0
VICTOR HUGO 1802-1885 KOOSTAS ELLE HEIN TTHK 2009 PRANTSUSE ROMANTISMI PEAMINE ESINDAJA
SUUR LÜÜRIK, DRAAMA- JA PROOSAKIRJANIK, MÕTLEJA NING HUMANIST <ul><li>…  mürises otsekui orkaan üle maailma, äratades ellu...
Victor Marie Hugo <ul><li>Sündis 26. veebr 1802 Besanconis Napoleoni armee ohvitseri pojana. </li></ul><ul><li>13-aastasen...
Tuline vabariiklane <ul><li>Vabariigi pooldajana veetis ligi 20 a eksiilis (alates 1852. a) Jersey ja Guernsey saartel </l...
HUGO vaated kirjandusele (romantismi manifest) <ul><li>Eitas antiikeeskujude matkimist, kammitsevaid reegleid, “kõrgete” j...
1831 ajalooline romaan “Jumalaema kirik Pariisis” <ul><li>Elustub  15. saj Pariis  oma elu, kommete ja arhitektuuriga. </l...
TEGELASED <ul><li>Mustlasneiu ESMERALDA </li></ul><ul><li>Tema erakordne kaunidus  kehastab romantikute ülistatud iluideaa...
ESMERALDA <ul><li>…  langeb keskaja julmade eelarvamuste ohvriks. </li></ul><ul><li>…  kannatustes ja hukkumises kätkeb sü...
CLAUDE FROLLO - vaimulik <ul><li>…  kehastab jõude, mis kujundavad Esmeralda traagilise saatuse. </li></ul><ul><li>“ jah, ...
PHOEBUS – NOOR AADLIK  <ul><li>Võiks kujutella, et see kauni välimusega ohvitser tõstab Esmeralda kaitseks rüütlikäe. Rüüt...
QUASIMODO – Jumalaema kiriku kellalööja <ul><li>“ Ta oli tige, sest ta oli metsik, ja metsik, sest et ta oli inetu” </li><...
QUASIMODO <ul><li>leiab kirikust lohutust. </li></ul><ul><li>Kirik saab ta sõbraks ja käsualuseks, Quasimodo omakorda aga ...
Quasimodo <ul><li>Veelgi poeetilisem on Quasimodo kiindumus Esmeraldasse.  Veetlevaim ilu ja kehastatud inetus sõlmivad li...
KONTRASTID ESMERALDA Õhuline  veetlus  QUASIMODO GROTESKNE INETUS PHOEBUS Väline hiilgus ja sisemine  tühjus CLAUDE FROLLO...
“ Jumalaema kirik Pariisis” … <ul><li>…  on romantiliste võtetega kujundatud romaan. </li></ul><ul><li>Siin heitlevad  või...
Victor Hugo kirjanikukontseptsioon: <ul><li>…  ei mingit  happy end’ i, elu lõpeb alati halvasti, ainult vahetevahel vilks...
VEEL HUGO TEOSEID <ul><li>“ Hüljatud ” 1862 </li></ul><ul><li>“ Meretöölised” 1866 </li></ul><ul><li>“ Mees, kes naerab” 1...
Emile Zola HUGO’st <ul><li>“ Tunnen töölisi, kes loobuvad tubakast, et osta kümnesantiimiste vihikutena ilmuvaid Victor Hu...
ENNEOLEMATU AUSTUSAVALDUS <ul><li>26. veebruaril 1882, Victor Hugo  </li></ul><ul><li>80. sünnipäeval  marsib kuue tunni j...
