Your SlideShare is downloading. ×
referaat
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Introducing the official SlideShare app

Stunning, full-screen experience for iPhone and Android

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

referaat

615
views

Published on

referaat

referaat

Published in: Self Improvement

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
615
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majanduspoliitika õppetool Mikk LeinerVARIMAJANDUSE PROBLEEMID - ÜMBRIKUPALK Referaat Juhendaja: Lektor Anneli Kommer Laagri 2012
  • 2. SISUKORDSissejuhatus.............................................................................................................................31.Ümbrikupalk........................................................................................................................42.Ümbrikupalga probleem Eestis............................................................................................5 2.2 Maksu –ja Tolliameti strateegia ümbrikupalkade vastu võitlemiseks..........................83. Mõned võimalused ümbrikupalkade vähendamiseks.........................................................9Kokkuvõte.............................................................................................................................10Allikad...................................................................................................................................112
  • 3. SISSEJUHATUS Eestis on ümbrikupalkade maksmise probleem olnud pidevalt aktuaalne teema ningantud referaat keskendubki ümbrikupalkadele Eestis, mille tõttu jäi näiteks mullu saamataligikaudu 100 miljonit eurot. Antud referaat tugineb erinevatel allikatel nagu näiteks teadusartiklid, uudised ningülikooli lõputöö. Kõik allikad on püütud valida nii, et need oleks võimalikult värsked jaajakohased. Referaadi algusosas antakse ülevaade ümbrikupalgast üleüldiselt: Selle definitsioon,olemus ning mõju majandusele. Lisaks sellele antakse ülevaade sarnastest tunnustest, mison omased nii ümbrikupalga andjale kui ka võtjale. Edaspidi tuleb juttu ümbrikupalkadeolukorrast Eesti riigis ning antakse ülevaade Maksu – ja Tolliameti meetoditest, midakasutatakase ümbrikupalga vastu võitlemiseks. Tutvustamisele tuleb ka kõige värskemKonjuktuuriinstituudi poolt tehtud varimajanduse uuring, mis annab ülevaate statistilistestandmetest. Sinna hulku kuuluvad erinevad protsendid, summad ning arvud, mis annavadselgema ülevaate ümbrikupalkade probleemist Eestis. Suure osana tuleb referaati kaanalüüs, mis uurib ümbrikupalkade probleemi süviti: miks on hetkeolukord halb ning miksei ole olnud positiivset arengut. Referaadi lõpuosast leiab lisaks kokkuvõttele ka mõnedvõimalused ümbrikupalkade osakaalu vähendamiseks Eestis. .3
  • 4. 1. ÜMBRIKUPALK Ümbrikupalga kõige üldisem definitsioon on järgnev: Töö eest saadud tasu, mida eivormistata ametlikult ning mille puhul jäävad maksud riigile laekumata. Maksu -jatolliameti kodulehelt leiab järgneva definititsiooni: „Ümbrikupalk on palk, millelt ontäielikult või osaliselt jäetud maksud maksmata“. See tähendab ka oluliselt väiksemaidsotsiaalseid garantiisid õnnetuste või haiguse korral.