Riigieelarve täitmine 2010 (juuni)

985 views

Published on

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
985
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
11
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Riigieelarve täitmine 2010 (juuni)

  1. 1. Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, juuni 2010 Rahandusministeerium, 29 juuli 2010
  2. 2. MAJANDUSARENGUD
  3. 3. Majanduskasv taastub teises kvartalis <ul><li>2010. aasta I kvartali SKP vähenes võrreldes eelmise kvartaliga sesoonselt korrigeeritult 2%. </li></ul><ul><li>Ootuste kohaselt taastub Eesti majanduskasv teises kvartalis. </li></ul><ul><li>2010. aasta kokkuvõttes on ca 1% SKP reaalkasv endiselt tõenäoline. </li></ul><ul><li>Samas SKP maht jooksevhindades kevadel prognoositust suurem. </li></ul><ul><li>Alates juulist hakkab inflatsioon pidurduma aastataguse käibemaksumäära ja kütuseaktsiisi tõstmise mõju väljalangemise tõttu. </li></ul><ul><li>2010.a kokkuvõttes inflatsioon ca 1%punkti võrra kõrgem kui kevadprognoosis (THI 1,1%, THHI 0,8%). </li></ul>
  4. 4. Ootuste kohaselt taastub Eesti majanduskasv teises kvartalis
  5. 5. Alates juulist hakkab inflatsioon pidurduma
  6. 6. RIIGIEELARVE
  7. 7. Riigieelarve täitmine <ul><li>Riigieelarve tulude laekumine on kevadprognoosis oodatud tasemel. </li></ul><ul><ul><li>Poole aastaga on laekunud 40,1 mld krooni ehk 47,5% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes 793,4 mln ehk 2% enam). Juunis laekus tulusid 7,6 mld. </li></ul></ul><ul><li>Kulude maht väiksem eelnevast aastast hoolimata välistoetuste paremale kasutamisele. </li></ul><ul><ul><li>Juunis tehti kulusid 7,6 mld, poolaastaga kokku 42,1 mld krooni ehk 46,1% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes 876,6 mln ehk 2% vähem, ilma välisvahenditeta aga 1,5 mld, ehk 3,8% vähem). </li></ul></ul><ul><li>Poolaastaga on riigieelarve kassapõhiselt 2 miljardi krooniga defitsiidis (defitsiit on 1,7 mld väiksem kui eelmisel aastal samal perioodil). </li></ul>
  8. 8. RIIGIEELARVE TULUD
  9. 9. Tulude laekumine ületab eelarves planeeritut <ul><li>Maksutulud laekuvad kevadprognoosi graafikus ehk mõnevõrra rohkem kui eelarves planeeritud. </li></ul><ul><li>Mittemaksuliste tulude kuine laekumine on kõikuv, kuid kokkuvõttes on laekumine ootuspärane. </li></ul><ul><li>Kuue kuuga laekus tulusid 40,1 mld krooni, sellest: </li></ul><ul><ul><li>29,9 mld maksutuludena (48,4% eelarvest). </li></ul></ul><ul><ul><li>10,3 mld mittemaksuliste tuludena (45,2% eelarvest). </li></ul></ul><ul><li>Võrreldes 2009. aasta kuue kuuga laekus maksutulusid 306,6 mln krooni enam ning mittemaksulisi tulusid 486,8 mln krooni enam. </li></ul><ul><li>Maksutulude suurem laekumine tuleneb peamiselt väiksematest tulumaksutagastustest. </li></ul>
