TPS loeng 12.02.2008

1,757 views
1,660 views

Published on

Published in: Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,757
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
26
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

TPS loeng 12.02.2008

  1. 1. ENDA PÄRISMA Eesti Roheline Liikumine KESKKONNAKASVATUS Tallinna Pedagoogiline Seminar 12. veebruaril 2008
  2. 2. Keskkonnakasvatus: ainest Eesti looduskaitse Poollooduslikud kooslused Keskkonnaalane juhtimissüsteem ning keskkonnakaitsega seotud seadusandlus Eestis Avalikkuse kaasamine protsessidesse Ülevaade ökoloogiast Säästev tarbimine Õppeeksursioon Tagasiside õpilastele Essee „Tagasivaade Eesti [keskkonnakaitse] arengule aastatel 2008-2033”, esitada hiljemalt 20.03.2008 mailile 2
  3. 3. Kirjandust Epp Petrone „Roheliseks kasvamine”, Petrone Print 2007 Leo Hickman „Paljaks kooritud: kikivarvul mööda ökoelu takistusriba”, Kunst 2007 „Eesti looduskultuur”, koostanud Timo Maran ja Kadri Tüür, Eesti Kirjandusmuuseum 2005 Paul Hawken, Amory Lovins, Hunter Lovins „Looduskapitalism”, Tänapäev 2003 Jaan Eilart „Inimene, ökosüsteem ja kultuur”, Perioodika 1976 Timo Vuorisalo „Keskkonnakaitse ökoloogilised alused”, Eesti Loodusfoto 1999 David Burnie „Lühientsüklopeedia loodus”, Koolibri 2000 3
  4. 4. Keskkond ja keskkonnakaitse Keskkond – kogum elusa ja eluta looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteeme, milles need eksisteerivad. Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda kahjuliku inimmõju eest. Säästev areng – sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas ökosüsteemi talumisvõimega 4
  5. 5. Eesti looduskaitse ajalugu 1297 – Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal 1664 – Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale - metsaraie piiramiseks ja mõnede puuliikide säilitamiseks 1853 – Asutati Eesti Loodusuurijate Selts (ELUS); 1910 – Vaika Linnukaitseala. Loetakse Eesti klassikalise looduskaitse alguseks; 1935 – Esimene Eesti looduskaitseseadus; 1971 – Lahemaa Rahvuspark – esimene rahvuspark selleaegse NSVL alal; 1995 – Säästva arengu seadus; 2004 – Looduskaitseseadus. 5
  6. 6. Vilsandi tuletorn, päästejaam, lindude kaitseala keskus, 1940 Foto L. Õispuu kogust 6
  7. 7. Looduskaitse eesmärgid Eesmärgiks – liikide soodsa seisundi ning looduse mitmekesisuse säilitamine Loodusliku elupaiga seisund on soodne, kui Selle looduslik levila ja alad, mida elupaik selle levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas Selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosiulatusse jäävas tulevikus Ehk: kui elupaiga pikaajaline säilimine on kindlustatud. Liigi seisund on soodne kui Selle asurkond on piisavalt arvukas, et tõenäoliselt püsida ka tulevikus oma loodusliku elupaiga või kasvukoha koostisosana Selle levila ei kahane ning elupaik on piisavalt suur 7
  8. 8. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: kaitsealad hoiualad kaitstavad looduse üksikobjektid, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid püsielupaigad kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid 8
  9. 9. Kaitsealade tüübid Rahvuspark - erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks Looduskaitseala - looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks Maastikukaitseala - on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-eesmärgil 9
  10. 10. Endla looduskaitseala 10
  11. 11. Eesti rahvuspargid Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (1971a); Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (1993a); Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (1993a); Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (1993a); Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks (2004a). 11
