• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
9ajal24092010
 

9ajal24092010

on

  • 1,874 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,874
Views on SlideShare
1,874
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    9ajal24092010 9ajal24092010 Presentation Transcript

    • Demokraatia 1920.-1930. aastail 9. klassi ajalugu Priit Kiilaspä Ilmatsalu Põhikool 24.09.2010
    • Euroopa peale I maaimasõda
      • Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik
      • Enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat.
      • Peale Nõukogude Venemaa pole üheski
      • riigis 1919.aastal diktatuuri.
      • Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi.
    • Euroopa 1919
    • Demokraatia
      • “ rahva võim”
      • Demos – kreeka keeles rahvas
        • Kratos – kreeka keeles võim
        • Rahva määrav osa tähtsate küsimuste langetamisel (nt. valimised, referendumid)‏
        • Kodanikuvabaduste olemasolu
        • Kodanikuõiguste olemasolu
    • Valimisõiguse laienemine
      • Peale sõda said nt Suurbritannia kõik mehed alates 21-eluaaastast hääleõiguse
        • Naised said alates 30 aastast hääleõiguse
        • (esimest korda Briti ajaloos)‏
        • Esimesena said naised hääleõiguse:
        • Uus-Meremaal (1893). Eestis 1919.
        • Lähinaabritest: Soome – 1906, Nõukogude Venemaa 1917, Rootsi 1918, Poola 1918.
        • Aga näiteks: Prantsusmaa 1944, Šveits 1971, Liechtestein 1984
    • Valimisõigus naistele
    • Demokraatlikud liikumised
      • Konservatiivid
      • (+ liberaalid)‏
      • Traditsioonid
      • Turuvabadus
      • Riigi mittesekkumine majandusellu
      • Parempoolsed
      • Sotsialistid +
      • sotsdemokraadid
      • Reformid
      • Abivajajate toetamine
      • Rikkamatele suuremad maksud
      • Võrdsemad elutingimused
      • Vasakpoolsed
    • Mittedemokraatlikud liikumised
      • Said tekkida, kuna:
        • Demokraatidelt oodatud majanduslik õitseng ei saabunud kõigile
        • Demokraatias pettumine
        • „ Kõva käe“ vajadus, mis lööks riigis korra majja
        • Mittedemokraalikel liikumistel lubati tegutseda
        • Nõrgema demokraatiaga riikides toimusid nihe autoritaarsusesse
    • Kommunistid
      • Tööliskond kui õnneliku tuleviku rajaja
      • Klassivõitlus
      • Maailmarevolutsioon
      • Kommunismi vaenlased (nt kapitalistid) tuleb hävitada
      • Hirmuvalitsemine
    • Natsionaalsotsialism ja fašism
      • Rahvuse ülistamine
      • Vaenlasteks võõrriigid, nõrgad riigijuhid, teised rahvused nt. juudid, kommunistid
      • Vaenlased tuleb hävitada
      • Hirmuvalitsmine
    • Pealetung demokraatiale Saksamaa näitel
      • Saksamaal suur rahulolematus Weimari Vabariigiga
      • Majanduslik kaos
      • Natsidel suur populaarsus – lubati riigis kord luua, Versailles leping tühistada
      • Natsionaalsotsialistlik diktatuur
    • Demokraatia ja diktatuur enne II Maailmasõda
      • Demokraatlikud riigid – Island, Iirimaa,
      • Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland,
      • Norra, Rootsi, Soome, Taani, Šveits,
      • Tšehhoslovakkia
      • Autoritaarsed riigid – Portugal, Hispaania,
      • Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania,
      • Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu,
      • Läti, Eesti
      • Totalitaarsed riigid – Itaalia, Saksamaa,
      • Nõukogude Liit/ Nõukogude Venemaa
    • Euroopa 1941
    • Töö allikatega
      • Loe tekste ja vasta küsimustele:
        • Millised muutused olid riikide valitsemises peale sõda?
        • Millised on Woodrow Wilsoni lootused demokraatia arengu suhtes?
        • Mis iseloomustab demokraatiat?
        • Miks demokraatia jäi osades riikides püsima, osades riikides hääbus?
        • Millised riigid jäid demokraatlikuks, millised mitte?
        • Mis on neist riikidest saanud tänapäeval?
    • Tänud kuulamast! 24.09.2010