KOMMUNISTLIK SÜSTEEM
NSVL ja ENSV

Natalja Dovgan
2013/2014 õa
KOMMUNISTLIKU SÜSTEEMI KUJUNEMINE
 1922

– NSVL
 1924 – Mongoolia
 1940. a lõpp – Kesk- ja Ida-Euroopa riigid
(Ungari, ...
SOTSIALISTLIK LEER
NSVL
IDA-EUROOPA

AASIA

AMEERIKA

POOLA

MONGOOLIA

KUUBA

SAKSA DV

PÕHJA-KOREA

TŠEHHOSLOVAKKIA

PÕH...
SOTSIALISTLIKU ORIENTATSIOONIGA RIIGID
RIIGID
AASIA

s.leer

Laos

Kongo DV

Kambodža

s.leer

AAFRIKA

Somaalia

Afganist...
SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS
 11

riiki, mis järgisid Moskva poliitilist
joont.
 Ei kuulunud:
 Jugoslaavia,
 Hiina Rahv...
KOM RIIKIDE OMAVAHELISED SUHTED
Sõltuvus NVSL-st

1949
Vastastikuse
Majandusabi
Nõukogu
(VMN)

1955
Varssavi
Lepingu
Organ...
1948 – KONFLIKT JUGOSLAAVIAGA









Diktaator Josip Broz Tito
(1892-1980) keeldus allumast
Stalinile.
Säilitas pol...
KONFLIKT HIINA RAHVAVABARIIGIGA









Head suhted kuni Stalini surmani.
Peale 1953.aastat lootis Mao Zedong
(1893-...
POLIITILINE SÜSTEEM










Diktatuur
Üheparteisüteem (NLKP, Sotsialistlik
Ühtsuspartei SDV-s)
Õiguste ja vabadu...
MAJANDUSELU
 Tööstus

– natsionaliseeritud
 Põllumajandus – kollektiviseeritud (erand
– Poola ja Ungari)
 Plaani – ja k...
STALINI VALITSUSAJA LÕPP 1945-1953










Eesmärk - riigi tööstuse kiire taastamine
eelisarendades rasketööstust...
STALINI VALITSUSAJA LÕPP 1945-1953


Sovietiseerimine NSV Liiduga sõja käigus liidetud
aladel- Eestis, Lätis, Leedus, Bes...
VÕIMUVÕITLUS
5.märts 1953 – Stalini surm
 Võimuvõitlus:










Lavrenti Beria (1899-1953) siseminister ja julgeol...
NSVL NIKITA HRUŠTŠOVI AJAL (1953-1964)
Hruštšovi sula – ühiskonnaelu liberaliseerimine:
• lõpetati massirepressioonid,
• v...
NSVL NIKITA HRUŠTŠOVI AJAL - majandus






Eelisarendati jätkuvalt rasketööstust, tähelepanu pöörati ka
põllumajanduse...
NSVL NIKITA HRUŠTŠOVI AJAL - majandus


Alustati massilist elamuehituskampaaniat (nn
hruštšovkad).



1956.aastast hakat...
NSVL NIKITA HRUŠTŠOVI AJAL - majandus


1960.aastate algus - majanduse allakäik:



raskused toiduainetega varustamises ...
HRUŠTŠOVI TÄHE KUSTUMINE





Harimatus ja matslikus.
Haritlaste eiramine.
Ropp kõnepruuk.
Mitmed välispoliitilised ap...
TRIUMVIRAAT


Ministrite Nõukogu esimees
Aleksei Kossõgin (1904-1980),



Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
Nikolai Podgor...
NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL








Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal.
Toodangu kasv saavutati seoses uute te...
NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL











1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak)
majanduses ning teistes eluvaldkon...
VASTUPANU REŽIIMILE
1960.aastate keskpaigas kujunes välja teisitimõtlejate (e
dissidentide) liikumine.
 Kritiseeriti keht...
VASTUPANU REŽIIMILE
Tuntumad dissidendid:


1970 Nobeli kirjanduspreemia
laureaat Aleksandr Solženitsõn
(1918-2008; tuntu...
BREŽNEVI JÄRGLASED


gerontokraatia valitsemine



valitsus- ja parteitegelased olid väga
eakad, sageli halva tervisega....
NLKP KESKKOMITEE PEASEKRETÄRID
 J.Stalin

