Majanduse ülevaade ja riigieelarve
täitmine, september 2010
Rahandusministeerium, 26. oktoober 2010
MAJANDUSARENGUD
Majanduse olukorra paranemine edasistes
arengutes jätkub
• 2010. aasta II kvartalis kasvas majandus võrreldes eelmise aast...
2010. aasta kokkuvõttes on ca 2% SKP kasv
endiselt tõenäoline
-2,6
3,1
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
110
120
-30
-25
-2...
Majandusarengu indikaatorid näitavad tõusutrendi kiirenemist . Lisaks
ekspordile ja tööstussektori kiire kasvu jätkumisele...
Augustis oli töötleva tööstuse kasv aasta kiireim.
Vaatamata kiirele kasvule on toodangu maht
jõudnud vaid 2005. aasta tas...
Jaemüügi langus stabiliseerus. Kaupade
tellimused ja müügi prognoosid on
optimistlikumad kui aasta tagasi.
-80
-60
-40
-20...
Eksportnõudlus liikus tõusutrendil.
Töötleva tööstuse tootmisvõimsuste
rakendatus ulatus 70%ni
-22
47
-40
-30
-20
-10
0
10...
Kaupade eksport kasvas juulis 32% ja augustis 37%.
Kiire kasvu taga tellimuste kasv peamistelt
kaubanduspartneritelt ning ...
Toiduainete ja jookide kallinemine põhjustas
inflatsiooni kiirenemise septembris 4%ni. Ka
eurotsoonis oli hindade tõus aas...
Olulisemate kaubagruppide hinnaarengud.
Toiduainete hinnatõus on kiirenemas.
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
35
40
2...
RIIGIEELARVE
Riigieelarve täitmine
• Riigieelarve tulude laekumine on suveprognoosis oodatud
tasemel.
• Üheksa kuuga on laekunud 63,8 m...
RIIGIEELARVE TULUD
Tulude laekumine ületab eelarves
planeeritut
• Maksutulud laekuvad suveprognoosi graafikus ehk
rohkem kui eelarves planeer...
Mittemaksulisi tulusid laekub ootuspäraselt
• Võrreldes 2009 aasta esimese üheksa kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel ...
Mittemaksuliste tulude laekumine sõltub
dividendide ja välistoetuste makseajast
Mittemaksuliste tulude laekumine (mln kroo...
RIIGIEELARVE KULUD
Riigieelarve kulusid tehtud 68,7%
• Üheksa kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 62,8 mld krooni (1,5% vähem
kui eelneval...
Välistoetuste kasutamine suurenenud
võrreldes eelneva aastaga 15,5%
• Üheksa kuuga on enim kulusid tehtud riigitulude arve...
Välistoetuste planeeritu täitmine suurim
Sotsiaal- ja Siseministeeriumi valitsemisalades
4,34
3,26
2,59
1,84
1,35
0,75
0,1...
Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes
• Struktuurivahendite osas on väljamaksed 752,7 mln suuremad kui eelneval aasta...
Välisvahendite väljamaksed 47,7% aastaks
planeeritust
• Üheksa kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 6,9
mld k...
Tegevuskulud (sh. personalikulud)
madalamad võrreldes kahe eelneva aastaga
Üheksa kuuga on tegevuskuludeks kasutatud 11 ml...
Investeeringud tavapärasest mahust
suuremad
• Üheksa kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 6 mld krooni (üle
...
Riigipoolsed toetusi on kasutatud
tasakaalukalt
• Eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes vähenenud põhiliselt tänu
ku...
Sotsiaalmaksu tagasihoidlikum laekumine
võrreldes eelmise aastaga mõjutab
sotsiaalkulusid
• Sotsiaalkulud moodustavad 2010...
Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) I
Ravikindlustuse kulu vähenemine on lisaks sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele
tingitud ...
Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) II
276,3
39,1
410,2
46,1
757,9
129,2
963,9
137,3
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1 0...
Haigekassa jõudis juulist alates ülejäägis
• Esimesel viiel kuul (va. jaanuar) oli Haigekassa tekkepõhiselt defitsiidis, v...
Töötukassa tulud kasvavad ja kulud
vähenevad
• Aasta kaheksa kuu tekkepõhine ülejääk oli saldoandmike alusel 705,1 mln
kro...
Muude kulude maht tavapärane
• Üheksa kuuga on muudeks kuludeks kasutatud 465 miljonit krooni
ehk 45,6% planeeritust (vähe...
Kulud valitsemisalade lõikes – 9 kuud
• Väikseim väljamaksete protsent on Keskkonnaministeeriumil mis on
tingitud suurest ...
Riigikassas hallatavaid likviidseid
finantsvarasid 17,2 mld krooni
31.12.2009 30.09.2010 Muutus
Stabiliseerimisreserv 4 72...
VALITSUSSEKTORI
EELARVEPOSITSIOON
Valitsussektori eelarvepuudujääk
prognoosi kohaselt 1,3% SKPst
Esimese kaheksa kuuga oli kogu valitsussektor tekke-
põhise...
Valitsussektori eelarvepositsiooni kujunemine
2010. aastal ületab mõnevõrra ootusi
• Rahandusministeeriumi suvise majandus...
MÕISTED
• v.e.p. – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
• v.e.a – võrreldes eelmise aastaga.
• Sesoonselt korrigeeritu...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Riigieelarve täitmine 2010 (september)

948 views
866 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
948
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
134
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Riigieelarve täitmine 2010 (september)

  1. 1. Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, september 2010 Rahandusministeerium, 26. oktoober 2010
  2. 2. MAJANDUSARENGUD
  3. 3. Majanduse olukorra paranemine edasistes arengutes jätkub • 2010. aasta II kvartalis kasvas majandus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3,1%. • Majanduse vedas teises kvartalis kasvule hoogustunud eksport. Soodsast väliskeskkonnast tingitud tellimuste suurenemine, samuti ettevõtete sisesed ümberkorraldused võimaldasid suurendada ekspordimahte ligikaudu viiendiku võrra. • Sisenõudluse kasvu põhjustas varude suurenemine. Nii tarbimine kui ka kapitali kogumahutus olid teises kvartalis endiselt languses. • Majandusaktiivsuse suurenemist on oodata ka III kvartalis. Lisaks esimesel poolaastal majanduskasvu vedanud ekspordi ja tööstussektori kiire kasvu jätkumisele hakkab teisel poolaastal ka sisenõudlus kosuma, tuginedes tarbimisjulguse ning investeerimisaktiivsuse tõusule.
  4. 4. 2010. aasta kokkuvõttes on ca 2% SKP kasv endiselt tõenäoline -2,6 3,1 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 -30 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 30 2001 III 2002 III 2003 III 2004 III 2005 III 2006 III 2007 III 2008 III 2009 III 2010 III % punkti Sesoonselt ja tööp.arvuga korrigeeritud v.e.p. Majanduse reaalkasv v.e.a. Sisemajanduse nõudluse reaalkasvv.e.a. Majandususaldusindeks (parem skaala)
  5. 5. Majandusarengu indikaatorid näitavad tõusutrendi kiirenemist . Lisaks ekspordile ja tööstussektori kiire kasvu jätkumisele on pöördunud kasvule ka sisenõudlusele suunatud valdkonnad. 0 15 30 45 60 75 90 105 120 -35 -30 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 I 2003 III I 2004 III I 2005 III I 2006 III I 2007 III I 2008 III I 2009 III I 2010 juuli- aug. %, v.e.a. Majandususaldusindeks SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks Ehitusmahuindeks Kaupade eksport
  6. 6. Augustis oli töötleva tööstuse kasv aasta kiireim. Vaatamata kiirele kasvule on toodangu maht jõudnud vaid 2005. aasta tasemele. 20 40 60 80 100 120 140 160 -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 01 2005 05 09 01 2006 05 09 01 2007 05 09 01 2008 05 09 01 2009 05 09 01 2010 05 2005=100%, v.e.a. Tööpäevade arvugakorr. mahuindeks, vea Toodangumahuindeks, 2005=100
  7. 7. Jaemüügi langus stabiliseerus. Kaupade tellimused ja müügi prognoosid on optimistlikumad kui aasta tagasi. -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100 -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 50 60 01 2006 07 01 2007 07 01 2008 07 01 2009 07 01 2010 07 %, v.e.a. Jaemüük püsivhindades(% v.e.a.) Käibemaksu laekumine Müük järgneva 3 kuu jooksul (p.sk.)
  8. 8. Eksportnõudlus liikus tõusutrendil. Töötleva tööstuse tootmisvõimsuste rakendatus ulatus 70%ni -22 47 -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 50 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 01 2005 07 01 2006 07 01 2007 07 01 2008 07 01 2009 07 01 2010 07 2005=100 Uute eksporttellimuste indeks Kodum.turulmüüdudtood. uute tell.ind. Tootmisvõimsustepiisavus
  9. 9. Kaupade eksport kasvas juulis 32% ja augustis 37%. Kiire kasvu taga tellimuste kasv peamistelt kaubanduspartneritelt ning ettevõtete ümberkorraldused. -40 -20 0 20 40 60 0 3 6 9 12 15 2005 2006 2007 2008 2009 2010 %mld krooni Kaupade ekspordi maht (mld kr) Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk) Ekspordi kasv ilma mineraalsete toodeteta (%, parem sk) Kaupade impordi kasv (%, parem sk)
  10. 10. Toiduainete ja jookide kallinemine põhjustas inflatsiooni kiirenemise septembris 4%ni. Ka eurotsoonis oli hindade tõus aasta kõrgeim. -1 0 1 2 3 4 5 6 -2 0 2 4 6 8 10 12 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 %% Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon
  11. 11. Olulisemate kaubagruppide hinnaarengud. Toiduainete hinnatõus on kiirenemas. -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 30 35 40 2 006 7 2 007 7 2 008 7 2 009 7 2 010 7 % THIkokku Toit ja mittealkohoolsed joogid sh köögivili Mootorikütused Eluase (sh soojus)
  12. 12. RIIGIEELARVE
  13. 13. Riigieelarve täitmine • Riigieelarve tulude laekumine on suveprognoosis oodatud tasemel. • Üheksa kuuga on laekunud 63,8 mld krooni ehk 75,5% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes 2,9 mld ehk 4,8% enam). Septembris laekus tulusid 7,6 mld krooni. • Kulude maht väiksem eelnevast aastast hoolimata välistoetuste paremale kasutamisele. • Septembris tehti kulusid 6,9 mld, üheksa kuuga kokku 62,8 mld krooni ehk 68,7% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes ligi miljard ehk 1,5% vähem, ilma välisvahenditeta aga 1,9 miljardit, ehk 3,4% vähem). • Üheksa kuuga on riigieelarve kassapõhiselt ühe miljardi krooniga ülejäägis (3,9 mld parem kui eelmisel aastal samal perioodil).
  14. 14. RIIGIEELARVE TULUD
  15. 15. Tulude laekumine ületab eelarves planeeritut • Maksutulud laekuvad suveprognoosi graafikus ehk rohkem kui eelarves planeeritud. • Mittemaksuliste tulude kuine laekumine on kõikuv, kuid kokkuvõttes on laekumine ootuspärane. • Üheksa kuuga laekus tulusid 63,8 mld krooni, sellest: • 47,3 mld maksutuludena (76,1% eelarvest); • 16,8 mld mittemaksuliste tuludena (73,8% eelarvest). • Võrreldes 2009. aasta üheksa kuuga laekus maksutulusid 521,7 mln krooni enam ning mittemaksulisi tulusid 2,4 mld krooni enam.
