, seinal raamitud fotosid ja pilte, pisiskulptuure, looma- ja linnutopiseid. </li></ul><ul><li>Üha sagedamini kaeti seinu ühe või teise stiili ornamentikasr inspireeritud mustriga tapeediga. </li></ul><ul><li>levis komme kujundada maja ruume erinevas stiilis. </li></ul><ul><li>Kabinet tehti kas renessanss- või gootistiilne, söögituba renessansis, salongid rokokoos ja saalid barokis. </li></ul>Eklektiline interjöör Seli mõisas
  11. 11. Neo-chippendale stiilis mööbliga eklaktiline interjöör Saku mõisas
  12. 12. Neogootika-Tartu Ülikooli raamatukogu projekt Toomkiriku varemetesse. J.W.Krause
  13. 13. Sangaste loss
  14. 14. Jaani kirik Tallinnas
  15. 15. Kaarli kirik Tallinnas
  16. 16. Aleksander Nevski Katedraal
  17. 17. Konstruktiivne ratsionalism Ameerika Ühendriikides 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul . Šeikerite stiil <ul><li>Tõsteti esile lihtsust, tehnilist täpsust ja liialdusteta vormi, historitsistlik. </li></ul><ul><li>USA arhitektuuris kasutati mehhaniseeritud meetodeid: maja monteeriti kokku tööstuslikult toodetud valmisdetailidest. </li></ul><ul><li>Raudsõrestikkonstruktsioon. </li></ul><ul><li>Teraskarkasskonstruktsioon, mis võis kanda põhimõtteliselt ükskõik kui suurt raskust. Uus konstruktsioon võimaldas majadel kasvada kõrgusse ning luua nii suure avaga ruume, kui seda igal kon kr ee t sel juhul tarvilikuks peeti. </li></ul><ul><li>Esimene elektrilift oli Elisha Graves Otise leiutisena võetud kasutusele juba 1853.aastal New Yorgis ja esimesed kõrgkontorihooned -üle viie korruse- ehitati Philadelphiasse ja New Yorki. </li></ul><ul><li>`Me peame mõistma, et ornament on luksus, aga mitte hädavajalikkus.. Läbimõeldud vorm on ilus oma alastuses` . L.Sullivan </li></ul><ul><li>Arhitektuurse purismini – puhta, kaunistuseta vormini- jõuda ei tahetudki , käsitleti ornamentikat pigem W.Morrisele ja tulevasele Viini koolkonnale lähedaselt: ornament stiliseeriti ja selle osatähtsus viidi minimaalseks. </li></ul>
  18. 18. <ul><li>Pilvelõhkujate interjöör: kontorihoonetes ja kaubamajades jäeti konstruktsioonid ruumi poole avatuks, olid enamasti ornamenteeritud. </li></ul><ul><li>Uuelaadse mulje said ruumid tänu seni normiks peetud klassikalisest ordemõõdust loobumisel: kavandati hiii g elsuurte avadega vestibüüle, saale ja aatriume. </li></ul><ul><li>Esmaoluline polnud enam histoitsistlik vormieeskuju, vaid luua uut esteetikat. </li></ul><ul><li>Orgaaniline arhitektuur. </li></ul><ul><li>Klaasist lükanduksed, mis tagasid läbipaistvuse . </li></ul><ul><li>Mööbel peab arhitektuuriga võimalikult ühte sulanduma, orgaaniliselt sellega liituma, et saavutada lihtsust ja selgust, tuleks kasutada sirgeid jooni ja ristkülikulist vormi. </li></ul><ul><li>Puhta joonega sisustus. </li></ul><ul><li>Lihtsate geomeetriliste-kuubiliste vormidega </li></ul><ul><li>mööbel. </li></ul><ul><li>Raskepärasuse vältimiseks istmete </li></ul><ul><li>küljed ja seljatoed tavaliselt vertikaalsere </li></ul><ul><li>pulkadega võredena . </li></ul>Frank Lloyd Wright
  19. 19. Jayne Building
  20. 20. Tribune Building
  21. 21. Esimene elektrilift . Elisha Graves Otise .