(1922-1953)
 N.Hruštšov (1953-1964)
 L.Brežnev (1964-1982)
 J.Andropov (1982...
EESTI NÕUKOGUDE
SOTSIALISTLIK VABARIIK
ENSV 1944-1950
ENSV HALDUSJAOTUS










1944-1945 - Eesti taasliitmine NSVL-iga.
Eestist eraldati Narva jõe tagused alad ning su...
VÕIMUAPARAAT
Institutsioon

Nimetus

Esimees

Ainus
lubatud
partei

Eestimaa
EKP KK I.sekretär 1944-1950
Kommunistlik Part...
NIKOLAI KAROTAMM

EKP KK peasekretär 1944-1950
VÄGIVALLAPOLIITIKA
Eesmärk - ühiskonna allutamine parteile ja selle liidrile,
igasuguse vastupanu mahasurumine.
 Suunaja ...
VASTUPANU REŽIIMILE


Leidus palju neid, kes läksid Nõukogude armee
saabudes metsadesse varjule ning hakkasid
metsavendad...
SUNDINDUSTRIALISEERIMINE


Eraomandil ja eraalgatusel põhinev majandusmudel
hävitati



Käsu- ja plaanimajandusel põhine...
TÖÖSTUSHARUD


Põlevkivitööstus (Kirde-Eestis laiendati järsult põlevkivi
kaevandamise mahte, rajati uusi põlevkivimaardl...
KOLHOOSID JA SOVHOOSID










Kolhoosid olid põllumajanduslikud ühismajandid, mille
varad (põllutöömasinad, loo...
TÖÖ KOLHOOSIDES
ENSV 1950-1978
MUUTUSED ENSV JUHTKONNAS


Eesti NSV juhtkonna etteotsa tõusid Venemaa
eestlased eesotsas 1950-1978 EKP 1.sekretäriks oln...
JOHANNES KÄBIN

EKP KK peasekretär 1950-1978
MAJANDUS


Pöörati põllumajandusele rohkem tähelepanu:

suurendati selle finantseerimist, vähendati kolhooside kohustusli...
VASTUPANU REŽIIMILE


1950.aa - noorte salaorganisatsioonid, kes levitasid
nõukogudevastaseid lendlehti (Eesti Noorte Mal...
KULDSED KUUEKÜMNENDAD







Periood, mil idealistlikult meelestatud noort põlvkonda
paelus “inimnäoga sotsialism” ja ...
“NÕUKOGUDE LÄÄS”









Elatustaseme kasv: palgad tõusid, hoiused kasvasid,
ehitati individuaalelamuid, suvilaid ...
ENSV 1978-1988
VENESTUSAEG 1970-1980








NSV Liidu ametlik poliitika - ühtse
nõukogude rahva väljakujundamine
ning riigi rahvasti...
VASTUPANU REŽIIMILE








Avalik vastupanuliikumine.
Loodi suhted välismaiste eesti pagulasorganisatsioonidega.
Pea...
BALTI APELL


1979 pöördusid Baltikumi dissidendid nn Balti Apelliga
kahe Saksamaa, NSV Liidu ja ÜRO poole.



Nõuti MRP...
“40 KIRI”






1980.a septembris puhkesid Tallinnas noorte poliitilised
meeleavaldused, mis miilitsa poolt jõhkralt l...
MAJANDUS








Kuigi Eesti NSV oli üks NSV Liidu arenenumaid
piirkondi, tabasid majandusraskused ka Eestit.
Suurenda...
TAGAJÄRJED








NL turule veeti kuni pool loomakasvatustoodangust.
Põllumajandussaaduste eraldiste suurendamine.
E...
KASUTATUD ALLIKAD



http://bse.sci-lib.com/article090285.html
http://alternathistory.org.ua/alternativa-v-1964-godu-perv...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

NSVL ja idablokk

2,174

Published on

Published in: Education
0 Comments
4 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
2,174
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
4
Actions
Shares
0
Downloads
10
Comments
0
Likes
4
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

