Riigieelarve täitmine - jaanuar 2014

2,080 views
2,029 views

Published on

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,080
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
7
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Riigieelarve täitmine - jaanuar 2014

  1. 1. Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, jaanuar 2014 Rahandusministeerium 26.02.2014
  2. 2. Lühikokkuvõte • 2013. aasta neljandas kvartalis jäi Eesti SKP aastatagusele tasemele ja 2013. aasta majanduskasvuks kujunes 0,7%; – Kindlustunne halveneb ehituses, kuid püsib kõigis muudes valdkondades enam-vähem stabiilsena ning on tarbijatel kergel tõusutrendil. • 2014. aasta esimese kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 692 mln eurot ehk 8,6% plaanitust. – Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 12,4% rohkem. – Maksulaekumised kasvasid 9,1% võrra 641 mln euroni – Mittemaksuliste tulude laekumine suurenes 57% ehk 81,7 mln euroni • Jaanuaris tehti riigieelarvest kulusid kokku 655 miljonit eurot ehk 8,0% plaanitust. – Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 17% rohkem. – Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 257 mln eurot, tegevuskuludeks 87 mln eurot ja investeeringuteks 31 mln eurot. • Valitsussektori eelarvepositsioon oli 2013. aasta lõpuks 78 mln euroga puudujäägis (0,42% SKPst). – Võrreldes novembri lõpuga oli puudujääk 12 mln euro võrra väiksem.
  3. 3. MAJANDUSÜLEVAADE
  4. 4. Baltikumis majandususaldus püsib, ELis kasvab majandususaldusindeks 120 110 100 90 EL27 80 Eesti Läti 70 Leedu 60 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 COM
  5. 5. IV kvartalis oli SKP aastatagusel tasemel % 24 6 % 4 16 2 8 0 0 -2 -8 -4 -16 -6 -24 SKP reaalkasv v.e.p. -8 -10 SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala) SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala) -32 -40 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eurostat
  6. 6. Tarbijakindluse kosumine jätkub 40 3 kuu keskmine 20 0 -20 Tööstus -40 Teenindus Tarbijad -60 Kaubandus Ehitus -80 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 COM
  7. 7. Hõive kasv püsib 0,8% ja palga kasv 7,2% juures % v.e.a. 3kk 30 25 20 15 10 5 0 -5 -10 -15 Palgatulu 3kk (ps) Hõive 3kk Palk 3kk -20 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 MTA
  8. 8. Palgatulu kiire kasv ületab jaemüügi kasvu % v.e.a., 3 kuu keskmine 30 20 10 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 -10 Jaemüük (nominaalne) -20 EMTA palgatulu -30 SA, MTA
  9. 9. Eraisikute laenujääk kasvab kuises võrdluses Mln € v.e.p. 3k keskmine 250 Liising 200 Tarbimislaenud Eluasemelaenud 150 100 50 0 -50 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 EP
  10. 10. 7 Elektrituru avanemise mõju taandumine alandas inflatsiooni % 6 5 4 3 2 1 0 -1 Ülejäänud Eluase (sh küte, elekter) -3 2009 2010 Alkohol ja tubakas Toit -2 Transport (sh kütus) THI 2011 2012 2013 2014
  11. 11. Aasta kokkuvõttes vähenes kaupade eksport 2%, samas tööstustoodangu eksport suurenes 4,8%. 3 kk, % 90 Kaupade eksport kokku 75 Eksport ilma min kütusteta Tööstustoodangu ekspordiindeks 60 45 30 15 0 -15 2010 05 09 2011 05 09 2012 05 09 2013 05 09
  12. 12. Tegevusalade panused majanduskasvu (pp) 15 10 5 0 -5 -10 -15 -20 2008 III 2009 III Neto-tootemaksud Val. suure osatähts. teenused Kutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus Finants- ja kindlustustegevus Veondus ja laondus Ehitus Töötlev tööstus 2010 III 2011Q1 III 2012 III 2013 Teised teenused Haldus- ja abitegevused Kinnisvaraalane tegevus Info ja side Hulgi- ja jaekaubandus… Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus Põllu-, metsamajandus ja kalapüük
  13. 13. RIIGIEELARVE TULUD
  14. 14. Jaanuaris laekus tulusid 692,4 mln (8,6% riigieelarves kavandatust). Kasv eelmise aastaga võrreldes 12,4% 800 8,0% 600 8,2% 81,7 52,0 72,3 8,6% 94,0 90,0 9,0% 8,0% 7,0% 6,0% 82,3 5,0% 400 4,0% 200 447,3 495,2 547,6 3,0% 2,0% 1,0% 0 0,0% 2012 2013 2014 maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €) mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem skaala)
