• Save
Rahvuslik liikumine Eestis
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Rahvuslik liikumine Eestis

on

  • 6,299 views

 

Statistics

Views

Total Views
6,299
Views on SlideShare
5,454
Embed Views
845

Actions

Likes
3
Downloads
0
Comments
0

12 Embeds 845

http://dovganajalugu.blogspot.com 527
http://tlgajalooblogi.blogspot.com 234
http://www.dovganajalugu.blogspot.com 49
http://tlgajalooblogi.blogspot.ru 11
http://laagnaajalooblogi.blogspot.com 10
http://www.weebly.com 5
http://tlgajalooblogi.blogspot.de 2
http://webcache.googleusercontent.com 2
http://laagnaajalooblogi.weebly.com 2
http://www.dovganajalugu.blogspot.no 1
http://www.blogger.com 1
http://tlgajalooblogi.blogspot.pt 1
More...

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike LicenseCC Attribution-NonCommercial-ShareAlike LicenseCC Attribution-NonCommercial-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Rahvuslik liikumine Eestis Rahvuslik liikumine Eestis Presentation Transcript

  • RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Koostas Natalja Dovgan 2012
  • ÄRKAMISAEG Ärkamisaeg – 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine – rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus.
  • EELDUSED RAHVUSVAHELISEL TASANDILSuur Prantsuse revolutsioon.Demokraatia laienemine.Huvi teiste rahvaste kultuuri vastu.Vabadusliikumised.Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemine.
  • EELDUSED EESTI TASANDILPärisorjuse kaotamine.Talude päriseksostmine.Eestlastest haritlaskonna kujunemine.Rahvusliku eneseteadvuse tõus.Mõisnike eeskostest vabanemine.Rahva haridustaseme kasv.Kommunikatsioonivõrgu avardumine.
  • ESMASED EESMÄRGIDEsmased eemärgid:2) emakeelse rahvahariduse edendamine;3) rahva kultuuriharrastuste toetamine;4) üldise silmaringi laiendamine;5) kutseoskuste omandamise soodustamine.
  • RAHVUSLIKU LIIKUMISE SUUNAD RAHVUSLIK LIIKUMINESAKSAMEELNE EESTIMEELNE VENEMEELNE SUUND SUUND SUUNDJ.V. JANNSEN J.HURT C.R. JAKOBSON Koostöö Oma kesktee, Koostöö venelastega sakslastega üheõiguslus
  • JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 1819-1890• Pärit Pärnust, Vändrast.• Sai Vändra kiriku köstriks.• Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele.• 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees (lihtne, piltlik ja rahvapärane jutustamisviis).• Õhutas eestlasi talusid ostma, andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest.• 1864. aastal kolis Tartusse ja asutas uue ajalehe Eesti Postimees.• Tema algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts Vanemuine ja 1970.a. Eesti Põllumeeste Selts. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Johann_Voldemar_Jannsen.jpg?uselang=et
  • http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=385
  • ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 18.-20. JUUNI 1869• Traditsioon pärines Saksamaalt (Köler ja Jakobson olid vastu).• Korraldati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeval Tartus.• Tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest.• Esinesid vaid mehed.• Peeti isamaalisi kõnesid.• Esimest korda esines noor usuteadlane Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust ja ustavust isamaale.• Lauldud laulude hulgas olid laulud “Mu isamaa on minu arm”, “Sind surmani” ja “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.• Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku ühtekuuluvustunnet ja andis jõudu ja julgust tulevikuks.
  • II ÜLDLAULUPIDU TARTUS, 1879http://www.miksike.ee/docs/referadid2006/jannsen_liisisokman.htm http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=217&page_start=&table=Scans
  • Lydia Koidulahttp://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=278&page_start=&table=Scanshttp://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=273&page_start=&table=Scanshttp://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=271&page_start=&table=Scans
  • JAKOB HURT 1839-1907• Pärit Põlva lähedalt Himmastest.• Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna.• Pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.• 1870 – kõne Helmes, püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult.• Töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana – ajalookäsitlus “Pildid isamaa sündinud asjust”.• Eesti Aleksandrikooli peakomitee president (1870-1883).• Eesti Kirjameeste Seltsi president (1872-1881). http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jakob_Hurt.jpg• 1872. aastal sai Otepää kirikuõpetajaks.
  • JAKOB HURThttp://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=235&page_start=&table=Scans http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=228&page_start=&table=Scans
