Rahvusliku kirjanduse tekkimine

2,295 views
2,083 views

Published on

Lühikokkuvõte rahvusliku kirjanduse tekkest 19. sajandi lõpuni.

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,295
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
13
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Rahvusliku kirjanduse tekkimine

  1. 1. RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKIMINE Koostas Elle Hein 2008 TTHK
  2. 2. - 16. SAJ eestikeelne kiriklik kirjandus <ul><li>  1525 - e simene eestikeelne raamat. Pole säilinud. </li></ul><ul><li>  </li></ul><ul><li>1535 - esimene eestikeelne </li></ul><ul><li>o saliselt säilinud </li></ul><ul><li>r aamat - W anradti ja </li></ul><ul><li>Koelli katekismus </li></ul>
  3. 3. PIIBEL <ul><li>1739 - täielik eestikeelne piibel </li></ul><ul><li>  </li></ul><ul><ul><li>usu </li></ul></ul><ul><ul><li>teadmiste </li></ul></ul><ul><ul><li>ilukirjanduse allikas </li></ul></ul><ul><li>  Tõlkimise eesti keelde algatas Anton Thor Helle. </li></ul><ul><li>Sellest sai võimust põhjaeesti keel, mis kujunes eesti kirjakeele aluseks. </li></ul>
  4. 4. ESIMESED EESTI PÄRITOLU AUTORID <ul><li>FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI müüditöötlused </li></ul><ul><ul><li>“ K oit ja H ämarik&quot;, “ K eelte keetmine&quot; </li></ul></ul><ul><li>eesmärk - tõestada eestlaste kultuurisuutlikkust rahvusvaheliselt </li></ul><ul><li>  </li></ul><ul><li>F riedrich R einhold K reutzwaldi </li></ul><ul><li>“ K ilplaste isevärklikud jutud ja teud&quot; </li></ul><ul><li>eesmärk - rahvavalgustus, </li></ul><ul><li>vaimupimeduse kritiseerimine </li></ul><ul><li>  </li></ul>
  5. 5. VARASE EESTI KIRJANDUSE BESTSELLERID (MENUTEOSED) <ul><li>tõlkelised või mugandatud rahvaraamatud </li></ul><ul><ul><li>robinsonaadid - voorust ülistavad ja põneva sisuga raamatud üksikule saarele sattunud kannatajatest </li></ul></ul><ul><ul><li>jenovevad -  sentimentaalsed kannatuslood (“ W agga J enowewa ajalik elloaeg&quot;) , milles peategelast asjatult truudusetuses süüdistatakse </li></ul></ul><ul><ul><li>laulikud - õhkavad õnnetu armastuse järele . Lemmikteemad – armastuses haiget saanud isik satub kloostrisse, vanglasse, saab surma või kaotab mõistuse ja sooritab külmaverelise mõrtsukatöö. </li></ul></ul><ul><ul><li>Varane ilmalik kirjandus oli õpetliku ja hariva sisuga. </li></ul></ul>
  6. 6. RAHVUSLIK ÄRKAMINE - SÜNDMUSED <ul><li>1860 – 1880 – rahvusliku eneseteadvuse teke tänu tollastele sündmustele ja väljapaistvate isiksuste tegevusele </li></ul><ul><li>SÜNDMUSED: </li></ul><ul><li>1862 – eepose “Kalevipoeg” rahvaväljaanne (F. R. Kreutzwald) </li></ul><ul><li>1857 – 1863 – ajaleht Postimees (J. V. Jannsen) </li></ul><ul><li>1865 – laulu- ja mänguselts Vanemuine – rahvusliku liikumise keskus </li></ul><ul><li>1869 – esimene eesti üldlaulupidu </li></ul><ul><li>Rahvaluule kogumine Eesti Kirjameeste Seltsi ja Jakob Hurda eestvedamisel </li></ul><ul><li>Ajakohaste kooliõpikute loomine (C. R. Jakobson) </li></ul><ul><li>Võitlus emakeelse keskkooli asutamise eest ( Eesti Aleksandrikool ) </li></ul>
