Uuno Vallner Riigi infoüsteemi koosvoime

932 views
817 views

Published on

8.12.2009 infopäev "24h avatud riik - teabe avalikustamine internetis".
Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames.

Published in: Technology, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
932
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
5
Actions
Shares
0
Downloads
11
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Uuno Vallner Riigi infoüsteemi koosvoime

  1. 1. Veebid (saidid): nõuded, koosvõime, kasutatavus, käideldavus ja selle hindamine Infopäev 24h avatud riik 8. detsember 2009 Viru Konverentsikeskus Uuno Vallner, RISO
  2. 2. Mis on mis? <ul><li>Sait=veebikoht: kasutajavaade institutsiooni/ürituse infosüsteemile (tihti koos toetava infrastruktuuriga) </li></ul><ul><li>Veebilehekülg=Veebileht=web page: Brauseris klikkimise järel kuvatav/väljastatav info </li></ul><ul><li>Koduleht=home page=saidi vaikimisi avatav tekst (esimene lehekülg, ka esimese lehekülje URL) </li></ul><ul><li>Sait kui andmekogu AvTS mõttes </li></ul><ul><li>Veeb: ülemaailmne saitide võrgustik Internetis </li></ul><ul><li>Eestis mõnikord veebileht=elektroonne ajaleht= online newspaper </li></ul>
  3. 3. Nõuded saidile? <ul><li>Käideldavus=accessibility: Web Content Accessibility Guidelines (WSAG), tasemed A, AA, AAA </li></ul><ul><li>Kasutatavus=usability: kanalid, manageeritavus, abi, funktsionaalsus, privaatsus, ... </li></ul><ul><li>Kasutaja rahulolu jälgimine: tagasiside,... </li></ul><ul><li>One-stop-shop (nõue kodanikuportaalile) </li></ul><ul><li>Kasutajakeskne disain </li></ul>
  4. 4. Vaade Eestile Euroopast
  5. 5. Euroopa: Eesti arvudes <ul><li>Eesti saidid on Euroopa silmis üsna korralikud. Kõik viis parameetrit on kõrgemad kui EU27+ keskmine </li></ul><ul><li>Kasutatavus 67% (EU27+ 64,2; min 10; max 99) </li></ul><ul><li>Rahulolu eest hoolitsemine 68% (34,8; 0; 100) </li></ul><ul><li>One-stop-Shop 85% (81,6; 0; 100) </li></ul><ul><li>Kasutajakesksus 100% (71,5; 0; 100) </li></ul>
  6. 6. Avaliku teabe seadus <ul><li>Igal asutusel peab olema sait </li></ul><ul><li>32 asja avalikustada </li></ul><ul><li>Registreerida, kooskõlastada infosüsteem RIHA </li></ul>
  7. 7. Veebibe raamistik <ul><li>Veebide raamistik versioon 0.6 (juuni 2007) </li></ul><ul><li>Põhinõuded </li></ul><ul><li>Organisatsiooniline koosvõime </li></ul><ul><li>Semantiline koosvõime </li></ul><ul><li>Tehnoloogiad </li></ul><ul><li>Nõuded </li></ul>
  8. 8. Veebimootorid <ul><li>Igaüks otsustab ise </li></ul><ul><li>Õhutatakse koostegevust, korduvkasutust </li></ul><ul><li>Õhutatakse vaba tarkvara mootoreid: Joomla (nt www.palupera.ee), Drupal ( www.hummulivv.ee )... </li></ul><ul><li>Taksonoomia kokkulepped </li></ul><ul><li>Indekseerimine, tesaurus </li></ul><ul><li>Lemmatiseerija </li></ul><ul><li>Otsing üle avaliku sektori veebide </li></ul><ul><li>Otsing üle dokumendiregistrite </li></ul>
  9. 9. Vaba veebimootori näide <ul><li>Joomla (nt www.palupera.ee) </li></ul>
  10. 10. Vaba veebimootori näide <ul><li>Drupal ( www.hummulivv.ee ) </li></ul>
  11. 11. Olulised standardid (1) <ul><li>Veebides on kohustuslik järgida Eesti standardis „EVS 8:2000. Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas” (ning selle standardi edasistes versioonides) kehtestatud reegleid ja EVS 8 rakendusjuhendit. Vastav standard ja juhend esitavad reeglid kooditabelite, klaviatuuri ja andmestiku esituse kohta. Lisaks kirjeldatakse nõuded tarkvara eestindamise ja teiste seotud teemade kohta. Seega puudutavad need reeglid peamiselt infosüsteemide arendajaid ja eestindajaid. </li></ul>