  15. 15. Maksulaekumised kasvasid 9,6% võrra Eelarve 2014 (tuhat EUR) 1 kuu 2014 (tuhat EUR) 1 kuu v.e.a. Eelarve 2014 täitmine MAKSUD KOKKU 6 625 147 641 641 9,6% 9,7% KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 547 606 10,6% 10,0% Füüsilise isiku tulumaks 331 150 36 627 7,6% 11,1% Juriidilise isiku tulumaks 325 870 55 124 87,1% 16,9% 2 245 740 195 872 7,4% 8,7% 4 200 948 9,0% 22,6% 1 672 900 162 490 4,7% 9,7% Aktsiisid kokku 836 850 92 073 3,9% 11,0% Alkoholiaktsiis 225 000 31 363 10,2% 13,9% Tubakaaktsiis 175 400 24 578 8,9% 14,0% Kütuseaktsiis 402 000 32 995 -3,2% 8,2% 250 22 1,5% 9,0% 34 200 3 115 -10,7% 9,1% Hasartmängumaks 22 000 2 091 18,3% 9,5% Tollimaks 28 700 2 382 -15,5% 8,3% 1 157 737 94 035 4,5% 8,1% Töötuskindlustusmakse 177 705 15 293 -23,4% 8,6% Kogumispensionimakse 137 800 8 652 11,8% 6,3% KOV tulumaks 783 232 70 011 12,5% 8,9% 59 000 78 -18,4% 0,1% Sotsiaalmaks Raskeveokimaks Käibemaks Pakendiaktsiis Elektriaktsiis EDASIANTAVAD MAKSUD Maamaks
  16. 16. Mittemaksulisi tulusid laekus 81,7mln eurot ehk 5,9% eelarvest. Peamiselt suuremate toetuste tõttu kasvas laekumine võrreldes 2013. aastaga 57,1%.
  17. 17. RIIGIEELARVE KULUD
  18. 18. Riigieelarve kuludeks kasutati jaanuariga 8% plaanitust mln EUR Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012-2014 1,000 800 600 400 200 0 655 1 2 3 4 5 6 2014 2013 7 8 9 10 11 12 2012 • 2014. aasta esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 655 miljonit eurot ehk 17% enam kui aasta varem ning 16% enam kui 2012. aastal.
  19. 19. mln EUR Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 6,6% Tegevuskulude võrdlus kuude lõikes, 2012-2014 160 140 120 100 80 60 40 20 0 86.5 1 • • • • 2 3 4 5 2014 6 2012 7 2013 8 9 10 11 12 Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati jaanuari lõpuks kokku 86,5 mln eurot ehk 6,6% eelarvest (mullu 83,5 mln eurot). Võrreldes eelmise aastaga on tööjõu- ja majandamiskulud osaliselt suurenenud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ennetustegevuste osutamise kulude arvestamisega majandamiskulude hulka, lisaks on suurenenud ka palgakulud. Tööjõukuludeks kasutati esimese kuuga 52,5 mln eurot ehk 8,1% eelarvest Majandamiskulusid tehti aga 34,0 mln eurot ehk 5,2% plaanitust.
  20. 20. Sotsiaalkuludeks maksti jaanuariga 257 mln eurot • 2014. aasta esimese kuuga panustati suuremateks sotsiaalkuludeks 257 mln eurot ehk 16 mln eurot (6,5%) mullusest enam ning eelarvest 8,0%. 2014 vs 2013 Summa (mln EUR) Muutuse suund ja % Põhjus 6,3 Pensioniindeksi ja saajate arvu kasv 77,6 8,0 Suurenenud sotsiaalmaksu laekumine Kohustuslik kogumispensionifond 25,0 8,5 Suurem riigipoolne panus, kõrgem keskmine palk Puuetega inimeste toetused 4,9 2,6 Saajate arvu kasv Töötutoetus 0,8 2,6 Toetuse päevamäära tõus Peretoetused 8,4 4,0 Saajate arvu suurenemine Vanemahüvitis 13,4 3,1 Töötasu alammäära tõus Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 6,2 22 Riiklikud pensionikulud 121 Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks Tööhõive kasv
  21. 21. mln EUR Peamised sotsiaalkulud (1. kuu) I Periood: 2009-2014. a jaanuar 140 120 100 80 60 40 20 0 Ravikindlustus 2009 Pensionikulu 2010 Peretoetused 2011 2012 2013 Vanemahüvitis 2014 Jaanuar (mln eur) Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste igakuulised toetused Plaanitust 77,6 121 8,4 13,4 8,7% 8% 8,1% 7,8% 4,9 8,2% Puuetega inimeste toetused
  22. 22. mln EUR Peamised sotsiaalkulud (1. kuu) II Periood: 2009-2014. a jaanuar 30 25 20 15 10 5 0 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 2009 2010 Töötutoetus 2011 2012 II sammas 2013 Jaanuar (mln eur) 2014 Plaanitust Erijuhtude sotsiaalmaks 6,2 7,3% Töötutoetus 0,8 7,9% II sammas 25 6,5%
  23. 23. Mln EUR Investeeringuteks kasutati 31 mln eurot 80 60 40 20 0 79 8% 5% 31 67 61 53 41 6% 22 43 40 39 9% 11% 11% 6% 6% 6% 11% 10% 95 78 75 3% 16% 14% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95 2014 31 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 % kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14% % kogumahust 2014 5% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%  Jaanuaris suunati investeeringutesse 31 mln eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 5 mln eurot ning andsid investeeringutoetusi 26 mln eurot.  Kasutatud on 5% eelarvest. Madalam täitmine aasta esimestel kuudel on ootuspärane. Aasta alguses toimub riigihangete ettevalmistamine ning väljamakseid tehakse enam aasta teises pooles. Mahukate ehitusinvesteeringutega alustatakse teisest kvartalist kui algab ehitushooaeg. Näiteks teede-ehitus ja hooldus.  Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on investeeritud kaks protsendipunkti suuremas mahus, kuid aasta lõikes kasvu ette näha ei ole. 2014. aastaks planeeritud investeeringute üldmaht väheneb 10% peamiselt struktuurivahenditest tehtud investeeringute arvel.