Kasutatud kirjandus <ul><li>Väike maailmakirjanike leksikon. 1999. Tallinn: Virgela.  </li></ul><ul><li>K. Leht, O. Ojamaa...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Prantsuse romantismi peaesindaja

827

Published on

Published in: Education, Travel, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
827
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Prantsuse romantismi peaesindaja"

  1. 1. VICTOR HUGO 1802-1885 KOOSTAS ELLE HEIN TTHK 2009 PRANTSUSE ROMANTISMI PEAMINE ESINDAJA
  2. 2. SUUR LÜÜRIK, DRAAMA- JA PROOSAKIRJANIK, MÕTLEJA NING HUMANIST <ul><li>… mürises otsekui orkaan üle maailma, äratades ellu kõike, mis inimese hinges on kaunist … Ta õpetas kõiki inimesi armastama elu, ilu, tõtt ja Prantsusmaad.” Maksim Gorki </li></ul>
  3. 3. Victor Marie Hugo <ul><li>Sündis 26. veebr 1802 Besanconis Napoleoni armee ohvitseri pojana. </li></ul><ul><li>13-aastasena kirjutas värsse </li></ul><ul><li>Alustas luule ja draamaga. </li></ul><ul><li>1827 esines esiknäidendi “Cromwell” eessõnas ROMANTISMI MANIFESTIGA </li></ul>
  4. 4. Tuline vabariiklane <ul><li>Vabariigi pooldajana veetis ligi 20 a eksiilis (alates 1852. a) Jersey ja Guernsey saartel </li></ul><ul><li>1870. a pärast keisririigi kokkuvarisemist sai pöörduda tagasi kodumaale. </li></ul><ul><li>Nautis kuulsust ja rahva poolehoidu. </li></ul>
  5. 5. HUGO vaated kirjandusele (romantismi manifest) <ul><li>Eitas antiikeeskujude matkimist, kammitsevaid reegleid, “kõrgete” ja “madalate” žanrite eristamist. </li></ul><ul><li>Nõudis loominguvabadust, õigustas madala ja üleva, traagilise ja koomilise ühendamist, eluliste vastuolude kujutamist. </li></ul><ul><li>Peatähtis oli tema arvates erakordsus ning äärmuslike nähtuste – hea ja kurja, kauni ja inetu, koomilise ja traagilise – ühendamine kunstiteoses. </li></ul>
  6. 6. 1831 ajalooline romaan “Jumalaema kirik Pariisis” <ul><li>Elustub 15. saj Pariis oma elu, kommete ja arhitektuuriga. </li></ul><ul><li>Tegelaskond hõlmab kõiki ühiskonnakihte kerjustest kuningani. </li></ul><ul><li>Rõhutatud on ajaloolis-olustikulist koloriiti. </li></ul><ul><li>Mõjule pääsevad ka aktuaalsed probleemid. </li></ul><ul><li>Süžee tugineb dramaatilistele kokkupõrgetele erakordsete karakterite vahel. </li></ul>
  7. 7. TEGELASED <ul><li>Mustlasneiu ESMERALDA </li></ul><ul><li>Tema erakordne kaunidus kehastab romantikute ülistatud iluideaali . Gringoire’i (poeedi) sõnade järgi on Esmeralda “ ohutu, hurmav tütarlaps … naiivne ja kirglik, kes elu ei tunne, aga kõigest vaimustatud on … Armastab pööraselt tantsu, kärarikast elu ja vaba õhku; on nagu mesilane, kellel jalgade küljes on nähtamatud tiivad ja kes ise tuulekeerises elab.” </li></ul>
  8. 8. ESMERALDA <ul><li>… langeb keskaja julmade eelarvamuste ohvriks. </li></ul><ul><li>… kannatustes ja hukkumises kätkeb sügav tragism. </li></ul>
  9. 9. CLAUDE FROLLO - vaimulik <ul><li>… kehastab jõude, mis kujundavad Esmeralda traagilise saatuse. </li></ul><ul><li>“ jah, Claude Frollo polnud harilik isik…” </li></ul><ul><li>Tema noorust valgustas anderikkus ja teadmistejanu, faustlik otsimisvaim, mis lämbus keskaja skolastikas ning askeetluses. </li></ul><ul><li>Lõpptulemusena näeme ohjeldamatu kire ja armukadeduse laastavat mõju inimese mõistusele ja tahtele. </li></ul><ul><li>See on mingi deemonlik varjukuju, kes ämbliku valvsusega jälgib oma ohvrit ning kelle endagi hinges valitseb pilkane öö. </li></ul>
