1 uurimistöö koostamise ja vormistamise põhimõtted (1)
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Like this? