Your SlideShare is downloading. ×
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Riigieelarve täitmine 2012 (märts)
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Riigieelarve täitmine 2012 (märts)

2,072

Published on

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
2,072
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Majanduse ülevaade jariigieelarve täitmine,I kvartal 2012Rahandusministeerium10.05.2012
  • 2. MAJANDUSARENGUD
  • 3. Märtsis kindlustunne EL’s nõrgenes
  • 4. Nafta hind
  • 5. Kindlustunne Eestis 50 130 40 120 30 110 20 100 10 90 0 80 -10 70-20 60-30 50-40 40-50 30-60 20-70 10-80 0 01 07 01 07 01 07 01 07 01 07 01 07 01 07 01 07 01 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.) *Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja
  • 6. Majandusarengu indikaatorid%, v.e.a.60 12050 10040 8030 6020 4010 20 0 0-10 -20-20 -40-30 -60-40 -80 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks Ehitusmahuindeks Kaupade eksport Sõidukite esm.registreerimine (p.sk.)
  • 7. Töötleva tööstuse toodangu kasvuaeglustumine jätkus% 2005=100 45 140 40 35 120 30 25 20 100 15 10 80 5 0 -5 60-10 -15 40-20-25 20-30-35-40 0 200505 09200605 09200705 09 200805 09200905 09 2010 05 09 2011 05 09 2012 Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korr.mahuindeks, v.e.p. Tööpäevade arvuga korr. mahuindeks, v.e.a. TREND (p.sk.)
  • 8. Märtsi kiire hinnatõusu taga oli tubakatoodetekallinemine uute aktsiisimäärade tõttu ning naftajätkuv kallinemine %€ %€ EP
  • 9. Kaupade ekspordi kasv kiirenes veebruaris16%ni, kasvu toetas mineraalsete kütustesuurenenud eksport
  • 10. Jooksevkonto defitsiit süvenes veebruaristugeva kaupade ja teenuste impordi tõttu
  • 11. Riigieelarve täitmine• Märtsis laekus riigieelarvesse tulusid 357,1 mln eurot ehk 5,7% eelarvest. Kolme kuuga kokku on laekunud 1,5 mld eurot ehk 24,4% planeeritust  Eelmise aasta kolme kuuga võrreldes laekus tulusid 1,3 mln eurot ehk 0,1% vähem. Märtsis oli kulude maht 412,7 mln eurot ehk 6,1% eelarvest. Kolme kuuga kokku on kulusid tehtud 1,52 mld eurot ehk 22,5% planeeritust  Eelmise aasta kolme kuuga võrreldes oli kulude maht 14 mln eurot ehk 0,9% rohkem
  • 12. RIIGIEELARVE TULUD
  • 13. Riigieelarve tulusid on laekunud 24,4%• Maksutulusid laekus eelarvesse 1 062,3 miljonit eurot ehk 22,8% kavandatust. – Võrreldes 2011. aasta kolme esimese kuuga laekus maksutulusid 109,3 miljonit eurot ehk 11,5% rohkem.• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 459,5 miljonit eurot ehk 29,6% planeeritust. – Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus mittemaksulisi tulusid 110,5 miljonit eurot ehk 19,4% vähem.
  • 14. I kvartali laekumised jäävad eelmiseleaastale alla väiksemate välistoetuste tõttu Riigieelarves planeeritu täitmine (%) 50 45 40 35 30 25 45,9 44,2 20 39,2 34,1 32,5 15 29,6 29,9 23,6 25,5 25,8 26,4 26,9 22,4 26,6 10 19,7 5 7,4 8,1 5,8 0 KOKKU Kaupade ja Toetused M at. ja immat. Tulu varadelt M uud tulud teenuste müük varade müük 2010 2011 2012Võrreldes 2011. aasta kolme esimese kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 110,5mln eurot vähem: • Välistoetusi 108,4 mln eurot vähem, sh heitmekvootide müügitulu 92,6 mln eurot vähem; • Riigilõive laekus 2,2 mln eurot rohkem; • Varadelt saadavaid tulusid laekus 2,4 mln eurot vähem, sh keskkonnatasusid 1,3 mln eurot rohkem; • Muid tulusid 2,2 mln eurot vähem, st saastetasusid 0,3 mln eurot enam.
