Riigieelarve täitmine 2012 (august)

Majanduse ülevaade jariigieelarve täitmine,august 2012Rahandusministeerium19.09.2012

MAJANDUSARENGUD

Eestis majandususaldusindeks oli augustis 0,6 punkti kõrgem kui juulis. Kindlustunne tõusis tarbijatel ja tööstuses, kuid langes kõigis muudes sektorites 50 130 40 120 30 110 20 100 10 90 0 80-10 70-20 60-30 50-40 40-50 30-60 20-70 10-80 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.) *Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja

Ärikonjunktuur paranes kaubanduses ja teeninduses, kuid halvenes tööstuses ja ehituses 70 60 50 40 30 20 10 0-10-20-30-40-50-60-70 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Tööstus Teenindus Kaubandus Ehitus Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad

Eesti SKP aastakasv aeglustus II kvartalis 2,2%ni. Kasvu pidurdas eksport ja tööstussektor. 55 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 -5-10 -15-20-25-30-35 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks Ehitusmahuindeks Kaupade eksport

Hindade tõusu vedas energiatoodete kallinemine – kütus, soojus, elekter % %12 610 58 46 34 22 10 0-2 -1 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon Baasinflatsioon EP

Jaemüük ületab maksustatud palgatulu kasvu%, v.e.a. 3 kuu keskmine 30 20 10 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 -10 Jaemüük (nominaalne) -20 Palgatulu (EMTA) -30 ESA, EMTA

Tööpuudus nelja aasta madalaimal tasemel tuhat %60 2440 2120 18 0 15-20 12-40 10.2 9-60 6-80 3 I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012 Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)

Juulis kiirenes kaupade ekspordi kasv osalt madala võrdlusbaasi tõttu 12%ni %907560453015 0-15 2010 05 09 2011 05 09 2012 05 Eksport kokku Eksport ilma min kütusteta

Täpsustatud andmetel oli jooksevkonto II kvartalis2%ses defitsiidis kaupade ekspordi nõrkuse tõttu. % SKPst20 1510 5 0 -5-10-15-20-25-30 2001 2003 2005 2007 2009 III 2010 III 2011 III 2012 Jooksevülekanded Tulu Teenused Kaubad Jooksevkonto bilanss

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 66,6%• Augustis laekus riigieelarvesse tulusid 470,4 mln eurot ehk 7,6% eelarvest. Kaheksa kuuga kokku on laekunud 4,1 mld eurot ehk 66,6% planeeritust  Eelmise aasta kaheksa kuuga võrreldes laekus tulusid 152,1 mln eurot ehk 16,3% rohkem.• Maksutulusid laekus eelarvesse 3 144,0 miljonit eurot ehk 67,3% kavandatust.  Võrreldes 2011. aasta kaheksa kuuga laekus maksutulusid 324,8 miljonit eurot ehk 11,5% rohkem.• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1009,4 miljonit eurot ehk 65,1% planeeritust.  Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus mittemaksulisi tulusid 156,8 miljonit eurot ehk 13,4% vähem.

Aasta alguse laekumised jäävad eelmisele aastale alla väiksemate kvooditulude ning välistoetuste tõttu Riigieelarves planeeritu täitmine (%) 120 100 80 60 112.8 40 80.1 77.9 80.8 82.3 79.6 80.8 72.5 74.2 70.8 73.3 73.0 74.4 64.0 65.1 59.4 61.7 52.7 20 0 KOKKU Kaupade ja teenuste Toetused Mat. ja immat. varade Tulu varadelt Muud tulud müük müük 2010 2011 2012Võrreldes 2011. aasta kaheksa kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 156,8 mln eurot vähem:• Toetusi 171,2 mln eurot vähem, sh heitmekvootide müügitulu 142,3 mln eurot vähem;• Muid tulusid 10,2 mln eurot vähem, sh saastetasusid 1,5 mln eurot vähem;• Varade müügitulu laekus 7,1 mln eurot vähem;• Tulusid varadelt laekus 21,1 mln eurot rohkem, sh dividenditulu 23,7 mln eurot rohkem• Riigilõive laekus 3,8 mln eurot rohkem.

Augusti laekumised olid 5,9% väiksemad kui möödunud aastal Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010-2012 400 365,3 300 214,1 200 101,7 67,4 86,6 101,2 46,3 100 26,8 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 muu 2012 toetused 2011 2010• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest, sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.• Selle aasta augusti madalam laekumine tulenes peamiselt toetustest, mida laekus 7,2 miljonit vähem võrreldes eelmise aastaga.• Tulusid varadelt laekus 3,5 miljonit eurot rohkem.• Tulusid kaupade ja teenuste müügist laekus 1 miljon eurot rohkem.

