Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne uuringust "Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad"

1. Eesti Konjunktuuriinstituut
Probleemid toidukaupade
tarneahelas
Marje Josing
Märts 2015

2. Eesti Konjunktuuriinstituut
Siseturg
Tarbijad
Jae- ja
hulgikaubandus
Tööstus
Maailmaturg
Horisontaalne
hindade
ülekandumine
Kodumaine
põllumajandus-
tootmine
Vertikaalnehindadeülekandumine

3. Eesti Konjunktuuriinstituut
• Maailma toiduhindade indeks on viimase
aasta jooksul 14% langenud, kuid on ligi
80% kõrgem kui 10 aastat tagasi
• Maailmaturul on alates 2007.aastast suur
tooraine hindade volatiilsus, mis kandub
üle kogu toidu tarneahela (tootja-, tööstuse
väljamüügi- ja jaehinnad)

4. Eesti Konjunktuuriinstituut
FAO toiduhinna indeks
(2002-2004=100)
Allikas: FAO
50
75
100
125
150
175
200
225
250
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015

5. Eesti Konjunktuuriinstituut
FAO toiduhinna indeksid
toodete lõikes (2002-2004=100)
Allikas: FAO
0
50
100
150
200
250
300
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Liha hinnaindeks
Piima hinnaindeks
Teravilja hinnaindeks

6. Eesti Konjunktuuriinstituut
• Viimase 10 aastaga on toidukaupade jaehindade tase
Eestis kiiresti lähenenud Euroopa keskmisele
• Eesti toidukaupade jaehinna tase on EL keskmisele
oluliselt lähemal kui sissetulekute tase (vastavalt 2013.a.
88% ja 74%)
• Toidu jaehinnad muutuvad rohkem kui THI kokku
• Eesti tootjahindade tase on lähedane EL keskmisele ja
hinnamuutused tugevas korrelatsioonis EL hindadega
• Eestis toidu hinnad on volatiilsemad kui vanades EL
riikides ja kõige volatiilsemad on tootjahinnad – põhjuseks
ekspordi suur osakaal toodangus (seega maailmaturu
hinna tugevam mõju) ja väike siseturg

7. Eesti Konjunktuuriinstituut
Toidu hinnaindeksite muutused
võrreldes eelmise aastaga (2010=100)
Eesti EL27
Allikad: Eurostat, SA
60
70
80
90
100
110
120
130
140
150
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tootjahinnaindeks
Töötlejahinnaindeks
Tarbijahinnaindeks
60
70
80
90
100
110
120
130
140
150
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tootjahinnaindeks
Töötlejahinnaindeks
Tarbijahinnaindeks

8. Eesti Konjunktuuriinstituut
Toidu tarbijahindade ja sissetulekute tase
Eestis EL suhtes (EL 28=100)
58 60
64
68
70 70 69 70 71
74
50
60
70
80
90
100
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
SKP elaniku kohta Leib, teravili Liha
Piim, munad, juust Köögivili, puuvili Kala

9. Eesti Konjunktuuriinstituut
Piima kokkuostuhind
kokkuostjate kaalutud keskmine hind, €/kg km-ta
0.10
0.15
0.20
0.25
0.30
0.35
0.40
0.45
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Saksamaa Eesti Läti Leedu

10. Eesti Konjunktuuriinstituut
Lõssipulbri tööstusest väljamüügihind
töötlejaettevõtete kaalutud keskmine hind, €/kg km-ta
1.0
1.5
2.0
2.5
3.0
3.5
4.0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Eesti Saksamaa Euroopa Liit

11. Eesti Konjunktuuriinstituut
Sealiha kokkuostuhinnad
Allikad: Euroopa Komisjon, EKI, EMOR
0.70
0.80
0.90
1.00
1.10
1.20
1.30
1.40
1.50
1.60
1.70
1.80
1.90
2.00
2.10
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
€/kg
EL Eesti