  16. 16. Mittemaksulisi tulusid laekub ootuspäraselt • Võrreldes 2009 aasta esimese üheksa kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal ca 2,4 mld krooni rohkem: • toetuseid ca 1,9 miljardit krooni rohkem; • varadelt saadavaid tulusid ca 0,7 miljardit krooni rohkem (sh kvoodimüük 0,4 miljardit); • varade müügitulu ca 130 miljonit krooni rohkem. • saastetasusid ca 175 miljonit krooni vähem; • trahve ca 65 miljonit krooni vähem; • Varadelt laekuvate tulude kõrge eelarve täitmise tase tuleneb peamiselt Eesti Energia makstud dividendidest. Samuti on septembri lõpuks laekunud rahvusvaheliste heitmekvootide müügitulu ca 435 mln krooni. Seevastu intressitulusid laekub eelmise aastaga võrreldes vähenenud intressimäärade tõttu väiksemas mahus. Riigieelarves planeeritu täitmine (%) 64,7 73,3 62,4 28,0 79,0 89,4 66,6 68,2 64,2 23,2 86,9 115,4 73,8 85,9 69,7 58,9 91,8 68,9 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 KOKKU Kaupade ja teenuste müük Toetused M at. ja immat. varade müük Tulu varadelt M uud tulud 2008 2009 2010
  17. 17. Mittemaksuliste tulude laekumine sõltub dividendide ja välistoetuste makseajast Mittemaksuliste tulude laekumine (mln krooni) kuude lõikes aastatel 2008 2010‑ 847,8 1 012,6 1 702,9 2 197,9 3 235,6 1 060,8 2 229,11 317,4 3 199,6 0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 3 500 4 000 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 2009 2008 • Septembrikuu suurem laekumine augustiga võrreldes tulenes suuremast toetuste mahust. • Varade müügitulu ning saastetasusid laekus septembris augustiga võrreldes vähem. • Ülejäänud tululiikide laekumine püsib stabiilsel tasemel.
  18. 18. RIIGIEELARVE KULUD
  19. 19. Riigieelarve kulusid tehtud 68,7% • Üheksa kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 62,8 mld krooni (1,5% vähem kui eelneval aastal), sellest septembris 6,9 mld. • Kulude sarnasele mahule vaatamata on nende struktuur võrreldes eelneva aastaga oluliselt muutunud: • välistoetuste suuremad väljamaksed (974,8 mln krooni enam kui eelneva aasta üheksa kuuga); • sotsiaalmaksu väiksemast laekumisest tingitult on eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks eelmise aastaga võrreldes väiksem (829,7 mln); • kohustusliku kogumispensionifondi kannete ajutisest lõpetamisest tulenevalt on vastav kulu väiksem (1,1 mld); • suurenenud on mitmed sotsiaalkulud ca 1,1 mld krooni (sh. pensionikulu 564,4 mln, vanemahüvitis 292,5 mln jne). 6,4 7,2 7,3 6,7 7,0 7,6 7,3 6,5 6,9 0 2 4 6 8 10 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 2009 2008 2007 Miljardit krooni
  20. 20. Välistoetuste kasutamine suurenenud võrreldes eelneva aastaga 15,5% • Üheksa kuuga on enim kulusid tehtud riigitulude arvel (53,8 mld ehk 72,2% planeeritust), sellest septembris 5,7 mld ehk 7,6% planeeritust). • Välisvahendite arvel on 9 kuuga väljamakseid tehtud 7,3 mld (49,2% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 15,5% ehk 974,8 mln enam. Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Riigieelarve kulud allikate lõikes (üheksa kuud) miljardit krooni 53,77 7,27 0,15 0,97 0,50 72,2 49,2 273,4 73,4 67,1 0 50 100 150 200 250 300 0 10 20 30 40 50 riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)
  21. 21. Välistoetuste planeeritu täitmine suurim Sotsiaal- ja Siseministeeriumi valitsemisalades 4,34 3,26 2,59 1,84 1,35 0,75 0,17 0,23 2,06 1,55 0,98 0,57 0,99 0,61 0,06 0,12 47,38 47,58 37,75 30,73 73,15 81,23 36,20 51,95 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 MKM PÕM HTM KKM SIM SOM KAM Ülejäänud kokku* riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
  22. 22. Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes • Struktuurivahendite osas on väljamaksed 752,7 mln suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, samas eelarves planeeritu täitmine oli eelneval aastal 7 protsendipunkti suurem. • Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on üheksa kuuga välja makstud 1,45 mld krooni, mis on 75% planeeritust, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ca 25% ehk 287,4 mln krooni enam. 10,16 1,93 0,44 1,32 0,45 0,14 0,09 4,62 1,45 0,39 0,09 0,29 0,08 0,00 45,53 74,97 89,04 6,91 63,72 55,26 2,99 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 0 2 4 6 8 10 12 2007-2013 struktuuri- vahendid 2007-2013 maaelu/kalandus 2000-2006 ISPA+ Ühtekuuluvus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) Muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
  23. 23. Välisvahendite väljamaksed 47,7% aastaks planeeritust • Üheksa kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 6,9 mld krooni, mis on ca 535 mln krooni võrra rohkem kui eelneval aastal. Septembris tehti väljamakseid ca 884,2 mln krooni. • Struktuuritoetusi on esimese üheksa kuuga välja makstud 4,6 mld. • III kvartalis avati üks meede. 2010. aasta III kvartali lõpu seisuga on 108 meetmest (151 rakendusskeemiga) avatud 98 ja avamata veel 10 meedet. Kaheksa meedet on plaanitud avada veel sel aastal ja kahe meetme avamine on planeeritud 2011. aastal. • EL liikmesriikide võrdluses oleme struktuurivahendite kasutamises 1sel kohal.