  12. 12. Olulised standardid(2) <ul><li>ISO/IEC 10646-1:2000 - Unicode v3.0 on rahvusvaheline märgistike standard, mis toetab kõigi maailma keelte kirjamärkide kodeerimist, edastamist, töötlemist ja salvestamist. Seetõttu on UTF-8 standardi rakendamine koosvõime saavutamise üheks aluseks ning Eesti avaliku sektori veebides nõutud tekstide talletamisel, esitamisel ning edastamisel. Detailsem info konkreetse standardi kohta koos täiendavate materjalidega on saadaval aadressil www.unicode.org . </li></ul>
  13. 13. Olulised standardid (3) <ul><li>Veebisisu käideldavuse standardid </li></ul><ul><li>Tagamaks veebide sisu käideldavust järgivad avaliku sektori asutused W3C konsortsiumi WAI standardeid ja juhiseid. Neist olulisim on juhend „Web Content Accessibility Guidelines“, WCAG, mille inglisekeelne spetsifikatsioon on saadaval aadressil: http:// www.w3.org/TR/WCAG10 . Eestikeelne lühendatud tõlge on aadressil: http://www.riso.ee/et/koosvoime/internet . Samal lehel on esitatud ka avaliku sektori veebilehtede käideldavuse analüüsid, mille järgi vaid 6.67% valitsusasutuste veebidest järgivad täielikult WCAG nõudeid. Sama esitab infoühiskonna arengukava avaliku sektori veebilehtedele 100% lise käideldavuse nõude . </li></ul>
  14. 14. Olulised standardid(4) <ul><li>ODF, PDF ja teised avatud dokumendiformaadid </li></ul><ul><li>Riigi IT arhitektuuri dokument on andnud selge soovituse kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides avatud dokumendiformaati &quot;ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications (OpenDocument) v1.0&quot;. Redigeerimist mittevajavate dokumentide puhul on sobiv kasutada PDF formaati. </li></ul><ul><li>Seega peavad avaliku sektori veebidest allalaaditavad failid olema esitatud avatud formaatides – näiteks ODF, PDF, PNG, SVG, või nende pakitud versioonid ZIP formaadis. Firmapõhiseid formaatide (nagu näiteks .doc, .xls, .ppt, …) kasutamist piiratakse ning võimalusel välditakse. Veebis avaldatud failid peavad olema kasutajale loetavad (ja vajadusel redigeeritavad) vabavaraliste vahenditega. </li></ul>
  15. 15. Olulised standardid(5) <ul><li>XML standardid </li></ul><ul><li>Peamised veebide koosvõimega seostuvad XML standardid on järgnevad: </li></ul><ul><li>XSL (Extensible StyleSheet Language) – XML dokumentide automaatseks teisendamiseks disainitud keel. Veebide koosvõime raames kasutatakse peamiselt XML dokumentide transleerimiseks HTML dokumentideks. </li></ul><ul><li>XUL (Extensible User-Interface Language) – peamiselt Mozilla brauseritele loodud graafiliste kasutajaliideste kirjeldamise keel. Vastavat keelt saab rakendada vastavate veebibrauserite funktsionaalsuse dünaamiliseks laiendamiseks. </li></ul><ul><li>http://www.riso.ee/et/koosvoime/RITA1_01.pdf . </li></ul>
  16. 16. Olulised standardid(6) <ul><li>Portaalide artiklite XML süntaks </li></ul><ul><li>Veebide sisukordade ning sisu esitamisel on soovitatav kasutada kui vähegi võimalik XML-põhiseid keeli. Nimelt, vastava info esitamine XML-keeles võimaldab tarkvarasüsteemidel infot automaatselt hankida, grupeerida, filtreerida ja kasutajale sobivaid osi ning komplekte HTML-keelde teisendatuna lugemiseks anda. Eesti.ee teabeportaali raames on realiseeritud pilootprojekt, mis järgib seda ideoloogiat. Seepärast on soovitatav lähtuda koosvõime saavutamisel eesti.ee kogemusest. </li></ul>
  17. 17. Nõuded esitlusele <ul><li>Veebis publitseeritud failid peavad olema kasutajale loetavad (ja vajadusel redigeeritavad) vabavaraliste vahenditega. Lubatavad formaadid – näiteks ODF, PDF, PNG, SVG, RTF, või nende pakitud versioonid ZIP formaadis. Firmapõhiseid formaate (nagu näiteks .doc, .xls, .ppt, …) kasutamist välditakse. </li></ul><ul><li>K ohustuslik teabe RSS publitseerimine </li></ul><ul><li>Teemaportaalidel Wiki funktsionaalsus </li></ul><ul><li>Teemaportaalid foorumi funktsionaalsusega </li></ul><ul><li>Teemaportaalid küsitluse funktsionaalsusega </li></ul><ul><li>Põhitegevuse struktuuriüksustel on blogi </li></ul>
  18. 18. Tänan kaasa mõtlemast RISO [email_address]

×