Riigieelarve täitmine 2011 (september)

2,502 views
2,443 views

Published on

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,502
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1,802
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Riigieelarve täitmine 2011 (september)

  1. 1. Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, september 2011 Rahandusministeerium, . 20. oktoober. 2011
  2. 2. MAJANDUSARENGUD
  3. 3. Majandusarengu indikaatorid
  4. 4. Septembris tõusid hinnad augustiga võrreldes oodatust rohkem nii Eestis kui eurotsoonis
  5. 5. Elavnenud majandus on suurendanud tööjõunõudlust
  6. 6. Riigieelarve täitmine <ul><li>Septembris laekus riigieelarvesse tulusid 461,1 mln eurot ehk 8,1% eelarvest. Üheksa kuuga kokku on laekunud 4 447,9 mln eurot ehk 78% planeeritust. </li></ul><ul><ul><li>Eelmise aasta üheksa kuuga võrreldes laekus tulusid 368,5 mln eurot ehk 9% enam. </li></ul></ul><ul><li>Septembris oli kulu de maht 442,3 mln euro t ehk 7,1 % eelarves t. Üheksa kuuga kokku on kulunud 4 419,9 mln mln eurot ehk 71,3% kavandatust. </li></ul><ul><ul><li>Eelmise aasta üheksa kuuga võrreldes oli kulude maht 406,8 mln eurot ehk 10,1% suurem. </li></ul></ul><ul><li>Üheksa kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 28 mln euroga ülejäägis, mis on 38,2 mln eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (septembrikuu oli ülejäägis 18,8 mln eurot). </li></ul>
  7. 7. RIIGIEELARVE TULUD
  8. 8. Riigieelarve tulusid on laekunud 78 % <ul><li>Maksutulusid laekus eelarvesse 3 193,6 miljonit eurot ehk 75,2% kavandatust. </li></ul><ul><ul><li>Võrreldes 2010. aasta üheksa esimese kuuga laekus maksutulusid 185,7 miljonit eurot ehk 6,2% rohkem . </li></ul></ul><ul><li>Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1 239 miljonit eurot ehk 85,2% planeeritust . </li></ul><ul><ul><li>Võrreldes 2010. aasta üheksa esimese kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 165,1 miljonit eurot ehk 15,4% enam. </li></ul></ul><ul><ul><li>Kõrge laekumise taga on peamiselt toetused, mida on septembri lõpuks laekunud 937,5 mln (sh heitmekvootide müük 191 mln) ehk eelarves kavandatust 85,8%. </li></ul></ul>
  9. 9. Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate suurim <ul><li>Võrreldes 2010. aasta üheksa kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 165,1 mln eurot rohkem: </li></ul><ul><ul><li>toetusi 229,4 mln eurot rohkem, sh heitmekvootide* müügitulu 163,3 mln eurot; </li></ul></ul><ul><ul><li>riigilõive 6,5 mln eurot rohkem; </li></ul></ul><ul><ul><li>saastetasusid 2,6 mln eurot rohkem; </li></ul></ul><ul><ul><li>varadelt saadavaid tulusid laekus 76 mln eurot vähem, sh omanikutulusid 47,7mln eurot vähem. </li></ul></ul><ul><ul><li>varade müügist laekus 4,5 mln eurot vähem. </li></ul></ul>Riigieelarves planeeritu täitmine (%) *heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.
  10. 10. Toetuste väikesest mahust tulenevalt on septembri laekumine madal Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2009‑2011 <ul><li>Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest ning dividendimaksetest. </li></ul><ul><li>Septembris laekus heitmekvootide müügist 45 mln eurot. Eelmise kuuga võrreldes laekus 1,7 mln eurot rohkem ka kaupade ja teenuste müügist. </li></ul>
  11. 11. RIIGIEELARVE KULUD
  12. 12. Riigieelarve kulusid tehtud 71,3% <ul><li>Üheksa kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 4,42 mld eurot (10,1% ehk 406,8 mln eurot enam kui eelneval aastal), sellest septembris 442,3 mln eurot. Kulude kasv on põhiliselt tingitud: </li></ul><ul><ul><li>saastekvoodi vahendite ülekandmisest (191,6 mln eurot); </li></ul></ul><ul><ul><li>samuti on suurenenud (77,8 mln eurot) erinevad sotsiaalkulud – põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi (44,5 mln), eraldised Haigekassale ravikindlustuseks (26,6 mln) ja pensionikulu (11,3 mln); </li></ul></ul><ul><ul><li>välisvahendite (ilma saastekvoodita) paremast kasutamisest – väljamaksed on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 7,3% ehk 33,8 mln euro võrra. </li></ul></ul>