  22. 22. Frank Lloyd Wright
  23. 23. Frank Lloyd Wright
  24. 24. <ul><li>Tooli põhitunnuseks on sirge, `redeliks` kujundatud leen. </li></ul><ul><li>Tooli lihtsuses peegeldub šeikerit lihtsus: nende majad ja siseruumid olid </li></ul><ul><li>kasinad, ilma mingite kaunistusteta. </li></ul><ul><li>Toolid riputati ruumitegemiseks seinale, esemed pidid olema kerged. </li></ul>
  25. 25. Juugendstiil <ul><li>Uute masinate levikule suurenes tootlikkus, tekkis uusi tööstusharusid. </li></ul><ul><li>Tootmine ergutas tarbimist, ühe uute vajaduste avastamisne. </li></ul><ul><li>Tooraine muutus eriti aktuaalseks. </li></ul><ul><li>Historitsismi domineermise lõpp ja uue kunstilaadi- juugendstiili -tekkimine. </li></ul><ul><li>Juugendi puhul ei saa kõnelda mingist ühtsest Euroopa stiilist, vaid paljudest eriilmelistest stiilivariantidest. </li></ul><ul><li>Seniste kunsti- ja arhitektuuriarusaamade uuendamise nõue. </li></ul><ul><li>Juugendstiili tähtsaim põhimõte: maja on tervik, üks organism, selles ei tohi leiduda midagi, mis arhitektuurse tervikuga orgaaniliselt ei seostuks. </li></ul><ul><li>Juugend tegi arhitektuurist valistseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. </li></ul><ul><li>Ruumide paigutus pidi kasutajale olema mugav. </li></ul><ul><li>Juugendlik plaanilahendus eelistas koonduda kontsentriliselt ühe keskse suurema ruumi ümber . </li></ul>
  26. 26. <ul><li>Loodusekultus. </li></ul><ul><li>Keerulise vormi tõttu, mis meenutas elusorganismi, kutsuti juugendit alguses `vihmaussistiiliks` </li></ul><ul><li>Juugend armastas looduslikku kivi (graniit, põllukivi, tellist). Eksponeeris seda nii sees kui ka väljas. </li></ul><ul><li>Dekoorismotiivid laenati floorast ja faunast. </li></ul><ul><li>Lemmiktaimed krüsanteem ja orhidee, ka liilad ja iirised, kallad ja tulbid, alpikannid ja võõrasemad, põllulilled ja viljad. </li></ul><ul><li>Looma- ja linnuriigi lemmikuteks olid pikakaelalised linnud – flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi. </li></ul><ul><li>Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid. </li></ul><ul><li>Rõhutati vertikaali. </li></ul><ul><li>Kõrge kaldega katus ja pisut väljavenitatud kujuga aknad. </li></ul><ul><li>Kunstide süntees. </li></ul><ul><li>Fassaadidele paigutati skulptuure, mosaiike ja sepist. </li></ul><ul><li>Rauast tugipost võis meenutada üleväänlevat taime, vars oli sambaks ja õis kapiteeliks. </li></ul><ul><li>`Vaba` planeeringu loomine. </li></ul>
  27. 27. <ul><li>Hiiglaslikke mõõtmeid aknapindu, mis lasid sisemusse uutele hügieeninõuetele vastavalt palju valgust, ja kui oli tegemist ärihoonega, lubasid tajada impostanseid kutsuvaid vitriinuaknaid. </li></ul><ul><li>Uued materjalid: fajanss, majoolika ja kahhel. </li></ul><ul><li>Kerkisid terved juugendistiilis üürimajadega linnaosad. </li></ul><ul><li>Ühtse ruumimulje vajaduse tekitas teisenendu siseplaneering, ebasümmeetrilisus, suured klaasuksed, tekitasid `voolava` ruumi illusiooni, konstruktsioonide `saledus` . </li></ul><ul><li>Tervikliku, arhitektuuriga ühtesulava saavutamiseks kasutati seinamaalingut, sisseehitatud mööblit, mosaiiki, vitraaži, kõiki ruume läbivaid materjale ja värve . </li></ul><ul><li>Armastati lakitud pinnaga puitu, kasutati ohtralt </li></ul><ul><li>Seinad kaeti mõnikord paneelistikuga kogu kõrguselt. </li></ul><ul><li>` Mööbel kujundatakse vastavalt ruumi tervikkujundusele. Igal toal on oma pea- või sõlmpunkt, millest kiirgub tema vaim ja millele on allutatud kõik ülejäänu. Vastavalt ruumi skeletile asetuvad kõik ülejäänud erinevad sisustusesemed, mis sellest hetkest alates muutuvad toa elavateks organiteks. Ka üksik mööbliese muutub nõnda ühtseks ` . H. Van de Velde </li></ul><ul><li>Mööbli kujundamisel lähtuti ruumist. </li></ul>
  28. 28. H enry Van de Velde
  29. 29. H enry Van de Velde
  30. 30. Hotel Solvay Brüsselis. Victor Horta
  31. 31. Hotel Solvay Brüsselis. Victor Horta
  32. 32.   Hotel Tassel Victor Horta
  33. 33. Hotel Tassel Victor Horta
  34. 34. Juugendi variandid <ul><li>Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne juugend </li></ul><ul><li>Dekoratiivse juugendstiili esindajad olid Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Ameerika, vähesel määral ka Inglismaa. </li></ul><ul><li>Konstruktiivne juugendstiili esindajad olid Inglismaa, Austria ja Saksamaa. </li></ul><ul><li>Kuna kogu stiili filosoofia rajaneb kordumatusele ja originaalsusele, on mõlema suuna ilmnemist võimalik vaadelda neid loonud rahvuslike koolkondade ja kunstnike kaudu. </li></ul>
  35. 35. <ul><li>Dekoratiivne juugend </li></ul><ul><li>Esimene esindaja Victor Horta </li></ul><ul><li>Orgaanilisus, lähtumine puhastets loodusvormidest, totaalsus, kunstide süntees, sise- ja välisruumi kujunduslik ühtsus, looduslike materjalide ning klaasi ja mosaiigi kasutamine . </li></ul><ul><li>Siseruumides kannavad lagesid saledad, lahti minevat punga meenutavate kapiteelidega metallsambad. </li></ul><ul><li>Olulised on trepid ja nende käsipuude ažuursed võred. </li></ul><ul><li>Mööbel oli väga voogavajooneline ja vormilt vaba. </li></ul><ul><li>Lit papillon - marketriitehnikas teostatud liblikakujuliste otstega voodi. </li></ul>
  36. 36. Victor Horta Belgia.
  37. 37. Hector Guimard . Prantsusmaa esimeseks suurmeister .
  38. 38. Hector Guimard
  39. 39. Antonio Gadid Hispaania.
  40. 40. Louis Comfort Tiffany Ameerika.
  41. 41. <ul><li>Konstruktiivne ehk geomeetriline juugend </li></ul><ul><li>Määravad on sirge joon, kuubiline vorm-ruudu, kuubi, ringi, toonitakse konstruktsiooni. </li></ul><ul><li>Interjööris peeti silmas `koguteose` ideed, kujudnus p idi läbima kõike. </li></ul><ul><li>` Sisemus avaldub välises ja vastupidi` </li></ul><ul><li>Liitumispunkte rõhutav väike ümarkuul. </li></ul>
  42. 42. Charles Rennie Mackintosh
  43. 43. Palais stoclet, söögisaalis Kolomen Moseri mööbel ja Gustav Klimti maalingud.
