Your SlideShare is downloading. ×
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Portugal
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Portugal

1,112

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,112
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. MAARDU GÜMNAASIUM Nikolai Hodosevitš 11 klass PORTUGAL Referaat Juhataja: Jelena Vidinjova
  • 2. Maardu 2012SISUKORDSISUKORD.................................................................................................................................2SISSEJUHATUS........................................................................................................................41. PORTUGALI ISELOOMUSTUS..........................................................................................5 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................5 1.2. Riigi geograafiline asend.................................................................................................5 1.3. Looduslikud tingimused...................................................................................................6 1.3.1. Pinnamood.............................................................................................................6 1.3.2. Kliima....................................................................................................................7 1.3.3. Loodusvarad..........................................................................................................7 1.4. Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised firmad.........................................72. PORTUGALI RAHVASTIK.................................................................................................8 2.1. Rahvaarvu muutumine ja tihedus.....................................................................................8 2.2. Rahvastiku paiknemine ja selle omapära põhjused..........................................................8 2.3. Tööjõu hõive erinevates sektorites...................................................................................9 2.4. Rahvastikupüramiid ja selle iseloomustus.......................................................................9 2.5. Suuremad linnad ja linnade paiknemine........................................................................10 2.5.1. Linnaelanike osakaal...........................................................................................103. PORTUGALI MAJANDUS.................................................................................................11 3.1. Eneergiamajandus..........................................................................................................11 3.2. Põllumajandus................................................................................................................11 3.2.1. Pinnamood ja agrokliima iseloomustus...............................................................12 3.2.2. Mullad.................................................................................................................13 3.2.3. Spetsialiseerumine...............................................................................................13 3.2.4. Toiduainete import ja eksport.............................................................................13 3.3. Metsamajandus..............................................................................................................14 3.3.1. Metsad ja metsatüübid........................................................................................14 3.3.1.1. Peamised puuligid..................................................................................14 3.3.2. Kasutusalad.........................................................................................................15 3.4.. Peamised tööstusharud..................................................................................................15 3.4.1. Suuremad tööstuseettevõtted..............................................................................16 3.4.2. Tööstustoodete import ja eksport........................................................................17 3.5. Transport ja selle areng..................................................................................................17 21