  10. 10. Mittemaksulisi tulusid laekub ootuspäraselt <ul><li>Võrreldes 2009 aasta I poolaastaga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal ca 487 miljonit krooni rohkem: </li></ul><ul><ul><li>varadelt saadavaid tulusid ca 417 miljonit krooni vähem (peamiselt intressid); </li></ul></ul><ul><ul><li>saastetasusid ca 140 miljonit krooni vähem; </li></ul></ul><ul><ul><li>trahve ca 50 miljonit krooni vähem; </li></ul></ul><ul><ul><li>toetuseid ca 1,1 miljardit krooni rohkem; </li></ul></ul><ul><ul><li>varade müügitulu ca 22 miljonit krooni rohkem. </li></ul></ul><ul><li>Varadelt laekuvate tulude madal eelarve täitmise tase on aasta esimeses pooles tavapärane ja tingitud dividendimaksete koondumisest teise poolaastasse. 2010. aasta alguse madalam tase eelnevate aastatega võrreldes on tingitud nii intressitulude väiksemast osakaalust kui ka vähenenud intressimäärade tõttu väiksemast laekumisest. </li></ul>Riigieelarves planeeritu täitmine (%)
  11. 11. Mittemaksuliste tulude laekumine sõltub dividendide ja välistoetuste makseajast <ul><li>Mittemaksuliste tulude laekumine (mln krooni) kuude lõikes aastatel 2008‑2010 </li></ul><ul><li>Sarnaselt maikuuga kasvas juunis toetuste laekumine eelnevate kuudega võrreldes, ulatudes 1,6 mld kroonini. Samuti on kasvanud omanikutulu laekumine. </li></ul><ul><li>Varade müügitulu laekumine on viimastel kuudel vähenenud. </li></ul>
  12. 12. RIIGIEELARVE KULUD
  13. 13. Riigieelarve kulusid tehtud 46,1% <ul><li>Poolaastaga on riigieelarvest kulusid tehtud 42,1 mld krooni (2% vähem kui eelneval aastal), sellest juunis 7,6 mld. </li></ul><ul><li>Kulude sarnasele mahule vaatamata on nende struktuur võrreldes eelneva aastaga oluliselt muutunud: </li></ul><ul><ul><li>välistoetuste suuremad väljamaksed (589,2 mln krooni enam kui eelneva aasta kuue kuuga); </li></ul></ul><ul><ul><li>sotsiaalmaksu väiksemast laekumisest tingitult on eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks eelmise aastaga võrreldes väiksem (783,3 mln); </li></ul></ul><ul><ul><li>kohustusliku kogumispensionifondi kannete lõpetamisest tulenevalt on vastav kulu väiksem 1,1 mld); </li></ul></ul><ul><ul><li>suurenenud on mitmed sotsiaalkulud ca 960 mln krooni (sh. pensionikulu 518 mln, vanemahüvitis 217 mln jne). </li></ul></ul>Miljardit krooni
  14. 14. Välistoetuste kasutamine suurenenud võrreldes eelneva aastaga 15% <ul><li>6 kuuga on enim kulusid tehtud riigitulude arvel (36,5 mld ehk 48,9% planeeritust), sellest juunis 6,6 mld ehk 8,8% planeeritust). </li></ul><ul><li>Välisvahendite arvel on 6 kuuga väljamakseid tehtud 4,6 mld (30,9% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 14,8% ehk 589,2 mln enam. </li></ul>Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Riigieelarve kulud allikate lõikes (kuus kuud)
  15. 15. Välistoetuste planeeritu täitmine suurim Sise- ja Sotsiaal ministeeriumi valitsemisalades
  16. 16. Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes <ul><li>Struktuurivahendite osas on väljamaksed 328,2 mln suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, kuid eelarves planeeritu täitmine oli eelneval aastal 5,6 protsendipunkti suurem. </li></ul><ul><li>Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on kuue kuuga välja makstud tehtud 1,1 mld krooni, mis on 58,1% eelarvest, 2009. a viie kuuga oli välja makstud 42,4% planeeritust. </li></ul>
