Riigieelarve täitmine 2012 (aprill) v2

3,200 views

Published on

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
3,200
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2,684
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Riigieelarve täitmine 2012 (aprill) v2

  1. 1. Majanduse ülevaade jariigieelarve täitmine,aprill 2012Rahandusministeerium16.05.2012
  2. 2. MAJANDUSARENG
  3. 3. SKP I kvartalis +0,5% / +3,9% ESA
  4. 4. Eesti ekspordipartnerite majanduskasv ESA
  5. 5. IFO
  6. 6. II 2011 KI
  7. 7. Majandusagendid äraootaval seisukohal COM
  8. 8. Tarbijakindlus langes, jaemüük püsib% ESA, COM
  9. 9. Töötleva tööstuse toodang märtsis vähenes ESA
  10. 10. Aprilli inflatsioon +4% (nafta, toit, eluase) % ESA, RM
  11. 11. Ehitushind ja ostuhind –6% –45% ESA
  12. 12. Eluasemelaenu riskipreemiad kasvavad% EP
  13. 13. Mis segab ettevõtlust? KESKM. aprill juuli okt. jaan. apr. juuli okt. jaan. aprill 2000 - 2010 2010 2010 2011 2011 2011 2011 2012 2012 2007TööstusEbapiisav nõudlus 69 58 57 65 51 45 60 65 64 43Materjali/seadmetepuudus 9 15 11 8 14 9 6 4 9 14Tööjõu puudus 2 2 8 5 9 12 13 6 8 22Finantsprobleemid 7 8 9 7 7 6 4 5 4 5EhitusEbapiisav nõudlus 76 69 71 66 54 34 29 57 50 20Ilmastikutingimused 10 0 1 21 20 0 1 20 20Tööjõupuudus 0 1 6 0 9 37 37 12 9 49Finantsprobleemid 6 10 6 7 6 6 6 6 6 2TeenindusEbapiisav nõudlus 65 62 64 58 50 53 51 64 62 33Tööjõupuudus 1 3 4 5 9 9 8 7 9 22Finantsprobleemid 22 18 15 15 14 9 18 9 10 7 KI
  14. 14. 2012 SKP prognooside areng% +0,5% + 0% + 0% + 0% = 1,2% RM
  15. 15. Jaemüük ületab palgatulu kasvu%, v.e.a. 3kk ESA, EMTA
  16. 16. RIIGIEELARVE TULUD
  17. 17. Riigieelarve tulusid on laekunud 31,5%• Nelja kuuga kokku on riigieelarvesse tulusid laekunud 2 mld eurot ehk 31,5% planeeritust, sellest aprillis 439,1 mln eurot ehk 7,1% eelarvest.  Eelmise aasta nelja kuuga võrreldes laekus tulusid 1,3 mln eurot ehk 0,1% rohkem.• Maksutulusid laekus eelarvesse 1 430,4 miljonit eurot ehk 30,6% kavandatust. – Võrreldes 2011. aasta nelja esimese kuuga laekus maksutulusid 142,3 miljonit eurot ehk 11,1% rohkem.• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 546,1 miljonit eurot ehk 35,2% planeeritust. – Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus mittemaksulisi tulusid 129,8 miljonit eurot ehk 19,2% vähem.
  18. 18. Aasta alguse laekumised jäävad eelmisele aastale alla väiksemate kvooditulude tõttu Riigieelarves planeeritu täitmine (%) 60 50 40 30 53,1 54,3 51,6 46,5 20 38,4 36,7 38,0 35,2 34,6 35,3 36,2 31,1 28,0 28,0 28,4 10 13,8 12,3 8,8 0 KOKKU Kaupade ja Toetused M at. ja immat. Tulu varadelt M uud tulud teenuste müük varade müük 2010 2011 2012Võrreldes 2011. aasta nelja esimese kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 129,8mln eurot vähem: • Välistoetusi 136,6 mln eurot vähem, sh heitmekvootide müügitulu 124,2 mln eurot vähem; • Varade müügitulu laekus 2 mln eurot vähem; • Riigilõive laekus 2,4 mln eurot rohkem; • Muid tulusid 3,6 mln eurot rohkem, st saastetasusid 7,4 mln eurot enam.