  • 15. Märtsi laekumised on tagasihoidlikud välistoetuste tõttuMittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010‑2012 400 365,3 350 300 250 200 150 67,4 100 26,8 50 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 muu 2012 toetused 2011 2010• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud välistoetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.• Märtsis laekus välistoetusi vaid 9,1 mln eurot, mida on võrreldes eelmise aasta märtsikuuga 139,1 mln eurot vähem.• Muid tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes veidi enam.
  • 16. RIIGIEELARVE KULUD
  • 17. Riigieelarve kulusid tehtud 22,5%800700600500400300200100 484,2 623,5 412,7 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)• Kolme kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 1,52 mld eurot, mis on 14 mln eurot ehk 0,9% enam kui eelneval aastal.
  • 18. Välisvahendite maht vähenenudRiigieelarve kulud allikate lõikes (3 kuud)1 400 120 98,41 200 1001 000 80 800 60 600 16,1 40 400 23,3 19,1 12,1 20 200 1 249,4 202,5 0,3 57,7 10,0 0 0 riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed majandustegevus tehingud kulud (mln eurot) kulud (% eelar ves planeeritust) • Kolme kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud riigitulude arvel – 1249,4 mln eurot (23,3% planeeritust). • Välisvahendite arvel on kolme kuuga väljamakseid tehtud 202,5 mln (16,1% eelarves planeeritust), mis on võrreldes 2011. aastaga 100 mln eurot vähem.Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabeliskajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendidreaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
  • 19. Välistoetuste kasutamine suurimPõllumajandusministeeriumi jaSotsiaalministeeriumi valitsemisalas 300 35 30 250 29,0 25 200 22,7 20,0 20 150 16,8 16,5 15,1 15 100 68,4 10 50 42,9 30,4 5 24,0 17,1 11,9 152,1 159,3 236,2 255,5 103,8 52,5 31,1 2,0 0,6 2,1 0 12,5 0 0,0 HTM KKM PÕM MKM SiM SOM SiM ülejäänud (regionaal) (julgeolek) kokku* riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 18).
  • 20. Välisvahendite kasutamine fondide lõikes 800 60 735,4 700 50,0 50 600 40 500 33,2 400 30 300 20,4 16,4 20 200 120,6 135,9 100,0 6,3 10 100 68,0 0,4 0,4 20,1 6,7 6,7 0,4 4,8 1,0 0,0 0,0 0,4 0 0 struktuuri- maaelu/ Euroopa muu Norra ja Šveitsi 2000-2006 vahendid kalandus Põllumajanduse välistoetus EMP ISPA ja Tagatisfond Ühtekuuluvus riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 18).
  • 21. Välisvahendite väljamaksed 19,7% aastaksplaneeritust• Kolme kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 197,4 mln eurot ehk 19,7% planeeritust (38,1 mln eurot enam võrreldes 2011. aastaga), sellest märtsis 56,8 mln eurot.• Struktuurivahendite arvel on kolme kuuga tehtud väljamakseid 120,6 mln eurot ehk 16,4% planeeritust. Väljamaksed on 27,8 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, ka eelarves planeeritu täitmine on 3,8 protsendipunkti suurem. Märtsis maksti välja 44,8 mln eurot.• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on kolme kuuga välja makstud 68 mln eurot ehk 50% planeeritust, mis on eelmise aastaga võrreldes 10,3 mln rohkem. Märtsis maksti välja 8,7 mln eurot.