  44. 44. Josef Hoffmann
  45. 45. Josef Hoffmann
  46. 46. Juugendstiil Eestis <ul><li>Juugendstiil levis eestis 20.sajandi algul: koolitatud arhitektide, tellijate reisikogemuste ja ajakirjanduse-raamatute kaudu. </li></ul><ul><li>Esimeseks juugendstiili hooneks oli Neeruti mõis Virumaal, valmis 1903-1906. </li></ul><ul><li>Maja kujunduses kasutati loodusliku kivi-pae-ja krohvi maalilist vastandamist, fassaad polnud küll asümmeetriline. </li></ul><ul><li>Rahvusmütoloogilistel teemadel maalitud pannood . </li></ul><ul><li>Ruumid `pungusid` kesksest vestibüülist, tulemuseks tugevasti liigendatud, asümmeetriline hoone, millel oli terasside kaudu side ümbritseva õuega. </li></ul><ul><li>Erinevad ornamentaalsete maalingutega kaunistatud ruumid, suurejoonelised kahhelahje, värvilised vitraažaknad, võimsad puhvetkapid. </li></ul><ul><li>Kabineti mööbel tumesinine, koos erivärviliste detailidega, lastetoa oma valge, pronksitooniga, magamistoa oma pihlakamarja värvi helepunane või helepruun. </li></ul>
  47. 47. Ammenda villa
  48. 48. Ammenda villa
  49. 49. Ammenda villa
  50. 50. Taagepera mõis
  51. 51. Taagepera mõis
  52. 52. Taagepera mõis
  53. 53. Modernism Euroopas 20.sajandi algul <ul><li>Arhitektuur ja kujun d us pea v ad vastama oma aja vaimule. </li></ul><ul><li>Ehitada ja sisustada palju, kiiresti ja odavalt. </li></ul><ul><li>Kadusid keerulised vormid ja kaunistused. </li></ul><ul><li>Raudbetoonkonstuktsioon </li></ul><ul><li>Ornament puudus, hoone skeletsus esile tõstetud, akende klaaspinnad kohati hiiglaslikuks kavandatid, viilatus sa g eli lamekatuseks madaldatud, konstrukstisoon ruumi poole avatud.   </li></ul><ul><li>Ekspressiivne, hoone funktsiooni emotsionaalseslt väljendava vormi põhjendamine. </li></ul><ul><li>Moodne vorm </li></ul><ul><li>Ülistati masinakultruuri ja aktiivset.intensiivset eluhoiakut. </li></ul><ul><li>Uute materjalide kasutami st , ekspressiivset vormi, diagonaalsete ja elliptil i s t e joonte elustamist, ornamendist loobumist, masinast inspi r ee r umist, kergus, dünaamilisus. </li></ul>
  54. 54. Walter Gropius
  55. 55. Walter Gropius
  56. 56. Adolf Meyer , Walter Gropius
  57. 57. Walter Gropius
  58. 58. Modernism Hollandis. De Stijl `I neoplastitsism <ul><li>Ideeks oli kolmemõõtmelise vormi muutumine kahemõõtmeliseks plaaniks, moodustades plastilise vormi algelemendi. </li></ul><ul><li>Mitte taasluua looduse vorme ja värve, vaid ühendada need tervikuks täiusliku ühtsuse nimel. </li></ul><ul><li>Algelemendid olid sirgjoon ja kolmnurk, arhitektuuris aga kuup. </li></ul><ul><li>Põhivärvideks olid punane, kollane, sinine, ja nende vastandid – valge, must ja hall. </li></ul><ul><li>Uus arhitektuur-ruumide dekompositsioon – mahtude ja pindade lahutamisest vabadeks ühikuteks. </li></ul><ul><li>Hoo n e arhitektuurne kompositsioon sõltub maja loomulikust struktuurist, arhitektuuri ülesanne oli see struktuur esile tõsta. </li></ul><ul><li>Ruumis olevad esemed vormilt neutraalsed. </li></ul><ul><li>Materjalid siledad ja läikivad. </li></ul><ul><li>Põhi- ja vastandvärvid teevad ruumikompositsiooni nähtavaks. </li></ul>
  59. 59. <ul><li>Toolide puhul ei kasutatud ei traditsioonilisi tappe ega vormis ühtki ümarat nurka. </li></ul><ul><li>Üks element liitus teisega otsekui magneti jõul . </li></ul><ul><li>`Meie eesmärgiks tooli juures on teha iga osa väga lihtsalt, teiste sünadega valida algkuju, mis vastab funktsioonile ja materjalile, ning luau sellega võimalikult haormooniline vorm. Konstruktsioon teenib üksikosi, neid lõpptulemuses moonutamata, niiet üksik osa ei peidaks teist või oleks teisele allutatud. Nii tundub tervik seisvat tuumis vabana. Vorm on tuletatud materjalist.` Rietveld. </li></ul><ul><li>Maja lähtevormiks oli kuup, lõikuvate horistontaalsete `plaatidega` - põrandate ja katustega - ja vetrikaalsete seinapindadega. </li></ul><ul><li>Funktsionaalsus. </li></ul><ul><li>Gerrit Rietveld </li></ul>
  60. 60. Gerrit Rietveld Roodblauwe stoel – puna-sinine tool.