  • 3. 3.5.1. Transpordiliigid...................................................................................................17 3.5.1.1. Raudteevõrk.........................................................................................17 3.5.1.2. Sadamad...............................................................................................17 3.5.1.3. Lennujaamad........................................................................................18 3.5.1.4. Maanteevõrgustik.................................................................................18 3.6. Turism............................................................................................................................18 4. KESKONNAPROBLEEMID JA GLOBAALSED PROBLEEMID............................19KOKKUVÕTT.........................................................................................................................20KASUTATUD ALLIKATE LOETELU..................................................................................21 21
  • 4. SISSEJUHATUS Teiste riikide seas pole Portugal väljapaistav või tihti mainitav. Vaatamate sellele agasellel riigil on ka oma plussid, oma eelised ja antud riik ka erineb oma rahvaarvu, majanduseja geograafilise asendiga teistest riikidest, arvestades ka turism ja oma keskonnaprobleemid. See referaat on pühendatud Portugali üldandmete, rahvastiku, majanduse, turismi jakeskonnaprobleemide uurimusele. Referaadis käsitletakse ka Portugali loodusvarasid, metsa-,põllu- ning eneergiamajandust ja turismi arengut. Referaadi eesmärk on uurida Portugali, selle „talitluse“ ja tähtsuse maailmas.Probleemid:1. Uurida Portugali üldandmeid, geograafilise asendi ja looduslikuid tingimusi ningosalemine erinevates rahvusvahelistes organistatsioonides. Selgitada rahvusvaheliste firmadeolemasolu.2. Uurida Portugali rahvastiku muutumist, paiknemist ja tihedust, iseloomustadarahvastikupüramiidi.3. Uurida Portugali majanduse harusid: eneergiamajandust, põllumajandust jametsamajandust, transporti arengut, leida suuremaid ettevõtteid ja uurida turusmi.4. Uurida, millised keskonnaprobleemid Portugalis on. Referaadi koostamiseks olid kasutatud Interneti allikad, pildid ja fotod ning graafikud,skeemid ja tabelid. 21
  • 5. 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 jaelab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon(Joonis. 1), kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel.Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% onjuudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro.[1] Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143. aastast; Portugalipresident on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passuš Koelju. Internetitippdomeen on „.pt“ ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA.Ajavöönd on +0 vaidsuvel on +1. [1] Joonistus 1. Lissaboni väljak1.2. Riigi geograafiline asend Portugal asub Euraasia maandril Lääne-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.Portugali naaberriik on Hispaania, mis ka asub Pürenee poolsarel. Lõunast ja läänest Portugalpiirneb Atlandi Ookeaniga. Atlandi Ookeanis kuuluvad Portugalile Assoride saarestik ningMadeira saar. Portugal asub 38-44 pikkuskraadil ning 4-10 laiuskraadil. Lissaboonikoordinadid on 38o N ja 9o W. Lõunaosal Portugal on ka ümbritsetud Kadissi lahtiga. (Joon.2)[1] 21
  • 6. Joonistus 2. Portugali riigikaart1.3. Looduslikud tingimused. 1.3.1. Pinnamood Pinnamoodi iseloomu järgi Portugali põhja- ja lõunaosad on hästi erinevadteineteisest. Jõest „Tejo“ põhjale domineerivad mäed ja mäestikud, lõunaosas on põhiliselttasandikud ja madalikud. Põhja-Portugali mäed moodustasid paleosooi perioodis. Jõede orudjagavad neid platoodeks ja mäeahelikuteks.[2] Lõuna-Portugalis jõest „Tejo“ on pinnamod suhteliselt monotoonne. Siin on avarPortugali madalik, mis on ühinenud ka mõnede platookujuliste kõrgustikutega. Tasandikute japlatoode seas on ka harva kohtatavad lubjakivi massivid. Portugali lõunaosas pinnamodjällegi kõrgeneb. Mäed siin sageli vulkaanilise päritoluga; kõige pikem Fóia mägi (902meetrit) on lakoliit. Atlandi Ookeani põhjal 150 km rannikust asuvad 2 veealust vulkaanit.[2] Peale jõe „Tejo“ on Portugalis veel 2 suurt jõgi: Doru ja Gvadianna võtavad omaalgust Hispaaniast, ületavad Portugali territooriumi ja suubuvad Atlandi Ookeani.[3] 21