  19. 19. Aprillis laekus 18,3% vähem tulusid kui mulluMittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel2010-2012 365,3 400 350 300 250 200 150 67,4 86,6 100 26,8 50 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 muu 2012 toetused 2011 2010• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud välistoetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.• Selle aasta aprilli väiksem laekumine tulenes peamiselt kvoodituludest, mida möödunud kuul ei laekunud. 2011.a aprillis laekus neid 31,6 mln eurot.• Tulusid varadelt laekus eelmise aasta aprilliga võrreldes 3,3 mln eurot rohkem.• Muid tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 5,9 mln eurot rohkem.
  20. 20. RIIGIEELARVE KULUD
  21. 21. Riigieelarve kulusid tehtud 29,9% plaanitust800600400200 484,2 547,8 412,7 502,5 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)• Nelja kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud eelmise aastaga võrreldaval tasemel ehk 2,02 mld eurot.
  22. 22. Välistoetuste maht vähenenudRiigieelarve kulud allikate lõikes (4 kuud)1,800 1801,600 163.1 160 136.01,400 1401,200 1201,000 100 800 80 600 60 31.2 20.1 400 17.3 40 200 1,673.8 251.6 2.6 79.7 20 14.2 0 0 riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed majandustegevus tehingud kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust) • Nelja kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud riigitulude arvel – 1674 mln eurot (31,2% planeeritust). • Välistoetuste arvel on nelja kuuga väljamakseid tehtud 252 mln (20,1% eelarves planeeritust), mis on võrreldes 2011. aastaga 120 mln eurot vähem.Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabeliskajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendidreaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
  23. 23. Välistoetuste väljamaksed suurimadPõllumajandusministeeriumi valitsemisalas 2012. aasta riigieelarve täitmine valitsemisalade lõikes 300 35 31.8 30 250 27.6 26.8 25 200 22.1 22.5 20.3 20.7 20 150 15 100 75.0 10 56.6 50 41.9 32.3 5 21.5 14.1 2.6 152.1 159.3 236.2 255.5 103.8 52.5 31.1 0.8 2.8 0 12.5 0 HTM KKM PÕM MKM SiM SOM SiM (julgeolek) ülejäänud (regionaal) kokku* riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 23).
  24. 24. Välistoetuste kasutamine fondide lõikes 2012. aasta riigieelarve täitmine fondide lõikes 800 60 735.4 54.7 700 50 600 36.5 40 500 400 30 21.8 21.9 300 20 200 160.6 135.9 100.0 6.6 10 100 74.4 0.5 20.1 0.5 7.4 6.7 0.4 4.8 1.1 0.0 0.0 0.4 0 0 Struktuuri- Maaelu/ Euroopa Muu Norra ja Šveitsi 2000-2006 toetused kalandus Põllumajanduse välistoetus EMP ISPA ja Tagatisfond Ühtekuuluvus riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 23).
  25. 25. Välistoetuste väljamaksed 24,4% aastaksplaneeritust• Nelja kuuga on välistoetuste arvel väljamakseid tehtud 244,9 mln eurot ehk 24,4% planeeritust (35,3 mln eurot enam võrreldes 2011. aasta sama perioodiga), sellest aprillis 47,5 mln eurot.• Struktuuritoetuste arvel on nelja kuuga tehtud väljamakseid 160,6 mln eurot ehk 21,8% planeeritust. Väljamaksed on 26,3 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, ka eelarves planeeritu täitmine on 3,6 protsendipunkti suurem. Aprillis maksti välja 40,1 mln eurot.• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime aprilli alguse seisuga struktuuritoetuste väljamaksete tempolt teisel kohal, eespool on Iirimaa (01.03.2012 seisuga olime kolmandal kohal).• Maaelu ja kalanduse toetusi (programm perioodi 2007-2013) on nelja kuuga välja makstud 74,4 mln eurot ehk 54,7% planeeritust, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8,8 mln rohkem. Aprillis maksti välja 6,4 mln eurot.
