EA 12 kuud 21.01.2010

Ülevaade majanduse olukorrast, riigieelarve täitmisest ning valitsussektori eelarvest Rahandusministeerium 20. jaanuar 2010

Majanduslangus aeglustub

Tarbijate kindlustundes detsembris väike tagasiminek

Registreeritud töötus tõusis 13,3%ni, kuid uusi registreeritud töötuid oli vähem kui sügiskuudel

(Lähi-) tulevikus peaks minema paremini
Väliskeskkond positiivse riskistsenaariumi kohane.
Euro kasutuselevõtu väljavaated paranenud.
Kinnisvaraturu langus läbi.
Samas ootusi piirab hetkeolukord:
SKP arengud baasstsenaariumi kohased.
Sisenõudluse (eratarbimine) langus ei aeglustunud III kvartalis.
Tööpuuduse kasv ei näita olulisi aeglustumise märke, kuid arengud suvisest prognoosist positiivsemad.

Riigieelarve täitmine 12 kuud
Tulusid laekunud 85,7 mld krooni ehk 100,7%.
Kulusid tehtud 87,3 mld krooni ehk 95,6%.
Riigi tulusid (st välisvahendite tulusid ja kulusid arvestamata) on laekunud kuuendat kuud järjest rohkem kui kulusid tehtud.
Aasta kokkuvõttes riigieelarve siiski defitsiidis.

Riigieelarve tulusid on laekunud ligi 101%
Riigieelarvesse laekus 85,7 mld krooni, sellest:
63,4 mld maksutuludena (100% eelarvest).
22,3 mld mittemaksuliste tuludena (102,9% eelarvest).
Detsembris laekus 9 mld krooni.

Maksutulusid on aastaga laekunud 100% * Koos käibemaksu tõusuga 20%ni. 81,0% -39,5% -37,1% 307 875 25 389 380 000 Tollimaks 100,7% -42,6% -35,7% 278 011 24 558 276 000 Hasartmängumaks -63,3% -100,0% 16 0 0 Muu aktsiis 96,8% 7,6% 0,2% 343 723 31 143 355 000 Elektriaktsiis 77,3% -59,5% -368,4% 464 -26 600 Pakendiaktsiis 100,2% 3,8% 2,3% 4 875 873 398 801 4 865 000 Kütuseaktsiis 115,0% 37,4% 140,8% 2 087 954 349 001 1 815 000 Tubakaaktsiis 102,0% 3,1% 33,4% 2 509 735 248 818 2 459 500 Alkoholiaktsiis 103,4% 9,4% 36,6% 9 817 766 1 027 737 9 495 100 Aktsiisid 97,0% -8,5% 19,2% 18 809 493 1 657 013 19 390 000 Käibemaks 94,0% -12,2% 43,8% 55 451 920 59 000 Raskeveokimaks 96,2% -10,3% -17,6% 28 084 278 2 239 033 29 191 255 Sotsiaalmaks 165,2% -3,7% 218,3% 4 010 379 672 622 2 427 414 Juriidilise isiku tulumaks 108,6% -44,2% -23,8% 2 416 808 406 003 2 225 000 Füüsilise isiku tulumaks 138,1% -24,3% 45,0% 6 427 187 1 078 625 4 652 414 Tulumaks 100,5% -9,4% 6,5% 63 780 062 6 053 274 63 443 769 MAKSUD EMK muutuseta -352 500 18 872 EMK muutus 100,0% -9,9% 6,8% 63 427 562 6 072 146 63 443 769 MAKSUD EMK muutusega 2009 täitmine (%) 12 kuud v.e.a detsember v.e.a 12 kuud 2009 detsember 2009 2009 eelarve* Laekumised tuh EEK

Mittemaksulisi tulusid on laekunud 102,9%
Aastaga on laekunud 22,3 mld krooni, detsembris 2,9 mld.
Toetusi laekunud sellest 13 mld krooni.
Möödunud aastaga võrreldes mittemaksulisi tulusid laekunud ca 7,9 mld krooni rohkem.

Mittemaksuliste tulude laekumine sõltub dividendide ja välistoetuste makseajast
Mittemaksuliste tulude laekumine (mln krooni) kuude lõikes aastatel 2007‑2009
Allikas: Rahandusministeerium.

Riigieelarve kulusid tehtud 95,6%
Aastaga on tehtud väljamakseid 87,3 mld krooni, sellest:
37,8 mld kulus 7 suurima sotsiaaltoetuse tarbeks.
11 mld olid välistoetused .
Muudest allikatest (peamiselt riigitulud) on 2009. aastal tehtud 7,7 mld krooni võrra vähem kui möödunud aastal.
Võrreldes möödunud aastaga on välisvahendite väljamakseid 5,6 mld krooni rohkem.
Detsembris tehti väljamakseid 9,3 mld krooni.
Aasta lõpu kulusid on suurendanud välisvahendite väljamaksed.

Tegevuskulud on neljandat kuud järjest alla 2007. aasta taseme
Tegevuskulud (mld krooni) kuude lõikes aastatel 2007‑2009
Allikas: Rahandusministeerium.