  • 7. Portugali rannikud on sirged, tasased. Domineerivad liivased rannikud, piki milliseidasuvad düünid. Jõede Doru ja Gvadianna veealused orjud tunnistavad hiljutisest mere tulekustmaismaale.[4] Portugal asub väga seismoaktiivses alas. Maavärinad jõuga 8 palli ja rohkem toimuvadkeskmiselt 1 kord kahes aastas. Maavärinate epitsentrid tavaliselt sattuvad kokku laamadekokkupõrkumiste alaga. Kõige hirmsam maavärin oli 1. novembril 1755. aastal 5 minutijooksul ja täesti hüvitis Lissabooni ning võttis üle 10000 inimeste elu. Viimane tugevmaavärin toimus ainult 1969. aastal.[3]1.3.2. Kliima Põhja-Portugali mägised regioonid on ikkagi külmem, kui lõunad regioonid. Ilm pikipõhjarannikuid ja keset maad on pehmem. Lissaboonis on keskmine temperatuur 14 kraadiJaanuaris ja 27 kraadi Augustis. Lõuna-Portugal on soojem.(Joon. 3) Atlandi Ookeanreguleerib ranniku alade temperatuuri, agavaatamata sellele, Lõuna-Portugalis, näiteks,Faru linnas, temperatuur juunis võib jõuda 40kraadini.[5] Sademete hulk on põhjaosas suveperioodil rohkem kui lõunaosas, aga kokkuvõttes pole sademeid palju: põhjaosas 700mm/aastal, lõunaosas 500 mm/aastal. Mägedes sademete hulk on ligi 2500 mm/aastal. Vahesademete hulga põhja- ja lõunaosa vahel on seotud üleminekuga ühest loodusvööndistteisesse.[4] Joonistus 3. Keskmised temperatuurid1.3.3. Loodusvarad Portugal võtab esimest kohta Euroopas wolfraami tagavara eest. Selle maht on umbes13 tuhat tonni. Ka rikkad uraani paigad asuvad Uržeirikas. Oluline koht võtab tina, vase,piriiti, berriliumi, marmori, plii, kivisüsi ja soola tagavara, aga Portugal on vaenekütuseressurside suhtes. Üks olulisemaid looduvarasid on korgipuu.[4]1.4. Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised firmad Portugal on Euroopa Liidu liige, Vahemere Liidu osaleja, Euroopa Nõukogu, NATO,OECD (The Organisation for Economic Co-operation and Development), PortugaalkeelteMaade Kogukonna ja Ladina Liidu liige.[6] 21
  • 8. Portugalis on väga palju rahvusvahelisi firmaid ja ettevõtteid, näiteks, Coca-Cola,Mc`Donalds, Nokia, Pepsi, Renault, Samsung, PlayStation, Fanta, Sony, Zara ja paljud teised.Need toovad riigi eelarvesse hiiglasuuri rahasummai2. PORTUGALI RAHVASTIK 2.1. Rahvaarvu muutumine ja tihedus Portugali rahvaarv muutus ammu ajast ja sõltus, põhiliselt, väljarändest, mis algasgeograafiliste avastuste ajal, kui portugallased hakkasid välja sõita maast erinevatelekontineditele. Väljaränne nüüdki toimub. Peamiseks põhjuseks on suhteliselt madalmajandustase võrreldes teiste Euroopa riikidega . Pärast II Maailmasõda Portugalist lahkusidligi 1 mln elanikku. Aastaringselt Portugalist sõidavad ära 60-80 tuhat inimest. Vaatamata sellele, tänu kõrgele sündmusele, rahvaarv aina kasvab.[7] Tänapäeval rahvastiku tihedus on 114 inimest/km2. Varem, 1980. Aastatel tihedus oli 109,6 inimest/km2, aga mõned regioonid, näiteks, Faro linn ja Beja linn, erinesidpäris madala tihedusega – 17,0 ja 35,6 inimest/km 2 vastavalt. Kõige tihedam asustatud linnadeLissaboon ja Porto territooriumid ning ka läänerannikud. Lissabooni ja Porto tihedus on 770,2ja 697,5 vastavalt.[8] Need erinevused on hästi selgitatavad – peamised põhjused on mägine reljeef Põhja-Portugalis, vee lähedus Joonistus 4. Rahvaarvu muutumine ning sisse- ja väljaränne regioonidest.[8] 21
  • 9. 2.2. Rahvastiku paiknemine ja selle omapära põhjused Estitatud kaardist (Joon. 5) on näha, et peamised territooriumid, kus rahvastik paknebon Loe-Portugal, Portu ja Aveiru linnades ja linnade ringkondades, Lissaboon ja Lissabooniringkonnas, jõe „Tejo“ kallad, jõe „Doru kallad“ ning ka Santareni linn. Need paigad on kõigekõrgema tihedusega ja rahvastik paikneb siin palju rohkem, kui teistes riigi alas. Palju vähemon asustatud Lõuna- ja Kägu-Portugal, Kirde-Portugal, linnad Guarda ning Portalegri,Portugali lõunaosa ja piirkonnad Hispaaniaga. Assoride saarestik ja Madera saared onkeskmiselt asustatud,kuigi Assoride saarestik on asustatu Joonistus 6. Rahvastiku paikneminetihedam, kui Madori saared.