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 60,5% plaanitust Riigieelarve 2012. aasta kulud kuude kaupa800700600500400300200100 484,2 547,8 488,4 501,1 501,6 505,7 526,4 537,5 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)• Kaheksa kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 2,9% rohkem kui eelmisel aastal ehk 4,09 mld eurot.

Riigituludest kulusid tehtud 3,4 miljardit Riigieelarve kulud allikate lõikes (8 kuud)4,000 400 363.7 339.63,500 3503,000 3002,500 2502,000 2001,500 1501,000 62.6 39.5 100 36.4 500 50 3,359.4 496.0 5.8 199.1 29.9 0 0 riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed majandustegevus tehingud kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust) • Riigitulude arvelt on kaheksa kuuga kulusid tehtud – 3,36 mld eurot ehk 63% plaanitust (aasta varem 3,22 mld eurot ja 65%). • Välistoetusi on sama ajaga välja makstud 0,50 mld eurot (40% eelarves plaanitust), mis on võrreldes 2011. aastaga 0,13 mld eurot vähem. Välistoetuste finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välistoetuste finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

Valitsemisalade 8 kuu kulud2,000 90 80.51,800 801,600 67.0 67.1 65.7 70 61.21,400 59.5 55.1 56.3 60 54.4 54.4 52.51,200 47.0 501,000 40 800 25.8 30 600 20 400 389.76 200 10 71.34 186.99 3.34 335.20 123.96 113.46 329.18 172.62 176.52 96.66 1,826.36 29.25 0 0 Riigi- HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SIM (reg) SOM VÄM kantselei (julg) kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Tegevuskulusid 8 kuuga 61,5% eelarvest 200 180 160 140 120 100 80 60 40 20 64.3 77.4 84.5 89.0 90.9 98.4 92.5 85.4 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)• Tegevuskuludeks on kaheksa kuuga kasutatud 682,4 mln eurot ehk 6,2% rohkem kui mullu sama ajaga, mil täitmine oli 64,0%.• Personalikuludeks kasutati kaheksa kuuga 387,1 mln eurot ehk 67% eelarvest (mullu kasutati 8,8 mln eurot vähem ja täitmine oli 67%).• Majandamiskulusid tehti kaheksa kuuga 295,3 mln eurot (mullu 31,0 mln eurot vähem) ehk 56% eelarvest (mullune täitmine 60,0%).

Suvel on investeerimine oodatult hoogustunud200150 34,6 13,1100 0,6 5,1 5,1 7,5 7,2 0,7 124,4 50 66,7 93,1 47,2 59,0 58,2 58,0 63,8 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)•Kaheksa kuuga on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 644,3mln eurot (sh heitmekvoodi müügi tulude arvelt 73,9 mln). See on 81,7 mln ehk14,5% rohkem kui 2011. aasta samal perioodil.•Augustis investeeriti 159,1 mln eurot, millest peaaegu 70% moodustasidvälistoetustega seotud investeeringutoetused ja kvoodimüügi arvelt tehtavadinvesteeringud. Võrreldes juuliga tehti investeeringuid 52,8 mln eurot enam.•Riigieelarvelisi investeeringuid on tehtud 52,5% eelarvest. Aasta esimesespooles oli alakasutamine investeeringute ja väljamaksete edasi lükkumise tõttu.Oluliselt on kasvanud heitmekvoodi müügi tuludest finantseeritud projektidemaht. Aasta eelarvest on täidetud vaid 29,4%, ent sügisel maksete maht kasvab.Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kasinvesteeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõiksaastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarvesinvesteeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.