  12. 12. Kaitsealade vööndid Loodusreservaat – kõige suuremate piirangutega ala, kus on reeglina keelatud igasugune inimtegevus. Seal on tavaliselt mõne I kaitsekategooria liigi elupaik. Sihtkaitsevöönd – kaitseala, kus on keelatud majandustegevus, välja arvatud kaitse-eeskirjaga lubatud tegevus. Piiranguvöönd – kaitseala majandatav vöönd, kus on lubatud kõik, mis pole keelatud kaitse-eeskirjaga. Rahvuspargis ja looduskaitsealal võivad olla esindatud kõik kolm vööndit. Maastikukaitsealal puudub loodusreservaat. 12
  13. 13. Liigi kaitse alla võtmise põhimõtted Harulduse aste (Eestis on ca 50 liiki, mida leidub kuni viies elupaigas); Dekoratiivsus (kauni välimusega liigid meeldivad ka inimestele, mistõttu neid kogutakse nt müügiks); Inimtegevusega kaasnevad ohud (nt kuivendamine, uute põllumaade rajamine jms hävitav elupaiku); Teaduslik väärtus (Eesti on huvutava asendiga, siin on paljude liikide levila piirid, nii ida-lääne kui põhja- lõuna suunal); Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused (aeglane paljunemine, erinõuded elupaigale, kitsas ökoloogiline amplituud jms). 13
  14. 14. Kaunis kuldking (II kaitsekategooria) 14
  15. 15. Liikide kaitsekategooriad I kategooria liigid – kõige ohustatumad liigid, mis on Eestis haruldased ja/või hävimisohus ning nende edasine säilimine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel kaheldav. II kategooria liigid – ohustatud või või olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel hävimisohus olevad liigid. Neid esineb piiratul alal või vähestes elupaikades, nende arvukus langeb ning levila väheneb. III kategooria liigid – võivad olla meil üsna tavalised. On kaitse alla võetud, kuna neid ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Siia kuulub ka liike, mis on olnud I või II kategooria liigid. 15
  16. 16. Poollooduslikud kooslused Tuntud ka kui pärandkooslused. Need on: Kujunenud looduse ja inimtegevuse koosmõjul Olnud algselt looduslikud alad Väga vanad kooslused, vanuseid võib mõõta sadades ja isegi tuhandetes aastates Väga liigirikkad, kuna neis on palju erinevaid kasvukohti (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus, neutraalne keskkond) Olnud heina- või karjamaad juba sadu aastaid Vanimad inimtekkelised ökosüsteemid 16
  17. 17. Poollooduslike koosluste liigid Puisniidud; Luhaniidud; Aruniidud; Rannaniidud; Soostunud- ja sooniidud; Loopealsed; Puiskarjamaad; Rannakarjamaad 17
  18. 18. Poolooduslike koosluse väärtused ja ohud neile Poollooduslike koosluste väärtused: Liigiline ja koosseisuline mitmekesisus Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal Esteetiline väärtus – oluline komponent maastikulises mitmekesisuses Kultuuriline väärtus – vanim maaharimisega kujundatud maastikutüüp Majanduslik väärtus – kasutatavus mahetootmises Ohud poollooduslikele kooslustele Liiga intensiivne majandamine (heintaimede külvamine, väetamine); Majandamata jätmine (võsastumine); Kopra elutegevus (üleujutamine, käigud). 18
  19. 19. Laelatu puisniit 19
  20. 20. Puisniidud Vanimad inimmõjulised ökosüsteemid Hakkasid Eesti aladel kujunema juba 7000 aasta eest Suurem levik 4000 aasta eest koos karjakasvatuse arenguga Sarananevad parkidele, kuid on vanemad ja loodustekkelised On iseloomulikud just Läänemeremaadele Nende suurim levik jäi 19. sajandi lõppu, mil nende pindala oli ca 18% Eesti pindalast On kadunud seoses traditsioonilise põllumajanduse hääbumisega Kasvavad võssa 5-15 aastaga Esinevad kõigis rohumaade kasvukohatüüpides (va rannarohumaad) 20