  13. 13. Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest Riigieelarve kulud allikate lõikes (9 kuud) <ul><li>Üheksa kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud tavapäraselt riigitulude arvel – 3,58 mld eurot (72,1% planeeritust), sellest septembris 364,8 mln eurot ehk 7,3% planeeritust. </li></ul><ul><li>Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel üheksa kuuga väljamakseid tehtud 498,5 mln eurot (46,8% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 7,3% ehk 33,8 mln eurot enam. </li></ul>Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
  14. 14. Välistoetuste väljamaksed suurimad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 13).
  15. 15. Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 13).
  16. 16. Välisvahendite väljamaksed 48,8% aastaks planeeritust <ul><li>Üheksa kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 473,1 mln eurot ehk 48,8% planeeritust, sh septembris maksti välja 61,6 mln eurot. </li></ul><ul><li>Struktuurivahendite arvel on üheksa kuuga tehtud väljamakseid 330,1 miljonit eurot ehk 44,7% planeeritust, sh septembris maksti välja 50,1 mln eurot. </li></ul><ul><li>Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on üheksa kuuga välja makstud 106 mln eurot ehk 98,8% planeeritust, sh septembris maksti välja 7,4 mln eurot. </li></ul>NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 13).
  17. 17. Tegevuskulud püsivad kahe eelneva aasta tasemel <ul><li>Tegevuskuludeks kasutati esimese üheksa kuuga 716,9 mln eurot (2,3% ehk 16,4 mln rohkem kui eelneval aastal), sellest septembris 74,3 mln eurot. </li></ul><ul><ul><li>Personalikuludeks on üheksa kuuga kasutatud 421,5 mln eurot e 74,4% eelarvest. Sellest septembris 43,2 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 2,8 mln eurot (6,8%) rohkem. </li></ul></ul><ul><ul><li>Majandamiskuludeks on üheksa kuuga kasutatud 295,4 mln eurot (67,1% eelarvest), mis on 1,6 mln (0,5%) rohkem kui eelneval aastal. Sellest septembris 31,1 mln eurot, mis on 1,5 mln (4,6%) vähem kui eelneval aastal. </li></ul></ul>
  18. 18. Investeeringud tavapärasest mahust suuremad <ul><li>Üheksa kuuga on kulunud 629,4 mln eurot (1,6 korda rohkem kui 2010 ja peaaegu 2 korda rohkem kui 2009), see on 107,4% riigieelarves planeeritud summast. Suur kasv on peamiselt tingitud kvoodimüügi tulude edasikandmisest (191,6 mln). Septembris suunati investeeringuteks ja investeeringutoetusteks kokku 66,8 mln eurot. </li></ul><ul><li>Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused 9 kuuga olid: </li></ul><ul><ul><li>Riigimaanteede remondi koondprojekt (54 851 825 eurot); </li></ul></ul><ul><ul><li>Väo-Maardu teelõik (8 086 790 eurot); </li></ul></ul><ul><ul><li>Tervishoiu infrastruktuuri arendamine (6 910 465 eurot); </li></ul></ul><ul><ul><li>HIV/AIDSi ravimid (4 641 752 eurot); </li></ul></ul><ul><ul><li>Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaarid ja ekspositsioon (4 017 576 eurot). </li></ul></ul>Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.
  19. 19. Eraldiste maht on suurenenud Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi) <ul><li>Üheksa kuuga on eraldisteks suunatud 66,9% eelarvest (3,04 mld eurot), mis on 4,8% (139,9 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil, sh septembris kasutati 6,6% planeeritust. </li></ul><ul><li>Üheksa kuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (44,5 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (26,6 mln) ja pensionikulude kasvust (11,3 mln). </li></ul>
  20. 20. Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab sotsiaalkulusid <ul><li>Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad: </li></ul><ul><ul><li>pensionide kulud (957,9 mln ehk 74,5% planeeritust, sh septembris 106,8 mln); </li></ul></ul><ul><ul><li>eraldis Haigekassale ravikindlustuseks (543,1 mln ehk 76,4% planeeritust, sh septembris 57,3 mln); </li></ul></ul><ul><ul><li>peretoetuste kulud (73,1 mln ehk 71,2% planeeritust, sh septembris 7,4 mln); </li></ul></ul><ul><ul><li>vanemahüvitise kulud (129,1 mln ehk 76% planeeritust, sh septembris 14,2 mln); </li></ul></ul><ul><ul><li>puuetega inimeste toetused (39,9 mln ehk 81% planeeritust, sh septembris 4,5 mln); </li></ul></ul><ul><ul><li>erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (60,4 mln ehk 74,8% planeeritust, sh septembris 6,3 mln); </li></ul></ul><ul><ul><li>riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi (50,2 mln ehk 63,5% planeeritust, sh septembris 5,9 mln); </li></ul></ul><ul><ul><li>eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (5,2 mln ehk 46,7% planeeritust, sh septembris 0,5 mln). </li></ul></ul><ul><li>Üheksa kuuga kulus suurimateks sotsiaalkuludeks 1,86 mld eurot (74,7% aastaks planeeritust), mis on 77,8 mln eurot (4,4%) rohkem võrdluses eelmise aastaga. </li></ul><ul><li>Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud ravikindluskulu 26,6 mln eurot (5,2%), pensionikulu 11,3 mln eurot (1,2%), puuetega inimeste igakuised toetused 2,8 mln eurot (7,5%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 44,5 mln eurot. </li></ul>
