New loodusvara - inimvara
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

New loodusvara - inimvara

on

  • 1,826 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,826
Views on SlideShare
1,826
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
5
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

New loodusvara - inimvara Presentation Transcript

  • 1. LOODUSVARA & INIMVARA Urmas Lekk 2011
  • 2. Loodusvara ja inimvara – erilisus, hingeline turvatunne, eelis ja kindlus rahvuse ja kohaliku looduse säilimiseks
    • “ Eesti inimvara raport (IVAR):
    • võtmeprobleemid ja lahendused 2010”
    • ja
    • “ Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009”
    • toovad välja olulisemad probleemid ja annavad soovitusi lahendusteks.
    • Edasi on kõik otsustajate käes!
  • 3.  
  • 4. “ Looduse hääl”, nr.5, 26.10.2010
    • Eestlastel on alati olnud palju suuri soove
    • ja suuri unistusi.
    • Mõned neist on täide läinud, mõned mitte, mõned küllap veel lähevad.
    • Tahaksime olla suured nii arvult kui ka vaimult,
    • tahaksime olla jõukad ja tugevad, iseseisvad ja
    • maailmakodanikud, eestlased ja eurooplased,
    • e-riik ja metsarahvas, talupojad ja tarkvarahiiglased,
    • juured sügaval kodumaa mullas
    • ja kuldsed käed võõramaa kullas.
  • 5. HERDIS FRIDOLIN, MERIT OTSUS, ÜLLAR RAMMUL, URVE SINIJÄRV, KARL MARTIN SINIJÄRV ; 26.10.10
    • Ometi on just vaba ja rikkumata loodus
    • see, mille pärast tahetakse meie
    • juurde tulla lähedalt ja kaugelt,
    • mille kaudu saame esitleda ka
    • kõike muud head ja huvitavat,
    • mis Eestil ette näidata on.
  • 6.  
  • 7.
    • Meil ei ole kõrgeid lumiseid
    • mäetippe, laiu jõgesid, lainetavaid
    • ookeane ega valgeid paradiisirandu.
    • Ent meil ei ole ka
    • orkaane, maavärinaid, laviine
    • ega üleujutusi.
    • Mis meil on?
    • Meil on inimnäoline ja -mõõtmeline
    • loodus. Ilus, õrn ja oma.
    • Olgem tema väärilised.
    Fridolin, H., et al. “Looduse hääl”, nr.5, 26.10.2010
  • 8.  
  • 9. http://www.arengufond.ee/foresight/growth
  • 10.
    • Puudu on visionäär
    • Kirglikku diskussiooni ka inimvara ja loodusvara teemadel pole isegi enne riigikogu valimisi
  • 11.  
  • 12.
    • Meile on palju antud,
    • ikka oleme nõutud.
    • Jüri Üdi
  • 13. Eurojabur maailm
    • Leidub näiteks tudeng, kes kirjutab «teadusliku» uurimuse selle kohta, kui paljud eesti ajalooõpikute piltidel kujutatud isikuist on naised, kui paljud mehed. Leidub õppejõud, kes seda juhendab. Leidub asutus, kes valminud töö avaldab. Töö tuvastab, et piltidel on mehed tuntavas ülekaalus ja langetatakse otsus, et see on väga halb, seksistlik. Mitte keegi ei julge öelda, et see ei ole teadus, vaid kõige selgem rämps, täiesti võrdväärne nõukogudeaegse uduga kommunismi peatsest ja vääramatust saabumisest.
    • Lauri Vahtre, 22.01.2011
  • 14.  
  • 15. Sõna „vara” kannab läänemeresoome ühistüvelist tähendusvälja, mille tähendused on „hingeline turva(tunne)”; „säästetud omand või asjad, ressursid”; „võimalus”, aga ka „täpsus, kaitse”; „ osadus”; „õigus kasutada”. Seega on tegu laiema tähendustaustaga, kui sellel sõnal on tänapäeva tavakasutuses materiaalse omandi tähistajana. Inglise keeles on „vara” (asset) kõik, mis on väärtuslik ja kasulik, seda iseloomustavad omadused on veel „kvaliteet”, „ressurss”, „eelis”, „ erilisus” ja „kindlus”, seega samuti märksa laiem tähendus kui vaid rahas mõõdetav. Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010, lk.6
  • 16. Loodusvarad on :
    • Taimed,loomad, st. üldisena kogu bioloogiline mitmekesisus e. elurikkus
    • Looduskeskkonna esteetiline ilu
    • Väärtuslikud maastikud ja pärandkultuurmaastikud
    • Vesi ( Maailmameri, järved, jõed, liustikud)
    • Õhk, tuul, atmosfäär
    • Põhjavesi
    • Sood
    • Kivimid, mineraalid, fossiilsed kütused,jt. maavarad
    • Mullastik ( eriti huumuskiht)
    • Metsad
    • Põllu- ja rohumaad
  • 17. tuul on taastuv loodusvara
  • 18.  