  17. 17. Struktuurivahendite 2007-2013 väljamaksed ca 330 mln suuremad kui eelneval aastal (6 kuud) <ul><li>Struktuuritoetusi on esimese 6 kuuga välja makstud 2,7 mld krooni, sellest juunikuus 544,7 mln. </li></ul><ul><li>Võrdluses teiste EL liikmesriikidega on Eesti struktuurivahendite kasutamiselt endiselt esikolmikus (1. juuni seisuga Iirimaa ja Leedu järel kolmandad). </li></ul><ul><li>2010. aasta juunikuu lõpu seisuga on 108 meetmest (151 rakendusskeemiga) avatud 97 ja avamata veel 11 meedet. Enamik meetmeid on plaanis avada 2010. II poolaasta jooksul. </li></ul>
  18. 18. Tegevuskulud (sh. personalikulud) madalamad võrreldes kahe eelneva aastaga <ul><li>Poolaastaga on tegevuskuludeks kasutatud 7,5 mld (5,2% ehk 408,4 mln vähem kui eelneval aastal), sellest juunikuus 1,4 mld. </li></ul><ul><ul><li>Personalikuludeks kasutati 6 kuuga 4,3 mld krooni. Sellest juunikuus kasutati 884,8 mln, mis on 50,5 miljonit krooni ehk 5,9 % võrra vähem, kui eelmise aasta juunis. Eelmise aasta poolaastaga võrreldes on 2010. aasta kulu 6,8% väiksem (316,7 mln). </li></ul></ul><ul><ul><li>Majandamiskuludeks kasutati 6 kuuga 3,2 mld krooni, mis on 91,5 miljonit ehk 2,8% vähem kui eelneval aastal. Sellest juuniuus kasutati 534,7 miljonit krooni mis on 42,7 miljoni krooni ehk 7,4 % võrra enam , kui eelmise aasta juunis . </li></ul></ul>Miljardit krooni
  19. 19. Investeeringud tavapärasest mahust suuremad <ul><li>Poolaastaga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 3,2 mld krooni, mis on ca 20% enam kui kahel viimasel aastal. Juunis suunati investeeringuteks 755,8 mln krooni (82% ehk 341,6 mln krooni enam kui eelneva aasta juunikuus). </li></ul><ul><li>Suurimad tehtud investeeringud I poolaastal olid: </li></ul><ul><ul><li>Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt (106,6 miljonit krooni) ; </li></ul></ul><ul><ul><li>Muuga sadama laiendamine (96 miljonit krooni) ; </li></ul></ul><ul><ul><li>Koidula piirijaama ehitamine (92,2 miljonit krooni) ; </li></ul></ul><ul><ul><li>Ülemiste liiklussõlm e ehitamine (56,7 miljonit krooni) . </li></ul></ul>Miljonit krooni
  20. 20. Riigipoolsed toetusi on kasutatud tasakaalukalt <ul><li>Eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes vähenenud ja kulude struktuur muutunud. Välistoetusi on paremini kasutatud, eraldisi Haigekassale ravikindlustuse kuludeks on vähendanud sotsiaalmaksu laekumise vähenemine, sotsiaalkulude struktuur on muutunud. </li></ul><ul><li>Eraldisteks on kuue kuuga suunatud 46,5% (31,18 mld krooni) aastaeelarvest, mis on 3,2 protsendipunkti (üks miljard krooni) vähem kui eelmise aasta samal perioodil. </li></ul><ul><li>Juunis kulus eraldisteks 8% (5,3 mld krooni) aastaeelarvest, mis on 1,6 protsendipunkti (89,3 mln krooni) vähem kui eelmise aasta samal perioodil. </li></ul>Kuised eraldised 2007- 2010 (ei sisalda investeeringutoetusi)
