• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Riigieelarve täitmine 2010 (märts)
 

Riigieelarve täitmine 2010 (märts)

on

  • 2,297 views

 

Statistics

Views

Total Views
2,297
Views on SlideShare
1,490
Embed Views
807

Actions

Likes
0
Downloads
5
Comments
0

4 Embeds 807

http://www.fin.ee 609
http://fin.ee 195
http://www.slideshare.net 2
http://translate.googleusercontent.com 1

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Riigieelarve täitmine 2010 (märts) Riigieelarve täitmine 2010 (märts) Presentation Transcript

    • Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, märts 2010 Rahandusministeerium, 29. aprill 2010
    • MAJANDUSARENGUD
    • Majandus tõusule pöördumas
    • Töötleva tööstuse toodangu müük siseturule endiselt languses, ekspordi poole taastumine kiirenes
    • Allikas: Eesti Statistikaamet Kaupade ekspordi kiire kasvu taga on nii mineraalsed kütused kui ka tellimuste kasv peamistelt kaubanduspartneritelt
    • Jaekaubandus endiselt languses, prognoosid muutuvad positiivseks
    • Toidu ja mootorikütuste kallinemine on tekitamas hinnatõususurveid
    • Olulisemates kaubagruppides on hindade langus asendumas tõusuga
    • RIIGIEELARVE
    • Riigieelarve täitmine
      • Märtsis laekus tulusid 4,9 mld, I kvartaliga kokku on laekunud 20,1 mld krooni ehk 23,8% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes 1,1 mld ehk 5,6% enam).
      • Märtsis tehti kulusid 7,3 mld, I kvartaliga kokku 20,9 mld krooni ehk 22,9% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes 202 mln ehk 1% enam, ilma välisvahenditeta aga 413,6 mln, ehk 2,2% vähem).
      • I kvartaliga on riigieelarve kassapõhiselt 797,7 miljoni krooniga defitsiidis (defitsiit on 874,1 mln väiksem kui eelmisel aastal samal perioodil).
    • RIIGIEELARVE TULUD
    • Riigieelarve tulusid on laekunud 23,8%
      • Riigieelarvesse laekus 20,1 mld krooni, sellest:
        • 14,8 mld maksutuludena (23,9% eelarvest).
        • 5,4 mld mittemaksuliste tuludena (23,6% eelarvest).
      • Võrreldes 2009. aasta I kvartaliga laekus maksutulusid 0,9 miljardit krooni enam ning mittemaksulisi tulusid 0,2 miljardit krooni enam.
      • Maksutulude suurem laekumine tuleneb peamiselt aktsiisikaupade varumisest enne aktsiisitõuse 1. jaanuaril 2010.
    • Mittemaksulisi tulusid on laekunud 23,6%
      • Võrreldes 2009 aasta I kvartaliga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 165,4 miljonit krooni rohkem.
      • Peamiselt laekus rohkem toetusi (ca 360 miljonit krooni).
      • Varadelt laekuvate tulude madal eelarve täitmise tase on aasta alguses tavapärane ja tingitud dividendimaksete koondumisest teise poolaastasse. 2010. aasta alguse madalam tase eelnevate aastatega võrreldes on tingitud intressitulude väiksemast osakaalust.
      Riigieelarves planeeritu täitmine (%)
    • Mittemaksuliste tulude laekumine sõltub dividendide ja välistoetuste makseajast
      • Mittemaksuliste tulude laekumine (mln krooni) kuude lõikes aastatel 2008‑2010
      • Võrreldes jaanuari ja märtsiga on veebruari suurem tulude laekumine seotud eelkõige välistoetuste kasvuga.
      • Teistest kuudest vähem on märtsis laekunud tulusid varade müügilt, saastetasusid ning varadelt teenitavaid tulusid.
    • RIIGIEELARVE KULUD
    • Riigieelarve kulusid tehtud 22,9%
      • I kvartaliga kokku on riigieelarvest kulusid tehtud 20,9 mld krooni (1% enam kui eelneval aastal), sellest märtsis 7,3 mld.
      • Kulude sarnasele mahule vaatamata on nende struktuur võrreldes eelneva aastaga oluliselt muutunud:
        • välistoetuste suuremad väljamaksed (413,6 mln krooni enam kui eelneva aasta I kvartalis);
        • sotsiaalmaksu väiksemast laekumisest tingitult on ravikindlustuse kulu eelmise aastaga võrreldes väiksem (624,6 mln), samas Haigekassa kulude maht on vähenenud võrreldes eelneva aastaga 395 mln krooni;
        • kohustusliku kogumispensionifondi kannete lõpetamisest tulenevalt on vastav kulu väiksem (572,4 mln);
        • suurenenud on mitmed sotsiaalkulud ca 690 mln krooni (sh. pensionikulu 430 mln, vanemahüvitis 120 jne).
      Miljardit krooni
    • Välistoetuste kasutamine suurenenud võrreldes eelneva aastaga 35%
