Temaatilised võrgustikud

1,242 views
1,189 views

Published on

Published in: Education, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,242
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
10
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Käesoleva magistritöö teema ajendiks said 2004. aasta talvel projekti „REDEL” raames tegevust alustanud temaatilised võrgustikud. Ülikoolide õppejõude siduvate temaatiliste võrgustike käivitamise eesmärgiks oli õppeprotsessi innovaatilisemaks muutmine. Kuna mainitud projekti peaeesmärgiks oli e-õppe arendamine Eestis (e-õppe arendamine kvaliteetse hariduse kättesaadavuse parandamiseks kõigile sihtgruppidele ning tingimuste loomiseks elukestva õppe pakkumiseks), siis seati e-õpe ka koostöö üheks prioriteediks. Temaatilised võrgustikud võivad olla väga innovatiivsed, eriti kui nad on algatatud alt-üles, samas ülalt-alla käivitatud võrgustikes on kindlam struktuur ja selgemad eesmärgid, kuid võrgustike ellujäämise nimel on vaja rohkem tööd teha, eriti võrgustike arengu esimestes.
  • Temaatilised võrgustikud

    1. 1. Virtuaalsete praktikakogukondade toetamise ja kaardistamise võimalused Eesti e-Ülikooli temaatiliste võrgustike näitel Marge Kusmin
    2. 2. teema aktuaalsus ja vajalikkus <ul><li>EL teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogramm; </li></ul><ul><li>Euroopa Teaduse ja tehnoloogia alane koostöövõrk (COST); </li></ul><ul><li>“ Õppiv Tiiger” (e-õppe arengukava üldhariduses aastateks 2006–2009) ning selle juurde kuuluv rakenduskava; </li></ul><ul><li>Riiklik IKT kõrgharidusprogramm &quot;Tiigriülikool+&quot; (2005-2008 a.) </li></ul><ul><li>Eesti e-Õppe strateegia kutse- ja kõrghariduses 2007-2012. </li></ul>
    3. 3. probleem <ul><li>Eesti avalikud ülikoolid on sõlminud horisontaalse koostöö arendamiseks leppe, kuid see lepe ei toimi vajalikul määral. Kuidas toetada võrgustikke ja motiveerida nende liikmeid aktiivsemale koostööle? </li></ul>
    4. 4. uurimisküsimused <ul><li>Millised on temaatiliste võrgustike rakendamisvõimalused innovatsioonimehhanismina Eesti e-Ülikooli kontekstis? </li></ul><ul><li>Millist rolli mängib sotsiaalne tarkvara temaatiliste võrgustike töös ja arengus? </li></ul><ul><li>Millised on temaatiliste võrgustike tööd soodustavad faktorid? </li></ul>
    5. 5. eesmärk <ul><li>Käesoleva magistritöö eesmärgiks on: </li></ul><ul><li>kaardistada temaatiliste võrgustike hetkeolukord, </li></ul><ul><li>leida tekkinud probleemid ja pakutavad lahendused ning </li></ul><ul><li>tuua välja soovitused koostöö paremaks organiseerimiseks. </li></ul>
    6. 6. ülesanded <ul><li>kirjanduse analüüs, </li></ul><ul><li>temaatiliste võrgustike vajaduste analüüs, </li></ul><ul><li>empiiriline juhtumiuuringute analüüs, </li></ul><ul><li>raamistiku koostamine temaatiliste võrgustike töö paremaks organiseerimiseks. </li></ul>
