Eluiga ja suremus, a.l.tomp, 9.a

432 views
324 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
432
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eluiga ja suremus, a.l.tomp, 9.a

  1. 1. ELUIGA JA SUREMUS Anna Linda Tomp 9. a klass Gustav Adolfi Gümnaasium
  2. 2. Sissejuhatus• Inimese elu pikkus kajastab riigi arengu üldist taset, mõjutab rahvastiku taastootmist ja heaolu pensionipõlves.• Siin antakse ülevaade suremust mõjutanud teguritest Balti riikides.• Baltimaid võrreldakse Poola, Soome, Rootsi, Valgevene ja Venemaaga.
  3. 3. Muutused oodatavas elueas• Alates NSVL kokkuvarisemisest ja iseseisvuse taastamisest on Baltimaade tervisenäitajad oluliselt muutunud.• 1960-ndatel jäi oodatav eluiga pidama ühele tasemele ning koguni langes.• 1990-ndal aastas oli Eestis oodatav eluiga sünnil 69,9; Lätis 69,5 ja Leedus 71,6 aastat.
  4. 4. • Aastatel 90-95 vähenes nii meeste kui ka naiste keskmine eluiga Eestis 2,2; Leedus 2,4 ja Lätis 3,2 aasta võrra. Tervishoiukriisi tõenäolisem seletus on stress, mille allikaks oli tööpuudus.• Järgnevatel aastatel hakkas olukord paranema. Langus asendus kasvuga. Aastal 1996 Eestis ületas oodatav eluiga 1990. aasta oma. Leedus alles 1999. aastal.• Oodatava eluea kasv oli kiireim Eestis.
  5. 5. • Väikseim edasiminek toimus meeste oodatavas elueas. Meeste eluiga on Balti riikides 8-10 aastat madalam kui vanades EL-i riikides ning 1-3 aastat maas uutest EL-i riikidest.• Baltimaade naiste oodatav eluiga on kõrgem, läheneb uute EL-i liikmesriikide keskmisele tasemele.• Eestis ületas naiste eluiga EL-i uute riikide keskmise taseme juba 2003. aastal.
  6. 6. Muutused suremuses vanuserühmade lõikes• Alates 90-ndate keskpaigast on vastsündinute suremus Balti riikides langenud.• Ka alla viieaastaste laste suremuse tase langes 1990-2008 Eestis 2,6 korda. Siiski ületab see 2-3 korda Sooma alla viieaastaste laste suremust.• Langenud on ka tööealise elanikkonna suremus.• Oluliseks näitajaks on oodatava eluea vähenemine surmade tõttu enne 65 eluaasta täitumist. Eesti on selle näitaja osas eelnevalt mainitud riikide seas keskmine.
  7. 7. Tervena elatud elu• Elukvaliteedi seisukohast ei võeta ainult arvesse vaid surmaga lõppevat, vaid ka üldist tervise halvenemist.• Kombineerides tervise ja suremuse, saab indikaatoriks tervena elatud aastad. Sellega vaadatakse füüsilist/vaimset puuet, tervislikku seisukorda jm. tervisehädasid.
  8. 8. • 2007. aastal oli tervena elatud elu pikkus Balti riikides 1-4 aastat lühem võrreldes uute EL-i liikmesriikide keskmisest. Vahe vanade EL-i riikide keskmisega oli silmapaistev: 7-10 aastat. Trend on peaaegu sama, mis on ka oodatava eluea kohta.• Nii naiste kui ka meeste tervena elatud elu oli 2007. aastal Eestis pikem kui Lätis ja Leedus kuid lühem kui Soomes ja Rootsis.• Naiste tervena elatud elu Baltiriikides ületab enam kui 9 aasta võrra meeste tervena elatud eluaastais. Rootsis on erinevus 2,6 aastat kuid Venemaal pea 11 aastat.• Tervena elatud elu moodustas 2007. aastal kogu oodatavast elueast ca. 90% Baltimaades.
  9. 9. Aitäh tähelepanu eest!

×