NSVL ja idablokk

  1. 1. KOMMUNISTLIK SÜSTEEM NSVL ja ENSV Natalja Dovgan 2013/2014 õa
  2. 2. KOMMUNISTLIKU SÜSTEEMI KUJUNEMINE  1922 – NSVL  1924 – Mongoolia  1940. a lõpp – Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, SDV, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania)  1945 – Vietnami Demokraatlik Vabariik  1948 – Põhja Korea Rahvademokraatlik Vabariik  1949 – Hiina Rahvavabariik  1960. a algus - Kuuba
  3. 3. SOTSIALISTLIK LEER NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA
  4. 4. SOTSIALISTLIKU ORIENTATSIOONIGA RIIGID RIIGID AASIA s.leer Laos Kongo DV Kambodža s.leer AAFRIKA Somaalia Afganistan Mosambiik Etioopia Angola
  5. 5. SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS  11 riiki, mis järgisid Moskva poliitilist joont.  Ei kuulunud:  Jugoslaavia,  Hiina Rahvavabariik,  Põhja-Korea  Albaania
  6. 6. KOM RIIKIDE OMAVAHELISED SUHTED Sõltuvus NVSL-st 1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO)
  7. 7. 1948 – KONFLIKT JUGOSLAAVIAGA      Diktaator Josip Broz Tito (1892-1980) keeldus allumast Stalinile. Säilitas poliitilise sõltumatuse. Idee luua Doonau riikide föderatsioon. Võttis vastu Marshalli plaaniga pakutud USA majandusabi. Osales Los 1984 Angelese olümpiamängudel. http://en.wikipedia.org/wiki/Josip_Broz_Tito
  8. 8. KONFLIKT HIINA RAHVAVABARIIGIGA      Head suhted kuni Stalini surmani. Peale 1953.aastat lootis Mao Zedong (1893-1976), et temast saab sotsialismileeri uus juht. Erinesid ka kommusnismikäsitlused, Hiinas - maoism. 1966 - katkestati sidemed kahe kommunistliku partei vahel. 1969 - toimus esimene tõsine relvakonflikt NSVL-Hiina piiril. http://en.wikipedia.org/wiki/Mao_Zedong
  9. 9. POLIITILINE SÜSTEEM         Diktatuur Üheparteisüteem (NLKP, Sotsialistlik Ühtsuspartei SDV-s) Õiguste ja vabaduste puudumine “Sotsalistlik demokraatia” Kommunistliku ideoloogia ulatuslik propaganda Juhikultus Totaalne kontroll Julgeolekuorganid (NKVD, KGB)
  10. 10. MAJANDUSELU  Tööstus – natsionaliseeritud  Põllumajandus – kollektiviseeritud (erand – Poola ja Ungari)  Plaani – ja käsumajandus  Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus
  11. 11. STALINI VALITSUSAJA LÕPP 1945-1953        Eesmärk - riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust (industrialiseerimine). Põhjus - külm sõda ja võidurelvastumine. Suured kulutused tuumarelva väljatöötamiseks ning armee moderniseerimiseks elanike heaolu arvelt. Defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas. Abi: masinad ja vabrikute sisseseaded reparatsioonidena. Sõja- ja poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna. Põllumajandus - NSV Liidu kõige mahajäänuim majandusharu (näljahäda (1946-1947)).
  12. 12. STALINI VALITSUSAJA LÕPP 1945-1953  Sovietiseerimine NSV Liiduga sõja käigus liidetud aladel- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias), Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes.  Võitlus kosmopolitismiga (lääneliku vastu)  Massirepressioonid:  sakslaste kätte vangi langenud sõdurid, teatud rahvused, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (nt tšetšeenid, Krimmi tatarlased), sõja ajal NSV Liiduga liidendatud alade elanikud (nt eestlaste, lätlaste ja leedulaste massiküüditamine 1949),    inimesed, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises.
  13. 13. VÕIMUVÕITLUS 5.märts 1953 – Stalini surm  Võimuvõitlus:      Lavrenti Beria (1899-1953) siseminister ja julgeolekuorganite juht Georgi Malenkov - Ministrite Nõukogu esimees (1902-1988) Vjatšeslav Molotov (1890-1986) - Malenkovi asetäitja Nikita Hruštšov (1894-1971) NLKP Keskkomitee 1.sekretär
