Your SlideShare is downloading. ×
MäLu Liigid
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Saving this for later?

Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime - even offline.

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

MäLu Liigid

1,534
views

Published on

mälu

mälu

Published in: Health & Medicine

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,534
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Mälu liigid Rain, Vahur, Henry, Eric
  • 2. Mälu liigid
  • 3. Sensoorne mälu
    • Sensoorset mälu – meeleelunditest tulev
    • info salvestatakse siia automaatselt, kus
    • see vähem kui sekundi jooksul
    • sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise
    • salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab
    • unustamine kohe pärast info vastuvõtmist.
    • Info kantakse sensoorsest mälust
    • primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või
    • mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise
    • ülekande kohta pole seni kuigi palju
    • andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige
    • lastele, kes veel rääkida ei oska.
  • 4. Primaarne mälu
    • Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb informatsiooni pidevalt, on primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu.
  • 5. Sekundaarne mälu
    • Sekundaarset e hk pikaajalist) mälu
    • – kus materjal säilib kaua
    • (aastakümneid). Selle mälu maht on
    • suur, ent info kättesaamine on
    • aeglasem kui primaarse mälu puhul
    • (suure hulga materjali seast
    • otsmine võtab kaua aega).
    • Unustamine sekundaarses mälus toimub
    • interferentsi tõttu.
  • 6. Püsimälu liigid
    • Protsenduuriline mälu
    • Semantiline mälu
    • Episoodiline mälu
  • 7. Protseduuriline mälu
    • Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks.
    • Protseduurilise mäluga on seotud oskused , nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine, käe suudlemine jne.
    • Nagu definitsioon ütleb, puudutab protseduurine mälu rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega . Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt .
  • 8. Semantiline mälu
    • Semantiline mälu on mälu , mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta.
    • Semantilisel teabel on tõeväärtus - kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks - tiiger on kiskja , raha on maksevahend , saabas on jalanõu .
    • Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest:
    • automaatne - kas talvel on külm?
    • arutlev - kas modellid teenivad palju raha?
  • 9. Episoodiline mälu
    • Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine . Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga .
    • Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse - üleeile kell 12.30 oli isikul koosolek; üleeile kell lõuna paiku isik kukkus ja murdis jalaluu jne.
  • 10. Kokkuvõte
  • 11. Info liikumine mälus
  • 12. Mälu häired
    •  vaegmälu
    •  liigmälu
    •  amneesia
    •  hüsteeriline amneesia
    •  afektiivne mälulünk
    •  joobe-mälulünk
  • 13. Liig- ja vaegmälu
    •     Liigmälu – (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist.
    •     Vaegmälu – (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos.
  • 14. Amneesia
    • Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse:
    •     Anterograadne amneesia – (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut.
    • Retrograadne amneesia – (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust.
  • 15. Hüsteeriline amneesia
    • H arva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks – st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info.
  • 16. Afektiivne mälulünk
    •   T ugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad.
  • 17. Joobe-mälulünk
    •    M õni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis.
  • 18. Tänan vaatamast, kuulamast ja lugemast!!