“ (Töövõimetuse korral tagab aus palkõige hüvituse, http://www.emta.ee/index.php?id=23540). Lühidalt öeldes on see tegevus, mille käigus arveldatakse sularahas ja varjatakse omatulu saamist. Seda teevad ettevõtjad eelkõige konkurentsieelise saavutamiseks. Kahjuks ontänapäeva tendents selline, et ettevõtjad mõtlevad rohkem sellele, kuidas olla rohkemkonkurentsivõimalised. Ümbrikupalk on küll kergendav, kuid seda vaid lühiajaliselt.Pikemas persepktiivis on ümbrikupalkade puhul põhiliseks „kaotajaks“ riik, kuid lisakskaotab sellega ka tööandja, töötaja ning kogu riigi majandus. Vastupidiselt sellele on agaarenguks tähtis tagada stabiilne majandusskeskkond ja aus konkurents, mis on jätkusuutlikumajanduse alustaladeks. 2011. aastal valminud Konjunktuuriinstituudi statistika toob välja ka ühised joonedümbrikupalga saajate ning andjate hulgas. (Konjunktuuriinstituut, 2011, [WWW]http://www.arengufond.ee/upload/Editor/ettevotlus/Varimajandus_Eestis_KI_2011.PDF)Nimelt on kõige põhilisemaks ümbrikupalga andjaks väike-ettevõte, mis asub transpordi –või ehitussektoris. Kõige tavalisemaks ümbrikupalga saajaks võib pidada aganooremapoolset meessoost isikut, kellel on madal või puudulik haridustase ning kes töötabenamasti osalise tööajaga. Lisaks sellele on antud persoon enamasti ka mitte-eestlane jateenib kuus keskmiselt 1500 eurot.4
  • 5. 2. ÜMBRIKUPALGA PROBLEEM EESTIS Nagu varem mainitud, siis ümbrikupalga temaatika on hetkel küllaltki aktuaalne teema.Statistikat Eesti varimajanduse kohta saab leida Eesti Konjuktuuriinstituudikoduleheküljelt. Eesti ajakirjandusest on läbi käinud mitmed küsitlused, millest on väljatulnud see, et ümbrikupalka saab/on sanud Eestis keskmiselt 20% - 30% töötajaskonnast,kuid seda protsenti ei saa tõekindla faktina võtta. Konjunktuuriinstituut väidab, et seeprotsent on ligikaudu kolm korda väiksem. 2012. aastal Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud Varimajanduse uuringus sai 2011.aastal ümbrikupalka 8% töötajatest ning 17% ümbrikupalga saajatest sai seda kogu omaaastase sissetuleku ulatuses (joonis 2.). Õiget protsenti on pea et võimatu teada saada, sestantud uuring põhines elanike hinnangute alusel. Konjunktuuriinstituudi statistikast võibtäheldada seda, et ümbrikupalgad on võrreldes 2000 – 2010 aastaga küll vähenenud, kuiteatav probleem on veel alles, mida kirjeldab ka allolev joonis 1. Siiski peaks olema rahul,sest nii head tulemust kui mullu pole veel suudetud viimase kümne aasta jooksul saada.Kahjuks varjutavad seda tulemust mitmed muud küsitlused/uuringud, mis väidavad, et seeprotsent on vaid üks osa tegelikkusest. 16 14 12 10 8 Ümbrikupalga protsent aastate lõikes 6 4 2 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011Joonis 1. (Andmed on võetud KI poolt avaldatud uuringutest, 2002 – 2011)5
  • 6. Joonis 2. (KI varimajanduse uuring, 2011) Kui rääkida natuke täpsemalt probleemsetest punktidest, siis üheks nendeks on olnudläbi aastate ehitussektor. Peamiselt sellepärast, et töö on enamasti lühiajaline, firmadlähevad kiiresti pankrotti ning oma osa on ka majanduslangusel ja majandustõusul.Alloleval joonisel – Joonis 3., on näha ümbrikupalkade levikut läbi erinevate sektorite. Siinon täpselt näha, et 2011. aastal oli 20% kogu ümbrikupalga saajatest ehitussektoris tööl.Võrreldes eelnevate aastatega on olukord paranenud, sest näiteks 2008. aastal oli seeprotsents üle kolmekümne. Seevastu on suureks probleemiks olnud antud aasta lõikestranspordisektor, mille protsent on kõrgem kui viimastel aastatel.6
