Riigieelarve täitmine 2011 (jaanuar)
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Riigieelarve täitmine 2011 (jaanuar)

on

  • 1,801 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,801
Views on SlideShare
1,424
Embed Views
377

Actions

Likes
0
Downloads
1
Comments
0

7 Embeds 377

http://www.fin.ee 257
http://fintest.test.sise 78
http://fin.ee 35
http://localhost 4
http://static.slidesharecdn.com 1
http://feeds.feedburner.com 1
http://valitsus.ee 1
More...

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Riigieelarve täitmine 2011 (jaanuar) Presentation Transcript

  • 1. Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, jaanuar 2011 Rahandusministeerium, 15. veebruar 2011
  • 2. MAJANDUSARENGUD
  • 3. Neljanda kvartali majanduskasv ületas ootusi
    • Eesti majanduse kasvutempo kiirenes 2010. aasta IV kvartalis 6,6%ni (kasv võrreldes eelmise kvartaliga 2,3%) ning SKP kasvas 2010. aastal kokku 3,1%.
    • Kasvu kiirenemine tulenes peamiselt tootmismahtude 40%st suurenemisest tööstussektoris.
    • 2010. aasta vältel pidevalt kiirenenud ekspordikasv tulenes tootmise taaskäivitumisest ning uute ettevõtete loomisest, mistõttu selle tempo võib aasta jooksul veidi raugeda.
    • Samas peaksid eratarbimise taastumisest hoogu juurde saama sisenõudlusele orienteeritud ettevõtted.
    • Sisenõudluse edasise taastumise osas annab lootust tarbijate kindlustunde kõrge tase, mis on viimased paar kuud jälle kerkinud.
  • 4. Majanduskasv ulatus IV kvartalis 6,6%ni * Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatav koondnäitaja , mis leitakse tööstuse (40%), kaubanduse (5%), ehituse(5%) teeninduse (30%) ja tarbijate (20%) kindlustunde indikaatorite kaalutud keskmisena .
  • 5. Detsembris oli töötleva tööstuse kasv aasta kiireim (44,6%). Samas püsib tööstustoodangu maht 2005. aasta taseme lähedal. -18 -36
  • 6. Detsembris kasvas jaemüük püsivhindades 5%. Järgmise 3 kuu kaupade tellimused ja müügi prognoosid langevad
  • 7. Kütuse ja toidu kallinemine jätkus jaanuaris, seda tasakaalustas energia odavnemine. Euro kasutuselevõtu mõjud hindadele olid tagasihoidlikud.
  • 8. Allikas: Eesti Statistikaamet Kaupade ekspordimaht on ületamas ka kriisieelset taset. Import on mahult juba 2006. aastas. Detsembris oli ekspordi kasv aasta kiireim osalt ühekordse tehingu tõttu.
  • 9. RIIGIEELARVE
  • 10. Riigieelarve täitmine
    • Jaanuaris laekus riigieelarvesse tulusid 541,3 mln eurot ehk 9,5% eelarvest.
      • Eelmise aasta jaanuariga võrreldes laekus tulusid 16,1 mln eurot ehk 3,1% enam.
    • Jaanuari kulu de maht oli 477,5 miljoni t euro t ehk 7, 7 % eelarves planeeritust .
      • Eelmise aasta jaanuariga võrreldes oli kulude maht 67,5 mln eurot ehk 16,5% suurem.
    • Jaanuarikuus oli riigieelarve kassapõhiselt 63,7 miljoni euroga ülejäägis (51,4 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil).
  • 11. RIIGIEELARVE TULUD
  • 12. Tulude laekumine ületab eelmise aasta jaanuarikuu taset
    • Maksutulusid laekus eelarvesse 399,8 miljonit eurot ehk 9,4% kavandatust. Võrreldes 2010. aasta jaanuariga laekus maksutulusid 41,1 miljonit eurot ehk 9,3% vähem:
      • aktsiise ja käibemaksu laekus kokku 69,3 mln eurot vähem tänu 2010. aasta kõrgele võrdlusbaasile, mis tulenes aktsiisikaupade varumisest 2009. aasta lõpus;
      • tulu- ja sotsiaalmaksu laekus seevastu eelmise aasta jaanuariga võrreldes 12,4 mln eurot rohkem.
    • Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 141,4 miljonit eurot ehk 9,7%.
      • Võrreldes 2010. aasta jaanuariga mittemaksulisi tulusid 57,2 miljonit eurot ehk 68% enam.