  26. 26. Tegevuskulusid 4 kuuga 28,4% eelarvest Tegevuskuludeks on nelja kuuga kasutatud 315,2 mln eurot ehk 1% rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. • Personalikuludeks kasutati nelja kuuga 180,7 mln eurot ehk 31,3% eelarvest (mullu 2,3 mln eurot vähem). • Majandamiskulusid tehti nelja kuuga eelmise aasta tasemel ehk 134,5 mln eurot. See moodustab 25,3% aastaeelarvest.
  27. 27. Investeeringud mullusest väiksemad150100 0,6 5,1 5,1 0,7 50 47,2 59,0 66,7 58,2 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)• Nelja kuuga on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 242,5mln eurot (sh saastekvoodi müügi tulude arvelt 11,5 mln). See on 4,9% vähem kui2011. aastal. Aprillis suunati investeeringuteks 63,3 mln eurot.• Riigieelarvest on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 39,3%plaanitud aastaeelarvest.Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud(kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei oleeelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajalsõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.
  28. 28. Eraldiste maht on suurenenud Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)500400300200100 368,0 408,4 258,4 346,8 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) • Nelja kuuga on eraldisteks suunatud 1457,3 mln eurot ehk 5% (70 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 29,3%. – Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku kogumispensionifondi.
  29. 29. Peamised sotsiaalkulud suurenenud• 2012. aasta nelja kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 866 mln eurot ehk 48,5 mln eurot (6,1%) mullusest rohkem.• Aprillis kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 220,9 mln eurot ehk 8,3% aastaks planeeritust, mis on 15,4 mln eurot ehk 7,5% rohkem võrreldes 2011. aastaga.• Riikliku pensionikulu kasv eelmise aastaga võrreldes 12,4 mln (3,0%),• Ravikindluskulude kasv 16,2 mln (6,9%),• Riigipoolsete kohustusliku kogumispensionifondi kannete kasv 26,5 mln (148,4%)• Vanemahüvitise vähenemine 3,3 mln (5,7%)• Riigi poolt erijuhtudel makstava sotsiaalmaksu vähenemine 2,2 mln eurot (28,7%),• Peretoetuste vähenemine 0,55 mln eurot (1,7%)• Töötutoetuse vähenemine 0,57 mln eurot (20,8%).
  30. 30. Peamised sotsiaalkulud (4 kuud) I500,000,000450,000,000400,000,000350,000,000300,000,000250,000,000200,000,000150,000,000100,000,000 50,000,000 0 Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused 2007 2008 2009 2010 2011 2012 4 kuud (mln eur) Plaanitust Aprillis (mln eur) Ravikindlustus 251 32,6% 62 Pensionikulu 437 32,1% 114 Peretoetused 32,7 33,1% 8,2 Vanemahüvitis 54,7 31,4% 13,4 Puuetega inim. 18,5 30,9% 4,6
  31. 31. Peamised sotsiaalkulud (4 kuud) II60,000,00050,000,00040,000,00030,000,00020,000,00010,000,000 0 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas 2007 2008 2009 2010 2011 2012 4 kuud (mln eur) Plaanitust Aprillis (mln eur) Erijuhtude sotsiaalmaks 25,1 32,2% 6,1 Töötutoetus 2,2 33,5% 0,5 II sammas 44,3 26,3% 12,7
  32. 32. Töötukassa tulem kasvab jätkuvalt Kuised tulemid 2010-201220 4015 3010 20 5 0 10-5 0 2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 • 2012. aasta kolme kuu tekkepõhine ülejääk oli 30,2 mln eurot ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,6 mln eurot (18,1%) suurem. • Käeoleva aasta kolme kuu tulud olid 64,68 mln eurot, mis on 7,09 mln eurot ehk 12,3% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. • 2012. aasta kolme kuu kulu oli 34,45 mln eurot, mis on 2,45 mln eurot ehk 7,67% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. • 2012. aasta märtsi lõpus oli registreeritud töötuid 49 296 ehk 25% vähem kui aasta tagasi samal ajal ning 777 töötut (1,55%) vähem kui eelmisel kuul. Registreeritud töötuid tööjõust oli märtsi lõpus 7,5%, aasta varem 10,2%.