    7. 7. töö struktuur Sotsiaalsed võrgustikud innovatsioonimehhanismina Võrgustike tulemuslikkuse analüüsimise mudelid Temaatilised võrgustikud e-õppe arendustöös Veebitehnoloogiate rakendamine võrgustike töös Eesti e-Ülikooli temaatiliste võrgustike kaardistus-uuring Temaatiliste võrgustike arendamise ja toetamise raamistik Eesti e-Ülikoolis Magistritöö struktuur ja peatükkide vahelised seosed
    8. 8. magistritöö põhiväärtus <ul><li>Antud magistritöö käigus valmis: </li></ul><ul><li>temaatiliste võrgustike arendamise ja toetamise raamistik ning </li></ul><ul><li>võrgustiku veebipõhise koostöö- ja suhtluskeskkonna prototüüp. </li></ul>
    9. 9. töö käik <ul><li>Teadmus – ja </li></ul><ul><li>sotsiaalne kapital võrgustikes </li></ul><ul><li>võrgustike tulemuslikkuse analüüsimise mudelid </li></ul><ul><li>TV kaardistus-uuring </li></ul><ul><li>temaatiliste võrgustike arendamise ja toetamise raamistik </li></ul><ul><li>võrgustiku veebipõhise koostöö- ja suhtluskeskkonna prototüüp </li></ul>
    10. 10. teadmuskapital võrgustikes
    11. 11. (sotsiaalse, temaatilise) võrgustiku innovaatilisus suhtlemise intensiivsus kõrge kõrge madal madal teadmiste mitmekesisus Maksimaalse leidlikkuse punkt (allikas: Hollingworth 2000).
    12. 12. võrgustike tulemuslikkuse analüüsimise mudelid <ul><li>Statistilised mudelid </li></ul><ul><li>SNA – Social Network Analysis </li></ul><ul><li>ONA – Organizational Network Analysis </li></ul><ul><li>TOTS – Trust, Openness, Teamwork, Sharing </li></ul>
    13. 14. Paul Erdós’i sotsiaalse võrgustiku diagramm tsentraalsus äärealadel olijad otsekontaktid suhtlemise muster liikmete paigutus suhtlemise aktiivsus sotsiaalne kapital
    14. 15. ONA ametlik ja mitteametlik struktuur organisatsioonis (Cross&Parker 2004)
    15. 16. analüüs <ul><li>Kaardistusuuring viidi läbi kevadel 2007 kahes etapis: </li></ul><ul><li>veebipõhine küsitlus </li></ul><ul><li>fookusgrupi intervjuu </li></ul>
    16. 17. veebipõhine küsitlus Kaardistus-uuringu küsimustikule vastanud
    17. 18. veebipõhine küsitlus <ul><li>Küsimused/vastused on grupeeritud 5 valdkonda: </li></ul><ul><li>Administreerimise valdkond </li></ul><ul><li>Sotsiaalne valdkond </li></ul><ul><li>Teadmussiirde valdkond </li></ul><ul><li>Koostöö valdkond </li></ul><ul><li>Veebikeskkonna e. tehnoloogilise toe valdkond </li></ul>
    18. 19. fookusgrupi intervjuu <ul><li>Fookusgrupi intervjuu toimus pärast küsimustiku vastuste esialgset analüüsi </li></ul>
    19. 20. järeldused <ul><li>võrgustikelt oodatakse liiga kiiresti suuri tulemusi; </li></ul><ul><li>vajatakse aega ja võimalusi usalduse tekkeks; </li></ul><ul><li>konkreetsemaid eesmärke ja tegevusplaane; </li></ul><ul><li>vajatakse veebikeskkonda võrgustike nähtavamaks muutmiseks. </li></ul>
    20. 21. kasu võrgustikust
    21. 22. motivatsioon
    22. 23. temaatiliste võrgustike arendamise ja toetamise raamistik
    23. 24. veebipõhise koostöö- ja suhtluskeskkonna prototüübi väljatöötamise põhimõtted <ul><li>Aluseks E. Wenger’i (2001) uurimus „ Tehnoloogia abist temaatilistele võrgustikele” </li></ul>