  • 13. Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate suurim
    • Võrreldes 2010. aasta jaanuariga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 57,2 mln eurot rohkem:
      • toetuseid 57,5 mln eurot rohkem sh. heitmekvootide* müügitulu 23,1 mln eurot;
      • muid tulusid 2,4 mln eurot rohkem;
      • riigilõive 495 tuhat eurot rohkem;
      • varade müügitulu 2,8 mln eurot vähem;
      • varadelt saadavaid tulusid 570 tuhat eurot vähem (sh intressitulusid ca 2,9 mln eurot vähem).
    Riigieelarves planeeritu täitmine (%) *heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.
  • 14. Jaanuari mittemaksulisi tulusid mõjutas enim toetuste laekumine Mittemaksuliste tulude laekumine (mld krooni) kuude lõikes aastatel 2009‑2011
    • Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.
    • Eelmiste kuudega võrreldes on mõnevõrra vähenenud varade müügi, riigilõivude ja trahvide laekumised.
  • 15. RIIGIEELARVE KULUD
  • 16. Riigieelarve kulusid tehtud 7,1%
    • Jaanuarikuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 477,5 mln eurot, mis on 16,5% (67,5 mln eurot) enam kui eelneval aastal. Kulude kasv on põhiliselt tingitud:
      • suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (8,2 mln eurot);
      • 2010. aastal kasutamata jäänud saastekvoodi vahendite väljamaksest (48,2 mln eurot).
  • 17. Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest Riigieelarve kulud allikate lõikes (jaanuar)
    • Jaanuarikuus on enim kulusid tehtud riigitulude arvel (387 mln eurot ehk 7,8% planeeritust).
    • Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel on jaanuaris väljamakseid tehtud 30,6 mln eurot (3,2% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 2,6% ehk 0,8 mln vähem.
    Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab.
  • 18. Välistoetuste väljamaksed suurimad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas
  • 19. Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes
  • 20. Välisvahendite väljamaksed 3,3% aastaks planeeritust
    • Jaanuarikuus on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 32,1 mln eurot, mis on ca 2,4 mln euro võrra vähem kui eelneval aastal.
    • Struktuuritoetusi on jaanuarikuuga välja makstud 21,2 mln eurot. Väljamaksed on 2,1 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, samas eelarves planeeritu täitmine oli eelneval aastal 1,3 protsendipunkti suurem.
    • Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on jaanuaris välja makstud 6,9 mln eurot (6,4% planeeritust), mis on eelmise aasta jaanuariga võrreldes 3,8 mln eurot vähem.
  • 21. Tegevuskulud püsivad kahe eelneva aasta tasemel
    • Jaanuaris kasutati tegevuskuludeks 64,96 mln eurot (0,5% ehk 0,35 mln eurot rohkem kui eelneval aastal).
      • Personalikuludeks kasutati 37,4 mln eurot (6,6% eelarvest), mis on eelmise aastaga võrreldes 3,2% väiksem (1,3 mln eurot).
      • Majandamiskuludeks kasutati 27,6 mln eurot (6,3% eelarvest), mis on 1,6 mln rohkem (6,1%) kui eelneval aastal.
  • 22. Investeeringud tavapärasest mahust suuremad
    • Esimese kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 78,8 mln eurot, mis on 12,2% riigieelarves investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud vahenditest.
    • Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused jaanuaris olid:
      • Aruvalla-Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu projekteerimine ja ehitus (830 419 eurot);
      • HIV/AIDSi ravimite soetamine (869 209 eurot);