[8] Põhjust, miks mõned territooriumid nii hästi asustatud, kui mõned harva, mitu. Kõrgettihedust Loe-Portugalis selgitab Atlandi ookeani lähedus ning sadamate olemasolu. Lissaboniala hästi asustatud ka sellepärast, et suur riigi sadam Lissaboonis on üks olulisemaid. Jõe„Tejo“ kalldadel ka paikneb suur rahvastiku osakaal. Tänu jõele ja viljakatele muldadele katihedus selles alas suhteliselt kõrge. Kivisüsi ja wolfraami tagavara kindlustab rahvastiku jamäärab rahvastiku elamist selles piirkonnas. Vastupidi, mägine reljeef on harva asustatud,kuid mõned külad on olemas siin, sest viljakad mullad tänu väävlile köidavad inimestetähelepanu. Ida-Portugali rahvastiku paiknemine on madal: vee kaugemal, pole looduvarasid.[9] 2.3. Tööjõu hõiveerinevates sektorites Portugal on Euroopaarenenud maa. Aastal 2010üldine tööhõive kolmassektoris oli: 1.Põllumajandus, metsandus,kalastus – 10,9% 2. Tööstus,ehitus- ja eneergiasektor – 27,7% 3. Teenused – 61,4% [10] 2.4. Rahvastikupüramiid ja selle iseloomustus Portugali rahvastikupüramiid pakkub 2010. aastaandmeid. 21
  • 10. • Sündmus. Püramiidilt on näha, et poissi sündivad natuke rohkem, kui tüdrukuid, aga see vahe pole niimärgatav. • Tööealised Tööealiste arv on meestel ja naistel umbes samasugune, kuigi vananemisel meeste hulk Joonistus 7. Rahvastiku püramiidväheneb pigem, kui naiste hulk. Kõige rohkem inimeste on 30-35 aastased. • Vanurid. Alates 60 aastast vanurite hulk hakkab kahanema, kuigi üldiselt vanurid moodustavad vägasuurt osakaalu Portugali rahvastikus. 95-100 aastaseid vanureid on vähe. Tendets tulebniisugune, et vanureid saab ainult rohkem ja see riik on Vananemise etapil, sest need, kes onpraegu 30-35 tulevikus saavad 70-aastateks. • Keskmine eluiga Keskmine eluiga on võrreldes teiste riikidega kõrge - 78,8 aastat: kusjuures meestel 75,12ja naistel 81,86 aastat.[11] • Suremus Suremus on keskmine tänu meditsiini arengule ja koostab 10,74 promille.2.5. Suuremad linnad ja linnade paiknemine Suuremad Portugali linnad on Lissaboon (489 562 inim.), Porto (216 080 inim.), VilaNova de Gaia (193 100 inim.), Amadora (172 110 inim), Braga (117 440 inim.), Almada(116 000 inim.), Queluz (100 300 inim.) ja Koimbra (92 100 inim.)[12] Need linnad paiknevad peamiselt ookeani lähedal ning ka jõede Tejo ja Doru ääres.Veelähedus määrab need linnade inimeste suurt osakaalu ning ka kõrget tihedust.[12] 2.5.1. Linnaelanike osakaal Portugalis on 33 linna rahvarvuga üle 10 tuhande inimeste. Nendest 16 on 10-20 tuhatinimest, 10 – 20-50 tuhat inimest ja ainult 7 on üle 50 tuhande inimeste. Lissabon ja Portulinnades elavad 2/3 kogu Portugali elannike ja tänu ürbanisatsioonile, kõigepealt Lissabooniaja Porto linnade, linnaelanike osakaal kasvab, aga praegu see on 70%. 21
  • 11. 3. PORTUGALI MAJANDUS 3.1. Eneergiamajandus Portugal on teinud taastuvenergia tootmise vallas tõsiseid edukaid samme. Portugal ontuule-, päikese- ja hüdroenergia (sh hoovuste ja lainete kasutamisel toodetava energia)tootmise ja kasutamise näitajate poolest Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas 4. kohal, 56,7%Portugalis 2010. aastal tarbitud energiast moodustas taastuvenergia. Riiklik energiastrateegiaaastani 2020 näeb ette vähendada Portugali energiasõltuvust 74%. Tammide, tuuleparkide jakombijaamadesse on selleks perioodiks planeeritud investeeringuid 400 miljoni euro ulatuses.Portugal oli üks esimesi riike, kus valmis elektrilise mobiilsuse võrgustik.[10] Portugali eneergiatarbimine ühe inimese kohta aastal on 2000-5000 kWh.Eneergiatootmine teoastab firma Energias de Portugal(Joon. 8), mis tegelebelektrieneergiatootmisega ning maagasi hankimise ja müümisega. Kompaania oli rajatud 1976aastal ja asub Lissaboonis. See firma tegutseb kõigepealt Portugalis, seejärel Hispaanias,Prantsusmaal, USA-s, Belgiumis, Poolas, Rumeenias ja Brasiilias. Energias de Portugal onsuurim elektritootja Portugalis ja tuuleeneergia tootmisega seisab kolmandal kohal.[10][11] Tänapäeval Portugalis töödeldakse palju proekte GEJ loomisest Doru jõel. Teadlasteeesmärk on suurendada eneergiatootmise vahendeid, mille abil need saavad toota eneergiarohkem ja ka selleks, et olla sõltumatu maadest, kes müüvad Portugalile eneergia- jakütusevarasid, milliseid selle maa territoorimil on väga vähe.[14] 21