  21. 21. S otsiaalmaksu laekumise kasv suurendas Haigekassa tulusid <ul><li>Ravikindlustatud isikuid oli 30.06.2011 seisuga 1 254 646, vähenemine 12 kuu jooksul 14 386 isiku ehk 1,1% võrra. Kindlustatute üldarvu mõningast vähenemist põhjustab tööotsimisest loobunud isikute arvu lisandumine ning riigist lahkunute arvu jätkuv kasv. </li></ul><ul><li>Haigekassa kaheksa kuu tulu oli 483,0 miljonit eurot, suurenemine eelmise aastaga võrreldes on 3,4% ehk 15,9 miljonit eurot . </li></ul><ul><li>Käesoleva aasta kaheksa kuu kulud kasvasid võrreldes eelmise aastaga 4,2% ehk 19,1 miljonit eurot. </li></ul>K uiste tulemite võrdlus aastad 200 9 -201 1 (mln eurot )
  22. 22. Töötuse kahanemine vähendab Töötu kassa kulusid <ul><li>Kaheksa kuu tulu oli 162,2 miljonit eurot, kasv aastases võrdluses on 2,8 miljonit eurot ehk 1,7%. </li></ul><ul><li>Kaheksa kuu kulu oli 78,1 miljonit eurot, kahenemine aastases võrdluses 30,8% ehk 34,7 miljonit eurot. Vähenenud on peaaegu kõik kululiigid: töötuskindlustushüvitis 44,7%, koondamishüvitis 45,9%, pankrotihüvitised 53,5%, hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 47,0%, töötutoetus 39,4%, kulu aktiivsetele tööturumeetmetele 20,6%. </li></ul><ul><li>August kulud olid 7,9 miljonit eurot, mis on vähenemine 15,1% ehk 1,4 miljonit eurot kuises võrdluses. </li></ul><ul><li>Kulude vähenemine on seotud kohustuste vähenemisega. 2011. aasta augusti lõpus oli registreeritud 46 573 töötut, kahanemine aastases võrdluses 33,3% ehk 23 256 isiku võrra ja kahanemine kuises võrdluses 2,5%. Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli augusti lõpus 7,2% - kahanemine aastases võrdluses 3,6 protsendipunkti. Septembris võeti uusi töötuid arvele 6 958, kahanemine aastases võrdluses 16,4% ehk 1 362 isikut. Süvenevaks probleemiks on pikaajaliste töötute osakaalu tõusev trend: 56% töötutest ehk (26 368 isikut) ei ole töötanud üle aasta ja neist omakorda 23% ei ole töötanud üle kahe aasta. </li></ul>Kuised tulemid 2009-2011 mln eurot (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)
  23. 23. Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) I …
  24. 24. Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) II
  25. 25. Kulud valitsemisalade lõikes – 9 kuud Üheksa kuuga on protsentuaalselt enim väljamakseid tehtud keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (283,97 mln eurot e 103% planeeritust), mis on tingitud sellest, et keskkonnaministeerium on kandnud rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning sotsiaalministeeriumile üle 191,8 mln eurot heitmekvoodi müügist saadud tulusid.
  26. 26. Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 9 kuud
  27. 27. Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid ca 1,1 miljardi euro <ul><li>Üheksa kuuga on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 88,4 mln eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust (308,9 mln eurot), samas on oluliselt vähenenud likviidsusreserv (232,9 mln eurot) ehk riigi jooksvad tulud on olnud väiksemad kui kulud. </li></ul><ul><li>Septembris suurenesid finantsvarad kokku 36,2mln eurot peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu suurenemise tõttu. </li></ul>
  28. 28. Valitsussektori 2011. aasta eelarveülejääk suvise prognoosi kohaselt 0,2% SKPst <ul><li>Kaheksa kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt ülejäägis 214,1 miljoni euroga ehk 1,33% SKPst* (303,1 miljonit eurot parem kui eelneval aastal). </li></ul><ul><ul><li>riigieelarve ülejäägis 111,3 mln (0,69% SKPst); </li></ul></ul><ul><ul><li>kohalikud omavalitsused ülejäägis 47,2 mln (0,29% SKPst); </li></ul></ul><ul><ul><li>sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 98 mln (0,61% SKPst); </li></ul></ul><ul><ul><li>ülejäänud valitsussektor defitsiidis 42,4 mln (0,26% SKPst). </li></ul></ul>*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16 mld eurot.

×