  24. 24. Tegevuskulud (sh. personalikulud) madalamad võrreldes kahe eelneva aastaga Üheksa kuuga on tegevuskuludeks kasutatud 11 mld (3,9% ehk 448,6 mln vähem kui eelneval aastal), sellest septembrikuus 1,14 mld. • Personalikuludeks kasutati üheksa kuuga 6,4 mld krooni. Sellest septembrikuus kasutati 630,7 mln. Eelmise aasta üheksa kuuga võrreldes on 2010. aasta kulu 6,2% väiksem (421 mln). • Majandamiskuludeks kasutati üheksa kuuga 4,6 mld krooni, mis on 27,2 miljonit ehk 0,6% vähem kui eelneval aastal. Sellest septembrikuus kasutati 507 miljonit krooni. 1,141,021,281,01 1,15 1,36 1,32 1,26 1,42 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 2009 2008 2007 Miljardit krooni
  25. 25. Investeeringud tavapärasest mahust suuremad • Üheksa kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 6 mld krooni (üle 15% enam kui viimasel kolmel aastal) , mis on 74,2% riigieelarves investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud summast. Septembris suunati investeeringuteks üks miljard krooni. • Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused septembris olid: • Uue raudteeveeremi soetamine (211,5 mln krooni); • Riigimaanteede remont (124,6 mln krooni); • Ikla-Tallinna-Narva maantee Kukruse-Jõhvi lõik (41,8 mln krooni); • Tallinna-Tartu-Luhamaa põhimaantee Aruvalla-Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu projekteerimine ja ehitus (41,6 mln krooni); • Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt (22,5 mln krooni); 1 049,9895,9904,1328,5 386,8 678,4 375,0 653,1 755,8 0 250 500 750 1 000 1 250 1 500 1 750 2 000 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 2009 2008 2007 Miljonit krooni
  26. 26. Riigipoolsed toetusi on kasutatud tasakaalukalt • Eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes vähenenud põhiliselt tänu kulude struktuur muutustele (samas kahe varasema aastaga võrreldes on maht suurenenud). Välistoetusi on paremini kasutatud, eraldisi Haigekassale ravikindlustuse kuludeks on vähendanud sotsiaalmaksu laekumise vähenemine. • Eraldisteks on üheksa kuuga suunatud 67,7% (45,3 mld krooni) aastaeelarvest, mis on 2,4% (1,1 mld krooni) vähem kui eelmise aasta samal perioodil. • Septembris kulus eraldisteks 7% (4,7 mld krooni) aastaeelarvest, mis on % (48,1 mln krooni) enam kui eelmise aasta samal perioodil. 5,01 5,61 5,23 4,93 5,03 5,33 5,03 4,49 4,68 0 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 2009 2008 2007 Kuised eraldised 2007- 2010 (ei sisalda investeeringutoetusi) miljardit krooni
  27. 27. Sotsiaalmaksu tagasihoidlikum laekumine võrreldes eelmise aastaga mõjutab sotsiaalkulusid • Sotsiaalkulud moodustavad 2010. aasta riigieelarvest 40,5% (36,9 mld krooni). Neist suurimad: • eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks (septembri kulu 804,1 mln, 9 kuu kulu 8,1 mld ehk 73% planeeritust); • pensionid kuludeks (septembri kulu 1,7 mld, 9 kuu kulu 14,8 mld ehk 75,2% planeeritust); • peretoetused kuludeks (septembri kulu 132,9 mln, 9 kuu kulu 1,2 mld ehk 73,6% planeeritust); • vanemahüvitis kuludeks (septembri kulu 230,4 mln, 9 kuu kulu 2 mld ehk 85,7% planeeritust); • puuetega inimeste toetused kuludeks (septembri kulu 66,6 mln, 9 kuu kulu 580 mln ehk 82,4% planeeritust); • erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks kuludeks (septembri kulu 103,8 mln, 9 kuu kulu 963,9 mln ehk 77% planeeritust); • eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (septembri kulu 10,5 mln, 9 kuu kulu 137,3 mln ehk 66,1% planeeritust). • Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati üheksa kuuga 75,3% planeeritust (27,8 mld). See on 308,7 mln enam kui eelneva aasta üheksa kuuga (tingitud Haigekassale suunatud ravikindlustuse kulu vähenemisest ning muude kulude suurenemisest, põhiliselt pensionid ja vanemahüvitis).