  61. 61. Gerrit Rietveld
  62. 62. Gerrit Rietveld Roodblauwe stoel – puna-sinine tool. Gerrit Rietveld
  63. 63. Gerrit Rietveld
  64. 64. Gerrit Rietveld
  65. 65.   Bauhaus – esimene modernse disaini kool <ul><li>`Loogem uusi käsitööliste gild, ilma klassivahedeta, mis tekitavad barjääri käsitööliste ja kunstnike vahel. Mõelgem üheskoos välja ja ehitagem tulevikuhoone, milles arhitektuur, skulptuur ja maalikunst sulavad üheks tervikuks ja mille miljonid tööliskäed kord tõstavad taevani kui uue usu kristalse sümboli..` Bruno Taut </li></ul><ul><li>Direktor arhitekt Walter Gropius. </li></ul><ul><li>Ehitist, hoonet pidasid kooli ideoloogid Taut ja Gropius kogu loova tegevuse eesmärgiks, kunstnik oli käsitöölise kõrgeim aste. </li></ul><ul><li>Kooli uus moto: `Kunst ja tehnoloogia – uus ühtsus` </li></ul><ul><li>Koolis eksisteerisid töökojad: skulptuuri-, teatri-, klaasi-, fotograafia-, metalli-, puidu-, keraamika-, tüpograafia, reklaami- ja näitusekujunduse-, seinamaali- ja kudumistöökoda; tööd juhendasid kunstnikud-kujundajad kui ka käsitöölised. </li></ul><ul><li>1933. aastal kool suleti. </li></ul>
  66. 66. <ul><li>`Metallmööbel on moodsa ruumi osa. Ta on stiilitu, sest ei pea väljendama mingit mud vormi kui funtsioonist ja selleks vajaminevast konstruktsioonist lähtuvat.. Mööbel peab olema ruumi otsekui joonistatud, ei tohi segada liikumist ega pilgu kulgu ruumis. Mugava tugitooli pehme raskus on korvatav vähese kangaspinna ja kerge kaarja metallkonstruktsiooniga. Kelgusarnane siluett annab mööblile dünaamilisuse.` Breuer </li></ul>Marcel Breuer
  67. 67. Marcel Breuer
  68. 68. Marcel Breuer
  69. 69. Bauhaus ` i uus hoone Dessaus. Walter Gropius
  70. 70. Mies van der Rohe
  71. 71. Mies van der Rohe
  72. 72. Mies van der Rohe
  73. 73. Modernism, funtsionalism ja Le Corbusier <ul><li>`Funktsionalism on selline arhitektuuri põhimõte, mille kohaselt ehitise vorm tuleneb tema funktsioonist; funktsionalism on arhitektuurse modernismi skemaatiline ja tehnoloogiline aspect, mille lai teoreetiline põhi sisaldab ka filosoofilisi, poliitilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, stilistilisi ja sümboolseid probleeme.` </li></ul><ul><li>Vastand traditsionalsimile ja seda kehtestavale klassikalistele arhitektuuristiilidele. </li></ul><ul><li>Uus esteetika seoti oma ajastuga, mitte enam minevikuga. </li></ul><ul><li>Uus arhitektuur pidi oma tehnoloogilistes ja esteetilistes lahendustes olema odav ja aegasäästev, tervislikult valguküllane ja liigsetest asjadest ahistamata. </li></ul><ul><li>Meisterlikku, korrektset ja suurejooneline mahtude ja valguse mäng. </li></ul>
  74. 74. Le Corbusier
  75. 75. Le Corbusier
  76. 76. Le Corbusier
  77. 77. Le Corbusier
  78. 78. Le Corbusier, Pierre Jeanneret ja Charlotte Perriand.
  79. 79. Le Corbusier, Pierre Jeanneret ja Charlotte Perriand.
  80. 80. Le Corbusier
  81. 82. Traditsionalism ja modernism Skandinaavias 1920.-1930.aastail <ul><li>Linnakeskkonna moderniseeminine. </li></ul><ul><li>Ese kujundatud otstarbekalt kui ka kaunilt. </li></ul><ul><li>Etnograafilise mööbli interpretatsioon: viimistlemata piut, parkimata nahk ja loodulike värvidega värvitud tekstiili kasutamine. </li></ul><ul><li>Kõikjale sobiv, praktiline sisustus. </li></ul><ul><li>Rahvuslik-traditsiooniline vorm . </li></ul><ul><li>`Mööbel, see on `arhitektuurne aksessuaar``. Aalto . </li></ul><ul><li>Mööbel meeldida ka silmale, kaunistada, olla ruumi osaks . </li></ul><ul><li>Inimkeha jaoks on hea olla kontakstis vaid orgaanilise, loodusliku materjaliga. </li></ul><ul><li>Toolid-kerged ja ergonoomilised, olemuselt pehmena mõjuvad, kasutatud oli vineeri. </li></ul><ul><li>Ülestikku paigutatav – iste ja leen olid üks, painutatud vineerist tervik. </li></ul>
  82. 83. Kaare Klint Taani.
  83. 84. Kaare Klint
  84. 86. Poul Henningsen Taani.
  85. 87. Poul Henningsen
  86. 88. Alvar Aalto Soome.
  87. 89. A. Aalto
  88. 90. Aalto
  89. 91. Aalto
  90. 92. Funktsionalism Eestis 1920.-1930. aastail <ul><li>Kriisidega toimuv tööstuse areng, linnastumine, põllumajanduse kapitaliseerumise algus. </li></ul><ul><li>Moodsat vormi on vaja kasutada selleks, et deklareerida oma kaasaegset eluhoiakut. </li></ul><ul><li>Eristuda taheti nii maisetust sakslusest` kui ka `lamedast peeterburglusest`. </li></ul><ul><li>Jalgvärav kui ka keldriaken kaunistatud ornamentaalse sepisõrega. </li></ul><ul><li>Hoone kuju on geomeetriline ja mahtude liitmine asümmeetriline, lintakna motiiv, katuseterass. </li></ul><ul><li>Voolava tuumi põhimõte. </li></ul><ul><li>Maja sai paljude akende tõttu erinevatelt positsioonidelt läbi vaadatav. </li></ul><ul><li>Söögitoa ja köögi vahele serveerimisluugi kavandamine. </li></ul><ul><li>Eramu ühes otsas kaardub elutoa üks külg ümaraks. </li></ul>
  91. 93. <ul><li>Lihtsate geomeetriliste vormidega mööbel, materjaliks paindevineer. </li></ul><ul><li>Odav, hea maitsega mööbel. </li></ul><ul><li>`Kaunis kodu pole üksiku esteetiline eraasi, vaid kogu rahva kultuuriline eluküsimus ` . </li></ul><ul><li>Massiivne ja üsna traditsioonilise vormiga pehme mööbel. </li></ul><ul><li>Peale funtsionaalse vormi oli suure tähelepanu all ka toodanguprotsessi innoveerimine. </li></ul>Elutoamööbel
  92. 94. Olev S iinmaa
  93. 96. Lastetoa mööbel.
