• Like

Loading…

Flash Player 9 (or above) is needed to view presentations.
We have detected that you do not have it on your computer. To install it, go here.

Published

 

Published in Education , Technology , Design
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
730
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
5
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Ajaveebid
  • 2. Mõiste
    • „ Ajaveeb (ka: blogi, kajam; inglise keeles weblog (lühendatult blog) ‘veebipäevik’) on veebileht, mis sisaldab (tavaliselt ühe) autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi.
      • Ingliskeelne sõna blog on tulnud tarvitusele eelkõige seepärast, et sõna weblog hakati tihti segamini ajama väljendiga web log, mis tähendab server log’i.
  • 3. Postitused
    • ümberpööratud kronoloogilises järjestuses
    • üldjuhul kättesaadavad kõigile interneti kasutajatele
    • üldjuhul lubavad lugejal kirjutada ka kommentaare vastukajaks postitustele.
  • 4. Tag
    • Märksõna, mis lubab iga ajaveebi postituse sisu autori jaoks määratleda ja selekteerida postitusi selle alusel. Märksõnavoo tellimine või märksõnade järgi lehitsemine on üks viise, kuidas sarnast märksõna kasutavate inimeste postituste vahele kujunevad sotsiaalsed otseteed informatsiooni liikumiseks.
  • 5. Permalink
    • Blogipostituse aadress, mis osutab postitusele isegi kui see ei asu enam blogi aktiivsel lehel vaid arhiivis, näiteks kui viitate uuemas postituses vanale postitusele, lisandub vana postituse kommentaaridesse viide, mis osundab kommentaarile uuemas postituses või kellegi teise ajaveebis.
  • 6. Kust tuleb
    • Ajaveebid said alguse isiklikest päevikulaadsetest kodulehtedest autori tegemistest ja mõtetest. Hiljem on lisandunud erinevaid ajaveebide vorme. Ajaveebi kasutatakse ka oma ajakirjanduslike võimete proovilepanekuks, kirjutades isiklikke arvamusi, selgitades oma arusaamu ja väljendades oma seisukohti.
  • 7. Viitamine
    • Et viitamise probleem on ajaveebis suhteliselt tähtis, siis enamik ajaveebe loob staatilisi veebikülgi arhiivi koostamiseks ja hoidmiseks. Viimaseid postitusi ja teemasid esitatakse üldjuhul ka RSS-, XML- või ATOM-formaadis, et neid saaks lugeda selleks mõeldud uudistelugemisprogrammidega.
  • 8. Milleks
    • Ajaveebid sageli ei ole ainult suhtlemise vahend, kuid ka elu või kunsti reflekteerimise vahend. Vähesed personaalsed ajaveebid on muutunud kuulsateks ja trendidemääravateks, kuid aga paljud omavad mitu jälgijaid.
  • 9. Twitter
    • Üheks uueks ajaveebide tüübiks on muutunud mikroblogimine (“microblogging”),  mis on äärmiselt detailne blogimise viis, mis näitab hetkel toimuvat.  Näiteks, Twitter lubab blogijatele jagada mõtteid ja tundeid silmapilkselt sõprade ja perekonnaga ning see on palju kiirem kui e-posti  või tavaajaveebi vahendusel.
  • 10. Ajaveebide tüübid
  • 11. Autori järgi
    • Isiklik (era)ajaveeb – autor ja omanik on üks ja sama inimene.
    • Rühma ajaveeb  – autoriteks on minu inimest, ajaveebi pidamine vastab tavaliselt reeglitele, mis määrab ajaveebide omanik.
    • Asutuse (firma, korporatsiooni) ajaveeb  – autoriteks on mingi selle organisatsiooni töötajad.
    • Ajaveeb-„kummitus“ – ajaveeb, mida peetakse teise inimese nime all määramata isiku poolt.
  • 12. Teemade järgi
    • Poliitika  —  neid peavad erakondade liidrid või esindajad.
    • Eluolu — ajaveebid inimestevahelistest suhetest, psühholoogiast, majapidamisest jpm.
    • Reisimine — ajaveebid, kus autorid vaheldavad oma muljeid reisidest, annavad soovitusi ja nõu teistele.
    • Haridus — näiteks, õppeasutuste ajaveebid, kus osalejad arutavad õppeprotsessi.