  • 12. Joonistus 8. Energias de Portugal-i logotüüp3.2. Põllumajandus Portugali põllumajandus on üks kõige halvemaid harusid, ehkki see võib tundudaimelikuks. Seda selgitatakse niisugused tegurid nagu nõrk tehnoloogiline kasutus ja uutemasinate puudus, väetise kasutuse puudus, väike töötlikus, ekstensiivsetepõllumajandusevormide domineerimine, madal paljude kultuuride saagikus. Seega, Portugal,kus on niivõrd nõrk põllumajandus, täeisti sõltub impordist, eriti see puudutab teraviljadesse.[15] Peamine põllumajanduse haru Portugalis on taimekasvatus, loomakasvatus mängibteist rolli.[15] Põllumajandus Portugali põhja- ja lõunaosas on päris erinevad. Põhjaosas domineeribväike maavaldus ja maakasutamine. Need territooriumeitel kasutatakse intensiivsetpõllumajandust. Tihti saagis tuleb kaks korda aastas: suvel kasvatatakse maisi, vaid talvel –ubasid. Taimekasvatus põhjaosas ühinetakse loomakasvatuse ja viljakasvatamisega.[15] Suur maavaldus ja maakasutamine on lõunaosas. Algabri, olles lõunaimaksproviintsiaks, on kõige tähtsam regioon, mis spetsaliseerub viljakasvatamisele. Kõige levinumkultuur selles kuivas regioonis on mandlid. Lisaks siin kasvab vigipuu. Jõede kaldadelkasvatatakse riisi. Kohati ka kotuvad apelsiinipuud ning dattel.[15] Peamine põldude territoorium on hõivatud maisi ja niisuga. Kagu-Portugaliskasvatatakse rukki, kartuli ja ubasid kasvatatakse mõnedel põlludel Kirde-Portugalis.[15] Loomaksavatuses domineerib ekstensiivne haru. Peamiseks probleemiks, mis onseatud karja- ja loomakasvatusega, on sööda puudus. Paljudes regioonides on surepärasedtingimused lambakasvatuseks.[15]3.2.1. Pinnamood ja agrokliima iseloomustus 21
  • 13. Pinnamood on Portugalis erineb. Jõest „Tejo“ põhjale domineerivad mäed jamäestikud, lõunaosas on põhiliselt tasandikud ja madalikud. Jõede orud jagavad neidplatoodeks ja mäeahelikuteks.[3] Lõunas on avar Portugali madalik, mis on ühinenud ka mõnede platookujulistekõrgustikutega. Portugali Faro linnaralas pinnamod jällegi kõrgeneb. Mäed siin sagelivulkaanilise päritoluga.[3] Portugali rannikud on sirged, tasased. Domineerivad liivased rannikud, piki milliseidasuvad düünid. Jõede Doru ja Gvadianna veealused orjud tunnistavad hiljutisest mere tulekustmaismaale.[4] Portugal asub troopilises ja lähistroopilises agroregioonis. Selles regioonis ontroopiline suvi ja mittetroopiline talv. Aastane temperatuur on rohkem, kui 15 kraadi, kuigikõige külmem kuu temperatuurid on umbes 0 kraadi. Ookean subtroopikas erineb suhteliseltkõrgett temperatuuridega ( 15-20 kraadi), kus on palju fütoplanktooni, mis määrab kala suurthulka.[15]3.2.2. Mullad Mullad Portugalis on põhiliselt liivased ja hapud, moodustatud peamiseltvulkaanilistest kivimitest. Erandid on alluviaalse tasandiku viljakad liivsavised mullad jõeTejo ääres.[16]3.3. Spetsialiseerumine Portugal põhiliselt spetsialiseerub puuviljakasvatusele, juurviljakasvatusele,viinamarjakasvatusele, wolframi, piriiti, uraani hankimisele, metsakeemiale, korgipuu- jatoidutööstusele (peamiselt masliinide, veini tootmisele), tekstiilitööstusele. [16]3.4. Import ja eksport Portugali peamised väliskaubanduspartnerid on EL riigid, moodustades ligi ¾kaubavahetusest. Oluliseimaks partneriks on Brasiilia, kuhu eksporditakse rohkem, kui 44%.Peamisteks artikliteks olid oliivõli (Joon.9) ja tursk. Portugal peab väga oluliseks arendadasuhteid Mercosul riikidega, eelkõige Brasiiliaga.[10] Portugali sisse importeeritakse toidukaubast rohkem leiba, liha, tsitruseid, mune,juustu, kana ja kohvi.[10] 21