Aastaga on riik investeerinud 8,3 mld krooni
Detsembris tehti investeeringukulusid 1,2 mld krooni ulatuses.
Suurimad investeeringud detsembris olid:
Riigimaanteede remondi koondprojekt (74,1 mln).
Tervishoiu infrastruktuuri arendamine (65,7 mln).
Aruvalla-Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu projekteerimine ja ehitus (61 mln).
Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt (52,9 mln).
Ikla-Tallinn-Narva mnt Kukruse-Jõhvi lõik (52,3 mln).

Riigikassas likviidseid varasid 18,8 mld krooni (31.12.2009 seisuga)
Reservid suurenesid detsembris 1,6 mld krooni võrra
Riigikassa vahendite likviidsus suurenes Eesti Pangalt laekunud kasumieraldise ja EIB laenu esimese osa väljavõtmise tõttu.
Aastaga on likviidsed varad suurenenud 3,5 miljardit krooni.
Erakorraline pensionireserv on vähenenud 2,9 mld (sotsiaalmaksu laekumised on vähenenud, samas kulude maht on suurenenud).
Klientide vahendite maht on suurenenud 1,2 mld (välistoetuste ettemaksed) .
Likviidsusreserv on suurenenud 7,7 miljardit krooni (põhiliselt tingitud stabiliseerimisreservist ümbersuunatud vahenditest ja võetud laenudest).

Valitsussektori eelarve novembris kolmandat kuud järjest tekkepõhises ülejäägis
Novembris riigieelarve ülejäägis; KOVide panus eelarvedefitsiiti suurim.
Valitsussektori eelarve puudujääk väheneb detsembris veelgi tänu lisaeelarvetele ja teistele täiendavatele kokkulepetele.

Valitsussektori eelarve suurimate mõjutajate eelarvedefitsiit (mld EEK) ja osakaal nende eelarve kuludega võrreldes (%) *Prognoos

Kohalike omavalitsuste tekkepõhine eelarvedefitsiit suurenes novembris ca 140 mln Allikas: Rahandusministeerium.

Haigekassa 2009. aasta defitsiit sõltub arengutest tööturul
Allikas: Rahandusministeerium (saldoandmike infosüsteem)
-209,5 -534 300 607 487 845 287 Tulem -32,2 915 559 1 349 724 Muud finantskulud 0,4 3 837 678 3 821 199 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 25,2 3 831 396 3 060 253 Muud kulud -6,1 18 913 916 20 143 310 Majanduskulud 0,1 57 604 558 57 531 528 Tööjõukulud -81,1 23 535 459 124 442 067 Muud toetused 0,3 9 949 461 953 9 919 391 366 Sotsiaaltoetused -0,7 10 058 100 519 10 129 739 446 Kulud -28,6 90 150 973 126 328 716 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt -3,5 10 869 742 11 268 049 Muud tulud -86,6 15 424 862 115 112 318 Saadud toetused 10,2 44 423 516 40 295 445 Tulud majandustegevusest -9,3 9 362 930 819 10 324 580 205 Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed -10,3 9 523 799 912 10 617 584 733 Tulud muutus (%) 2009 2008

Valitsussektori eelarvedefitsiit tõenäoliselt alla 3% SKPst
Maastrichti kriteeriumi täitmine sõltub näiteks:
riigiasutuste kogutavatest tuludest,
riigiasutuste tehtavatest kuludest,
omavalitsuste vastutustundest eelarveliste otsuste tegemisel,
teiste valitsussektori asutuste tuludest ja kuludest,
arengutest majanduses ja tööturul,
ettevõtete maksukäitumisest,
Eesti 2009. aasta lõplikust SKP numbrist.
Seega sõltub lõplik puudujääginumber paljudest komponentidest, mis kõik ei ole riigi kontrollida.

Mõisted
V.e.a - võrreldes eelmise aastaga.
EMK – ettemaksukonto.
Mld – miljard.
Mln – miljon.
7 suurimat sotsiaalkulu - ravikindlustus, pensionid, peretoetused, vanemahüvitis, puuetega inimeste toetused, erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ning kanded kohustusliku kogumispensioni fondi.
KOV – kohalik omavalitsus.
EIB – Euroopa Investeerimispank ( European Investment Bank ).
Valitsussektor – kõik riigi funktsioone täitvad asutused, ettevõtted, sihtasutused ja organisatsioonid. Eestis kuuluvad valitsussektorisse riigieelarve, haigekassa, töötukassa, kohalikud omavalitsused, RKAS, riigi sihtasutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid.
Maastrichti kriteerium riigi rahandusele - Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.

http://www.fin.ee	1246
http://fin.ee	63
http://epo.rm.sise	13
http://translate.googleusercontent.com	11
http://www.slideshare.net	3

EA 12 kuud 21.01.2010

by Rahandusministeerium/Ministry of Finance of Estonia

Accessibility

Categories

Upload Details

Usage Rights

5 Embeds 1,336

Statistics

EA 12 kuud 21.01.2010 Presentation Transcript