  • 22. Tegevuskulude kasutamine püsib eelnevateaastate tasemel150125100 75 50 25 64,26 77,46 84,47 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)Tegevuskuludeks kasutati kolme kuuga 226,2 mln eurot (0,9% ehk 2mln rohkem kui eelneval aastal).•Personalikuludeks kasutati kolme kuuga 130,3 mln eurot ehk 22,5%eelarvest (2011. aastaga võrreldes 0,3 mln eurot ehk 0,3 % rohkem),sellest märtsis 48,5 mln eurot.•Majandamiskuludeks kasutati kolme kuuga 95,9 mln eurot e 18,1%eelarvest (2011. aastaga võrreldes 1,6 mln eurot ehk 1,7% rohkem),sellest märtsis 35,9 mln eurot.
  • 23. Investeeringud tavapärasest mahustväiksemad140120100 80 0,6 5,1 60 0,7 40 61,6 46,5 58,4 20 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)Kolme kuuga on riigieelarvest investeeringuteks ja investeeringutoetustekssuunatud 172,9 mln eurot ehk 29,4% planeeritust. See on 32,1% vähem kui 2011.aastal. Vähenemine on tingitud asjaolust, et saastekvoodi müügi tulude arvelt on2012. aastal veel väga vähe tehinguid toimunud. Märtsis suunatiinvesteeringuteks 66,7 mln eurot.Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud(kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei oleeelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajalsõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.
  • 24. Eraldiste maht on suurenenud Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)500400300200100 368,0 408,4 258,4 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) • Kolme kuuga on eraldisteks suunatud 1,1 mld eurot, mis on 5,9% (66 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. – Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku kogumispensioni fondi.
  • 25. Töötukassa tulem kasvab jätkuvalt Kuised tulemid 2010-2012 • 2012. aasta kahe kuu tekkepõhine ülejääk oli 20,25 mln eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,5 mln eurot ehk 28,6% suurem. • Käeoleva aasta kahe kuu tulud olid 44,09 miljonit eurot, mis on 6,38 miljonit eurot ehk 16,9% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. • 2012. aasta kahe kuu kulu oli 23,84 miljonit eurot, mis on 1,88 miljonit eurot ehk 8,56% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. • Võrreldes 2011. aasta veebruariga on registreeritud töötute arv vähenenud 23% võrra, kuid töötuskindlustuskulud suurenesid, sest 2011. aasta märtsis täitus osadel kindlustatutel 111-kuuline kindlustusstaaž ja nad kvalifitseerusid 360-päevasele hüvitisele. • Kulude suurenesid ka aktiivsete tööturumeetmete arvelt. Kui eelmise aastal osales veebruarikuus töötukassa kaudu erinevatel aktiivsetel tööturuteenustel 13,5%, siis tänavu oli osalejate protsent 27,1. • Tööandja maksejõuetushüvitis kasvas 2012. aasta kahel kuul võrreldes eelmise aastaga 121,1% ja kindlustushüvitis koondamise korral 19,4%. Neid kulusid mõjutavad suuremad koondamise ja maksejõuetuse juhtumid.
  • 26. Kogumispensionifondi maksete taastaminesuurendab sotsiaalkulusid• Sotsiaalkulud moodustavad 2012. aasta riigieelarvest 40,71% (2,68 mld eurot). Neist suurimad: – pensionide kulud (riiklik pension, rahvapension ja pensionilisad) 323,05 mln eurot ehk 23,78%, sh märts 103,75 mln eurot; – eraldis Haigekassale ravikindlustuseks 189,5 mln eurot ehk 24,55%, sh märts 62,78 mln eurot; – peretoetuste kulud 24,55 mln eurot ehk 24,8%, sh märts 8,3 mln eurot; – vanemahüvitise kulud 41,32 mln eurot ehk 23,75%, sh märts 13,63 mln eurot; – puuetega inimeste igakuulised toetused 13,87 mln eurot ehk 23,12%, sh märts 4,65 mln eurot; – erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks töötute ja sotsiaaltoetuste saajate eest 19,05 mln eurot ehk 24,4%, sh märts 6,3 mln eurot; – riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 31,7 mln eurot ehk 18,8%, sh märts 12,9 mln eurot; – eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks 1,63 mln eurot ehk 25,4%, sh märts 0,47 mln eurot.• Märtsis kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 212,72 mln eurot ehk 7,83% aastaks planeeritust, mis on 5,87 mln eurot ehk 2,84% rohkem võrreldes 2011. aastaga.• Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes on kasvanud ravikindluskulud 13,5 mln (7,7%), taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 19,8 mln (166,8%), riiklik pension 4,3 mln eurot (1,4%) ja vähenenud vanemahüvitis 2,3 mln (5,4%), riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 1,1 mln eurot (21,1%).