  14. 14. NSVL NIKITA HRUŠTŠOVI AJAL (1953-1964) Hruštšovi sula – ühiskonnaelu liberaliseerimine: • lõpetati massirepressioonid, • veidi laienes sõnavabadus, • GULAG-i järk-järguline likvideerimine, • süütult represseeritute rehabiliteerimine, o o Ei tähendanud see veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist! 1956 toimus NLKP 20.kongress, kus Hruštšov pidas kõne isikukultusest ja selle tagajärgedest (Stalini kriitika) – katse kindlustada oma ainuvõimu.
  15. 15. NSVL NIKITA HRUŠTŠOVI AJAL - majandus    Eelisarendati jätkuvalt rasketööstust, tähelepanu pöörati ka põllumajandusele. Põllumajanduses kampaaniate teostamine (nt maisi kasvatamine, uudismaade massiline kasutusele võtmine LääneSiberis ja Kasahstanis). Maainimeste elujärg paranes – kolhoosnikele hakati palka maksma rahas ja suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule.
  16. 16. NSVL NIKITA HRUŠTŠOVI AJAL - majandus  Alustati massilist elamuehituskampaaniat (nn hruštšovkad).  1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast ning kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu.
  17. 17. NSVL NIKITA HRUŠTŠOVI AJAL - majandus  1960.aastate algus - majanduse allakäik:  raskused toiduainetega varustamises (1963 viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine),  käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada jne.
  18. 18. HRUŠTŠOVI TÄHE KUSTUMINE     Harimatus ja matslikus. Haritlaste eiramine. Ropp kõnepruuk. Mitmed välispoliitilised apsud (legend, et ÜRO Peaassambleel esinedes tagus ta kingaga vastu kõnepulti, et oma sõnadele suuremat kaalu anda). 1964 oktoobris toimus NSV Liidu kõrgemas juhtkonnas veretu riigipööre – Hruštšov tagandati ja saadeti pensionile.
  19. 19. TRIUMVIRAAT  Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin (1904-1980),  Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi (1903-1983),  NLKP Keskkomitee 1.sekretär Leonid Brežnev (1906-1982).
  20. 20. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL       Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist.
  21. 21. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL       1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupadest (e defitsiit). Jätkuvalt paigutati raha sõjatööstusesse. NSV Liidul aitas hinge sees hoida nafta (mille hind 1970.aastatel järsult tõusis) ja maagaasi müük lääneriikidele, mille eest osteti sisse toiduaineid ja tarbekaupu. Kasvas korruptsioon (oma ametipositsioone kasutati ära isiklikuks rikastumiseks või hüvede saamiseks). Süvenes Brežnevi isikukultus.
  22. 22. VASTUPANU REŽIIMILE 1960.aastate keskpaigas kujunes välja teisitimõtlejate (e dissidentide) liikumine.  Kritiseeriti kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist.  Vahendid: - omaalgatuslikud lehed ja teosed (nn samizdat), - salaja läände toimetatud materjalid (nn tamizdat), - väikesearvulised meeleavaldused ja piketid, - loodi nn Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise jälgimiseks. 
  23. 23. VASTUPANU REŽIIMILE Tuntumad dissidendid:  1970 Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn (1918-2008; tuntuim teos „Gulagi arhipelaag”),  akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov (1921-1989). Meetmed teisitimõtlejatega võitlemiseks: töölt vallandamine, asumisele saatmine, vangistamine, sulgemine koduaresti kinnistes linnades, väljasaatmine maalt, vaimuhaiglatesse sulgemine jne.