12. Eesti Konjunktuuriinstituut
Toidunisu kokkuostuhinnad
Allikad: Euroopa Komisjon, EKI, EMOR, Venemaa Põllumajandusministeerium
75
100
125
150
175
200
225
250
275
1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013
EUR/ t
EL keskmine
Eesti
Venemaa

13. Eesti Konjunktuuriinstituut
• Pinged toiduahelas tekivad koos halveneva
konjunktuuriga
• Halva turukonjunktuuri ja kriisi tingimustes
on ahela kõige nõrgemaks lüliks (kes enim
hinnas kaotab) tootja/põllumees ja kõige
vähem kannatab hinnamarginaalides
kaubandus

14. Eesti Konjunktuuriinstituut
Hinnamarginaalid: juust (€/kg)
0.0
1.0
2.0
3.0
4.0
5.0
6.0
7.0
8.0
9.0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Toorpiim Töötleja marginaal Kaubanduse marginaal KM

15. Eesti Konjunktuuriinstituut
Hinnamarginaalid: maitsestamata kodujuust 4%
(€/kg)
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2.5
3.0
3.5
4.0
4.5
5.0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Toorpiim Töötleja marginaal Kaubanduse marginaal KM

16. Eesti Konjunktuuriinstituut
Hinnamarginaalid: piim 2,5%, purepakendis (€/l)
0
0.1
0.2
0.3
0.4
0.5
0.6
0.7
0.8
0.9
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Toorpiim Töötleja marginaal Kaubanduse marginaal KM

17. Eesti Konjunktuuriinstituut
• Toiduturg riigi jaoks strateegiline turg
• Oleks mõistlik kui kõik toiduahela lülid läbiks turu
kriitilised perioodid äririske mõistlikult jagades ja
turujõudu mitte kuritarvitades
• Probleemid ja turutõrked võivad tekkida tarne-
ahela kõigis osades
– Põllumehed/tootjad – kokkuostjad
– Põllumehed/tootjad – tööstused
– Tööstused – kaubandus
– Kaubandus - tarbijad

18. Eesti Konjunktuuriinstituut
Mis on ebaausad kauplemistavad?
Roheline raamat (2012) Õiguslik uuring (2014)
Ebamäärased lepingutingimused Ebaselgus lepingu tingimustes
Kirjalike lepingute puudumine Kirjalike lepingute puudumine
Lepingute tagantjärele muutmine Majandusliku sõltuvuse kuritarvitamine
Ebaaus äririski ülekandmine Vastutusest lahtiütlemine
Lepingutingimuste ühepoolne muutmine
Lepingutingimused, mis seavad põhjendamatuid
riske või kannavad äririskid teisele poolele üle
Teabe ebaaus kasutamine Konfidentsiaalse teabe ebaaus kasutamine
Konfidentsiaalse teabe ebaaus kasutamine
peale lepingu lõppu
Ärisuhete ebaaus lõpetamine Läbirääkimiste ebaaus lõpetamine
Lepingu ebaaus lõpetamine
Läbirääkimistest keeldumine

19. Eesti Konjunktuuriinstituut
Küsitlus
• Küsitlus 2014.aasta novembris
• Toiduainetööstuse ettevõtted (v.a
alkoholitootmise ja kalatööstuse ettevõtted)
• Kokku vastas 46 ettevõtet (esindasid 56%
valdkondade käibest)
• Eeskujuks samalaadne EL-is läbi viidud
uurimus 2011. aastast

20. Eesti Konjunktuuriinstituut
Kokkupuude ebaausate kauplemistavadega
Vastanute arv
Ebaausate
kauplemistavadega
kokkupuutunud ettevõtete
osakaal (%)
Piimatööstus 16 56%
Lihatööstus 10 80%
Pagaritööstus 8 50%
Muud 12 50%
Kokku 46 59%