Välistoetusi välja makstud 47,1% aastaks plaanitust• Kaheksa kuuga on välistoetuste arvel väljamakseid tehtud 472,1 mln eurot, ehk 47,1% planeeritust (60,6 mln eurot enam võrreldes 2011. aasta sama perioodiga), sellest augusti s 55,8 mln eurot.• Struktuurivahendite arvel on välja makstud 342,6 mln eurot, ehk 46,6% planeeritust. Väljamaksed on 62,6 mln eurot suuremad kui mullu samal perioodil, ka eelarves plaanitu täitmine on 8,7 protsendipunkti suurem. Augustis maksti välja 45,6 mln eurot.• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperiood 2007-2013) on kaheksa kuuga välja makstud 103,3 mln eurot, ehk 76,0% plaanitust (eelmise aastaga võrreldes 4,7 mln rohkem). Augustis maksti välja 6,9 mln eurot. Prognoositakse 2012. aasta eelarve ületamine, peamiselt maaelu arengukava toetuste meetmete arvelt.• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi plaanitud vahendite tagasihoidlik kasutamine (4,4%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 92 miljonit eurot).• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmperioodi 2009-2014 toetuste väljamaksete tase (7,2%) on plaanipärane.• Põhiliselt toimuvad väljamaksed ajagraafiku järgselt (suurem osa väljamaksetest prognoositakse sügisperioodiks). Samal ajal on endiselt probleeme, mis avaldavad mõju projektide aja- ning rahastamiskava täitmisele.

Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamist tervikuna, on 2012. aasta kaheksa kuu lõpu seisuga kasutatud 51,8% ja projekte heakskiidetud 90,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (3,4 miljardist eurost).• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses oleme 1. augusti seisuga struktuurivahendite väljamaksete tempolt neljas kohal (40,1%), eespool on Leedu (47,1%), Portugal (42,6%) ja Soome (42,0%), meile järgneb Iirimaa (40,0%). 01.01.2012 seisuga olime kuuendal ja 01.07.2012 seisuga teisel kohal.• Maaelu arengukava 2007-2013 toetusi on 2012. aasta kaheksa kuu lõpu seisuga kasutatud 60,7% ja projekte heakskiidetud 81,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7 miljonist eurost). Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava toetusi on kasutatud 41,2% ja projekte heakskiidetud 70,8% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 miljonist eurost).

Välistoetuste väljamaksed suurimad Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas (2012. aasta riigieelarve täitmine) 300 70 60.3 60 250 57.8 55.0 52.4 50.7 50 200 45.8 42.3 40 37.4 150 108.1 108.2 30 100 79.6 80.7 20 50 38.9 31.7 10 18.0 152.1 159.3 236.2 255.5 103.8 52.5 31.1 6.9 0 12.5 0 HTM KKM PÕM MKM SiM SOM SiM (julgeolek) ülejäänud (regionaal) kokku* riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄMNB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).

Välistoetuste kasutamine fondide lõikes (2012. aasta riigieelarve täitmine) 800 100 735.4 88.0 90 700 76.0 80 73.6 600 70 500 60 46.6 400 50 342.6 40 300 30 200 135.9 20 103.3 100.0 100 7.2 4.4 10 4.4 20.1 17.7 6.7 4.8 3.6 0.5 0 0 Struktuuri- Maaelu/ Euroopa Muu Norra ja Šveitsi toetused kalandus Põllumajanduse välistoetus EMP Tagatisfond riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).

Pensionikanded paisutavad eraldiste mahtu Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)500400300200100 368,0 408,4 258,4 346,8 348,5 337,5 335,6 323,5 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) • Kaheksa kuuga on eraldisteks suunatud 2,80 mld eurot ehk 2% (63 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 56,4%. – Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku kogumispensionifondi.

Peamised sotsiaalkulud on suurenenud• 2012. aasta kaheksa kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,77 mld eurot ehk 112,3 mln eurot (6,8%) mullusest enam. Eelarvest 65,1%2012 8 kuud vs 2011 8 kuud Muutus Mln eurot Muutuse % Riiklikud pensionikulud 35,5 4,2 Ravikindlustuskulud 33,0 6,8 Kohustuslik kogumispensionifond 55,5 125 Puuetega inimeste toetused 1,9 5,4 Vanemahüvitis 7,8 6,8 Töötute erijuhtude sotsiaalmaks 4,9 32,5 Peretoetused 1,0 1,5 Töötutoetus 0,5 9,5• Augustis kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 223,8 mln eurot ehk 8,2% aastaks plaanitust. Seda on 14,8 mln eurot (7,1%) rohkem kui 2011. aastal.• .