  33. 33. HaigekassaHaigekassa kuiste tulemite võrdlus (mln eurot) 20 15 10 5 0 -5 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 -10 -15 2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon• I kvartalis laekus tulusid ootuspäraselt (187,7 mln eurot) ehk 24% aastaeelarvesplaanitust. Aastatagusega võrreldes oli laekumine 15 mln eurot ehk 8,7% suurem.•Kulusid tehti kolme kuuga 196,9 mln eurot ehk 25% eelarves planeeritust. Võrreldes2011. aasta esimese kvartaliga on kulud kasvanud 16,8 mln eurot ehk 9%.•Kindlustatute arvus suuri muutusi ei ole. 2012. märtsi lõpu seisuga on kindlustatuidkokku 1 245 743, suurenemine võrreldes 2011. aastaga 274 isikut.
  34. 34. Valitsemisalade 4 kuu kulud1,000 45 900 38.8 40 800 34.2 33.4 33.1 35 31.2 700 30.1 27.7 30 27.0 26.0 25.8 600 24.2 23.3 25 500 20 400 15 300 11.0 10 200 187.85 100 5 35.05 82.86 1.58 171.07 52.73 57.64 161.94 114.43 71.95 47.97 901.68 13.87 0 0 Riigi- HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SIM (reg) SOM VÄM kantselei (julg) kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
  35. 35. Valitsemisalade 4 kuu kulud välistoetusteta 1,000 45 900 39.1 37.7 40 36.0 800 33.9 32.5 35 31.8 31.2 700 30.1 28.9 30 26.5 25.8 600 23.1 25 500 18.6 20 400 15 300 10 200 100 5 12.82 26.62 13.87 1.56 131.42 34.89 82.28 57.34 104.89 186.10 70.38 885.97 0 40.86 0 Riigi- HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SIM (reg) SOM VÄM kantselei kulud (mln eurot) (julg) kulud (% eelarves planeeritust)
  36. 36. Riigikassas likviidseid vahendeid1,17 mld eurot1,600 30.5 40.01,400 22.6 20.3 30.01,200 11.0 20.01,000 10.0 -3.4 800 0.0 600 523.6 -16.8 -10.0 851.6 958.0 829.2 400 -28.1 904.0 683.3 636.1 -20.0 200 381.0 409.6 460.0 301.8 320.2 333.0 336.3 -30.0 0 -40.0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp Aprill Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%) • Aprilli lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1165,2 mln eurot. Sellest kassareservis oli 829 miljonit eurot ja stabiliseerimisreservis 336 miljonit eurot. • Aprilliga on likviidsed varad vähenenud 23 mln eurot, mis on tingitud kassareservi vahendite vähenemisest.
  37. 37. Valitsussektori 2012. aasta eelarvedefitsiitkevadise prognoosi kohaselt -2,6% SKPst % SKPst 2 1 -0,39 0 -1,02 -1 -1,04 -2 -1,87 -3 -2,62 -4 -5 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2008 2009 2010 2011 2012 Märtsi lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine puudujääk 174 miljonit eurot ehk 1,04% SKPst* (113 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal). • riigieelarve puudujäägis 172 mln eurot; • kohalikud omavalitsused ülejäägis 7 mln eurot; • sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 22,3 mln eurot; • ülejäänud valitsussektor puudujäägis 31,3 mln eurot.* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 16,7 mld eurot.

×