  • 14. Üldine Portugali eksport ja import 2011. aastal oli järgmine:Eksport. Portugali peamised ekspordipartnerid: Hispaania 25,2%; Saksamaa 13,8%; Prantsusmaa 12,24%; Angola 5,0%; Suurbritannia 5,0%.Portugali peamised ekspordiartiklid: Joonistus 9. Oliiviõli Masinad ja seadmed 14,5% Sõidukid ja teised transpordivahendid 13,3% Mitteväärismetallid 8,2% Naftatooted 7,0% Plastik (Joon.10) ja kumm 7,0% Import: Portugali peamised impordipartnerid: Hispaania 31,1%; Joonistus 10. Plastik Saksamaa 12,4%; Prantsusmaa 6,9%; Itaalia 5,3%; Holland 4,8%.Portugali peamised impordiartiklid: Naftatooted 17,8% Masinad ja seadmed 14,8% Sõidukid ja teised transpordivahendid 11,0% Keemiatooted 10,4% Põllumajandustooted 10,3%.[10]3.3. Metsamajandus 3.3.1. Metsad ja metsatüübid Portugali metsade seas domineerivadpeamiselt Vahemere igihaljad metsad ja võsad.Põhjaosas on ka segatud metsad. Lõunaosaskasvavad enamikus igahaljad metsad kivi- jakorgipuudest, ning tamme- ja männametsad.[16]3.3.1.1. Peamised puuligid 21
  • 15. Domineerivad või rikkalikult esinevad kodumaised liigid: jaanileivapuu, sanglepp,iilekstamm, värvitamm, portugali tamm, pürenee tamm, harilik tamm, kastanipuu, maguskirsipuu, ahtalehine saar, harilik maasikapuu, harilik mürt, merimänd, kivimänd, harilikpakspuu, korgitamm ja sookask.[17] Laialt või rikkalikult levinud mittekodumaised liigid: must mänd, ebatsüüga, eukalüpt,kanada pappel ja punane tamm.[17] Ohustatud liigid: teravalehine iileks, jugapuu, harilik mänd, portugali lorberikirsipuu,andaluusia tamm ja portose rodendron.[17] Joonistus 11. Sanglepp Joonistus 12. Jugapuu3.3.2. Kasutusalad Portugali peamised metsade ja määratud puuliikide kasutusalad on metsatööstus(merimänd), tseluloosi- ja paberitööstus (eukalüpt), puiduallikad, metsakeemia,paadiehitamine, mõned puuligid kasutatakse loomade söötmiseks ja majade ehitamiseks.[17]3.4. Peamised tööstusharud 1. Mäetööstus. Portugalil on mäetööstuse vallas märkimisväärne geograafiline potentsiaal, lisaks aitabkaasa arenenud tehnoloogiliste infrastruktuuride olemasolu. Portugali tähtsaimakskaevandusprojektiks on viimastel aastatel Neves-Corvo vase- ja tinakaevandused, oluline onka volframikaevandus. Lisaks kaevandatakse erinevates Põhja- ning Kesk-Portugalipiirkondades rauamaaki, magneesiumi, titaani, uraani, kvartsi, marmorit ja kaoliinsavi.[10] 2. Töötlev tööstus Pika ajalooga traditsioonilistele tööstusharudele nagu tekstiili, rõiva-, jalatsi- jatoiduainetööstus ning ehitusmaterjalide tootmine, on lisandunud tehnoloogilisemad 21
  • 16. autotööstus ning eriti masinate ja seadmete tootmine; samuti farmaatsia-, elektroonika- jakeemiatööstus.[10] 3. Tekstiili- ja rõivatööstus Tegemist on ühe traditsioonilisema ja läbi ajaloo olulisema tööstusharuga Portugalis,mille tähtsus on tänaseks kahanenud, kuid on siiski jätkuvalt kaalukas. 1990. aastal moodustastekstiili- ja rõivatööstuse toodang 30% kogu ekspordist. Aastaks 2008 oli see langenud 12%-ni, kuid samas moodustas sektoris töötav elanikkond märkimisväärsed 23% kogu tööhõivest.[10] 4. Jalatsitööstus Aastal 2009 oli Portugali Äriregistris u 1 200 jalatsitootjat, valdav enamus neistväikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Et uute majandusoludega kohaneda, tulebväiketootjail oma senist ärimudelit muuta ning ühineda. Valdavalt toodetakse ekspordiks –tervelt 90% toodangust läheb välisturule. Aastal 2008. eksportis Portugal üle 60 miljonijalatsipaari.[10] 5. Veinitööstus Portugalis on 13 oma selge eripäraga veiniregiooni üle terve riigi. Portugali veinid onkõikjal maailmas tunnustatud kui ülikvaliteetsed, kuid samas mõistliku hinnaga. 2008. aastaltootsid Portugali veinitootjad ligi 6 miljonit hektoliitrit veini.[10] 6. Metsatööstus Metsatööstus on strateegiliselt oluliseks ja arengupotentsiaaliga sektoriks. 36%Mandri-Portugali territooriumist on kaetud metsaga. Levinumateks puuliikideks onmerimänd, korgitamm ja eukalüpt – koos moodustavad need liigid 75% kogu metsast. 25%kogu maailma korgitammedest kasvab Portugalis ning Portugal annab poole maailmakorgitoodangust.[10] 7. Farmaatsiatööstus Tihedalt teadus- ja uurimistööga seotud farmaatsiatööstus on üks peamisi kõrgeltkvalifitseeritud tööjõule tööd pakkuvaid sektoreid Portugalis. Lisaks tavapäraseleravimitootmisele pannakse üha enam rõhku bioloogiliste ravimite arendamisele ningtootmisele. Portugali farmaatsiaettevõtete teadustöö on rahvusvaheliselt väga hinnatud jakõrgetasemeline.[10] 8. Autotööstus Autotööstuse areng sai hoo sisse 1980ndate aastate alguses seoses Renault’suuremahuliste investeeringutega Portugalis. Autotööstuse harud ulatuvad kõigisse töötlevatööstuse sektoritesse (metall, elektroonika, klaas, plastik jne). Viimased aastad on Portugali 21