  21. 21. Eesti esinduslikumad puisniidud Nedrema puisniit – üks Eesti ja kogu Euroopa suurimatest puisniitudest, ligi 100ha. Vahenurme puisniit – väike, aga esinduslik, siit on leitud 74 liiki soontaimi ühel ruutmeetril. Tagamõisa puisniit – võeti kaitse alla juba 1959, kaitsealused liigid on levinud suurtel pindadel. Koiva puisniit – lammipuisniit Koiva jõe lammil, paljude vanade puudega, palju vääriselupaiku. n Laelatu puisniit – kogu Euroopa liigirikkaim ala. 2001. aastal loendasid botaanikud ühel ruutmeetrisel proovitükil 76 liiki soontaimi. 21
  22. 22. Nedrema puisniit talvel 22
  23. 23. Rannaniidud Asub mere ääres ja on osaliselt või täiesti merevee mõju all, on tavaliseld tasane ja madal Rohkem karjatatakse kui niidetakse (seega on pigem rannakarjamaa) Saab jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisu vaheldumisest: Alaliselt või enamasti üleujutatud ala (pilliroog, kare kaisel) Merevee mõjupiirkonnas olev ala (valge kastehein, rand-teeleht) Rannalähedane niit ülevalpool kõrgvee piiri ( värihein, aasristik) Karjatamise või niitmise lakkamisel pilliroostub 5-10 aastaga, hiljem võsastub Oluline lindue pesitsus- ja puhkeala 23
  24. 24. Põgari-Sassi rannaniit 24
  25. 25. Keskkonnaalane juhtimissüsteem Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Valitsemisala: Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine Maa- ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine Loodusvarade kasutamise, kaitse jm korraldamine Kiirguskaitse tagamine Keskkonnajärelvalve Ilmavaatluste ning loodusuuringute jm korraldamine Maa- ja veekatastri pidamine 25
  26. 26. Eesti keskkonnapoliitika teetähised Säästva arengu seadus – eesmärk on sätestada säästva arengu rahvusliku strateegia alused. “Strateegia Säästev Eesti 21” Eesti keskkonnastrateegia kuni 2010 – on riigi keskkonnaalase tegevuse ja kavandamise ja rahvusvahelise koostöö arendamise aluseks. Tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse põhimõtetel. Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035 - eesmärgiks on looduskaitse korraldamine järgneva 30 aasta jooksul nii, et tagataks looduse väärtuste võimalikult hea säilimine, hävinud (hävimisohus) väärtuste taastamine ning loodusvarade jätkusuutlik kasutamine. 26
  27. 27. Keskkonnaministeeriumi struktuur 27
  28. 28. Riiklik Looduskaitsekeskus Looduskaitse praktiline korraldamine Alade kaitsekorralduskavade ja liikide kaitse kavade täitmine Loodushoiutoetuste korraldamine Loodushariduse edendamine Loodi endiste kaitsealade administratsioonide baasil 2006 aastal. LKK regioonid: Harju-Rapla; Hiiu-Lääne; Saare; Pärnu-Viljandi; Põlva-Valga-Võru;Jõgeva-Tartu; Ida-Viru; Järva- Lääne-Viru. 28
  29. 29. Keskkonnateenistus ja keskkonnainspektsioon Keskkonnateenistus korraldab riigi keskkonnapoliitika elluviimist maakonnas. Väljastab lube Ei teosta järelvalvet Keskkonnainspektsioon: Vastutab loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse alase järelvalve eest Nõuab kohtu kaudu kompensatsiooni keskkonnale põhjustatud kahju või loodusvarade ebaseadusliku kasutamise eest Analüüsib asjakohaseid õigusakte Teostab keskkonnaalast järevalvet Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringne tasuta infotelefon 1313 29
  30. 30. Keskkonnaalaseid seaduseid Eestis Looduskaitseseadus Kalapüügiseadus Säästva arengu seadus Jahiseadus Veeseadus Keskkonnaseire seadus Maapõueseadus Keskkonnamõju Metsaseadus hindamise ja Keskkonnatasude keskkonnajuhtimis- seadus süsteemi seadus Välisõhu kaitse seadus Välisõhu kaitse seadus Jäätmeseadus Asjaõigusseadus Pakendiseadus Planeerimisseadus Põhiseadus 30
  31. 31. Keskkonnakasvatus Tänan tähelepanu eest! 31
  32. 32. Illustration 32

×