  94. 97. Edgar Johan Kuusik Kaubandus-Tööstuskoda Tallinnas
  95. 99. Art deco <ul><li>Art deco lepitas traditsioonilismi ja modernismi. </li></ul><ul><li>Eklektiline-kubism, futurism, ekspressionism </li></ul><ul><li>Inspiratsiooni leiti nii eksootilisest kui ka kodumaisest etnograafilisest traditsioonist. </li></ul><ul><li>Sümmeetriaprintsiipi, vormi maalilist pingestatust ja vertikaali rõhumine. </li></ul><ul><li>Ilme dekoratiivne, sisult sümbolirikas ja materjalikasutuselt rikkalik ning luksuslik. </li></ul><ul><li>Ornamendimotiiviks roos. </li></ul><ul><li>`Ilu ilu pärast` </li></ul><ul><li>Kuubilisi-geomeetriline ja ekspressiivne vorm, mille pind on kohati või üleni kaetud geomeetrilise ornamendiga. </li></ul><ul><li>Glasuur, majoolika, marmor. </li></ul><ul><li>Mööbel, millel olid saledad, koonusjalt allapoole ahenevad jalad, nende otsas metallist vutlar. </li></ul>
  96. 100. Emile-Jacques Ruhlmann
  97. 101. Emile-Jacques Ruhlmann
  98. 102. Emile-Jacques Ruhlmann
  99. 103. Emile-Jacques Ruhlmann
  100. 104. Pierre Chareau
  101. 105. Pierre Chareau
  102. 107. Clement Rousseau
  103. 109. Jean Dunand
  104. 110. Jean Dunand
  105. 112. Sürrealism <ul><li>  </li></ul><ul><li>` Täiesti puristlik-funktsionalistlikus laasid valgete seinte, mast laeni akende ja spiraalse sisetrepiga ateljeekorter oli sisustatud kontrastselt – neobarokse mööbli, kaminate, lühtrite ja peeglitega ning katuseterassil õitsva muruga. Seinad olid värvitud siniseks `. </li></ul>Emilio Terry
  106. 113. Salvavor Dali Mae west lips
  107. 114. Salvador Dali
  108. 115.   Modernism ja art deco USA-s <ul><li>Lõplikult tuli modernism USA-sse 1930.aastatel koos Euroopast fašismi eest põgenendu arhitektide ja disaineritega : Walter Gropius, Mies van der Rohe, Marcel Breuer, Erich Mendelsohn, Frank Lloyd Wright. </li></ul><ul><li>`Paremini rüütatud asjad müüvad paremini`. </li></ul><ul><li>`Hea disain on see, mida ostetakse`. </li></ul><ul><li>Dünaamilisus, kiirus ja masinlikkus. </li></ul><ul><li>Pehme-sire vorm – voolujooneline modernism. </li></ul><ul><li>Ehtsus kõiges. </li></ul>
  109. 116. Richard Neutra
  110. 117. Richard Neutra
  111. 118. Richard Neutra
  112. 119. Raymond Loewy
  113. 120. Raymond Loewy
  114. 121. Norman Bel Geddes
  115. 123. Donald Deskey
  116. 124. Donald Deskey
  117. 125. 1930.aastate historitsismi uus laine ja totalitaarsed reziimid <ul><li>Propagandapaviljon, mille kujundustkeel toetus klassikalistele stiilidele ja mille ekspositsioonides leidus palju rahvuslikku etnograafilist materjali. </li></ul><ul><li>Esmakujunduse probleemid. </li></ul><ul><li>Traditsiooniline vorm. </li></ul><ul><li>Klassistsistlik alge. </li></ul><ul><li>Hoone, ruumi paigutatud seemed rõhusid Kolmanda riigi igavikulisusele, kasutati `igavesi`materjale – marmor, graniit, pronks, väärispuu – ja perfektset käsitöönduslikku teostust. </li></ul><ul><li>Tüüpiline oli ornamendi naasmine, vormi kasutati nii klassikalis-ajaloolisi motive kui uut natsionaalsotsialistlikku sümboolikat. </li></ul><ul><li>Fašistlik käsitlus on palju modernsem, kumab läbi tugev art deco kogemus, Stalinism on silmatorkavalt, kopeerivalt historitsistlik. </li></ul>
  118. 126. Ernst Sagebiel
  119. 127. Ernst Sagebiel
  120. 128. Paul Troost
  121. 129. Paul Troost
  122. 130. Albert Speer
  123. 131. Albert Speer
  124. 132. Neohistoritsism ja art deco Eestis <ul><li>Kasutati ajaloolisi arhitektuuristiile, tehes pigem interpreteerivalt kui kopeerivalt. </li></ul><ul><li>Stiile kasutati nii puhtalt kui ka üksteisega segatult. </li></ul><ul><li>Eelistati klassitsismi ja barokki. </li></ul><ul><li>Kasutati klassikalise arhitektuurikaanoni juurde kuulunud sümmeetrilist fassaadi, mida ilmestasid kas klassitsistlikumad või baroklikumad sambad või pilastrid, karniisid, portaalid ja dekoor. </li></ul><ul><li>Välis- ja sisekujundus omavahel tingimata ei pruukinudki ühtida. </li></ul><ul><li>Ruumikujunduses kasutati karniisiga lagesid ja tiibuksi, siia-sinna ka ornamenti. </li></ul><ul><li>Esindustraditsionalism. </li></ul><ul><li>Interjöörides käidi ajalooga märksa vabamalt ringi kui eksterjööris. </li></ul><ul><li>Historitsismi ja art deco maitsekas kokkusulatamine. </li></ul>