21. Eesti Konjunktuuriinstituut
Suuremate ja väiksemate ettevõtete
kokkupuude ebaausate kauplemistavadega
Suuremad ettevõtted
(käive üle 5 miljoni euro), % vastanutest, n=14
On
kokkupuude
ebaausate
kauplemis-
tavadega
79%
Ei ole kokku-
puudet
ebaausate
kauplemis-
tavadega
21%
Väiksemad ettevõtted
(käive alla 5 miljoni euro), % vastanutest, n=32
On
kokkupuude
ebaausate
kauplemis-
tavadega
50%
Ei ole
kokkupuudet
ebaausate
kauplemis-
tavadega
50%

22. Eesti Konjunktuuriinstituut
Ebaausate kauplemistavadega on kokku
puutunud pigem ettevõtted, kelle…
• tootel on suhteliselt lühike säilivusaeg
• turusegmendis on tihe konkurents ning tooted
konkurentidega sarnased
Vähem on kokku puutunud need, kellel
on…
• tugev kaubamärk
• väikeettevõte, mille toodangu järele on
pakkumisest suurem nõudlus (ainulaadne, oma
nišš)

23. Eesti Konjunktuuriinstituut
Sagedamini esinenud ebaausad
kauplemistavad Eestis, 2014
11%
11%
15%
7%
11%
19%
22%
30%
26%
33%
41%
22%
7%
11%
11%
19%
19%
15%
15%
19%
30%
44%
41%
74%
4%
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Jah, vähemalt ühe korra
Jah, mitu korda
Lepingutingimuste pealesurumine kaubanduspartneri poolt
Ähvardus tooted nimekirjast välja arvata, et peale suruda Teile ebasoodsamaid lepingutingimusi
Lepingutingimustest ei peeta kinni
Olete maksnud teenuse eest, mida tegelikult ei osutata
Lepingu peatamine kaubanduspartneri poolt, et saavutada põhjendamatuid eeliseid (nt toote
eemaldamine riiulist)
Olete maksnud teenuse eest, millel ei olnud seost müüdava kaubaga
Kaubanduspartneri poolt arvetelt mahaarvestuse tegemine ilma majandusliku põhjenduseta
Teie tundliku info ära kasutamine kaubanduspartneri poolt, et tuua turule konkureeriv jaeketi
omamärgitoode
Olete sunnitud tellima ja maksma teenuse eest, mida Te ei soovi
Olete maksnud tagasiulatuvalt asjade eest, mis polnud lepingus ette nähtud
Konfidentsiaalsust ei austata
Lepingu lõpetamine ilma ette teatamata või ärilise põhjenduseta
Muud
96%
81%
78%
56%
48%
37%
33%
30%
26%
26%
22%
15%
7%

24. Eesti Konjunktuuriinstituut
Sagedamini esinenud ebaausad
kauplemistavad EL-is, 2011
16%
19%
23%
25%
31%
33%
29%
24%
25%
29%
24%
8%
8%
9%
23%
20%
23%
32%
36%
38%
48%
60%
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Jah, vähemalt ühe korra
Jah, mitu korda
84%
77%
63%
60%
60%
55%
51%
48%
32%
28%
23%
Lepingutingimustest ei peeta kinni
Ähvardus tooted nimekirjast välja arvata, et peale suruda Teile ebasoodsamaid
lepingutingimusi
Kaubanduspartneri poolt arvetelt mahaarvestuse tegemine ilma majandusliku
põhjenduseta
Olete maksnud teenuse eest, millel ei olnud seost müüdava kaubaga
Olete maksnud teenuse eest, mida tegelikult ei osutata
Olete maksnud tagasiulatuvalt asjade eest, mis polnud lepingus ette nähtud
Lepingu peatamine kaubanduspartneri poolt, et saavutada põhjendamatuid
eeliseid (nt toote eemaldamine riiulist)
Lepingutingimuste pealesurumine kaubanduspartneri poolt
Lepingu lõpetamine ilma ette teatamata või ärilise põhjenduseta
Teie tundliku info ära kasutamine kaubanduspartneri poolt, et tuua turule
konkureeriv jaeketi omamärgitoode
Konfidentsiaalsust ei austata