    • Mood — ajaveebid, kus arutatakse moetrende, moeuudiseid jpm. Neid peavad professionaalid, stilistid, lihtsalt huvitatud inimesed.
    • Muusika — ajaveebid, mis on pühendatud mingile muusikasuunale, zanrile, stiilile, gruppile jpm.
  • 13. Multimeedia järgi
    • Tekstiajaveeb — põhiline ajaveebisisu on tekstides.
    • Fotoajaveeb ( photoblog )– põhilise sisu moodustavad fotod.
    • Muusikaajaveeb — põhilise sisu moodustavad muusika.
    • Audioajaveeb ( podcast ) — ajaveeb, mille postitused on MP3-audiofailid. Faile saab tirida iPod -i või teistesse mp3-mängijatesse. Podcastide tirimiseks saab kasutada näiteks programmi iTunes otsides saadet Podcastide kataloogist.
    • Videoajaveeb ( vlog )– sisu on esitatud videofailidena.
    • Visanditeajaveeb ( sketchblog ) – portfolio laadi ajaveeb.
  • 14. Sisu eripära järgi
    • Sisuajaveeb – ajaveeb, kuhu postitakse autoripostitused.
    • Seireajaveeb – ajaveeb, mis on moodustatud linkidest teistele kodulehtedele. Need lingid on tavaliselt koos kirjeldustega või kommentaaridega.
    • Tsitaatajaveeb – sisu moodustavad tsitaatid teistest ajaveebidest.
    • Tamblelog (Tumblelog) – ajaveeb, mis lubab teha postitusi ainult ühes kindlas formaadis. Mõned peavad sellist ajaveebi mustandi sarnaseks. Vähe arenenud.
    • Splog – spämmiajaveeb.
  • 15. Tehnilise lahenduse järgi:
    • Stand alone ajaveeb — ajaveeb, mis omab oma unikaalse veebiaadressi, seisab eraldi serveris.
    • Ajaveeb blogimootoritel – ajaveeb, mis asub mingis suures ajaveebidepidamise süsteemis ja tavaliselt omab veebiaaadressi kujul: kasutajatunnus.blogimootor.laiend
    • Moblog (moblog) — mobiilne ajaveeb, mille sisu on postitatud mobiilist või teiste portatiivse seadmete kaudu.
  • 16. Ajaveebide otsing
    • Kõik ajaveebid moodustavad blogosfääri  ( blogosphere ). Ajaveebe saab siduda üks teisega, tekkitades sotsiaalse võrgustiku. Sidumine toimub blogroll -ide, kommentaaride ja linkide abil.
    • Ajakirjandus vahel kasutab diskussioonid ajaveebides selleks, et hinnata avalikku arvamust erinevates küsimustes. Interneti turundajad hoiavad silma blogosfääri trendidel, sest nende  mõju võib avalduda mõne aasta pärast.
  • 17. Otsingumootorid
    • Bloglines   http://www.bloglines.com/
    • BlogScope http://www.blogscope.net/
    • Technorati  http://technorati.com/ (ajaveeb: http://blog.technorati.com)
  • 18. Kataloogid
    • Blog.tr.ee ( http://blog.tr.ee ) on Eesti blogisid hõlmav kataloog, mis võimaldab kasutajatel näha hetkel populaarseid teemasid ning postitusi.             
    • BlogCatalog    http://www.blogcatalog.com/directory
  • 19. Bloggerite keskkonnad
    • BlogCatalog   http://www.blogcatalog.com
    • MyBlogLog  http://www.mybloglog.com
    • Blogster   http://www.blogster.com
  • 20. Ajaveebid hariduses
  • 21. Teooria
    • Bartlett-Bragg (2003) toob oma artiklis välja blogi kui teadmuse loomise keskkonna etapid. Tema poolt soovitatud etapid on aga pigem teoreetiliselt tuletatud ja kindlasti ei pruugi nende järgimine blogi rakendamisel teie õppetöös täpselt samasuguseid etappe kaasa tuua.