  125. 134. Fridrihs Skujinš . Gloria-Palace
  126. 138. `Eesti stiil` <ul><li>´Esivanemate kultuuri ergutava mõju poole` . </li></ul><ul><li>Eestilikkus ei avaldunud mitte niivõrd vormis, kuivõrd etnograafilises ornamentikas. </li></ul><ul><li>Läbivaks motiiviks oli hobusepea, päikeseratas ja tulbiõis. </li></ul><ul><li>Sini-puna-oranžides toonides võlvi- ja seinamaalingud. </li></ul><ul><li>Treitud jalgadega raamkonstruktsiooniga toolid ja pinktoolidel oli sisselõigatud nii Eesti kui üldisest etnograafilisest pärandist mustrimotiive. </li></ul><ul><li>Talumööbellik lõikeornamendi abil sai mööbel rahvusliku maigu. </li></ul><ul><li>Rahvuslik vorm ja ornament olid oluliseks lähtepunktiks, moodne käsitlus. Eseme vormi geometriseeriti ja dekoori stiliseeriti, kasutati väärismaterjale ja –tehnikaid. </li></ul><ul><li>Romantilsem ja dekoratiivsem, ühte esemesse pandi kokku rohkesti vormi kui ka dekoori, tulemusena saavutati üldilme, mida rahvakunstis kunagi ei esinenud. </li></ul>
  127. 139. Oru loss
  128. 140. Oru loss
  129. 144. Art deco Eestis <ul><li>Eesti arhitektuuri tuli art deco 1920.aastate algusega. </li></ul><ul><li>Parlamendisaali sidrunkollane lagi, ultramariinsininsed seinad, avade roostepunased posed ja mustad akna- ja ukseraamistused. </li></ul><ul><li>Heledast kasest geometriseeriva vormiga mööbel. </li></ul><ul><li>Mööbel, kaunistatud musta geomeetrilise intarsiadekooriga, mõjub esinduslikult. </li></ul><ul><li>Fassaad kaeti soliidse ja kalli mustrisse paigutatud klinkertellisega. </li></ul><ul><li>Modernsust annavad suured vitriinaknad. </li></ul><ul><li>Torukäsipuuga valgusküllane trepikoda, kandilised valgustid. </li></ul><ul><li>Lepitas konservatiivse, klassikalist kujunduskäsitlust hindava ja modernsemat laadi suuna. </li></ul><ul><li>Palju kasutati seinamaali, vitraaži ja skulptuuri. </li></ul><ul><li>Maaliti ornamendibordüüre kui ka terveid seinu katvaid pannoosid. </li></ul><ul><li>Intensiivne värv. </li></ul><ul><li>Valgustiteks kasutati modernse `vürtsina` valgeid modernistlikke keralampe või `ajaloolisi`kristalllühtreid. </li></ul>
  130. 146. Jaan Siirak
  131. 150. Stalinistlik historitsism Eestis <ul><li>Klassikalised striilid sobisid hästi, võimaldas hoonetel ja kujunduses kasutada sümboleid. </li></ul><ul><li>`Eesti NSV linnad peavad varemeist kerkima kaunimana, kui nad olid varem… Tuleb teha tõsist tööd nõukogude eesti rahvuspärase ehitusstiili ning arhitektuuri loomiseks`. </li></ul><ul><li>Laealuse friisi alla seinale oli paigutatud 16 stukkreljeefi. </li></ul><ul><li>Stiililt tuli interjöör barokiseguselt ampiirne, saalid kõrged, palju kunstmarmoriga kaetud ümarsambaid, stukist laerosette, karniise ja ukseraamistusi, massiivseid tiibuksi, ümarkaarseid kõrgeid aknaid ja mosaiikparkett. </li></ul><ul><li>Sisearhitektuursest lahendust toetasid maalitud seinapannood, maali-, reljeef- ja tekstikartušid, võimsad metallist laelühtrid, ampiirliku ja rahvusliku ornamendiga dekoreeritud mööbel, ning ekspossitsioonistendid. </li></ul><ul><li>`Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik`. </li></ul>
  132. 156. Modernism USA-s pärast II maailmasõda <ul><li>Internatsionaalne stiil. </li></ul><ul><li>Ehitada palju, kiiresti ja odavalt. </li></ul><ul><li>Voolava ruumi põhimõte, milles köögi ja eluruumide vaheline piirav sein puudub. </li></ul><ul><li>Suhe loodusega. </li></ul><ul><li>Maja konstruktiivne skelett nähtav nii seest kui väljast. </li></ul><ul><li>Uued sümbolid metall ja klaas. </li></ul><ul><li>Voolujooneline modernism – ratsionaalsus ja ekspressionistlikkus. </li></ul><ul><li>Lennujaamad on betoon- ja klaashooned, puändiks katus. </li></ul><ul><li>`Kujundust võib nimetada orgaaniliseks, kui valitseb harmooniline kooskõla eseme üksikute struktuurielementide, materjali ja eesmärgi vahel`. </li></ul><ul><li>Mööblisdisainis uudsed sünteetilised materjalid. </li></ul><ul><li>Hakati lähtuma eseme kasutajast ja tema mugavusest. </li></ul><ul><li>Uue mööbli käsitlus kujunes pehmeks ja voolujooneliseks, puudusid sirgjooned ja teravnurgad. </li></ul>
  133. 157. Eero Saarinen
  134. 158. Eero Saarinen
  135. 159. Eero Saarinen
  136. 160. Charles ja Ray Eames