  24. 24. BREŽNEVI JÄRGLASED  gerontokraatia valitsemine  valitsus- ja parteitegelased olid väga eakad, sageli halva tervisega. NSV Liidu tollased juhid olid vastu reformidele ja muudatustele.   1982 valitud endine KGB ülem Juri Andropov suri 1984.aastal 70 aastasena pärast pikaajalist haigust,  1984 valitud Konstantin Tšernenko sai peasekretäriks 72 aastaselt, olles juba siis väga viletsa tervisega.
  25. 25. NLKP KESKKOMITEE PEASEKRETÄRID  J.Stalin (1922-1953)  N.Hruštšov (1953-1964)  L.Brežnev (1964-1982)  J.Andropov (1982-1984)  K.Tšernenko (1984-1985)  M.Gorbatšov (1985-1991)
  26. 26. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK
  27. 27. ENSV 1944-1950
  28. 28. ENSV HALDUSJAOTUS       1944-1945 - Eesti taasliitmine NSVL-iga. Eestist eraldati Narva jõe tagused alad ning suurem osa Petserimaast (kokku 2330 km²). Valdava enamuse (80%) moodustasid venelased. Kuni 1950 – maakonnad ja vallad. 1950 – maakond – rajoon, vald – külanõukogu. 1952-1953 oli Eesti jagatud ka 3 (Tallina, Tartu ja Pärnu) oblastiks.
  29. 29. VÕIMUAPARAAT Institutsioon Nimetus Esimees Ainus lubatud partei Eestimaa EKP KK I.sekretär 1944-1950 Kommunistlik Partei Nikolai Karotamm (EKP) (1901-1969) Täidesaatev võim ENSV Ministrite Nõukogu Seadusandlik ENSV Ülemnõukogu võim 1944-1951 Arnold Veimer (1903-1977) 1940-1946 Johannes VaresBarbarus (1890-1946); 1947-1950 Eduard Päll (1903-1989) Võimu struktuurides domineerisid kuni 1950 nn juunikommunistid, laskurkorpuse liikmed,Venemaa eestlased ning muulased
  30. 30. NIKOLAI KAROTAMM EKP KK peasekretär 1944-1950
  31. 31. VÄGIVALLAPOLIITIKA Eesmärk - ühiskonna allutamine parteile ja selle liidrile, igasuguse vastupanu mahasurumine.  Suunaja – NLKP.  Elluviijad – NKVD ja KGB.  NKVD – Siseasjade Rahvakomissariaat (SARK) NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku eest vastutanud asutus.  KGB – Riikliku Julgeoleku Komitee  Ohvrid: Saksa sõjaväes või Omakaitses teeninud mehed, sakslastega koostööd teinud poliitikud, rahvuslikult meelestatud inimesed, metsavennad ja nende sugulased või kaasaaitajad, rikkamad talunikud ja nende perekonnaliikmed jne. 1944-1954 langes Eestis ohriks ligikaudu 30 tuhat inimest
  32. 32. VASTUPANU REŽIIMILE  Leidus palju neid, kes läksid Nõukogude armee saabudes metsadesse varjule ning hakkasid metsavendadeks.  Kuni 1953 leidis metsades varju kuni 30 tuhat inimest.  ~10 tuhat tegelesid aktiivse vastupanuga (osalesid relvastatud aktsioonides Nõukogude vägede ja julgeolekuüksuste vastu või tapsid parteiaktiviste maapiirkondades).  Enamik metsadesse läinutest olid passiivsed metsavennad, kes ennas lühemat või pikemat aega lihtsalt võimude eest varjasid.  Metsavendlus taandus 1950.aastate alguseks. Enamik metsavendadest olid kas tapetud, arreteeritud või Siberi vangilaagritesse saadetud. 
  33. 33. SUNDINDUSTRIALISEERIMINE  Eraomandil ja eraalgatusel põhinev majandusmudel hävitati  Käsu- ja plaanimajandusel põhinev sundindustrialiseerimine.  Rasketööstusega seotud suurtööstused, mis ei vastanud kohaliku piirkonna vajadustele ja võimalustele ning ei arvestanud kohalike ressursside ja tööjõuga.  Tööjõud sellistesse ettevõtetesse toodi peamiselt teistest NSV Liidu piirkondadest.
  34. 34. TÖÖSTUSHARUD  Põlevkivitööstus (Kirde-Eestis laiendati järsult põlevkivi kaevandamise mahte, rajati uusi põlevkivimaardlaid, toodeti ebaefektiivsete meetoditega põlevkivist gaasi ja õli),  Masina- ja metallitööstus (valmistati NSVL turule elektrimootoreid, nafta- ja põlevkivitööstuse seadmeid ning sõjalis-strateegilist toodangut),  Tekstiilitööstus (laiendati Narvas ja Tallinnas puuvillakombinaate, mille toodang läks peamiselt NSVL turule),  Ehitustööstus (kuna sõja tõttu oli purustatud palju elamuid ja suurettevõtete laiendamine nõudis massilist tööjõu sissetoomist, siis kaasnes sellega laialdane ehitustegevus ja ehitusmaterjalide tootmine)