  • 7. Joonis 3. (KI varimajanduse uuring, 2011) Üks peamisi põhjuseid ümbrikupalkade eksisteerimises on inimeste ükskõiksus jakogenematus. Tööandjad näevad ümbrikupalgas kui pääsu maksude eest ning võimalustajada oma asja lihtsamalt ja kergemalt. Inimesed kes ümbrikupalka saavad on tihtipealesellega nõus, sest levinud on arusaam, et maksud on inimestelt raha võtmiseks ja sellemujale paigutamiseks. Üheks motivaatoriks on kindlasti ka see, et kuid teed tööd „mustalt“,siis jääb raha rohkem kätte. Kuna Eesti palgad on võrreldest teiste Euroopa riikidega niigimadalad, siis nähakse selles isegi alternatiivi kui mitte boonust seadusliku palga kõrval.Seda ei tohiks aga mitte mingil juhul juhtuda. Inimestele, eriti ümbrikupalka saavateletöötajatele, peaks andma rohkem teavitust ja informatsiooni selle protsendi üle nagu näitekssotsiaalmaks, mis läheb riigikassasse. Neile tuleks selgitada, et see on nende endihüvanguks ja pikemas perspektiivis tuleb see neile kasuks. Tihtipeale ei mõelda sellepeale,et kui jäädakse töötuks, siis on just ümbrikupalk see, mis neile veelgi rohkem kannatustkaasa toob. Paljud ei tea, et ümbrikupalgast sõltub vanemahüvitise suurus, samutikindlustab aus tulu kõrgema pensioni ja puhkusetasud. Tervisekahjustuse korral annab auspalk juurde majanduslikku kindlust. Samamoodi sõltuvad ametlikust palgast isikutekrediidivõimalused erinevates pankades.7
  • 8. 2.2 Maksu –ja Tolliameti strateegia ümbrikupalkade vastu võitlemiseks Nagu sissejuhatuses mainitud, tegeleb Eestis ümbrikupalkade kontrolliga Eesti Maksu –ja Tolliamet. Näiteks saadab EMTA regulaarselt märgukirju ettevõtetele, kelle puhul onsuur ümbrikupalga maksmise risk (analüüside põhjal). Selle tegevuse käigus saab Eesti riiktagasi sadutuhandeid eurosi, 2011 aastal saadi tagasi näiteks 1,45 miljonit eurot. (EMTA,2012, http://www.emta.ee/index.php?id=31980). EMTA tegeleb lisaks märgukirjadele kamajandustegevuse kontrollimise ja jälgimisega erinevates ettevõtetes. Lisaks sellele onkorraldatud ka mitmeid reklaamikampaaniaid mis on suunatud inimestele, kes saavadümbrikupalka. EMTA loodab, et ideaalis peaks inimene ütlema ümbrikupalgale igaljuhulEI ja kui on probleem, siis sellest igaljuhul teatama. Üks ettevõtmine, mis on toonud kakasu on mitmeid külaskäigud ettevõttetesse. Selle käigus loodetakse töötajaid ja tööandjaidinformeerida ümbrikupalga negatiivsetest külgedest ning avastada ka nn. „pettureid“. Seegaon tähtsal kohal nii ennetustegevus kui ka kontroll. (Sergejeva M, 2009, Ümbrikupalgagaseonduvate probleemide uurimine Eestis aastatel 2005-2008). Uurimustööst nimega„Ümbrikupalgaga seonduvate probleemide uurmine Eestis aastatel 2005-2008 saab lugedaka seda, et EMTA kontrollid tõid näiteks 2008. aastal riigikassasse läbiprandusdeklratsioonide ligikaudu 20 miljonit krooni. EMTA kodulehelt saadud info kohaselt oli viimane kontroll väga tõhus, sest rikkumisileiti 92%-il juhtudest. Vihjed ümbrikupalga kohta tehti 2011. aastal aga 1083 korda.(EMTA, 2012, http://www.emta.ee/index.php?id=31980)8
  • 9. 3. MÕNED VÕIMALUSED ÜMBRIKUPALKADE VÄHENDAMISEKS Tänu ümbrikupalkadele kaotab Eesti riik pidevalt suuri summasi, mida saaks kasutadariigi arendamiseks ja kodanike heaolu edendamiseks. Sellejaoks, et ümbrikupalkasivähendada, on olemas mitmeid võimalusi, kuid mõned neist nõuaksid liigagi radikaalseidümberkorraldusi. Siinkohal mainin ära mõned paljudest võimalustest ja suundadest, misaitaksid hetke olukorda parandada. Üks võimalustest on hakata rohkem raha suunama ümbrikupalkade vastu võitlemiseksläbi erinevate reklaamikampaaniate. Seda on tehtud ja tehakse ka praegu, kuid minu, kuitavakodaniku jaoks ei ole see veel piisavalt silma hakanud. Teavitust ja reklaamitöödtehakse hetkel liiga vähe ja