  • 19. Loodusvarad ei ole ainult maavarad!
  • 20. Loodusvarad
    • Loodusvarade üks levinud jaotusviise on järgmine:
    • 1) taastuvad loodusvarad -
    • taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks
    • muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid
    • (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia).
    • aga turvas ja pinnas ( mulla huumuskiht ) ???
    • 2) taastumatud loodusvarad -
    • taastumatud loodusvarad on kivimid,
    • mineraalid,maagid, kaevandatavad fossiilsed
    • kütused, tuumaenergia tootmiseks kasutatavad
    • maagid (uraanimaak).
  • 21. Vaikus kui loodusvara Puhas vesi kui loodusvara
  • 22. http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=2&tid=2 keskkonnainfo valdkonnad ( muide skeemil on toodud enamik loodusvarasid)
    • http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=781&tid=708&l1=2
    • siin lehel räägitakse loodusvaradest paraku ainult maavarade ( ja sedagi vaid turba) tähenduses
  • 23. http://elurikkus.ut.ee Liigid Kogud Vaatlused Sõnastik Töörühmad Teated elurikkus http://fibir.ut.ee/
  • 24.  
  • 25.  
  • 26.
    • Eestis ~ 40 000 elustikuliiki, kellest seni on leitud 23500 e. 60% ; 1314 sp. on ohustatud või välja surnud
    • alates 01.01.2011 on Eestis
    • 5 rahvusparki;
    • 129 looduskaitseala
    • 149 maastikukaitseala;
    • 343 hoiuala;
    • 117 uuendamata eeskirjadega ala
    • 548 parki või puistut
    • 1195 looduse üksikobjekti
    • http://www.keskkonnainfo.ee/
  • 27. http://bio.edu.ee/loomad/ leiad liikide iseloomustuse
    • EESTIS :
    • Imetajaid 64 liiki
    • Linde 264 liiki ( pesitsejaid ca´ 210 )
    • Roomajaid 5 liiki
    • Kahepaikseid 11 liiki
    • Kalu 65 liiki
    • http://eelis.ic.envir.ee/eelis/
  • 28.
    • Eestis on kaitse all 572 liiki
    • I kategooria ( 66 sp. ) :
    • 35 taimeliiki
    • 21 loomaliiki
    • 9 seeneliiki
    • 1 samblikuliik
    • II kategooria liike on 262
    • III kategooria liike on 244
    http://www.loodus.ee/index.php
  • 29. 61° north latitude EESTI jääb 57 ° ja 59 ° põhjalaiuskraadi vahele
  • 30. Eestimaa looduse mitmekesisus
    • Eesti floora ja fauna mitmekesisus, võrrelduna teiste sama pindalaga aladega põhja pool 57. põhjalaiuskraadi, on üks maailma suurimaid.
    • Selle põhjuseks on :
    • 1.kliimatingimuste mitmekesisus, tulenevalt geograafilisest asukohast, nii saarte kui mandriosa olemasolu;
    • 2.mere lähedus ja sisevete rohkus; Golfi hoovuse lähedus
    • 3.mullatingimuste mitmekesisus, ühtaegu nii siluri(vähesel määral ordoviitsiumi ja devoni) lubjakivide kui devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui lubjavaeste muldade olemasolu;
    • 4.suure arvu liikide areaali ulatumine Eesti alale;
    • 5.loodusmaastike suur osakaal;
  • 31.
    • 6.traditsiooniliste, ekstensiivsete maakasutusviiside püsimine Eestis kuni eelmise sajandi keskpaigani ning mitmetes piirkondades ka kuni viimaste aastakümneteni;
    • 7.vastavalt eelmisele pool-looduslike koosluste
    • ( pärandkooslused ) suhteliselt ulatuslik säilimine ilmselt peaaegu 2000 aasta jooksul;
    • 8.segametsa ja okasmetsa vööndi kulgemine Kilingi-Nõmme – Paide -Rakvere joonel ( geobotaaniliselt siiski Lääne-Baltikumi ja Ida-Baltikumi allprovintsi joon );
    • 9.võõrpuuliikide väike osatähtsus metsakasvatuses;
    • 10.introdutseeritud liikide seni vähene naturaliseerumine ja metsistumine (kui nüüd sosnovski karuputk, tõlkjas ja mink välja arvata).