  • ALEKSANDRIKOOLI LIIKUMINE 1870-1884• Eesmärk – kõrgema emakeelse kooli rajamine rahva enese rahaga (mõtte algatajad Jaan Adamson, Hans Wühner).• Vajalikud summad kooli jaoks koguti annetustega ja selleks loodi Eesti kihelkondades komiteed.• Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arutati tähtsamaid küsimusi ning valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja president.• 1874. aastaks oli kogutud piisavalt raha, et osta koolile maja Põltsamaa külje alla Kaarlimõisasse.• 1880-te algul konflikt Hurda ja Johann Köleri vahel (laenu soov).• 1884. aastal suleti kõik komiteed, kogu raha paigutati riigikassasse.• 1888. aastal avati vene õppekeelega Eesti Aleksandri Linnakool.
  • ALEKSANDRIKOOLI HOONEhttp://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=5859
  • EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1871-1893• Tartus tegutsenud kirjandusselts (EKmS).• Andis välja aastaraamatut, toimetusi ja korraldas kirjandusvõistlusi.• Ülesandeks oli eestikeelsete kooliõpikute väljaandmine, eesti keele arendamine ja sele õiguste kaitsmine.• Seltsi presidendid: J. Hurt, C.R. Jakobson jt.• Hurda eestvõttel korraldati rahvaluule ja etnograafilise materjali suurkogumine.• 1872.a. Mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani.• Seltsi tegevus katkeb 1890-te alguse venestuse surve all.• Kirjanduslikku ja keelealast, samuti kirjastustegevust jätkab 1907 asutatud Eesti Kirjanduse Selts (EKS).
  • CARL ROBERT JAKOBSON 1841-1882• Sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas.• Lõpetas J. Cimze seminari Valgas.• 1863. aastal sai Peterburis suurvürsti tütre koduõpetajaks.• Nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu (Eesti Postimehes).• Oli baltisakslaste vastu.• 1870. aastate algul pöördus tagasi Eestisse ja ostis Uue-Vändrasse Kurgja talu.• Kirjutas põllumajandusküsimustest ning ta valiti Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Carl_Robert_Jakobson.jpg
  • JAKOBSONI KOLM ISAMAAKÕNET 1868, 1870• 1868 – “Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg” valgus – muistne priius pimedus – sakslaste võim koiduaeg – kaasaeg, vabanemine võõrvõimust• 1870 - “Võitlemised eesti vaimupõllul" ennustas eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest• 1870 – “Nõia usk ja nõia-protsessid” kirjeldas nõiausku ja nõiaprotsesse
  • KOOLI LUGEMISE RAAMAT 1867http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:C._R._Jakobson%C2%B4i_%22Kooli_Lugemise_raamat%22,_I_jagu._1889.a.,_photo499.jpg
  • SAKALA 1878• 1878. a. märtsis hakkas ilmuma “Sakala”, mis sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks.• Ajalehes arvustas Jakobson meie ühiskondlikke olusid.• Astus mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, poliitika toetus jõukale talurahvale.• Ta nõudis inimestelt võitlust oma õiguste saavutamiseks.• Pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele, uskudes, et riigivõim taastab eestlaste õigused, kuid valitsus hoopis sulges “Sakala” mõneks ajaks.• Liigne enesekindlus viis Jakobsoni vastuollu teiste seniste mõttekaaslastega.
  • http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=385
  • VENESTAMINE• VENESTAMINE- tsaari valitsuse poliitika Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks.• Aleksander III – esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata.• Manasseini revision - senaator Manassein saabus 1882. a. Balti kubermange revideerima. Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid.
  • VENESTAMINE• Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. a. uued kindralkubernerid: kindral Mihhail Zinovjev (Liivimaa) vürst Sergei Šahhovskoi (Eestimaa)• Sakslaste asemele määrati ametisse vene ametnikud.• Asjaajamiskeeleks sai vene keel.• Talurahvakohtud kihelkondades kaotati.• Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissaarid, kes kontrollisid vallavalitsuse ja – kohtute tööd.
  • VENESTAMISE MÕJU• 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel.• Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati.• Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes.• Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega.• Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise.• Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal, nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks.• Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. a.• Õigeusu levitamine, õigeusu kirikute rajamine.• Ehitati suur õigeusu katedraal Toompeale.
  • ALEKSANDRI NEVSKI KATEDRAAL Ehitati 1894-1900. a S. Šahhovskoi algatusel, Novgorodi vürst Aleksander Nevski auks. http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Alexander_Nevsky_Cathedral,_Tallinn?uselang=et
  • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tallinn-2007-rr-139.jpg?uselang=et
  • KUREMÄE KLOOSTER Õigeusu Nunnaklooster. Rajatud 1892- 1895. a.http://commons.wikimedia.org/wiki/P%C3%BChtitsa_Convent
  • RAHVUSLIK LIIKUMINE• Pessimismimeeleolud.• Seltside tegevus asendus meelelahutusega.• 19. saj lõpul tõusevad esile karskusseltsid, tuletõrjeseltsid, kutseühingud.• Laulu- ja mänguseltside kavva ilmusid komöödiad.• Eestlaste seas tekkis ka hulk venestuse toetajaid.• Intriigid, salakaebused.• Ainus rahvuslik ajaleht – Postimees.• 1888.a – J.Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks.
  • VENESTAMISE TOETAJAD Jakob Kõrv Ado Grenzstein1882 – ajaleht Valgus 1881 – ajaleht Olevik Sai kurikuulsaks oma Eesmärk – eesti rahva kaebuste ja intriigide lähenemine Venemaale. teiste ajalehtede ja Ärkamisaeg on seltside vastu. ajalooline eksimus.1906 loobus avalikus elus Selgitas ainelist ja tegutsemisest. kultuurilist kasu venestamisest.
  • Jakob Kõrv Ado Grenzstein http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ado_Grenzstein.jpghttp://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=6512&page_start=&table=Scans
  • VENESTAMISE VASTASEDKarl August Hermann Villem Reiman Ajaleht Postimees. Karskusliikumise Esimene eestikeelne edendaja, entsüklopeedia harrastusajaloolane. "Eesti Üleüldine Üks Eesti Rahvameelse Teaduse Raamat“. EduerakonnaKultuurilise edenemise asutajatest. õhutamine. Esitas Eesti autonoomia idee.
  • Karl August Hermannhttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Karl_August_Hermann.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eesti_%C3%9Cle%C3%BCldise_teaduse_raamat_1900.jpg
  • Villem Reimanhttp://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=573&page_start=&table=Scanshttp://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=572&page_start=&table=Scanshttp://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=574&page_start=&table=Scans
  • EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS• 1870. aastal asutatud üliõpilasorganisatsioon.• EÜS tegutses 1870-1940 Tartus.• 1940. aastal suleti kõik üliõpilasorganisatsioonid.• EÜS jätkas tegevust põranda all.• Alates 1945. aastast tegutses EÜS avalikult paguluses (Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Inglismaal, Kanadas, USAs ja Argentiinas).• 1988. aastal taastati Eesti Üliõpilaste Selts Tartus.• Suur teene – eesti keele käibeletoomine.• 1884 – pühitseti Otepää kirikus EÜS-i sini-must- valge lipp.
  • EÜS-i maja Tartushttp://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Estonian_Students%27_Society?uselang=et
  • EÜS-i lipp ja vapphttp://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_%C3%9Cli%C3%B5pilaste_Selts
  • JAAN TÕNISSON• Sündis 1868. a. Viljandimaal, lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.• Oli EÜS esimees, kohtuametnik Venemaal.• 1896. a sai Postimehe toimetajaks.• Oma tegevuses seadis esikohale eneseteadvuse arendamise, astudes välja venestamise ja saksastumise vastu.• Ta nõudis eestlastele nii poliitikas kui majanduses üheõiguslust.• Tänu Jaan Tõnissonile muutus eesti keele kasutamine jälle tavaliseks.
  • JAAN TÕNISSONhttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jaan_Tonisson1928.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Riigitegelane_Jaan_T%C3%B5nisson,_ERM_Fk_2827-662.jpg
  • KONSTANTIN PÄTS• Sündis 1874. a. Pärnumaal, lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja asus advokaadiabina tööle Tallinnas.• 1901. a. asutas ajalehe Teataja.• Seadis rahvusluse õhutamise kõrval esikohale ka majandusliku ja poliitilise võitluse.• Leidis, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide tõttu. Baltisakslased oli vaja välja tõrjuda nii majandusest kui poliitikast.• Koostöös venelastega saavutati ka esimene tõsine võit – 1904. a. linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk.• K. Pätsist sai Tallinna abilinnapea ja tema ajaleht “Teataja” sai pooldajaid nii linnakodanike kui talutööliste seas.
  • KONSTANTIN PÄTS http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cfekonstantin11.jpghttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Konstantin_P%C3%A4ts.jpg
  • KASUTATUD MATERJAL• Adamson.A., Karjahärm,T. 2004. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Argo• Eesti Üliõpilaste Selts http://www.eys.ee/index.php• Laur.M., Mäesalu.A. jt. 2005. Eesti ajalugu I. Õpikgümnaasiumile. Tallinn: Avita• Laur.M., Pajur.A. 1997. Eesti ajalugu II. Tallinn: Avita• Pajur.A, Tannberg.T. 2006. Eesti ajalugu II. Õpikgümnaasiumile. Tallinn: Avita• Vahtre L. 2004. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn:Kirjastus Ilo