  • 17. autotööstusele rasked olnud, Portugali autotööstuse toodangumahud on oluliselt vähenenud,tootjad on tõsistes raskustes. Mitmeid tehaseid on suletud, ajutist tootmise peatamist onrakendanud kõik tehased või siis töötatakse osalise tööajaga. Teistest edukamaks jastabiilsemaks on osutunud Volkswageni Autoeuropa tehas Palmelas Lissaboni lähistel.[10]3.4.1. Suuremad tööstuseettevõted Suurim osa ettevõttet on kahes linnas – Lissaboonis ja Portos. Lissaboonis tegutsevadnafta-, keemia-, terase-, auto-, elektri-, tseluloosi-, paberi- ja toidutööstuseettevõted. Portotuletab tekstiili, jalatse, riideid ja veini.[10] Suuremad tööstuse ettevõted Portugalis on tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõted Lanidor,Dielmar, Petit Patapon, Onara, Do Homem, Vicri (joon. 15); veinitööstuse ettevõtte Douru;autotööstuse ettevõted Toyota, Volkswagen(joon. 13), Mitsubishi ja Peugeot-Citroënfarmaatsiatööstuse–(joon.14) Farmacia.[10] Joonistus 13. Volkswagen Joonistus 14. Farmacia Joonistus 15. Vicri3.4.2. Tööstusainete eksport ja import. Portugali tööstuseeksport moodustavad masinad ja seadmed, seejärel sõidukid ja teisedtranspordivahendid, mitteväärismetallid, naftatooted ja kumm.[10] Portugali import tööstusainetest on naftatooted, masinad ja seadmed, sõidukid ja teisedtranspordivahendid, keemiatooted ning põllumajandustooted [10]3.5. Transport ja selle areng Portugal on viimase kümnekonna aasta jooksul äärmiselt oskuslikult suutnud kasutadaEuroopa fondide raha oma infrastruktuuride väga heal tasemel väljakujundamiseks ningarendamiseks. Kuigi meretransport on jätkuvalt olulisim, kasvab üha enam raudteetranspordiosatähtsus.[10]3.5.1. Peamised transpordiliigid Peamisteks Portugali transpordiliigiks on autod, jalgrattad, rongid, bussid, trollid,trammid, lennukid, laevad japaadid.[10]3.5.1.1.Raudteevõrk 21
  • 18. Raudteevõrk katab 3 600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-läänesuunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus.[10]3.5.1.2. Mereteed ja sadamad Portugali mandriosas on üheksa tähtsamat sadamat: põhjas Viana do Castelo (joon. 16)ja Leixões; keskosas Aveiro jaFigueira da Foz, Lissaboni piirkonnas Lissaboni Joonistus 16. Viana de Casteloenda ja Setúbali sadam; Alentejo piirkonnasSines; lõunas Algraves Faro ja Portimão. Assoori saartel on viis ja Madeiral kolm sadamat.Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates. Sadamateinfrastruktuurid on üles ehitatud kaupade käitlemisele. Eriti Sinesi sadamas (39,3% käitlemisemahust 2010. aasta seisuga), Leixõesis (22,4%) ja Lissabonis (18,5%).[10]3.5.1.3. Lennujaamad Tähtsamad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Lissabonis, Portos ja Faros.Lissaboni lähistele teisele poole Tejo jõge rajatakse uut rahvusvahelist lennujaama(Alcochete). Kokku on Portugalis 14lennuvälja. Kuna saared on autonoomsedpiirkonnad, seletab see ka suurt kohalikelennuväljade arvu. Assooridel on üheksa jaMadeiral kaks lennujaama. Riigi tähtsamateslennujaamades tegutsevad kõik põhilisedrahvusvahelised lennukompaniid. Portugali nnlipukandja on TAP Portugal.[10]3.5.1.4. Maanteevõrgustik Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest (AE),põhimaanteedest (IP), tugimaanteedest (IC), riigimaanteedest (EN) ja kohalikest maanteedest– kokku ligi 13 112 km. Eriti suure tähendusega on suurepärane kiirteede võrgustik, mis onehitatud peamiselt viimase 10 aasta jooksul (kokku u 2500 km). Kogu Euroopa Liidu kõigetihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga.[10] 21
  • 19. 3.6. Turism Ka kriisiajal edukalt arenev turismitööstus on Portugali majanduse üks alustalasid (u6% SKP-st). Portugal on Euroopas 10 populaarseima turismisiriigi hulgas. 2007. aastalkülastas Portugali 12,3 miljonit turisti. Turismitööstuse arengule aitab kaasa pehmevahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga. Portugalil on turistidele palju pakkuda: suurepärane kliima, turvalisus, kaunid rannad,kuurordid, rikkalik ajaloopärand ja monumendid, väga hea tasemega hotellid ning kvaliteetneja sõbralik teenindus. Populaarseimad on turistide seas Lissabon, Algarve piirkond ningMadeira ja Assoori saared. Samuti on Portugalil väga hea lennuühendus kogu maailmaga.Lisaks regulaarlendudele toimuvad peamistesse turismipiirkondadesse tihedad tšarterlennud.Portugali lendavad ka paljud odavlennufirmad. 