    24. 25. soovitused veebikeskkonnale <ul><li>veebileht ja suhtluskeskkond ; </li></ul><ul><li>küsimuste postitamise võimalus; </li></ul><ul><li>liikmete nimekiri; </li></ul><ul><li>jagatud keskkond sünkroonseks koostööks; </li></ul><ul><li>dokumentide hoidla; </li></ul><ul><li>haldusvahendid võrgustiku koordinaatorile. </li></ul>
    25. 26. nõuded tarkvarale <ul><li>kergesti kasutatav ja õpitav; </li></ul><ul><li>lihtsalt integreeritav muude kasutatavate programmidega; </li></ul><ul><li>tegevusi lihtsustav; </li></ul><ul><li>mitte kallis. </li></ul>
    26. 27. tarkvara valik <ul><li>koostöövõimalustest, </li></ul><ul><li>pakkuja usaldusväärsusest, </li></ul><ul><li>mitmekülgsusest, </li></ul><ul><li>märksõnade (tags) lisamise ja nende abil otsimise võimalustest, </li></ul><ul><li>„ spämm” ja reklaamid tarkvara kasutamisel – ei! </li></ul>
    27. 28. võrgustiku veebipõhise koostöö- ja suhtluskeskkonna prototüübi struktuur
    28. 29. võrgustiku veebipõhise koostöö- ja suhtlus- keskkonna prototüüp ( http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/doku.php )
    29. 30. võrgustiku liikmed
    30. 33. kohtumiste organiseerimine
    31. 34. tehniline tugi
    32. 35. administreerimis keskkond
    33. 36. antud töö edasiarendus <ul><li>temaatiliste võrgustike juhtidest omaette võrgustiku kujundamine ja neile koostöövõimaluste loomine; </li></ul><ul><li>koostöö- ja suhtluskeskkonna prototüübi täiendamine võrgustike juhte abistavate materjalidega; </li></ul><ul><li>ühisürituste, koolituspäevade ja seminaride korraldamine võrgustike liikmetele. </li></ul>
    34. 37. viited <ul><li>võrgustiku veebipõhise koostöö- ja suhtluskeskkonna prototüüp </li></ul><ul><li>http//wiki.e-uni.ee/vorgustikud/ </li></ul><ul><li>Informaatikavõrgustiku veebikeskkond </li></ul><ul><li>http//wiki.e-uni.ee/informaatikud/ </li></ul>
    35. 38. Tänan! Küsimusi?
    36. 39. TV võivad olla <ul><li>ise organiseerunud, </li></ul><ul><li>toetuste abil tekkima suunatud, </li></ul><ul><li>riiklikud või </li></ul><ul><li>mitteriiklikud (Wenger 1998). </li></ul>
    37. 40. ise organiseerunud <ul><li>Iseorganiseerunud võrgustikes tekib usaldus ja võrgustike tegevuseks vajalik teadmiste vahetus kergemini, sest võrgustiku liikmeid seob mingi ühine huvi, mis ajendas neid liituma. Sellised võrgustikud võivad olla väga innovatiivsed. </li></ul>
    38. 41. toetuste abil tekkima suunatud, <ul><li>Toetuste abil tekkinud võrgustikud on üldjuhul ajutised, sest tavaliselt on need ellu kutsutud kindlatel eesmärkidel ja kui eesmärgid on saavutatud, lõpetavad võrgustikud eksisteerimise. Selliste võrgustike tulemuslikkus sõltub suuresti püstitatud eesmärkidest, liikmete motivatsioonist ja võrgustiku loomesse algetappidel panustatud ressurssidest, eriti usalduse tekkele kulutatud ajast ja selle jaoks loodud tingimustest. </li></ul>
    39. 42. riiklikud <ul><li>Samas riiklikult organiseeritud võrgustikel on parem struktuur ja kindlad reeglid, mis soodustavad võrgustike kestmajäämise. Sotsiaalse kapitali teke võib võtta rohkem aega, aga kui usaldus on tekkinud, siis on ka tulemused väga head. </li></ul>

    ×