  7. 7. RAHVUSLIK ÄRKAMINE - TEGELASED <ul><li>RAHVUSLIKU LIIKUMISE TÄHTSAIMAD TEGELASED OLID: </li></ul><ul><li>J. V. Jannsen – Postipapa, ajalehe Pärnu Postimees asutaja, laulupeo eestvedaja </li></ul><ul><li>L. Koidula – rahvusliku näitekirjanduse looja, isamaalaulik, laulupeo juhtfiguur </li></ul><ul><li>C. R. Jakobson – isamaaliste kõnede pidaja, põllumeeste organisaator, ajalehe Sakala asutaja, kooliõpikute autor </li></ul><ul><li>J. Hurt – rahvaluule koguja </li></ul>
  8. 8. Kirjanduse areng rahvusliku ärkamise perioodil <ul><li>Rahvusromantism luules – </li></ul><ul><li>Rahvaluule ja mütoloogia motiivid </li></ul><ul><li>Muistse priiuseaja ja orjuse vastandamine </li></ul><ul><li>Uuestisünni ja parema tuleviku ootus </li></ul><ul><li>Autorid - </li></ul><ul><li>Rahvuskirjanduse rajaja Kreutzwald </li></ul><ul><li>Lydia Koidula – patriootiline luule, näite- ja jutukirjandus </li></ul><ul><li>Mihkel Veske, Friedrich Kuhlbars – romantilis-patriootiline luule </li></ul><ul><li>Jakob Pärn – algupärane proosa (“Must kuub”, “Oma tuba, oma luba”) </li></ul>
  9. 9. Rahvusliku liikumise hääbumine <ul><li>1880. aastatel venestamislaine – 1888 avati Aleksandrikool venekeelsena, õppe- ja ametiasutuste ametlik keel vene keel. </li></ul><ul><li>1882 – Jakobsoni surm </li></ul><ul><li>1884 – sinimustvalge lipu sisseõnnistamine Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt </li></ul><ul><li>KIRJANDUSES kandus peatähelepanu PROOSALE </li></ul><ul><li>1893 – keelati rahvusromantiliste jutustuste kui ohtliku “kihutuskirjanduse” avaldamine </li></ul>
  10. 10. 19. sajandi lõpu kirjanduse arengutendentsid <ul><li>Iseloomulik andekate kirjanike koondumine ajalehtede ümber ja järjelood ajalehtedes. </li></ul><ul><li>Romaanižanri areng. </li></ul><ul><li>Rahvusromantilise ajaloolise jutustuse esiletõus (ligemale 30 ajaloolist jutustust u 10 a vältel) </li></ul>
  11. 11. Tuntumad autorid - proosa <ul><li>Eduard Bornhöhe – “Tasuja”, “Villu võitlused”, &quot;Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad&quot; </li></ul><ul><li>Andres Saal – “Vambola” </li></ul><ul><li>Eduard Vilde – andekas ja produktiivne jutustaja “Musta mantliga mees” </li></ul><ul><li>Juhan Liiv – “Vari” </li></ul><ul><li>August Kitzberg – eesti kunstiväärtusliku draama rajaja (“Libahunt”) </li></ul><ul><li>Ernst-Peterson Särgava – “Paised” </li></ul>
  12. 12. Tuntumad autorid - luule <ul><li>Juhan Liiv – luule paremik pärineb parandamatu vaimuhaiguse perioodist. Siiras ja tunderohke isamaa- ja loodusluule. </li></ul><ul><li>Anna Haava – kaunid ja tundelised armastuslaulud, isamaalüürika </li></ul><ul><li>Karl Eduard Sööt – romantiline isamaaluule põimub realistliku ja kriitilise isamaakäsitusega </li></ul>
  13. 13. Kasutatud kirjandus <ul><li>19. sajandi luuletajatest ja muudest suurkujudest on häid esseesid internetileheküljel Sõjaeelse eesti esseistika ja kirjanduskriitika </li></ul><ul><li>Mihkel Rebane “Eesti kirjandus kutseõppeasutustele” lk 23 - 30 </li></ul>

×