  • 32. Teemaplaneering : Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused
    • Väärtuslikud maastikud : vaadeldakse maastike väärtusi inimese seisukohalt, so maastiku võimet rahuldada inimeste ökoloogilisi, esteetilisi ja majanduslikke vajadusi.
    • Valikukriteeriumid : kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, identiteediväärtus ja esteetiline väärtus.
  • 33. Miljonivaade ... , ei viiekroonine! Väärtuslikud maastikud
  • 34. MAAVIIENDIKUD
  • 35. MAAVIIENDIKUD
    • Sinine – Rannamaa Kollane – Väinamaa Punane – Metsamaa Helesinine – Mäemaa Roheline – Jõemaa
  • 36.  
  • 37.
    • Inimeste heaolu ja elukvaliteedi paranedes on suurenenud ka vajadus loodusvarade järele. Igasuguse loodusvara suuremahuline ammutamine, olgu tegu maavarade kaevandamise, metsa raiumise või kalapüügiga, avaldab otsest survet keskkonnale.
    • Majanduskasvu aastatel on nii taastuvaid kui ka taastumatuid loodusvarasid Eestis kasutatud küllaltki intensiivselt. Põlevkivi kaevandamise, metsa raiumise ja kalapüügi kõrval on drastiliselt kasvanud ehitusotstarbeliste maavarade kaevandamine.
  • 38.  
  • 39. “ Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009”
    • on keskkonnaindikaatoritel tuginev kokkuvõte.
    • Aruanne sisaldab iga peamise keskkonnateema kohta strateegilist eesmärki, aegrida, analüüsi ja hinnangut.
    • Aruanne on koostatud mõeldes eeskätt otsustajatele.
  • 40. Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009:
      • Valdkonnad :
      • Energeetika
      • Transport
      • Maakasutus
      • Kalandus
      • Metsandus
      • Maavarad
      • Kliima
      • Õhukvaliteet
      • Vesi
      • Elusloodus
      • Jäätmed
      • Keskkond ja tervis
      • Keskkonnakaitsemeetmete rahastamine
  • 41. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/loodusvarad.pdf
    • Väljaanne peatükkide kaupa
    • Sisukord , eessõna , sissejuhatus , kokkuvõte
    • Rahvastik
    • Majandus
    • Loodusvarad
    • Ilmastik ja kliimamuutuse põhjused
    • Välisõhk
    • Vesi
    • Mullastik ja maakasutus
    • Looduse mitmekesisus
    • Jäätmed
    • Keskkond ja tervis
    • Keskkonnakaitse majandushoovad ja keskkonnakaitse meetemete rahastamine
    • Keskkonnajuhtimise vahendid
    • Lisa I
  • 42. INIMVARA
  • 43. Inimvara
    • Inimvara kätkeb kogu
    • ühiskonnale laiendatuna nelja mõõdet:
    • 1.rahvastiku suurus ja dünaamika,
    • 2.rahvastiku struktuur, jaotus eri rühmadeks,
    • 3.inimeste tervis, töövõime, teadmised, väärtused ja hoiakud
    • 4. inimeste võimetekohane ja efektiivne
    • rakendatus ühiskonna arengusse.
  • 44.
    • “ Eesti inimvara raport (IVAR):
    • võtmeprobleemid ja lahendused 2010”
    • esitab kokkuvõtvalt Eesti inimvara olulisemad probleemid ja soovitused nende lahendamiseks.
    • Eesti inimvara arendamise poliitikasoovitused on esitatud kolme valdkonna kaupa:
    • rahvastiku arvukus ja tervis;
    • inimvara kvaliteet ja rakendus,
    • ühiskonna sidususe, sotsiaalse
    • ja kultuurilise kapitali suurendamine.
  • 45.  
  • 46. Kui nii jätkub, siis 2030 on TALLINN ja . . . Sihtkaitsevöönd, mille nimi on Eesti.
  • 47. http://www.kogu.ee/public/Eesti_Inimvara_Raport_IVAR.pdf Vaata kindlasti ka EIA 2009
  • 48.
    • Inimvara moodustab IVARi autorite määratletuna
    • 1.rahvastik;
    • 2.selle tervis ja töövõime;
    • 3.inimeste personaalne kvaliteet: haritus, oskused ja võimed;
    • 4.võimalus neid realiseerida,
    • s.o vastav majanduse ja tööhõive struktuur;
    • 5. rahvakehandi sotsiaalne sidusus, ühiskonna
    • eri osaliste panuse arvestamine;
    • 6. kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus uuteks arengusuundadeks.
  • 49.