  • 22. Blogi loomine
    • Luuakse oma blogi. Tehakse algust oma tegevuste meenutamise ja jäädvustamisega. Selle toetamiseks võiks pakkuda õppijatele struktureeritud küsimuste malle. Õppijaid julgustatakse jagama oma blogiaadressi teiste õppijatega. Et õppijaid mitte ära ehmatada, teeb õppejõud neile selgeks, et ei loe blogisid regulaarselt. Sissekanded õppeblogis on reeglina suunatud eelkõige õppejõule. Blogi postituste eesmärk on anda võimalus õppijal ja õppejõul süvitsi käsitleda teemasid, mida pole klassis piisava põhjalikkusega käsitletud, kuid mis pakuvad õppijale huvi.
  • 23. Enesevaatlus
    • Õppejõud julgustab jätkama blogi sissekannete tegemist. Õppijad hakkavad üha enam tähelepanu pöörama oma emotsioonide ja kogemuste hindamisele. Blogimisele võiks kulutada tunni algusest 15 minutit. Blogimist peaks toetama struktureeritud küsimustega. Rõhuasetus peaks olema enesevaatlusel. See nihutab tähtsuse õppejõu jaoks blogimiselt enese jaoks blogimisele. Kasvab õppijate teadlikkus, et blogil võib olla palju lugejaid.
  • 24. Refleksiivsed monoloogid
    • Selles blogimise etapis algab refleksiivne enesevaatlus. Blogimise harjumuse kujundamiseks jäetakse sellele tegevusele 15 minutid tunni algusest. Õppijale antakse blogi postituste loomiseks suuremad vabadused – esitatakse vaid soovituslik postituse teema. Selles faasis on enamik õppijaid valmis aktiivseks blogimiseks ja teiste klassikaaslaste blogipostituste kokkuvõtvaks arutamiseks. Siiski võivad pinnapealsed õppijad olla tõrksad kirjutama süvitsiminevaid postitusi ja kinnisema natuuriga õppijad ei soovi avaldada oma meeleolusid ja tundeid blogis. Emotsioone väljendatakse peamiselt õppimise kohta ja need pole suunatud otseselt lugejale. Postitustes hakkab kujunema oma stiil, paljud õppijad kujundavad postitusi kui väikseid artikleid. Blogimine on muutunud harjumuseks ennast väljendada.
  • 25. Refleksiivsed dialoogid
    • Õppijad on üha enam valmis süvitsiminevaks reflektsiooniks oma ideede ja tegevuste üle. Õppijaid tuleks suunata mõtlema, kes on nende lugejad ning kuidas sobib nende kirjutamisstiil eeldatavale lugejaskonnale. Blogimiseks klassis enam aega ei kulutata. Õpilastel on kujunenud soov blogida ja nad on ise vastutavad oma blogi postituste teemade ja sisu üle. Siiski võivad mõned blogijad vajada tagantsundimist, et postituste sooritamine ei jääks unarule. Blogijad omandavad oma ‚hääle‘. Õppijad on teadlikud oma teadmistest ja kirjutamisstiilist. Õppijad loovad postitusi, et algatada teadmuse loomiseks dialooge kaaslastega.
  • 26. Teadmusartifaktid
    • Õppijad kirjutavad omandatud teadmistest ja toetavad lugejaid omapoolsete soovitustega, kust saada lisa. Õppijad loevad järjekindlalt teineteise blogisid ja kommenteerivad neid, jagades kogemusi ja arvamusi. Õppijad on teadlikud, et nende blogi ja nende loodud teadmus on osa suurest blogosfäärist – nende roll on olla nii teadmuse looja kui ka teadmuse interpreteerija teistest blogidest. Õppijad on tänu blogimisele omandanud kriitilise mõtlemise oskuse ja enese tegevuse reflektiivse jälgimise harjumused.
  • 27. Näited
  • 28. Kaugkoolituse web 2.0 tehnoloogiad
    • http://kaugkoolitus.wordpress.com/tarkvara/ajaveebid-e-blogid
    • Ajaveeb, mille abil ise õppisin ajaveebide kasutamist (aga meil oli ka palju praktikat) ja kuhu tulen tagasi pidevalt. Siin saab lugeda pikemalt mitte ainult ajaveebidest, vaid kõikidest tänapäeval kasutatavatest tehnoloogiatest.