      • I kvartaliga on enim kulusid tehtud riigitulude arvel (18,1 mld ehk 14,3% planeeritust), sellest märtsis 6,3 mld ehk 8,5% planeeritust).
      • Välisvahendite arvel on I kvartaliga väljamakseid tehtud 2,4 mld (16% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 35,1% ehk 615,5 mln enam. (märtsis 779 mln – 20,4% ehk 132 mln enam kui aasta tagasi).
      Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Riigieelarve kulud allikate lõikes (I kvartal kokku)
    • Suuremad väljamaksed aasta alguses tavapäraselt Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas miljardit krooni % eelarves planeeritust
    • Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes % eelarves planeeritust Miljardit krooni
    • Struktuurivahendite 2007-2013 väljamaksed ca poole suuremad kui eelneval aastal (3 kuud)
      • Struktuuritoetusi on I kvartaliga välja makstud 1,2 mld krooni ( 40% ehk 348,7 mln enam kui eelneva aasta I kvartalis), sellest märtsikuus 541,5 mln.
      • Esimeses kvartalis sai Eesti Euroopa Komisjoni heakskiidu neljale suurprojektile – elektrirongide ja reostustõrjelaeva soetamisele, Põhja-Eesti Regionaalhaigla renoveerimisele ning Väo-Maardu teelõigu ehitamisele. Euroopa Komisjonile on esitatud 10 suurprojekti kogu perioodiks planeeritud 12st, praeguseks on heakskiidu saanud kuus projekti.
      • 108 meetmest on märtsi lõpu seisuga avatud 96 meedet. Enamik veel avamata meetmeid on plaanis avada selle aasta jooksul (vaid kaks avatakse 2011. aastal).
    • Tegevuskulud sarnasel tasemel eelneva aastaga, personalikulud oluliselt väiksemad
      • I kvartaliga on tegevuskuludeks kasutatud 3,5 mld (2,2% ehk 80,4 mln vähem kui eelneval aastal ning 11,2% vähem kui 2008. aastal). Sellest:
        • Personalikuludeks kasutati 2 mld krooni. Võrreldes 2009. aastaga (arvestades palgapäevade muutmisega) on 2010. aasta kulu 8% väiksem (ca 165 mln) kui eelneval aastal.
        • Majandamiskuludeks kasutati 1,5 mld krooni, mis on 1,7% enam kui eelneval aastal. Kasv on tingitud peamiselt külmast talvest tulenevate kulude kasvust (küttekulud, jäämurdmine) ning Kaitseministeeriumi erivarustuse soetamise suurematest kuludest 2010 aasta alguses.
      Miljardit krooni
    • Investeeringud tavapärasest mahust suuremad
      • I kvartaliga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 1,4 mld krooni, mis on üle 20% enam kui kahel viimasel aastal.
      • Suurimad tehtud investeeringud I kvartalis olid:
        • Muuga sadama laiendamine (89,6 mln ) ;
        • HIV/AIDSi ravimite ja vaktsiinide soetamine (78,2 mln ) ;
        • Ikla-Tallinna-Narva maantee Kukruse-Jõhvi teelõi k (74,2 mln ) ;
        • Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt (67,3 mln).
      Miljonit krooni
    • Riigipoolsed toetused samal tasemel
      • Eraldisteks on I kvartaliga suunatud 16,8 mld krooni (0,8% ehk 132 mln enam kui eelneval aastal), sellest märtsikuus 5,7 mld (4% ehk 220,6 mln enam kui eelneval aastal).
      • Eraldiste maht on jäänud samale tasemele eelneva aastaga, kuid nende struktuur on oluliselt muutunud tänu välistoetuste paremale kasutamisele, sotsiaalmaksu laekumisest tingitud ravikindlustusesse suunatavate vahendite vähenemisele ning erinevate sotsiaalkulude kasvule (täpsemalt vt. slaid nr 16).
      Miljardit krooni (ei sisalda investeeringutoetusi)
    • Suurim osakaal eelarvest sotsiaalkuludel
      • Sotsiaalkuludeks on 2010. aastal riigieelarves ette nähtud 36,9 mld krooni (40,5% eelarve kogumahust). Neist suurimad:
        • eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks (märtsi kulu 865 mln, I kvartali kulu 2,6 mld ehk 23,8 % planeeritust);
        • pensionid (märtsi kulu 1,7 mld , I kvartali kulu 4,9 mld ehk 24,9 % planeeritust);
        • peretoetused (märtsi kulu 133 mln, I kvartali kulu 395,1 mln ehk 24,7 % planeeritust);
        • vanemahüvitis (märtsi kulu 224,5 mln, I kvartali kulu 666,6 mln ehk 28,2 % planeeritust);
        • puuetega inimeste toetused (märtsi kulu 63,4 mln, I kvartali kulu 187,4 mln ehk 26,6 % planeeritust);
        • erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (märtsi kulu 106 mln, I kvartali kulu 314,1 mln ehk 25,1 % planeeritust);
        • eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (märtsi kulu 16 mln, I kvartali kulu 57,8 mln ehk 27,8 % planeeritust).
      • Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati I kvartaliga 24,9% planeeritust (9,2 mld). See on 63,7 mln enam kui eelneva aasta I kvartalis (tingitud Haigekassale suunatud ravikindlustuse kulu vähenemisest, vt. slaid nr 16 ning muude kulude suurenemisest, põhiliselt pensionid).
    • Peamised sotsiaalkulud (I kvartal) I Miljardit krooni Ravikindlustuse kulu vähenemine on suures osas tingitud sellest, et 2009. aastal kanti jaanuarikuus Haigekassale eelneval aastal üle kandmata vahendeid summas 288 mln, 2010. aastal aga 60 mln.
    • Peamised sotsiaalkulud (I kvartal) II miljonit krooni
    • Muude kulude maht tavapärane
      • I kvartaliga on muudeks kuludeks kasutatud 168,6 miljonit krooni (samas suurusjärgus kahe viimase aastaga).
        • Sellest märtsikuus kasutatud 64,7 miljonit krooni (6,4% eelarvest).
      Miljonit krooni
    • Kulud valitsemisalade lõikes – I kvartal
      • Osakaaluna eelarvest on enim eelarvelisi vahendeid kulunud Kultuuriministeeriumi valitsemisalas (26,7%). Tingitud aasta esimestel kuudel tavapärastele kuludele lisandunud kuludest (vabariigi aastapäeval välja antud riiklikud kultuuri- ja spordipreemiad, välistoetustega seotud investeeringud jm).
      • Välisministeeriumi suurem eelarve kasutamine (25,2% planeeritust) on tingitud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude tasumises (I kvartalis tasuti üle 70% aastaeelarves planeeritust).
      • Madalaim eelarve kasutamine on olnud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (10,5% planeeritud eelarvest) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhjuseks on see, et vastavate valitsemisalade eelarvetes on suur välisvahendite osakaal (ca 50%) ning reeglina on neil aasta esimestel kuudel välisvahendite kasutamine väiksem (suuremad väljamaksed jäävad aasta teise poolde).
    • Riigikassas likviidseid finantsvarasid 15,5 mld krooni
      • Likviidsed finantsvarad vähenesid I kvartalis 3,4 mld krooni:
        • Klientide hoitavad vahendid suurenesid 467,4 mln;
        • Stabiliseerimisreserv suurenes 53,8 mln;
        • Omandireformi Reservifond suurenes 14,2 mln;
        • Likviidsusreserv vähenes 3 mld;
        • Pensionireserv vähenes 942,9 mln (jooksev sotsiaalmaksu laekumine ei katnud tehtavaid kulusid).
    • VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON
    • Valitsussektori eelarvepositsioon 2010 aastal ootuspärane
      • 2010 aastal jääb valitsussektor prognoositavalt defitsiiti 2,5% SKPst.
      • Esimese kahe kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt defitsiidis 2,1 miljardi krooniga ehk 0,98% SKPst* (ca 1,2 mld krooni parem kui eelneval aastal):
        • riigieelarve -1,9 mld (0,9% SKPst);
          • tänu aktsiisikaupande varude soetamisele jäid jaanuarikuu tekkepõhised tulud tavapärasest oluliselt väiksemaks.
        • kohalikud omavalitsused -221 mln (0,1% SKPst);
        • sotsiaalkindlustusfondid -12,9 mln (-0,01% SKPst);
        • ülejäänud valitsussektor +58 mln (0,03% SKPst).
      *Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 213,4 mld krooni.
    • MÕISTED
      • v.e.p. – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga .
      • v.e.a – võrreldes eelmise aastaga.
      • Sesoonselt korrigeeritud SKP – hooajaliste tegurite mõju elimineeritud ja eemaldatud erinevused võrreldavate perioodide tööpäevade arvus (nt riiklikud pühad).
      • EMK – ettemaksukonto.
      • Mld – miljard.
      • Mln – miljon.
      • 7 suurimat sotsiaalkulu - ravikindlustus, pensionid, peretoetused, vanemahüvitis, puuetega inimeste toetused, erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ning töötutoetus.
      • KOV – kohalik omavalitsus.
      • EIB – Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank).
      • Valitsussektor – kõik riigi funktsioone täitvad asutused, ettevõtted, sihtasutused ja organisatsioonid. Eestis kuuluvad valitsussektorisse riigieelarve, haigekassa, töötukassa, kohalikud omavalitsused, RKAS, riigi sihtasutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid.
      • Maastrichti kriteerium riigi rahandusele - Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.