  137. 161. Charles ja Ray Eames
  138. 164. Modernism Euroopas pärast II maailmasõda <ul><li>Modernism Euroopas pärast II maailmasõda </li></ul><ul><li>`Kunst ja arhitektuur määratlevad meie ajastu tegeliku seisundi, on tegusaks moraalseks jüuks, mis räägib meist tulevastele põlvedele, kui kaob hirm tsivilisatsiooni huku ees`. </li></ul><ul><li>Uus, vabaplaneeringuline `kiirlinn`. </li></ul><ul><li>Veendumus, et arhitektuur suudab lahendada ka sotsiaalseid probleeme. </li></ul><ul><li>Disaineri elukutse senisest suurem sotsiaalne väärtustamine. </li></ul><ul><li>Ergonoomiks, antropomeetria ja psühholoogia – inimese füüsise ja tajuga seotud distsipliini. </li></ul><ul><li>Kujundaja koostöö tehnoloogide, inseneridega. </li></ul><ul><li>Teadus ja tehnoloogia mõjutas kujundust kunstide areng, ehk visuaalne maailm, mida lõid vabad kunstid. </li></ul><ul><li>Kapitalistliku tootmise loogikast tulevevat uuenemissuund põhjustas kujundussuundade kiire vaheldumise. </li></ul>
  139. 165. Le Corbusier Unite d`Habitation Marseille
  140. 166. Unite d`Habitation
  141. 167. Käte Gläser
  142. 169. Hans Gugelot
  143. 170. Hans Gugelot
  144. 171. Itaalia modernism pärast II maailmasõda <ul><li>Sotsiaalne ehitamine. </li></ul><ul><li>Funktsionalism, ratsionalism. </li></ul><ul><li>Orgaaniline ja spontaanne arhitektuur </li></ul><ul><li>Mööbel moodne, kergelt teisaldatav, ruumi säästev ja heamaitseline. </li></ul><ul><li>Kujundusel on toote müümisel oma osa. </li></ul><ul><li>Esemekujundus kaks suunda– geomeetriline, milles vorm lihtne ja orgaaniline suund, milles peegeldus huvi kõikvõimalike elusvormide esteetika vastu. </li></ul><ul><li>Teine suund sürrealism, uute vormide ning nende realiseerimise võimaluste ja vahendite suhe. </li></ul><ul><li>Individuaalne disain. </li></ul><ul><li>Polstermööbel, sektsioonmööbel </li></ul><ul><li>Mööblist sai sein, mida kujundasid riiulid, kapid ja neis olevad asjad. </li></ul><ul><li>Interjööriks abstraktne maalikunst, graafika, aknatekstiil, põrandavaip. </li></ul><ul><li>Valgustitest eriti populaarne kõrged põrandalambid. </li></ul><ul><li>Ruumide üldmulje jäi kokkuvõttes modernistlikult valgeks ja tühjaks. </li></ul>
  145. 173. Adalberto Libera
  146. 174. Marco Zanuso
  147. 175. Marco Zanuso
  148. 176. Franco Albini
  149. 177. Franco Albini
  150. 178. Franco Albini
  151. 179. Popstiil <ul><li>Interjöör avar, valge ja tühi, plastmööbel kui ka elava looduse nurk. </li></ul><ul><li>Esemete visuaalne külg produkatiivne ja väga värviline. </li></ul><ul><li>Materjali ja vormi plastilisus, kombineeritavus ja teatud `kosmoslik` steriilsus. </li></ul><ul><li>Üks ruum läks sujuvalt üle teiseks ja sisustus oli ühtlasi ruumi liigendaja ja organiseerija. </li></ul><ul><li>Madal pehme mööbel. </li></ul><ul><li>Mööbel papist, lainepapist – kerge, soe, pehme ja nurkadeta. </li></ul>
  152. 180. Joe Cesare Colombo
  153. 181. Joe Cesare Colombo
  154. 182. Joe Cesare Colombo
  155. 183. Gaetano Pesce
  156. 184. Gaetano Pesce
  157. 185. Gaetano Pesce
  158. 186. Allen Jones
  159. 187. Skandinaavia modernism pärast II maailmasõda <ul><li>Looduslähedus – naturaalsete materjalide kasutamine, napp ratsionaalne vorm ja vaoshoitud värvigamma. </li></ul><ul><li>Üldistused, fiktsioon. </li></ul><ul><li>Hea käsitöö, lihtsad ja kvaliteetsed materjalid. </li></ul><ul><li>Toolid pehmed, teravnurgad poleeritud ümaramaks, toolipõhjad enamasti punutud. </li></ul><ul><li>Vorm polnud liiga moodne, ergonoomika väga hea, materjaliks soojatunnet sisaldav ehtne puu. </li></ul><ul><li>Uued materjalid ja nende vormivõimalused. </li></ul><ul><li>Paindlik, mitte geomeetriline plaan, loodusega otsese seose taotlemine. </li></ul><ul><li>Pisut futu, klaarid lõiked, värv. </li></ul>
  160. 188. Hans Wegner
  161. 189. Hans Wegner
  162. 190. Hans Wegner
  163. 191. Werner Panton
  164. 192. Werner Panton
  165. 193. Arne Jacobsen
  166. 194. Arne Jacobsen
  167. 195. Poul Kjaerholm