  • 29. Klassi/rühma ajaveeb
    • http://tuuliklassiblog.blogspot.com/
  • 30. Projekti ajaveeb
    • http://meiekask.blogspot.com/
    • http://taiendkoolitus.wordpress.com/
    • ka EKA projektid:
    • http://strategy.edicypages.com
    • http://arh.artun.ee/kristiine/
    • http://arh.artun.ee/project/
    • http://www.urbanistika.ee/
  • 31. Veebipõhistes koostööprojektides
    • http://projectmyweek.blogspot.com
  • 32. Kursuste ajaveebid
    • E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad – võtta osa kursuselt on võimalik igaühel, kes soovib rohkem teada antud teemal. Hetkel aga näitan kursuse vahendite struktuuri:
    • Ülevaade kursusest – Wikiversity – http://beta.wikiversity.org/wiki/E-%C3%B5ppe_metoodikad_ja_tehnoloogiad
    • Kursuse monitooringu leht – Pageflakes – http://www.pageflakes.com/valjataga/27806661
    • Jooksev informatsioon – WordPress – http://htk.tlu.ee/elearning/terje
    • Mikrosõnumid – Twitter – http://search.twitter.com/ (otsi märksõnaga #IFI7037)
    • Kursuse märksõna (tag): IFI7037 (kasuta seda märksõna kursusega seotud materjalide avaldamisel sotsiaalse tarkvara keskkondades)
    • Eelmisel aastal kursusel toimuvat saab vaadata siit
  • 33. E-õppe vahendite standardid ja spetsifikatsioonid
    • http://ifi7033.edublogs.org/
  • 34. Võrgustiku ja kogukonna lehena
    • http://digitiiger.blogspot.com ,
    • http://klassiopetaja.blogspot.com
  • 35. Ürituste kajastamiseks
    • http://ertsa.blogspot.com
  • 36. Õppetöös, õpilaste tööde publitseerimiseks ja arvustamiseks (esseed ja nende kommenteerimine)
    • http://yldehitus.blogspot.com
  • 37. Mitmeteemaline ajaveeb
    • http://ulvihanson.wordpress.com/
  • 38. Midagi huvitavat
  • 39. Metafoorid
    • Kaido Kikkas pakub oma esitluses ajaveebide metafooriks kroonikaid (Nabonidus Mesopotaamiast, Vana Testamendi Ajaraamatud, Läti Henrik ja Balthazar Russow). Kroonikad olid enamasti üldised kirjeldused, tihti ka subjektiivsed, mis läheb kokku ajaveebide olemusega.
    • Ajaveebi vastandiks peetakse isiklikku päevikut, kuna see tavaliselt privaatne kirjutis. Ühiseks jooneks aga võib pidada seda, et mõlemad on väärtuslikud ajalooallikad.
  • 40. Veeb ja esimesed blogijad
    • Tim Berners-Lee esimene veebileht oli ka algselt üsna ajaveebi moodi
    • 1994-96 Claudio Pinhanez, Open Diary
    • 1994-2004 – Justin Hall, Swarthmore College
    • 1996 – raamat 24 Hours in Cyberspace
    • 1998 – Xanga.com ja Diarist.net projektid
    • 1999 – Brad Graham kasutab terminit “blogosfäär”. Hiljem ka „Escribitionism“
    • Uus sajand – hakkab mõjutama tavameediat
  • 41. Allikad:
    • Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Ajaveeb
    • Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Blog
    • Википедия http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%BB%D0%BE%D0%B3
    • Kaugkoolituse web 2.0 tehnoloogiad   http://kaugkoolitus.wordpress.com/tarkvara/ajaveebid-e-blogid
  • 42. Ajaveebi päev
    • Ajaveebi päeva (BlogDay, БлогДень) tähistatakse alates 2005. aastast 31. augustil: sellel päeval iga blogija postitab oma ajaveebis lingid viiele ajaveebidele, mis eristuvad antud ajaveebi temaatikast. Nagu on öeldud ajaveebipäeva ametlikul kodulehel BlogDay http://blogday.org/ , „blogeritel peab olema kas või üks päev aastas, mida saaks pühendada tutvumiseks oma kolleegidega välismaalt ja erinevate huvidega“.
  • 43.
    • ti.varts.googlepages.com/Ajaveebe.pdf
    • Kaido Kikkas http://www.slideshare.net/UncleOwl/ajaveebid-wikid-ja-epe