  • 27. Haigekassa 20 15 10 5 0 -5 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 -10 -15 2010 2011 2012Kahe kuuga tehti kulusid 133,3 mln eurot, mis on 16,6 mln eurot rohkem võrreldeseelmise aasta sama perioodiga.Sealhulgas kulus raviteenustele 99,5 mln, ajutise töövõimetuse hüvitisteks 15,4 mln jaravimite hüvitamiseks 15,6 mln eurot.
  • 28. Peamised sotsiaalkulud (3 kuud) I350 000 000300 000 000250 000 000200 000 000150 000 000100 000 000 50 000 000 0 Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused 2007 2008 2009 2010 2011 2012
  • 29. Peamised sotsiaalkulud (3 kuud) II45 000 00040 000 00035 000 00030 000 00025 000 00020 000 00015 000 00010 000 000 5 000 000 0 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas 2007 2008 2009 2010 2011 2012
  • 30. Kulud valitsemisalade lõikes – 3 kuud800 35 30,6700 30 27,4 25,8600 24,9 24,7 25 21,2 21,6500 20,5 20,1 19,5 20 16,7400 16,0 15300 8,4 10200 147,96 5100 24,74 1,18 124,77 56,97 40,46 44,54 126,60 100,39 49,62 36,37 671,28 10,82 0 0 Riigi- HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM kantselei kulud (mln eurot) kulud (% eelar ves planeeritust)
  • 31. Kulud valitsemisalade lõikes ilmavälisvahenditeta – 3 kuud700 35 30,8600 30 27,7 26,1 26,2 25,3 25,6500 24,2 25 21,5 21,2 20,1400 18,4 20 15,9300 13,4 15200 10100 5 19,34 1,16 96,62 56,64 9,25 44,28 83,30 33,52 146,62 48,77 658,35 10,82 24,59 0 0 Riigi- HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM kantselei kulud (mln eurot) kulud (% eelar ves planeeritust)
  • 32. Riigikassas hallatavaid likviidseidfinantsvarasid 1,2 miljardit eurot 1 600 30,5 40,0 26,0 1 400 22,6 30,0 1 200 11,0 20,0 1 000 10,0 -3,4 800 0,0 600 523,6 -16,8 -10,0 851,6 958,0 400 904,0 683,3 636,1 885,9 -20,0 -28,1 200 -30,0 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 333,0 335,4 0 -40,0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Märts lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)• 2012. aasta märtsi lõpu seisuga oli riigikassa halduses likviidseid varasid suurusjärgus 1221,3 mln eurot, mis jagunevad stabiliseerimisreserviks ja riigi kassareserviks. Kassareservis sisaldub ka klientide raha (sihtasutuste, Haigekassa, Töötukassa ja Euroopa Komisjoni poolt riigikassas hoitavad vahendid), mida märtsi lõpu seisuga oli 627,5 mln eurot.
  • 33. Valitsussektori 2012. aasta eelarvedefitsiitkevadise prognoosi kohaselt -2,58% SKPst % SKPst 2 -0,41 1 -0,63 0 -0,69 -1 -2 -1,54 -3 -1,15 -4 -5 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2008 2009 2010 2011 2012 Veebruariga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt defitsiidis 105,5 miljoni euroga ehk 0,6% SKPst* (39,5 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal). •riigieelarve defitsiidis 107,5 mln (0,64% SKPst); •kohalikud omavalitsused ülejäägis 4,6 mln (0,03% SKPst); •sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 10,7 mln (0,06% SKPst); •ülejäänud valitsussektor defitsiidis 13,3 mln (0,08% SKPst).* Prognoositav 2011. aasta SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16 mld eurot.

×