  168. 196. Postmodernismi tulek <ul><li>Futuristlik optimism ja skeptilisus. </li></ul><ul><li>Individuaalne ja lokaalne. </li></ul><ul><li>Arhitektuuri tsiteerimine. </li></ul><ul><li>Interjööris kajastus historitsistlik postmodernism, klassikalised sambad, portaali ja frontooni motiiv. </li></ul><ul><li>Toolid mõeldud pinutatavaks, seinale riputavaks, suurte ühiskondlike ruumide sisustamiseks, kergeks transformeerimiseks vajalikul hetkel. </li></ul><ul><li>Nn kotiga ületõmmatavad, ebatraditsiooniliselt lihtsaid, kuid tugevaid, värvilt ekspressiivseid tekstiile. </li></ul><ul><li>Ese pidi oma vormilt, materjalilt kui värvilt silmatorkav. </li></ul><ul><li>Mustriline laminaad. </li></ul>
  169. 197. Ettore Sottsass
  170. 198. Ettore Sottsass
  171. 200. Alessandro Mendini
  172. 201. Alessandro Mendini
  173. 203. Paolo Deganello
  174. 204. Paolo Deganello
  175. 205. Modernismi tagasitulek Eestisse – rahvusvaheline, orgaaniline ja teised stiilid <ul><li>Uued materjalid: betoon, raudbetoondetailid, kuivkrohvplaadid, vineer, klaasplokk, plastmassid. </li></ul><ul><li>Stalinismi neohistoritsim jäeti ilma dekoorita. </li></ul><ul><li>Eesti orgaaniline stiil ei kujunenud aaltolikult ekspressiivseks, pigem oli vaoshoitud ja ratsionaalne, kasutas selgeid geomeetrilisi mahtusid. </li></ul><ul><li>Akendega kaetud seinapind. </li></ul><ul><li>Hoone maht selgelt kastilik võimalikult pilvelõhkujalikult kõrge. </li></ul><ul><li>Ambitsioonideta, ratsionaalne tööstuslik massiehitus ja korterite planeerimine. </li></ul><ul><li>Seinad paekivist ja mööbel nurgeline. </li></ul><ul><li>Kus oli looduslikke materjale vähe või üldse puudusid, oli ruumimulje ratsionaalsem ja külmem, kus oli kasutatud palju puitu ja rohelust, oli mulje soojem ja romantilisem. </li></ul><ul><li>Ripplagi, võrega seinapaneelid. </li></ul><ul><li>Kilpmööbel. </li></ul><ul><li>Mööbel – pulkjalad, istmete kaarjad ja nõgusad vormid. </li></ul>
  176. 211. Neerulaud
  177. 212. Modernism, popstiil ja postmodernismi tulek Eestisse 1970. aastatel <ul><li>Rahvusvaheline stiil väsis ja muutus banaalseks. </li></ul><ul><li>Paljusus ja laenalisus. </li></ul><ul><li>Viilud, sambad, kaared, sakmed, portaalid. </li></ul><ul><li>Interjöörikujunduses säilis jõulisena modernistlik liin. </li></ul><ul><li>Pisut elavdatud popstiililisus. </li></ul><ul><li>Palju klaaspindu ja valgust, voolava lükandustega ruum, seintel steriilne kahhel, ripplaed, napi vormiga mööbel. </li></ul><ul><li>Kärtsud värvitoonid ruumides, kaasaegne Eesti maalikunst, punktvalgus ja elavad taimed. </li></ul><ul><li>Mööblikujunduses massi- ja esindusdisain. </li></ul><ul><li>Taheti anda ideid tööstusele ning samas kritiseerida toodangus valitsevat igavust ja ühenäolisust, rõhutada ruumi kui inimkeskse psühholoogilise keskkonna rolli. </li></ul><ul><li>Metallkonstruktsioonid, nikeldatud detailid, geomeetrilisus. </li></ul><ul><li>Kujundusideeks stilisatsioon. </li></ul>
  178. 213. Maile Grünberg
  179. 214. Eero Aarnio
  180. 215. Eero Aarnio
  181. 219. <ul><li>Lemmikmotiivid viilkatus, portikus, sammas, kaar, petiknišš, ristiga aken ja võre- ja astmikumotiiv. </li></ul><ul><li>Materjalideks paas ja tellis. </li></ul><ul><li>Värvid muutusid erksamaks. </li></ul><ul><li>Ei järgitud printsiipe nagu sümmeetria, fassaadi tähtsustamine, avade ühtlane rütmika. </li></ul><ul><li>Eramuehitis, kus ei piiranud vormieksperimenti ametlik käsk ega keeld. </li></ul><ul><li>Aatriumimotiivi sage kasutamine, lavastuslikkud. </li></ul><ul><li>Atraktiivne värv ja valgus, vitraaž. </li></ul><ul><li>Puust profileeritiud raamistuses seinapaneelid ja lillepostamendid. </li></ul><ul><li>Mööbli roll ruumis kasvas. </li></ul><ul><li>Esemete atraktiivsuse selgelt välja toomine. </li></ul><ul><li>Ajaloolise vormi tsiteerimine ja interpreteerimine. </li></ul><ul><li>Eset käsitleti efektse kunstiesemesena, funtsioon ei olnud põhiprobleem. </li></ul>Postmodernism Eestis 1980.aastail
  182. 226. Neomodernism Eestis 1990.aastail <ul><li>Nõutus ja heitlikkus </li></ul><ul><li>Pigem moodne kui konservatiivne arhitektuur ja kujundus. </li></ul><ul><li>Dekoratiivne esteetika. </li></ul><ul><li>Deomineerus historitsistlik postmodernism oma sammaste, viilude, tornide ja ärklitega. </li></ul><ul><li>Ruumikujudnus vastavalt majale. </li></ul><ul><li>Tugevad värvid ja efektsed vormid. </li></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×