  28. 28. Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) I Ravikindlustuse kulu vähenemine on lisaks sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele tingitud ka sellest, et 2009. aastal kanti jaanuarikuus Haigekassale eelneval aastal üle kandmata vahendeid summas 288 mln, 2010. aastal aga 60 mln. * miljardit krooni
  29. 29. Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) II 276,3 39,1 410,2 46,1 757,9 129,2 963,9 137,3 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1 000 1 100 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus 2007 2008 2009 2010 * miljardit krooni
  30. 30. Haigekassa jõudis juulist alates ülejäägis • Esimesel viiel kuul (va. jaanuar) oli Haigekassa tekkepõhiselt defitsiidis, viimasel kolmel kuul on oldud ülejäägis. Augustikuu ülejääk oli 160 mln krooni, kaheksa kuu ülejääk kokku oli 252 mln krooni, mis on 610 mln krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. • Aasta kaheksa kuu kulud olid 7,1 mld krooni, mis on 1,05 mld krooni ehk 14,8% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. • Suvekuudel on Haigekassa kulud väiksemad ja suurenevad sügisel, mistõttu on oodata ka aasta viimastel kuudel eelarvepositsiooni halvenemist. Haigekassa kuiste tulemite võrdlus aastad 2008-2010 ja tekkepõhine eelarvepositsioon (mln) -400 -300 -200 -100 0 100 200 300 400 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2008 2009 2010 2010 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
  31. 31. Töötukassa tulud kasvavad ja kulud vähenevad • Aasta kaheksa kuu tekkepõhine ülejääk oli saldoandmike alusel 705,1 mln krooni, mis on ca 1,5 mld krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Augustis paranes eelarvepositsioon 160 mln krooni võrra. • Kaheksa kuu kulu oli 1,8 mld krooni. • Kuised kulud on jätkuvalt vähenemistrendis. Kulude maht augustis oli 145,1 mln krooni, mis on 23,1% vähem kui juulis. Saldoandmike infosüsteemi alusel kuised tulemid 2008-2010 ja tekkepõhine eelarvepositsioon (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga) -400 -200 0 200 400 600 800 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2008 2009 2010 2010 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
  32. 32. Muude kulude maht tavapärane • Üheksa kuuga on muudeks kuludeks kasutatud 465 miljonit krooni ehk 45,6% planeeritust (vähenemine eelneva aastaga tingitud eelmise aasta juunikuus toimunud ühekordse kuluga - Sylvesteri müügiga seotud tulumaksuvaidlus, millest tulenevalt tuli kanda enammakstud summalt arvestatud intressikulu). • sellest septembris kasutati 61,6 miljonit krooni (6% eelarvest). Miljonit krooni 68,2 35,7 64,8 51,1 35,6 52,1 53,5 42,2 61,6 0 50 100 150 200 250 300 350 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 2009 2008 2007
  33. 33. Kulud valitsemisalade lõikes – 9 kuud • Väikseim väljamaksete protsent on Keskkonnaministeeriumil mis on tingitud suurest välisvahendite osakaalust eelarves, mille väljamaksetest suurem osa jääb aasta lõppu. Samal põhjusel on väiksemad eelarve kasutamised ka Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. 0,15 5,39 1,09 2,74 1,11 1,77 5,34 2,77 1,60 4,40 30,31 0,50 63,1 67,2 67,6 65,8 36,0 74,4 58,9 51,4 77,0 70,3 75,1 66,3 0 10 20 30 40 50 60 70 80 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 Riigi- kantselei HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)