  35. 35. KOLHOOSID JA SOVHOOSID         Kolhoosid olid põllumajanduslikud ühismajandid, mille varad (põllutöömasinad, loomad) on kolhoosi liikmete ühisomandiks. Sovhoosid olid riiklikud põllumajanduslikud ühismajandid, mille varad kuulusid riigile. Esimesed kolhoosid rajati Eesti NSV-s 1947 (5 tk). Kulak - paremal järjel talupoeg, kes kasutas talutöödel palgatööliseid või põllutöömasinaid. 1949 märtsiküüditamine tabas eelkõige kulakuteks nimetatud talupoegi. 1949 aasta lõpuks oli kolhoosidesse astunud ~65% talupoegadest. Sundkollektiviseerimine viidi lõpule 1951 aastaks. Palka kolhoosides ei makstud ja tasustati kolhoosnikke toiduainetega normpäevade eest.
  36. 36. TÖÖ KOLHOOSIDES
  37. 37. ENSV 1950-1978
  38. 38. MUUTUSED ENSV JUHTKONNAS  Eesti NSV juhtkonna etteotsa tõusid Venemaa eestlased eesotsas 1950-1978 EKP 1.sekretäriks olnud Johannes Käbiniga (1905-1999).  Ajas Moskvaga laveerimispoliitikat, olles ühelt poolt keskvõimule kuulekas käskude täitja kohapeal ning teisalt üritas arvestada ka Eesti kohalike olude ja eripäradega.  Head suhted Hruštšoviga - majanduslikud eelised, nt tagasihoidlikud põllumajandustoodangu sunderaldised liidufondi, mis tagasid kuni 1970.aastate alguseni suhteliselt hea toiduainetega varustamise.  Eesti NSV-s rehabiliteeriti nn kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimesi, lõpetati massirepressioonid ning represseeritutel Eestisse naasta (~30 tuhat inimest).
  39. 39. JOHANNES KÄBIN EKP KK peasekretär 1950-1978
  40. 40. MAJANDUS  Pöörati põllumajandusele rohkem tähelepanu: suurendati selle finantseerimist, vähendati kolhooside kohustuslikke müüginorme ja tõsteti riiklikke varumishindu.         Kogu palka hakati maksma kolhoosnikele rahas. Paranes ühismajandite masinapark. Kasvas juhtivkaadri ametialane ettevalmistus. Rajati juurde uusi suurettevõtteid. Tööstuse territoriaalne juhtimine. Rahvamajandusnõukogud. Töölised toodi sisse teistest NSV Liidu liiduvabariikidest. Probleemid: suurenenud keskkonnareostus, maade väljakurnamine ja mõttetud kampaaniad. Suurenes Eestis võõrtööliste osakaal ja vähenes põliselanike osakaal Eesti rahvastikus.
  41. 41. VASTUPANU REŽIIMILE  1950.aa - noorte salaorganisatsioonid, kes levitasid nõukogudevastaseid lendlehti (Eesti Noorte Malev, Eesti Rahvuslaste liit, Kotkad).  1960.aa lõpp - profašistlikud grupid, mis idealiseerisid natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat, Natsi-Saksa riigikorda ja välist atribuutikat.  1960.aa lõpp - dissidendid, kelle eesmärgiks oli läänemaailma teavitamine NSV Liidus toimuvatest inimõiguste rikkumistest, lääneriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele pöördumiste tegemine, et ei tunnustataks Eesti vägivaldset inkorporeerimist NSV Liidu koosseisu.
  42. 42. KULDSED KUUEKÜMNENDAD     Periood, mil idealistlikult meelestatud noort põlvkonda paelus “inimnäoga sotsialism” ja eurokommunism, nad uskusid, et nõukogude süsteemi ja parteid on võimalik parandada ja täiustada seestpoolt, siuunata seda demokraatia teele. Tartu Ülikool – nn komsomoliopositsiooni peamine keskus. Eesti Üliõpilaste ehitusmalev, Eesti Õpilasmalev. Sotsioloogia, rahvusvaheliste suhete uurimine.
