8ajal03112010

2,209 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,209
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
88
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

8ajal03112010

  1. 1. Eesti 18. sajandil 8. klassi ajalugu Priit Kiilaspä Ilmatsalu Põhikool 3.11.2010
  2. 2. Eesti pärast põhjasõda  Põhjasõda 1700-1721 (1710)  Lisaks sõjale hävitas rahvast ka katk  Paljud linnad olid purustatud, osad inimtühjad  Kasinuses elasid nii talupojad kui aadlikud  Pärast sõda elas Eestis 150 000- 170 000 elanikku (aastaks 1800 tõusis see 500 000-ni)
  3. 3. Vene aeg Eestis  Eestimaa ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaale  Saaremaa kuulus Liivimaa kubermangu  Kubermangu eesotsas Kuberner  Püsima jäid aadliomavalitsus ja kubermangud
  4. 4. Balti erikord  Peeter I poolt antud privileegid/ eriseisund kohalikele baltisakslastele:  Maa anti tagasi aadlikele – restitutsioon  Eesti- ja Liivimaad valitsesid rüütelkonnad ja maapäev  Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel  Eesti ja Läti alad jäid luterlikeks  Ametnikkond enamasti sakslased  Kehtima jäi paljud rootsiaegsed seadused
  5. 5. Talurahva olukord  Jäi püsima pärisorjuslik kord  Mõisate tagastamine aadlikele suurendas mõisnike võimu talupoegade üle  Mõisnik pidi arvestama, et talupoeg ei laostuks – see ei olnud majanduslikult kasulik  Roseni deklaratsioon 1739  Talupoegade olukord paranes sajandi II pooles, peale Liivimaa kuberner Browne'i määrusi. Eestimaa kubermangus need ei kehtinud
  6. 6. Roseni deklaratsioon  Talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori;  Mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel;  Nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule;  Mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa;  Talupoegade koormised pole seadusega piiratud.
  7. 7. George Browne määrus  Talupoja õiguse vallasvarale  Mõisakoormised määrati kindlaks ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta.  Talupoegade karistamise ülempiiriks sätestati 30 vitsa- või kepihoopi.  Talupojad said ka õiguse mõisnikke, kes kaitseseaduse sättest kinni ei pidanud, kohtusse kaevata.  Puuduliku järelevalve ja mõisnike endi vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud need kaitseseadused siiski täit järgimist.
  8. 8. Talupoegade elamu Eesti Vabaõhumuuseum
  9. 9. Talupoja rõivastus 18. sajandi lõpus Pärnumaa
  10. 10. Vaimuelu pärast põhjasõda  Kultuurielus valdavad sakslased ja saksapärane  Luteri kirik – palju pastoreid Saksamaalt  Põhitõdede asemel üritati enam selgitada ja muuta usuküsimusi aruraadavamaks  1739. Anton-Thor Helle Piibli täielik tõlge eesti keelde
  11. 11. Vennastekoguduste liikumine  Teise nimega hernuutlus  Pärit Saksamaalt  Propageeris sotsiaalset võrdsust ja ühtekuuluvustunnet  Levis kiiresti talurahva hulgas  Patust pöördumine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus Pastori ametiriietus
  12. 12. Valgustusajastu Baltikumis  Jõudis Eesti alale 18. sajandi teisel poolel  Kirikuõpetajad hakkasid levitama erinevaid nõuandeid ja talurahvale kasulikke teadmisi  Hakati välja andma ilmaliku sisuga raamatuid  Kalendrid  August Wilhelm Hupel („Lühhike öppetus“)  Johann Gottfried Herder (rahvaluule levitaja)  Garlieb Merkel (talurahva olukorra kriitik)
  13. 13. Valgustajad Eesti- ja Liivimaal A.W. Hupel J.G. Herder G. Merkel
  14. 14. Baltikum 18. sajandi lõpul  Katariina II soovis viia siinne elu sarnaseks sisekubermangudega  Asehalduskord 1783 (kuni 1796)  Keiser Paul I taastas endise korra  Eesti talupoegi hakati võtma nekruteiks
  15. 15. Tänan kuulamast! 3.11.2010

×