      • tervishoiu infrastruktuuri arendamine (755 096 eurot).
    * Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid rohkem kui protsendi arvutamise aluseks on võetud.
  • 23. Eraldiste maht suurenenud tänu sotsiaalmaksu paremale laekumisele Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)
    • Jaanuarikuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (8,2 mln eurot).
    • Eraldisteks on jaanuarikuus suunatud 7,4% eelarvest (329,9 mln eurot), mis on 3,1% (9,8 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil ja üleeelmise aasta jaanuarikuuga võrreldes 8,6 mln eurot ehk 2,6% vähem.
  • 24. Sotsiaalmaksu parem laekumine võrreldes eelmise aastaga mõjutab eraldisi Haigekassale
    • Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad:
      • pensionide kulude (jaanuari kulu 104,3 mln ehk 8,1 % planeeritust);
      • eraldis Haigekassale ravikindlustuse (jaanuari kulu 68,2 mln ehk 9,6 % planeeritust);
      • peretoetused kuludeks (jaanuari kulu 8,4 mln ehk 8,1 % planeeritust);
      • vanemahüvitis kuludeks (jaanuari kulu 14,6 mln ehk 8,6 % planeeritust);
      • puuetega inimeste toetused kuludeks (jaanuari kulu 4,4 mln ehk 8,9 % planeeritust);
      • erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks kuludeks (jaanuari kulu 6,6 mln ehk 8,2 % planeeritust);
      • riigipoolseteks kanneteks kohustusliku kogumispensioni fondi (jaanuari kulu 0,7 mln ehk 0,9% planeeritust);
      • eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (jaanuari kulu 0,69 mln ehk 6,2 % planeeritust).
    • Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati jaanuaris 207,9 mln eurot ehk 8,3% aastaks planeeritust, mis on 12 mln eurot ehk 6,1% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
    • Ravikindlustuskulu on võrreldes eelmise aasta jaanuariga suurenenud 8,2 mln eurot (12,1%), pensionid on suurenenud 2,9 mln eurot (2,8%), vanemahüvitis 0,6 mln eurot (4,4%), puuetega inimeste igakuised toetused 0,4 mln eurot (9,8%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi suurendasid kulusid 0,5 mln eurot.
  • 25. Peamised sotsiaalkulud (jaanuar) I …
  • 26. Peamised sotsiaalkulud (jaanuar) II
  • 27. Muud kulud
    • Erinevateks muudeks kuludeks on jaanuaris kulunud 3,9 mln eurot (6% eelarvest), sh riigisaladusega seotud kulud 3 mln eurot.
    • Muudeks kuludeks kasutati 2011. aasta jaanuaris 0,5 mln eurot ehk 11,4% vähem, kui 2010. aasta jaanuaris.
  • 28. Kulud valitsemisalade lõikes – jaanuar
    • Keskkonnaministeeriumi valitsemisala suurim eelarve kasutamine (18,4%) on tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest (48,7 mln eurot), ilma nendeta oleks eelarve kasutamine olnud ca 1% (tänu välisvahendite tavapärasele aasta alguse väiksematele kuludele).
    • Siseministeeriumi (julgeolek) valitsemisala suurem eelarve kasutamine (11,2%) on põhiliselt seotud Politsei- ja Piirivalveametile soetatud helikopteri lõppmaksega (5,3 mln eurot).
    • Rahandusministeeriumi valitsemisala madal eelarve kasutamine (3,4%) on tingitud arvestuslike kulude (põhiliselt taaskäivitatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi ning keskkonnatasude laekumisest suunatavad eraldised Keskkonnainvesteeringute Keskusele) väiksemast kasutamisest, ilma nendeta oli eelarve kasutamine 7,5%.
  • 29. Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – jaanuar
  • 30. Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid 1 073,8 mln eurot
    • Jaanuarikuus on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 70,3 mln eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust (82,2 mln eurot).