25. Eesti Konjunktuuriinstituut
Mida on riigid teinud?
• Täiendanud tavapäraseid konkurentsiõiguse
reegleid soovides vältida ebavõrdse läbirääkimiste
positsiooni kuritarvitamist (Austria, Küpros,
Saksamaa, Ungari, Portugal, Rumeenia)
• Laiendatud konkurentsiameti volitusi (Austria,
Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti ja Leedu)
• Täiendavad seadused ning erasektori poolt
algatatud vabatahtlikud reeglid (Prantsusmaa)
• Erasektori poolt algatatud reeglite riiklik
jõustamine (Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania)

26. Eesti Konjunktuuriinstituut
EL riikide kogemus ebaausate kauplemis-
tavadega võitlemisel toiduainete tarneahelas
Itaalia Konkurentsiamet Väga kõrge (11) Jah Ei
Horvaatia Riiklik inspektsioon Väga kõrge (9) Jah Jah
Prantsusmaa DGCCRF** Kõrge (8) Jah Jah
Suurbritannia Jaekaubanduse ombutsman Kõrge (8) Jah Jah
Portugal ASAE*** Kõrge (7) Jah Ei
Tšehhi Konkurentsiamet Kõrge (7) Jah Jah
Hispaania Administration General del Estado Kõrge (7) Jah Jah
Ungari NÉbiH*** Kõrge (6) Jah Jah
Leedu Konkurentsiamet Kõrge (6) Jah Jah
Rumeenia Tarbijakaitseamet Kõrge (6) Jah Ei
Austria Konkurentsiamet Kõrge (6) Ei Ei
Slovakkia Põllumajandusministeerium Keskmine (7) Jah Ei
Küpros Konkurentsiamet Keskmine (5) Ei Jah
Saksamaa Konkurentsiamet Keskmine (5) Jah Jah
Läti Konkurentsiamet Keskmine (5) Jah Jah
Sloveenia Turuinspektsioon Keskmine (3) Jah Jah
Bulgaaria Konkurentsiamet Piiratud (2) Jah Ei
Kokku 17 15 11
Riik Rakendav asutus Juurdluste
algatamise
kohustus
Anonüümsed
kaebused
Peamiste ebaausate
kauplemistavade
käsitlus seaduses*

27. Eesti Konjunktuuriinstituut
Mida peaks tegema (tööstus)ettevõtjate arvates
(% vastanutest, kes on ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud)
Praegune praktika:
• 77% on rääkinud lepingupartneriga
• 19% ei ole midagi teinud
• 22% on kasutanud juriidilist abi
• 12% on kasutanud vahendajat (anonüümsus)
• 1 ettevõte esitas kaebuse Konkurentsiametile
• Koostööst loobutud ja otsitud alternatiivseid müügivõimalusi
Mida võiks edaspidi teha:
• 84% ettevõtjatest hindas, et rohkem rõhku peaks pöörama heade
kauplemistavadega liitumisele ja järgimisele
• 48% hindas , et Konkurentsiametile peaks andma õigus lepingutega
tutvuda

28. Eesti Konjunktuuriinstituut
Soovitused
• Heade kaubandustavade reeglistiku ülevaatamine ja
nendega aktiivsem liitumine
• Probleemid millega tegeleda
– Maksetähtajad
– Mitte küsida tasu mittevajalike teenuste eest
– Riskide jagamine
– Kulude, hinna läbipaistvus
– Probleemide ennetamiseks parem kommunikatsioon
– Hinnakujundus läbipaistvamaks jne
• Vabatahtliku arbitraaži loomine (näiteks EKTK juurde)
• Teiste riikide ebaausate kauplemistavade vältimise
praktikatega tutvumine ja heade lahenduste ülevõtmine

29. Eesti Konjunktuuriinstituut
Aitäh!
www.ki.ee