2009. aastal nimetati Lissabon World Travel Awards´i võitjaks kolmes oluliseskategoorias: Portugali pealinn nimetati aasta parimaks reisisihtkohaks Euroopas, lisaks võitisLissabon parima kruiisireiside sihtkoha ning parima nn City Break sihtkoha tiitlid. Ka parimpuhkekeskus-golfiklubi asub Portugalis – Praia d’el Rey Resort Òbidoses. Varem on omakategoorias maailma parimaiks kuulutatud mitu Lissaboni hostel-tüüpi võõrastemaja ning kaPortugali luksushotellide hinna ja Joonistus 17. Worlds Travel Awardkvaliteedi suhe on pidevalt kiita saanud.[10]4. KESKKONNAPROBLEEMID JA GLOBAALSED PROBLEEMID Peamisteks keskkonnaprobleemideks on: 1. Prügi suur hulk. Kuna Portugal asub vee lähedal, palju prügi tuleb teistest riikidestja isegi maandritest, näiteks Hispaaniast, Põhja-Aafrikast, Prantsusmaalt. Mõned rannikud onselle prügiga täis ja on liiga raske koristada neid. Ka prügi hulk suureneb sellepärast, etPortugalis pole vajalikuid kohti selle sorteerimiseks ning ümbertöötamiseks ja väiketeslinnades eksisteerivad nii nimetatud „prügimäed“.[12] 2. Toiduainete nappus. On seatud kõigepealt rahvaarvu kasvuga geomeetrilisesprogressioonis ja toiduainete kasvuga aritmeetilises progressionis. Teine põhjus – mõnedmullad ei anna suurt saagist. See ongi põhjus, miksoluliseimad impordiartikled on toiduained.[12] 3. Suur palav. Suveperioodil temperatuurid ulatavadkuni 39 kraadini, mis on suremuse suurenemine ningmuldade hävimine.[12] 4. CO2 kontsentratsiooni tõus. Kuna Portugalismasinad, sõidukid pole nii arenenud ja keskkonnasõbralik, heitgaasite hulk tõuseb väga 21
  • 20. kiiresti ja maht ulatab paljude tonnideni. See on kliima muutmise põhjuseks ning temperatuurikõrgenemine.[12] 5. Tulekahjud.(Joon.18) Suured tulekahjud tekitavad metsade hävimist ja tekkivadpalava tõttu. Paljud linnad hukkuvad ja majad hävinevad.[12] Joonistus 18. MetsatulekahjuKOKKUVÕTT Referadi koostamisel oli vaadeldud Euroopa maa – Portugali. Selle maa käsitamiseksolid kasutatud järgmised aspektid: Portugali iseloomustus, rahvastik, majandus, turism ningkeskonnaprobleemid. Võib teha järelduse, et Portugal on Euroopa tavaline maa, mis on omaeelised ja oma probleemid; Portugali maa on suhteliselt kõrge, võrreldes riigi pindaalaga; 21
  • 21. majandus on stabiilne, import ja eksport on määratud; keskkonnaprobleemide suhtes võiböelda, et pole midagi fenomenaalset – kõik probleemid ka igas riigis on. Portugal – vääriline Euroopa Liidu liige. See maa omab oma infrastruktuuri, oma„luukerega“ nagu iga riig ja võin ainult võrreldes teiste riikidega aru saada, mis on ja mis poleselles riigis.KASUTATUD ALLIKATE LOETELU1 .Portugali üldandmed ja geograafiline asend. http://ru.wikipedia.org/wiki/Portugal2. Portugali geograafia. http://inportugal.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=34&Itemid=23. Portugali kliima http://www.dnevnikdorog.ru/portugalija/Prirodnye_usloviya_Partugalii.html 21
  • 22. 4. Portugali kliima ja pinnamoodhttp://www.dnevnikdorog.ru/portugalija/Prirodnye_usloviya_Partugalii.html5. Portugali ilmhttp://www.photius.com/countries/portugal/climate/portugal_climate_climate.html6. Rahvusvahelised organisatsioonid. http://ru.wikipedia.org/wiki/Portugal7. Portugali Rahvaarv. http://ru.wikipedia.org/wiki/Portugal8. Portugali rahvaarvu muutumised.http://www.photius.com/countries/portugal/society/portugal_society_population_size_and_~1078.html9. Maailma Atlas. 201010. Portugali majandus. http://www.vm.ee/?q=node/942511. Portugali usundid ja kultuurielu. http://www.vm.ee/?q=node/942512. Portugal. Major Cities. http://citypopulation.de/Portugal-Cities.html#Stadt_gross13. Portugali rahvastik. http://inportugal.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=31&Itemid=214. Portugali energeetika. http://geoportal.narod.ru/data/euro/portugal/9.htm15. Portugali põllumajandus http://www.visitportugal.ru/articles/priroda/selskoe_hozaystvo/16. Portugali metsad. http://www.terravision.ru/country/view/5217. Portugali metsad. Puuliigid. http://ypef.eu/flora_fauna_p_est 21

×