  21. 21. Sotsiaalmaksu tagasihoidlikum laekumine võrreldes eelmise aastaga tingib suurimate sotsiaalkulude vähenemist <ul><li>Sotsiaalkulud moodustavad 2010. aasta riigieelarvest 40,5% (36,9 mld krooni). Neist suurimad: </li></ul><ul><ul><li>eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks (juuni kulu 899,9 mln, 6 kuu kulu 5,3 mld ehk 48 % planeeritust); </li></ul></ul><ul><ul><li>pensionid (juuni kulu 1,7 mld , 6 kuu kulu 9,8 mld ehk 50 % planeeritust); </li></ul></ul><ul><ul><li>peretoetused (juuni kulu 133,4 mln, 6 kuu kulu 795,7 mln ehk 49,7 % planeeritust); </li></ul></ul><ul><ul><li>vanemahüvitis (juuni kulu 223,6 mln, 6 kuu kulu 1,3 mld ehk 56,6 % planeeritust); </li></ul></ul><ul><ul><li>puuetega inimeste toetused (juuni kulu 65,1 mln, 6 kuu kulu 381,4 mld ehk 54,2 % planeeritust); </li></ul></ul><ul><ul><li>erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (juuni kulu 109,3 mln, 6 kuu kulu 641,7 mld ehk 51,3 % planeeritust); </li></ul></ul><ul><ul><li>eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (juuni kulu 14,4 mln, 6 kuu kulu 102,7 mld ehk 49,4 % planeeritust). </li></ul></ul><ul><li>Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati I poolaastaga 50% planeeritust (18,4 mld). See on 175,7 mln enam kui eelneva aasta 6 kuuga (tingitud Haigekassale suunatud ravikindlustuse kulu vähenemisest ning muude kulude suurenemisest, põhiliselt pensionid ja vanemahüvitis). </li></ul>
  22. 22. Haigekassa kulud ja defitsiit on vähenemas <ul><li>Aasta viie kuuga kasvas tekkepõhine defitsiit saldoandmike alusel 348,7 mln kroonini, mis on 280 mln krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. </li></ul><ul><li>Mais kasvas defitsiit 157,8 mln krooni võrra, mis on ca 100 mln krooni võrra halvem kui eelneval kuul. </li></ul><ul><li>2009. aastal vähendatud kohustused mõjutavad kulusid. Aasta viie kuu kulu kokku oli 4,6 mld krooni, mis on 893 mln krooni vähem kui eelneva aasta samal perioodil. </li></ul><ul><li>Kulude maht mais vähenes eelneva kuuga võrreldes 8,1% 923 miljoni kroonini. </li></ul>Haigekassa kuiste tulemite võrdlus aastad 2008-2010 (mln krooni)
  23. 23. Töötukassa kulud on vähenemas, tulem ülejäägis <ul><li>Aasta viie kuu tekkepõhine ülejääk oli saldoandmike alusel 243,4 mln krooni, mis on 1,1 mld krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. </li></ul><ul><li>Mais kasvas ülejääk 72 mln krooni võrra. </li></ul><ul><li>Kuised kulud on vähenemistrendis, aasta viie kuu kulu oli 1,3 mld krooni. </li></ul><ul><li>Kulude maht mais oli 220,7 mln krooni (17,7 mln krooni enam kui eelneval kuul). </li></ul>Saldoandmike infosüsteemi alusel kuised tulemid 2008-2010 (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)
  24. 24. Peamised sotsiaalkulud (5 kuud) I Ravikindlustuse kulu vähenemine on suures osas tingitud sellest, et 2009. aastal kanti jaanuarikuus Haigekassale eelneval aastal üle kandmata vahendeid summas 288 mln, 2010. aastal aga 60 mln.
