• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Riigieelarve täitmine 2011 (mai)
 

Riigieelarve täitmine 2011 (mai)

on

  • 1,175 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,175
Views on SlideShare
550
Embed Views
625

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

8 Embeds 625

http://www.fin.ee 548
http://fin.ee 63
http://localhost 5
http://translate.googleusercontent.com 3
http://www.valitsus.ee 2
http://feeds.feedburner.com 2
http://webcache.googleusercontent.com 1
http://vanafin.dmz.sise 1
More...

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Riigieelarve täitmine 2011 (mai) Riigieelarve täitmine 2011 (mai) Presentation Transcript

    • Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, mai 2011 Rahandusministeerium, 15. juuni 2011
    • MAJANDUSARENGUD
    • Majanduskasvu kiirendas eksportiv töötlev tööstus
      • 2011. aasta I kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv 8,5%ni.
      • M ajanduskasv on jõudmas enamikele tegevusaladele, kuid kasvu kiirus on erinev.
      • Jätkuvalt hästi läheb ekspordivõimalustega töötleval tööstusel.
      • Ekspordi kiirele kasvule aitavad kaasa tugev välisnõudlus, mõned väga tootlikud välisinvesteeringud ning edukas tegevuskulude optimeerimine.
      • Kodumaiste investeeringute kasvutempo püsis eelmise kvartaliga samal tasemel (12 %) ning eratarbimine kasvas 5,4%.
    • Majanduskasv ulatus I kvartalis 8,5%ni
    • SKP kasv panuste lõikes
    • Majandussektorite panused SKP reaalkasvu
    • Hindade tõus oli mais viimaste kuude väikseim, ulatudes 0,1%ni (aastases arvestuses 5,4%)
    • Kiirem majanduskasv avaldus hõive suurenemises
    • Keskmine palk jätkab kasvu
    • Riigieelarve täitmine
      • Mais laekus riigieelarvesse tulusid 575 mln eurot ehk 10,1% eelarvest. Viie kuuga kokku on laekunud 2,54 mld eurot ehk 44,5% planeeritust.
        • Eelmise aasta viie kuuga võrreldes laekus tulusid 463,5 mln eurot ehk 22,3% enam.
      • Mais oli kulu de maht 463,6 mln euro t ehk 7,5 % eelarves t. Viie kuuga kokku on kulunud 2,49 mld eurot ehk 40,2% kavandatust.
        • Eelmise aasta viie kuuga võrreldes oli kulude maht 278 mln eurot ehk 12,5% suurem.
      • Viie kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 52,6 mln euroga ülejäägis, mis on 185,4 mln eurot parem kui eelmisel aastal samal perioodil (sh. maikuu ülejääk oli 111,4 mln eurot).
    • RIIGIEELARVE TULUD
    • Riigieelarve tulusid on laekunud 44,5 %
      • Maksutulusid laekus eelarvesse 1627,1 miljonit eurot ehk 38,3% kavandatust.
        • Võrreldes 2010. aasta viie esimese kuuga laekus maksutulusid 66,2 miljonit eurot ehk 4,2% rohkem .
      • Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 913,7 miljonit eurot ehk 62,8% planeeritust.
        • Võrreldes 2010. aasta viie kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 397,3 miljonit eurot ehk 76,9% enam.
        • Kõrge laekumise taga on toetused, mida on mai lõpuks laekunud 705 mln (sh heitmekvootide müük 146 mln) , viie kuuga on kavandatust laekunud 64,5%.
    • Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate suurim
      • Võrreldes 2010. aasta viie kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 397,3 mln eurot rohkem:
        • toetuseid 308,4 mln eurot rohkem, sh heitmekvootide* müügitulu 134 mln eurot;
        • varadelt saadavaid tulusid 83,4 mln eurot rohkem, mais maksid dividende AS Eesti Energia ja AS Tallinna Sadam;
        • muid tulusid 6,2 mln eurot rohkem, sh saastetasusid 2,2 mln eurot rohkem;
        • riigilõive 3,4 mln eurot rohkem;
        • varade müügitulu 5,1 mln eurot vähem.
      Riigieelarves planeeritu täitmine (%) *heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.
    • Mai mittemaksulisi tulusid mõjutas enim toetuste suurem laekumine Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2009‑2011
      • Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.
      • Eelmise kuuga võrreldes on ca 46 mln euro võrra suurenenud toetuste laekumine.
      • Tulude laekumine varadelt suurenenud maikuus 78 mln euro võrra tänu AS Eesti Energia ja AS Tallinna Sadam dividendimaksetele.
      • Samuti laekus mais eelmise kuuga võrreldes rohkem saastetasusid.
    • RIIGIEELARVE KULUD
    • Riigieelarve kulusid tehtud 40,2%
      • Viie kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 2,49 mld eurot (12,6% e 278,2 mln eurot enam kui eelneval aastal), sellest mais 463,6 mln eurot. Kulude kasv on põhiliselt tingitud:
        • saastekvoodi vahendite väljamaksest (172 mln eurot);
        • samuti on vähesel määral (44,2 mln eurot) suurenenud erinevad sotsiaalkulud (põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi – 21,5 mln; eraldised Haigekassale ravikindlustuseks – 12,9 mln ja pensionikulu – 10 mln).
    • Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest Riigieelarve kulud allikate lõikes (5 kuud)
      • Viie kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud tavapäraselt riigitulude arvel (39,9% planeeritust), sellest mais 387,1 mln eurot ehk 7,8% planeeritust.
      • Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel viie kuuga väljamakseid tehtud 260 mln eurot (26,8% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 7,2% ehk 17,5 mln eurot enam.
      Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
    • Välistoetuste väljamaksed suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
    • Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
    • Välisvahendite väljamaksed 26,6% aastaks planeeritust
      • Viie kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 258,1 mln eurot ehk 26,6% planeeritust, sh mais maksti välja 48,6 mln eurot.
      • Struktuurivahendite arvel on viie kuuga tehtud väljamakseid 167,2 miljonit eurot ehk 22,7% planeeritust, sh mais maksti välja 32,85 mln eurot.
      • Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on viie kuuga välja makstud 72 mln eurot ehk 67,2% planeeritust, sh mais maksti välja 9,5 mln eurot.
      • Mai lõpu seisuga on 107 meetmest avatud 103 ja avamata veel 4 meedet.
      NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
    • Tegevuskulud püsivad kahe eelneva aasta tasemel
      • Tegevuskuludeks kasutati viie esimese kuuga 394,35 mln eurot (1,2 % ehk 4,5 mln rohkem k ui eelneval aastal ), sellest mais 82,1 mln eurot.
        • Personalikuludeks kasutati viie esimese kuuga 227,3 mln eurot e 40,2% eelarvest. Sellest mais 48,9 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 2,4 mln eurot (5,2%) rohkem.
        • Majandamiskuludeks kasutati viie esimese kuuga 167,0 mln eurot (37,9% eelarvest), mis on 3,2 mln (1,9%) vähem kui eelneval aastal. Sellest mais 33,2 mln eurot, mis on 0,85 mln (2,5%) vähem kui eelneval aastal.
    • Investeeringud tavapärasest mahust suuremad
      • Esimese viie kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 360,6 mln eurot (üle 2,3 korra rohkem kui 2010. aastal ja 2,6 korda rohkem kui 2009. aastal). See on 61,5% riigieelarves investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud summast. Nii suur kasv võrreldes varasemate aastate sama perioodiga on peamiselt tingitud sellest, et keskkonnaministeerium kandis rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning sotsiaalministeeriumile üle 172 mln eurot 2010. aastal heitmekvoodi müügist saadud tulusid, sellest mais 10,4 mln eurot. Mais suunati investeeringuteks ja investeeringutoetusteks 50,5 mln eurot.
      • Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused mais olid:
        • Riigimaanteede remondi koondprojekt (2 905 267 eurot);
        • Aruvalla-Kose teelõik ja Mäo ümbersõit (4 711 468 eurot);
        • Tervishoiu infrastruktuuri arendamine (917 672 mln eurot).
      Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid rohkem kui protsendi arvutamise aluseks on võetud.
    • Eraldiste maht on suurenenud Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)
      • Viie kuuga on eraldisteks suunatud 37,8 % eelarvest (1,72 mld eurot), mis on 4% (66,7 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil, sh mais kasutati 7,2 % planeeritust.
      • Viie kuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (+21,5 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (+12,9 mln) ja pensionikulude kasvust (+10,0 mln).
    • Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab sotsiaalkulusid
      • Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad:
        • pensionide kulud (väljamaksed 531,7 mln ehk 41,3 % planeeritust, sh mais 107,3 mln);
        • eraldis Haigekassale ravikindlustuseks (väljamaksed 295,12 mln ehk 41,5 % planeeritust, sh mais 59,9 mln);
        • peretoetuste kulud (väljamaksed 41,7 mln ehk 40,6 % planeeritust, sh mais 8,4 mln);
        • vanemahüvitise kulud (väljamaksed 72,3 mln ehk 42,5 % planeeritust, sh mais 14,3 mln);
        • puuetega inimeste toetused (väljamaksed 22,0 mln ehk 44,6 % planeeritust, sh mais 4,4 mln);
        • erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (väljamaksed 34,1 mln ehk 42,2 % planeeritust, sh mais 7,0 mln);
        • riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi (väljamaksed 24,2 mln ehk 30,5 % planeeritust, sh mais 6,3 mln);
        • eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (väljamaksed 3,4 mln ehk 30,6 % planeeritust, sh mais 0,7 mln);
      • Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati viie kuuga 1,024 mld eurot ehk 41,1% aastaks planeeritust, mis on 44,2 mln eurot ehk 4,3% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
      • Ravikindlustuskulu on võrreldes eelmise aasta viie kuuga suurenenud 12,9 mln eurot (4,4%), pensionid on suurenenud 10,0 mln eurot (1,9%), vanemahüvitis 1,0 mln eurot (1,4%), puuetega inimeste igakuised toetused 1,8 mln eurot (8,0%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi suurendasid kulusid 21,5 mln eurot.
    • S otsiaalmaksu laekumise kasv suurendas Haigekassa tulusid
      • Nelja kuu tulu oli 233,0 mln eurot, mis on 9,0 mln eurot ehk 3,9% rohkem võrreldes eelmise aastaga.
      • Nelja kuu kulu oli 245,8 mln eurot, mis on 7,9 mln eurot ehk 3,2% rohkem võrreldes eelmise aastaga. Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud kulud raviteenustele, ajutise töövõimetuse hüvitisteks ja meditsiiniliste abivahendite hüvitamiseks. Ravimite hüvitamise kulud on pisut vähenenud. Hüvitatavate retseptide keskmine maksumus on eelmise aastaga võrreldes langenud.
      K uiste tulemite võrdlus aastad 200 9 -201 1 (mln eurot )
    • Töötuse kahanemine vähendab Töötu kassa kulusid
      • 2011. aasta aprilli lõpus oli registreeritud töötuid 62 009 mis on 29 659 töötut vähem võrreldes eelmise aastaga ja 3822 töötut (6,2%) vähem võrreldes eelmise kuuga. Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli aprilli lõpus 9,6%, mis on 4,6 protsendipunkti vähem võrreldes eelmise aastaga. Aprillis võeti uusi töötuid arvele 5912, mis on 1457 võrra vähem võrreldes eelmise aastaga.
      • Nelja kuu tulu oli 76,8 mln eurot, mis on 985 000 eurot ehk 1,3% vähem võrreldes eelmise aastaga.
      • Nelja kuu kulu oli 42 mln eurot, mis on 23,9 mln eurot ehk 56,9% vähem võrreldes eelmise aastaga. Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud kulud töötuskindlustushüvitisele, koondamishüvitisele, pankrotihüvitisele, hüvitistelt makstavale sotsiaalmaksule, töötutoetusele, aktiivsetele tööturumeetmetele.
      Kuised tulemid 2009-2011 (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)
    • Peamised sotsiaalkulud (5 kuud) I …
    • Peamised sotsiaalkulud (5 kuud) II
    • Muud kulud
      • Erinevateks muudeks kuludeks on viie esimese kuuga kasutatud 17,4 mln eurot e 27,1% planeeritust, millest mais 2,5 mln eurot, sh riigisaladusega seotud kulud 2,2 mln eurot.
      • Muudeks kuludeks kasutati 2011. aasta mais 0,2 mln eurot ehk 8,7% rohkem, kui 2010. aasta mais.
    • Kulud valitsemisalade lõikes – 5 kuud Viie kuuga on protsentuaalselt enim väljamakseid tehtud keskkonna-ministeeriumi valitsemisalas (206,3 mln eurot e 74,9% planeeritust), mis on tingitud sellest, et keskkonnaministeerium on kandnud rahandus-ministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning sotsiaalministeeriumile üle 171 mln eurot heitmekvoodi müügist saadud tulusid.
    • Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 5 kuud
    • Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid üle 1 miljardi euro
      • Viie kuuga on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 71 mln eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust 224,4 mln eurot, samas on oluliselt vähenenud likviidsusreserv (156,3 mln eurot) ehk riigi jooksvad tulud on olnud väiksemad kui kulud.
      • Mais suurenesid finantsvarad kokku 81 mln eurot.
    • Valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 0,18% SKPst
      • Nelja kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt defitsiidis 28,7 miljoni euroga ehk 0,18% SKPst* (283,1 miljonit eurot parem kui eelneval aastal).
        • riigieelarve defitsiidis 74,9 mln (0,48% SKPst);
        • kohalikud omavalitsused ülejäägis 29,9 mln (0,19% SKPst);
        • sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 24,8 mln (0,16% SKPst);
        • ülejäänud valitsussektor defitsiidis 8,5 mln (0,05% SKPst).
      *Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 15,65 mld eurot.