  43. 43. “NÕUKOGUDE LÄÄS”        Elatustaseme kasv: palgad tõusid, hoiused kasvasid, ehitati individuaalelamuid, suvilaid ja soome saunu, soetati autosid ja moodast mööblit. 1966 – kehtestati 5-päevane töönädal. 1965 – avati Helsingi-Tallinna laevaliin. Eestisse tungis läänelik elulaad ja tarbismikultuur. Välismaaga lubati pidada kirjavahetust, piiratud ulatuses said eestlased reisida piiri taha. Põhja-eestis Soome TV. Välisraadiojaamad: “Ameerika Hääl”, “Vaba Euroopa” jt.
  44. 44. ENSV 1978-1988
  45. 45. VENESTUSAEG 1970-1980     NSV Liidu ametlik poliitika - ühtse nõukogude rahva väljakujundamine ning riigi rahvastiku ühtesulatamine. 1978 - uus EKP Keskkomitee 1.sekretär umbkeelne ja täiesti Moskva-meelne Karl Vaino. Algas kakskeelsuse propagandaeestlased pidid hakkama võrdselt oskama emakeelt ja vene keelt, kui “rahvastevahelise suhtlemise keelt”. Ühepoolne kakskeelsuse juurutamine!
  46. 46. VASTUPANU REŽIIMILE      Avalik vastupanuliikumine. Loodi suhted välismaiste eesti pagulasorganisatsioonidega. Peamised vahendid olid avalikud pöördumised välisriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Teavet püüti levitada lääne üldsusele ning Kodu-Eestisse läbi raadiojaamade “Ameerika Hääl”, “Vabadusraadio” ja “Vaba Euroopa”. Al 1978 hakati välja andma ja salaja levitama põrandaalust kroonikat “Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis” (avaldati artikleid ajaloosündmustest Eestis ja naaberaladel ning anti teavet dissidentide tegevuse ja nende karistamise kohta võimude poolt).
  47. 47. BALTI APELL  1979 pöördusid Baltikumi dissidendid nn Balti Apelliga kahe Saksamaa, NSV Liidu ja ÜRO poole.  Nõuti MRP lisaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist.  1983 nõudis Euroopa Parlament NSV Liidult Balti riikide iseseisvuse taastamist.  Teisitimõtlejaid vallandati töölt, saadeti sunniviisiliselt riigist välja või suleti vaimuhaiglatesse ja vangilaagritesse.
  48. 48. “40 KIRI”     1980.a septembris puhkesid Tallinnas noorte poliitilised meeleavaldused, mis miilitsa poolt jõhkralt laiali aeti. 40 tuntud haritlast (J. Kaplinski, M.Lauristin, P.-E. Rummo) kirjutasid avaliku kirja Moskva ja Eesti ajalehtedele: Rahvahääl, Sovetskaja Estonija, Juhiti tähelepanu probleemidele: eesti kultuuri ja keele ahistamine kahendamata sotsiaalmajanduslikud probleemid venestamise negatiivsed tagajärjed Kirja autoreid tabas tagakiusamine.
  49. 49. MAJANDUS     Kuigi Eesti NSV oli üks NSV Liidu arenenumaid piirkondi, tabasid majandusraskused ka Eestit. Suurendati Eesti NSV põllumajandusseaduste eraldisi NSVL üldfondi, mille tulemusena süvenes Eestis toiduainetekriis. Suurendati Eesti NSV tööstusettevõtete allutamist üleliidlistele ametkondadele ja kasvas tehnoloogiline mahajäämus lääneriikidest. Ühiskonnas lokkas varimajandus ja spekuleerimine defitsiitse kaubaga.
  50. 50. TAGAJÄRJED      NL turule veeti kuni pool loomakasvatustoodangust. Põllumajandussaaduste eraldiste suurendamine. Eesti üks militariseeritumaid piirkondi – üle 1500 sõjaväeobjekti. Sõjavägi tootis mürgiseid jäätmeid, mis reostasid keskkonda ja põhjavett. Eestlaste osakaal aastail 1945-1989 oli vähenenud 97,3%-lt 61,5%-le.
  51. 51. KASUTATUD ALLIKAD  http://bse.sci-lib.com/article090285.html http://alternathistory.org.ua/alternativa-v-1964-godu-pervym-sekretarem-tsk-kpss-n http://en.wikipedia.org/wiki/Leonid_Brezhnev http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/solzenits6n_evelin.htm http://www.hot.ee/vvliit/garnison_0.htm  http://www.ents.ee:81/PicturePage.aspx?aid=2711  http://www.estonica.org/et/K%C3%A4bin,_Johannes_Ivan/Johannes_K%C3%A4b  http://punatahden-varjossa.blogspot.com/p/blog-page_19.html  http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3265&layer=206#3265    

×