seepärast ei jõuagi vajalik informatsioon õigele inimeselekohale. Kui sellele ettevõtmisele rohkem panustada, siis võivad tulemused olla radikaalsed. Enne euro kasutusele võttu oli aktuaalseks teemaks ka sularaha kaotamine või sellevähendamine Eestis. See oleks üks võimalus, mis aitaks ümbrikupalkade osakaaluvähendada, sest siis ei ringleks raha niivõrd kergelt ringi. Tekiksid kõikvõimalikud„piirangud“ ja ümbrikupalkade maksmine muutuks otstarbetuks ka tööandjale. Sellesüsteemi miinuseks võib pidada seda, et selle seaduse läbisurumiseks läheks palju aega jamitmed inimesed oleksid tugevalt selle vastu. Suurendada võiks järelvalvet ka riskisektorites milleks on transport ja ehitus. Selliseljuhul langeks suure tõenäosusega ka nendes sektorites ümbrikupalkade osakaal ja inimesedmuutuksid ettevaatlikumaks ja korralikumaks. Siiski poleks selle järelvalve põhimõteinimeste hirmutamine vaid ka ennetustöö tegemine. Sergejeva poolt tehtud uuringus on välja toodud näiteks see, et üheks võimaluseks onravimite ja raviteenuse hüvitamist selle summa ulatuses, mis on on palga pealt maksudeksmakstud. See tähendaks seda, et inimesed kes saavad ümbrikupalka, ei saaks täielikuhüvitust erinevate raviteenuste pealt vaid ainult teatud protsendi oma palgast. Usun, et seekindlasti alandaks ümbrikupalkade osakaalu, sest Eesti rahvas on haiglaslik ning tervis onnn. „õrn“ teema. Selle süsteemi miinuseks on aga see, et vaesemad inimesed, kes saavadmiinimumpalku pannakse veel ebavõrdsemasse seisu.9
  • 10. KOKKUVÕTE Ümbrikupalgad on olnud Eestis probleemiks juba viimased kümme aastat. Arengut poleväga näha olnud, kuid viimase kahe aasta Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringutulemusega võib rahule jääda. Selliste tulemuste jätkudes hakkame jõudma Euroopakeskmise juurde, milleks on 5%. Seega suund on õige ja areng näib toimuvat. Peamisteks probleemideks on inimeste vähene teadmine ja lisamotivaatoriks onkindlasti suurem summa mis jääb kätte. Tööandjad teevad asju „mustalt“, sest lühiajaliselttoob see neile mõõdetavat kasu. Tundub, et kõik on kinni suhtumises Eesti riigi vastu, sestnäiteks Põhjamaades (Soomes), teevad enamik inimesi tööd puhtalt. Ühe suure probleeminaEestis nähakse asjaolu, et ümbrikupalgavastane võitlus keskendub pigem tagajärgedele,kuid kindlasti tuleb jõuda ka nähtuse põhjusteni. Seeläbi tuleks tõhustada ennetus- ningteavitustööd. Ideaalne olukord oleks selline, kus töötaja keeldub ümbrikupalka võtmast,sest ta teab, et see on talle reaalselt kahjulik. Kokkuvõtteks võib öelda seda, et ümbrikupalkade vastane töö käib ning otsitakse kavõimalusi selle edendamiseks. Võib öelda, et EMTA süsteem toimib, kuid sotsiaalsesmastaabis on ümbrikupalga vastane võitlus veel nõrk. Kuna viimased tulemused on olnudhead, siis julgen väita, et probleem on olemas kuid üldine plaan on tunduvalt parem kui2000-date aastate keskel.10
  • 11. ALLIKAD1) Töövõimetuse korral tagab aus palk õige hüvitise,http://www.emta.ee/index.php?id=235402) Ümbrikupalgaga kaasenvad sotsiaalsed riskid, http://www.emta.ee/index.php?id=231583) Eesti Konjunktuuriinstituut, Varimajandus Eestis 2008,2009,2010,20114) Sergejeva M. 2009,Ümbrikupalgaga seonduvate probleemide uurimine Eestis aastatel 2005-20085) Must töötaja teenib Eestis keskmiselt üle 38 000 krooni - http://www.epl.ee/news/majandus/must-tootaja-teenib-eestis-keskmiselt-ule-38- 000-krooni.d?id=511217676) Colin C. Williams, 2009, The prevelance of envelope wages in former Soviet BalticStates11