Peamised sotsiaalkulud (8 kuud) I1,000,000,000 900,000,000 800,000,000 700,000,000 600,000,000 500,000,000 400,000,000 300,000,000 200,000,000 100,000,000 0 Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused 2009 2010 2011 2012 8 kuud (mln eur) Plaanitust August (mln eur) Ravikindlustus 518,7 67,2% 65,8 Pensionikulu 886,7 65,3% 112,2 Peretoetused 64,7 65,4% 7,8 Vanemahüvitis 107,1 61,6% 13,1 Puuetega inim. 37,3 62,1% 4,7

Peamised sotsiaalkulud (8 kuud) II120,000,000100,000,000 80,000,000 60,000,000 40,000,000 20,000,000 0 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas 2009 2010 2011 2012 8 kuud (mln eur) Plaanitust August (mln eur) Erijuhtude sotsiaalmaks 49,7 63,7% 6,0 Töötutoetus 4,3 66,5% 0,5 II sammas 99,8 59,2% 13,7

Töötukassa tulem kasvab jätkuvalt Kuised tulemid 2010-201220 8015 6010 40 5 20 0-5 0 2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12• 2012. aasta seitsme kuu ülejääk oli 73,05 mln eurot (58,8% eelarvest) ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,47 mln eurot (1,97%) väiksem.• Seitsme kuu tulud olid 150,26 mln eurot ehk 59,63% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 5,47 mln eurot (3,78%) suurem.• Seitsme kuu kulu oli 77,21 mln eurot ehk 60,45% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulu 6,95 mln eurot (9,88%) suurem.• Juuli lõpus oli registreeritud töötuid 39 462 ehk 10 190 töötut (20,52%) vähem kui aasta varem samal ajal ning 1 640 töötut (3,99%) vähem kui eelmisel kuul.

Haigekassa puudujääk väheneb2010 0-10-20 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12-30 2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon• Haigekassa 7 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 1,9 mln eurot. Võrreldesmaiga on puudujääki vähendatud 5,1 mln eurot. Analoogselt eelnevate aastatega onesimesel poolaastal kulude osakaal suurem ning aasta teisel poolel hakkab puudujääkvähenema.• Seitsme kuuga on tulusid laekunud 455,8 mln eurot ehk 58,4% eelarvest, sealhulgassotsiaalmaksu 453,1 mln eurot. Võrreldes aastatagusega on tulusid 30,6 mln eurot rohkem.• Kulusid on samal ajal tehtud 455,6 mln eurot ehk 57,9% eelarves planeeritust. Võrreldes2011. aastaga on kulud kasvanud 37,1 mln eurot. Sealhulgas raviteenustele kulus 336,8mln (59,8% eelarvest), ajutise töövõimetuse hüvitisteks 52,8 mln (59,6% eelarvest) jaravimite hüvitamiseks 56,8 mln eurot (55,7% eelarvest).

Suvel on reservides toimunud olulisi liikumisi 1,800 69.0 80.0 1,600 60.0 1,400 1,200 30.5 40.0 22.6 1,000 11.0 20.0 800 -3.4 600 523.6 683.3 0.0 851.6 958.0 -16.8 1,293.2 400 904.0 636.1 -28.1 -20.0 200 381.0 409.6 460.0 301.8 320.2 333.0 345.1 0 -40.0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp August Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)• Augusti lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,64 mld eurot. Sellest kassareservis oli 1,26 miljardit eurot, millest omakorda klientide raha (sihtasutuste, Töötukassa, Haigekassa ja Euroopa Komisjoni vahendid) 1,03 mld eurot.• Esimesel poolaastal suurenesid likviidsed varad peamiselt tänu Haigekassa ja Töötukassa reservide ületoomisele (kokku 431 mln eurot), juulis kasvatas reserve võetud EIB laen (385 mln eurot) ning kahandas Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine (150 mln eurot). Augustis kahanesid likviidsed varad 84 mln eurot.

Valitsussektori eelarvepositsioon jõudis juulis ülejääki % SKPst 2 1 1,25 0 -0,61 0,05 -1 -0,93 -2 -3 -4 -4,03 -5 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2008 2009 2010 2011 2012 Juuli lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine ülejääk 8,6 miljonit eurot ehk 0,05% SKPst* (191 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal). • riigieelarve puudujäägis 49 mln eurot; • kohalikud omavalitsused ülejäägis 43 mln eurot; • sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 72 mln eurot; • ülejäänud valitsussektor puudujäägis 57 mln eurot. * Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16,98 mld eurot.

http://www.fin.ee	8226
http://translate.googleusercontent.com	11
http://webcache.googleusercontent.com	4
http://intranet.rm.sise	1
http://131.253.14.66	1

Riigieelarve täitmine 2012 (august)

by Rahandusministeerium/Ministry of Finance of Estonia on Sep 19, 2012

Accessibility

Categories

Upload Details

Usage Rights

5 Embeds 8,243

Statistics

Riigieelarve täitmine 2012 (august) Presentation Transcript