  24. 24. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 8,5% aastaks planeeritust • Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti jaanuari lõpu seisuga välja 8,5 protsenti plaanitust ehk 76,5 miljonit eurot. Seda on 34,3 miljolit eurot rohkem kui aasta varem, mis peamiselt tuleneb MAKi (kasv 23,4 miloni eurot) ja struktuuritoetuste (kasv 6,8 miljoni eurot) väljamaksete arvelt. • Struktuuritoetusi maksti aasta esimese kuuga välja 29,8 miljonit eurot ehk 5,9% plaanitust (2013. aastal 23,0 mln eurot). • Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 42,8 miljonit eurot ehk 33,6% planeeritust (2013. aastal 18,5 miljonit eurot). Võib prognoosida eelarve ületäitmist. • Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) plaanitud vahendite tagasihoidlik kasutamine (0,2%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot). • Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 0,5 miljonit eurot ehk 2,9% planeeritust. Tagasihoidlikku kasutamist võib selgitada alles sõlmimisel olevate lepingutega. • Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 0,4 miljonit eurot, ehk 10,6% planeeritust. • Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 0,6 miljonit eurot, ehk 4,7% planneritust.
  25. 25. 700 600 35% 0.3 591.7 30% Mln EUR 500 25% 400 20% 300 15% 0.1 200 0.1 100 0.1 138.5 112.4 42.8 29.8 0 Struktuuritoetused 10% Maaelu/ kalandus riigieelarve (mln; vasak skaala) NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal. 0.0 0.2 36.1 0.0 2.8 Euroopa Muu Põllumajanduse välistoetus Tagatisfond kasutamine kokku (mln; vasak skaala) 16.2 5% 0.5 Norra ja EMP 4.2 0.4 0% Šveitsi kasutamine kokku (%; parem skaala) Hundreds Suhteliselt enam kasutati jaanuaris maaelu ja kalanduse välistoetusi (2014. aasta riigieelarve täitmine)
  26. 26. Välistoetuste väljamaksed olid jaanuaris suhteliselt suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas (2014. aasta riigieelarve täitmine) 300 20 17.2 18 250 16 14 Mln EUR 200 12 9.8 150 10 6.7 8 5.9 100 3.2 50 0 148.8 4.8 HTM 5.0 3.8 157.0 KKM riigieelarve (mln; vasak skaala) 250.9 PÕM 200.1 11.9 44.5 66.2 2.5 19.4 1.9 2 1.3 12.3 0.6 0 SiM SiM SOM ülejäänud (regionaal) (julgeolek) kokku* kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala) * Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal. MKM 4 3.0 43.1 10.5 6
  27. 27. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 96% 99% 88% 77% 100% 100% 82% 77% 63% 60% 61% 59% 10% 9% Struktuuritoetused (ERF, ESF, ÜF) Fondi maht MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Heakskiidetud projektid Väljamaksed Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö Väljamaksed 2012.a. lõpus • Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,32 mld eurot ehk 78,9% kogu mahust (4,2 mld). • sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,64 mld eurot ehk 77,5% • sh põllumajandustoetusi 0,69 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 85,0%. • Uue perioodi ehk 2014-2020 programmperioodi vahenditest väljamakseid ei ole tehtud.
  28. 28. RESERVID, EELARVEPOSITSIOON
  29. 29. Riigikassa likviidsete varade maht kasvas jaanuaris 4,5% 1,600 10.0% 1,400 8.0% mln EUR 1,200 6.0% 1,000 4.5% 800 2.0% 600 400 1,118 1,055 361 361 2013 lõpp 0 2014 Jaanuar Stabiliseerimisreserv • 0.0% -2.0% 200 • 4.0% Kassareserv -4.0% kogureservi muutus (%) 2014. aasta jaanuari lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,48 mld eurot. Sellest kassareservis oli 1,11 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36 miljardit eurot. Võrreldes 2013. aasta lõpuga kasvas likviidsete varade kogumaht 63 mln eurot ehk 4,5%.

×