  10. 10. PHOEBUS – NOOR AADLIK <ul><li>Võiks kujutella, et see kauni välimusega ohvitser tõstab Esmeralda kaitseks rüütlikäe. Rüütlimeele asemel leiame vaid labase nautimishimu ja tühise hinge. </li></ul>
  11. 11. QUASIMODO – Jumalaema kiriku kellalööja <ul><li>“ Ta oli tige, sest ta oli metsik, ja metsik, sest et ta oli inetu” </li></ul><ul><li>Selles tegelases leiab erakordse kunstilise väljenduse Hugo humanism. </li></ul><ul><li>Kõigist põlatud äbarik, kelle hinges Hugo otsib inimlikkuse jooni ja teeb lugeja nende nägijaks. </li></ul><ul><li>Kellalööja omapärane hing avaneb poetiseeritud vahekorras kirikuga, inimese ja ehitise omapärastes suhetes. </li></ul>
  12. 12. QUASIMODO <ul><li>leiab kirikust lohutust. </li></ul><ul><li>Kirik saab ta sõbraks ja käsualuseks, Quasimodo omakorda aga kiriku hingeks. Millise hardusega käsitseb ta kirikukelli! </li></ul><ul><li>“ Ta tuli ja läks, lõi käsi kokku, jooksis ühe köie juurest teise juurde, ergutas kõiki kuut kella oma hääle ja liigutustega nagu orkestrijuht, kes oma taibukaid mängijaid õhutab.” </li></ul>
  13. 13. Quasimodo <ul><li>Veelgi poeetilisem on Quasimodo kiindumus Esmeraldasse. Veetlevaim ilu ja kehastatud inetus sõlmivad liidu. </li></ul><ul><li>Quasimodo armastus on hüljatud inimese suur rõõm vähesest headusest kurjas maailmas. </li></ul>
  14. 14. KONTRASTID ESMERALDA Õhuline veetlus QUASIMODO GROTESKNE INETUS PHOEBUS Väline hiilgus ja sisemine tühjus CLAUDE FROLLO – KÕLBELINE TÜHJUS
  15. 15. “ Jumalaema kirik Pariisis” … <ul><li>… on romantiliste võtetega kujundatud romaan. </li></ul><ul><li>Siin heitlevad võimukad karakterid dramaatilistes kokkupõrgetes; inetu on kõrvuti poeesiaga, ülev ja grandioosne madala ning räpasega. </li></ul><ul><li>Äärmuste ühendamist, reaalse ja fantastilise, traagilise ja koomilise, kohutava ja lõbusa põimumist nimetatakse GROTESKIKS. </li></ul>
  16. 16. Victor Hugo kirjanikukontseptsioon: <ul><li>… ei mingit happy end’ i, elu lõpeb alati halvasti, ainult vahetevahel vilksatavad õnnehetked. </li></ul>
  17. 17. VEEL HUGO TEOSEID <ul><li>“ Hüljatud ” 1862 </li></ul><ul><li>“ Meretöölised” 1866 </li></ul><ul><li>“ Mees, kes naerab” 1869 </li></ul>
  18. 18. Emile Zola HUGO’st <ul><li>“ Tunnen töölisi, kes loobuvad tubakast, et osta kümnesantiimiste vihikutena ilmuvaid Victor Hugo teoseid. Nad ei loe neid, vaid lasevad vihikud kokku köita ja hoiavad kodus nagu luksusmööblit, mille üle võib uhkust tunda.” </li></ul>
  19. 19. ENNEOLEMATU AUSTUSAVALDUS <ul><li>26. veebruaril 1882, Victor Hugo </li></ul><ul><li>80. sünnipäeval marsib kuue tunni jooksul Hugo majast d’Eylau avenüül mööda 600 000 inimest . Kooliõpilastele ei anta sel päeval koduülesandeid. Provintsist saabub arvukalt delegatsioone. Rahvahulk laulab “Marseljeesi”, hüüab: “Vive la republique, vive Victor Hugo!” </li></ul>
  20. 20. Kasutatud kirjandus <ul><li>Väike maailmakirjanike leksikon. 1999. Tallinn: Virgela. </li></ul><ul><li>K. Leht, O. Ojamaa. 1976. Väliskirjandus. Tallinn: Valgus </li></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×