    • Eesti pikaajaline eesmärk peaks olema tagada rahva arvuline stabiilsus ,
    • tervis ja pikaealisus,
    • sotsiaalne ja kultuuriline sidusus,
    • maailma parimatega võrreldav kvaliteet
    • ning võimalikult suur rakendatus.
  • 50. l maailmas elab 1 060 000 eestlast, neist 930 000 Eestis ja 130 000 e. 12% võõrsil Eestis seisuga 01.01.2011 1 365 463 elanikku
  • 51. Eesti inimvara võtmeprobleemid :
    • 1.elanikkonna vähenemine
    • Aastaks 2050 väheneb Eesti rahvastik umbes 100 000 inimese võrra.
    • Põhjuseks eelkõige madal sündimus ja ja varajane suremus, elanikkonna vananemine ja väljaränne. Varajast suremust põhjustavad liiklussurmad, peamisteks käitumuslikeks terviseriskideks on alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, vähene liikuvus ja ühekülgne toitumine.
    • 2.suur väljaränne
    • Ligikaudu 130 000 ehk umbes 12 % eestlastest elab võõrsil. Seni kõige arvukam, Venemaa eestlaskond, väheneb, seevastu suureneb uutes väljarändemaades, eriti Soomes elavate eestlaste hulk. Väljarändajaid on nii ajutisi (õppima ja töötama) kui ka ka neid, kes lõplikult Eestist lahkuvad. Raport soovitab soodustada suunatud immigratsiooni.
    • 3.haridus
    • Probleemiks on hariduslik kihistumine, suur koolist väljalangemine, õpilaste ja õpetajate rahulolematus kooliga ja väike motivatsioon. Kõrgharidus on killustunud ega vasta ühiskonna vajadustele.
  • 52.  
  • 53.
    • 4.Ääremaad
    • Ligi pooled omavalitsused, kus elab ligikaudu 140 000 inimest ja mis hõlmavad üle poole Eesti pindalast. Rahvastik väheneb ja vananeb seal märgatavalt kiiremini kui Eestis tervikuna.
    • Naiste väljaränne on töökohtade vähesuse tõttu kiirem, seetõttu on mehi poolteist korda enam (pruudiprobleem). Ette võtlus on nõrk,tööpuudus suur ja seetõttu sõltuvad paljud elanikud toimetulekutoetustest.
    • 5.rahvusvähemused
    • Eesti keele vabalt valdajaid on venekeelsest elanikkonnast vaid 15 %. Venekeelsed inimesed on vähe kaastud Eesti avalikku ellu, nad ei usalda Eesti institutsioone, nende keeleõppe tulemused on kesised ja seetõttu on töötajaskonnal vähe eneseteostusvõimalusi.
    • 6.majandus
    • Madal tootlikkus – toodete ja teenuste lisandväärtus on väike, majandusstruktuur on vähese arengupotentsiaaliga. Kolmandikul tööealisest elanikkonnast pole polegi erialast väljaõpet.
    • Raport soovitab soodustada innovaatiliste ettevõtete teket, teha investeeringuid sihipäraselt, vähendada tööjõu maksustamist.
    • 7.töötajad
    • Kasvab pikaajaline töötus, samas on puudus tippkompetentsiga tööjõust. Töötus püsib kõrge vähemalt kluus-seitse aastat. Töötuse määra alandamiseks soovitab raport hüppeliselt suurendada töötajate ümber- ja täiendusõpet, suurendada mitmete harude innovatsioonivõimet, leevendada tööturu meetmeid, jne.
  • 54. „ Maailmas edukas, koduselt armas“
  • 55. Eesti inimvara arendamise SOOVITUSED :
    • Rahvastiku arvukus ja tervis
    • Eesmärgid võiksid olla
    • 1. (põlvkondade) rahvastiku taastootmise tagamine, perekondades soovitud laste arvu saamine;
    • 2. enneaegsete surmade vähenemine, tervena elatud aastate lisandumine;
    • 3. Eesti vajadustest lähtuva efektiivse rändepoliitika kujundamine;
    • 4. vanemaealiste kasvav majanduslik aktiivsus koos sotsiaalkindlustuse ja pensionisüsteemide stabiilsuse tagamisega.
    • Inimvara kvaliteet ja rakendus
    • 5. kvaliteetsele haridusele juurdepääsu ja kõigi alaealiste õppimise tagamine üle riigi;
    • 6. kõrgem õpetus- ja õpimotivatsioon;
    • 7. hariduse sisu ja mahu (sh täiskasvanuõppe) vastavusseviimine Eesti tulevikuvajadustega;
    • 8. Eesti kõrgharidussüsteemi konsolideerimine, õppe- ja teadustööks väärikate võimaluste loomine, teadlaste senisest oluliselt suurem osalus poliitikakavade väljatöötamisel ning ettevõtete arendusprojektides;
  • 56.  