  34. 34. Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid 17,2 mld krooni 31.12.2009 30.09.2010 Muutus Stabiliseerimisreserv 4 722 091 641 4 984 907 918 262 816 277 Omandireformi Reservifond 436 139 295 467 826 405 31 687 110 Erakorraline Pensionireserv 1 858 162 356 0 -1 858 162 356 Klientide vahendid 2 099 254 675 2 901 447 587 802 192 913 Likviidsusreserv (kassareserv) 9 751 499 220 8 878 044 804 -873 454 416 Kokku 18 867 147 186 17 232 226 713 -1 634 920 473 • Alates aasta algusest on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 1,6 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Elering ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas. • Septembrikuus suurenesid finantsvarad kokku 848,4 miljoni krooni võrra, põhiliselt tänu likviidsusreservi suurenemisele (540,9 miljonit krooni) ehk jooksval kuul laekus tulusid rohkem kui tehti kulusid.
  35. 35. VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON
  36. 36. Valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 1,3% SKPst Esimese kaheksa kuuga oli kogu valitsussektor tekke- põhiselt defitsiidis 1,4 miljardi krooniga ehk 0,64% SKPst* (ca 7,8 mld krooni parem kui eelneval aastal). • riigieelarve defitsiidis 2,3 mld (1,06% SKPst); • kohalikud omavalitsused ülejäägis 574,3 mln (0,26% SKPst); • sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 957,1 mln (0,44% SKPst); • ülejäänud valitsussektor defitsiidis 607,2 mln (0,28% SKPst). Augustikuus oli valitsussektor kolmandat kuud järjest ülejäägis (0,33% SKPst ehk 717,6 mln krooni). *Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 218,2 mld krooni.
  37. 37. Valitsussektori eelarvepositsiooni kujunemine 2010. aastal ületab mõnevõrra ootusi • Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt on 2010. aastal valitsussektori eelarve defitsiit 2,73 mld krooni (1,3% SKPst). • Esimese kaheksa kuuga on kogu valitsussektor olnud defitsiidis 1,4 mld krooniga (0,64% SKPst), mis on 7,8 mld krooni vähem kui eelmisel aastal samal perioodil . • Selle aasta kokkuvõttes ootame valitsussektori puudujäägiks jätkuvalt 1,3 protsenti SKP-st, kuid ülemäärase saastetasu kvoodi müük võib põhjustada defitsiidi alanemist. -2,7 -1,7 -0,6 -5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 1 2 % SKPst 2008 2009 2010
  38. 38. MÕISTED • v.e.p. – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. • v.e.a – võrreldes eelmise aastaga. • Sesoonselt korrigeeritud SKP – hooajaliste tegurite mõju elimineeritud ja eemaldatud erinevused võrreldavate perioodide tööpäevade arvus (nt riiklikud pühad). • EMK – ettemaksukonto. • Mld – miljard. • Mln – miljon. • 7 suurimat sotsiaalkulu - ravikindlustus, pensionid, peretoetused, vanemahüvitis, puuetega inimeste toetused, erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ning töötutoetus. • KOV – kohalik omavalitsus. • EIB – Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank). • Valitsussektor – kõik riigi funktsioone täitvad asutused, ettevõtted, sihtasutused ja organisatsioonid. Eestis kuuluvad valitsussektorisse riigieelarve, haigekassa, töötukassa, kohalikud omavalitsused, RKAS, riigi sihtasutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid. • Maastrichti kriteerium riigi rahandusele - Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.

×