  25. 25. Peamised sotsiaalkulud (5 kuud) II
  26. 26. Muude kulude maht tavapärane <ul><li>Poolaastaga on muudeks kuludeks kasutatud 307,5 miljonit krooni (samas suurusjärgus kahe eelneva aastaga). </li></ul><ul><ul><li>sellest juunis kasutati 52,1 miljonit krooni (5,1% eelarvest). </li></ul></ul>Miljonit krooni
  27. 27. Kulud valitsemisalade lõikes – 6 kuud <ul><li>Kuue kuuga kokku on protsentuaalselt enim väljamakseid tehtud Rahandusministeeriumi valitsemisalas (1,1 miljardit krooni ehk 52,9% eelarves planeeritust), mis on tingitud erinevate arvestuslike kulude (üleriiklikud õppelaenudega seotud kulud, eraldised Sale Keskkonnainvesteeringute Keskus jne) suuremast kasutamisest, ilma nendeta oleks väljamaksete maht 540 miljonit krooni ehk 48,3% planeeritust. </li></ul><ul><li>Väikseim väljamaksete protsent on Keskkonnaministeeriumil mis on tingitud suurest välisvahendite osakaalust eelarves, mille väljamaksetest suurem osa jääb aasta teise poolde. </li></ul>
  28. 28. Riigikassas likviidseid finantsvarasid 13,7 mld krooni Alates aasta algusest on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 5,2 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Elering ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning tulusid ületavate kulude finantseerimine. -5 157 922 882 13 709 224 305 18 867 147 186 Kokku -3 694 718 862 6 056 780 358 9 751 499 220 Likviidsusreserv (kassareserv) 144 675 739 2 243 930 413 2 099 254 675 Klientide vahendid -1 858 162 356 0 1 858 162 356 Erakorraline Pensionireserv 18 669 728 454 809 023 436 139 295 Omandireformi Reservifond 231 612 869 4 953 704 510 4 722 091 641 Stabiliseerimisreserv Muutus 3 0 .0 6 .2010 31.12.2009
  29. 29. VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON
  30. 30. Valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 2,5% SKPst <ul><li>Esimese viie kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt defitsiidis 5,35 miljardi krooniga ehk 2,51% SKPst* (ca 2,8 mld krooni parem kui eelneval aastal): </li></ul><ul><ul><li>riigieelarve defitsiidis 5,35 mld (2,51% SKPst); </li></ul></ul><ul><ul><li>kohalikud omavalitsused ülejäägis 281,3 mln (0,13% SKPst); </li></ul></ul><ul><ul><li>sotsiaalkindlustusfondid defitsiidis 105,3 mln (0,05% SKPst); </li></ul></ul><ul><ul><li>ülejäänud valitsussektor defitsiidis 168,3 mln (0,08% SKPst). </li></ul></ul>*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 213,4 mld krooni.
  31. 31. Valitsussektori eelarvepositsiooni kujunemine 2010. aastal on ootuspärane <ul><li>T eisel poolaastal oodata defitsiidi mittesuurenemist </li></ul><ul><li>Negatiivsed mõjurid I poolaastal: </li></ul><ul><ul><li>m aksulaekumised väiksemad (tulumaksu tagastuste mõjul) ; </li></ul></ul><ul><ul><li>aktsiisikaupade varude soetamine (tekkepõhiselt kajastus tulu eelmisel aastal). </li></ul></ul><ul><li>Positiivsed mõjurid II poolaastal : </li></ul><ul><ul><li>suuremad maksulaekumised (s.h enne 2011. aasta tubakaaktsiisi määra tõstmist soetavate varude mõju); </li></ul></ul><ul><ul><li>dividendide väljamaksed; </li></ul></ul><ul><ul><li>maade müük aasta lõpus; </li></ul></ul><ul><ul><li>Eesti Töötukassa eelarveülejäägi suurenemine. </li></ul></ul>
  32. 32. MÕISTED <ul><li>v.e.p. – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga . </li></ul><ul><li>v.e.a – võrreldes eelmise aastaga. </li></ul><ul><li>Sesoonselt korrigeeritud SKP – hooajaliste tegurite mõju elimineeritud ja eemaldatud erinevused võrreldavate perioodide tööpäevade arvus (nt riiklikud pühad). </li></ul><ul><li>EMK – ettemaksukonto. </li></ul><ul><li>Mld – miljard. </li></ul><ul><li>Mln – miljon. </li></ul><ul><li>7 suurimat sotsiaalkulu - ravikindlustus, pensionid, peretoetused, vanemahüvitis, puuetega inimeste toetused, erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ning töötutoetus. </li></ul><ul><li>KOV – kohalik omavalitsus. </li></ul><ul><li>EIB – Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank). </li></ul><ul><li>Valitsussektor – kõik riigi funktsioone täitvad asutused, ettevõtted, sihtasutused ja organisatsioonid. Eestis kuuluvad valitsussektorisse riigieelarve, haigekassa, töötukassa, kohalikud omavalitsused, RKAS, riigi sihtasutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid. </li></ul><ul><li>Maastrichti kriteerium riigi rahandusele - Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. </li></ul>

×