  • 57.
    • 9. suurema tootlikkusega traditsioonilised majandusharud ja lisandunud suurema lisandväärtusega ettevõtlus;
    • 10. töötuse määra alandamine;
    • 11. tippkompetentsusega tööjõu lisandumine eri kanalitest (kõrgharidus, suunatud immigratsioon).
    • Ühiskonna sidususe, sotsiaalse ja kultuurilise kapitali suurendamine
    • Eesmärgid võiksid olla
    • 12. kõikides Eesti piirkondades elementaarsete kommunikatsiooni-, transpordi- ja sotsiaalteenuste,
    • kohalike kultuurikogukondade ja külatasandi ühenduste elujõu tagamine;
    • 13. piirkondliku halduse tugevdamine – haldus- ja arengukeskuste üleriigilise võrgustiku loomine;
    • 14. rahvusvähemuste usalduse suurendamine Eesti riigi vastu ja erinevuste vähendamine eestlaste
    • ja mitte-eestlastest Eesti kodanike karjäärivõimalustes, sissetulekutes ning poliitilises osaluses;
    • 15. eesti keele õppe efektiivsuse suurendamine üldhariduskoolis ning täiskasvanute õppes;
    • 16. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse ja rahvusvahelise atraktiivsuse tagamine;
    • 17. loovuse ja innovatiivsuse motiveerimine kõikidel elualadel;
    • 18. noorele põlvkonnale rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste eneseteostusvõimaluste loomine Eestis.
  • 58. Loodusvara ja inimvara – erilisus, hingeline turvatunne, eelis ja kindlus rahvuse ja kohaliku looduse säilimiseks
    • “ Eesti inimvara raport (IVAR):
    • võtmeprobleemid ja lahendused 2010”
    • ja
    • “ Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009”
    • toovad välja olulisemad probleemid ja annavad soovitusi lahendusteks.
    • Edasi on kõik otsustajate käes!
  • 59. Mida erilist on looduse vahendamisel?
    • Looduse vahendamisel peab koolitaja arvestama kogu aeg VIIE DIMENSIOONIGA :
    • Kolmemõõtmelise ruumiga
    • Organismide individuaalse arengu dimensiooniga
    • Organismide evolutsioonilise arengu dimensiooniga
    • Scott F. Gilbert
  • 60.
    • Sinnamaani peame loodusvaradest ja inimvarast üha enam rääkima, et kandepind uueks tulevikuvisiooniks oleks laiem.
    • Et tulemus oleks :
  • 61.  
  • 62. Kasutatud kirjandus
    • http://www.keskkonnainfo.ee/publications/4247_PDF.pdf
    • http://www.riigikantselei.ee/failid/Eesti_Inimvara_Raport.pdf
    • http://www.eestiajaleht.ee
    • http ://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id = 411604
    • http://elurikkus.ut.ee
    • http://www.keskkonnainfo.ee
    • http://www.arengufond.ee/foresight/growth
  • 63. Veel mõningaid lugusid leiad :
    • http://lemill.net/community/people/urmaslekk
    • http ://www.slideshare.net/pihlakas/NEWloodusvara-inimvara
  • 64.  
  • 65.  
  • 66.
    • Ja veel tähtpäevalist ning muidu infot ...
  • 67. Lahemaa Rahvuspark – 40 2011
  • 68. Elurikkuse manifest
    • Mets elab hästi, kui selles on eluõigus kõigil suurtel ja väikestel.
    • . . .
    • On aeg seada eesmärke, mida oleks korraga palju ja mis rikastaksid meid ka seesmiselt.
    • Me oleme osa globaalsest elurikkusest juhul, kui me oleme erinevad, mitte aina sarnasemad kõigile ülejäänutele.
    • On aeg rikastada maailma Eesti eripäradega, luua ainulaadse id , mitte parimaid koopiaid.
    • . . .
    • On aeg muuta Eesti vääriselupaigaks. Inimeste vääriselupaigaks muu hulgas.”
    • 6. jaanuar 2011
  • 69. Aasta tunnuslause on „Kohtume metsas!” www.metsainfo.ee
  • 70. Africa Has Two Elephant Species, Genetic Analysis Confirms http://www.sciencedaily.com 22.12.2010 Mets- Savanni-
  • 71. geko Ecuador puukonn Sulawesi
  • 72. Eesti Terioloogia Selts (ETS) http://www.terio.ee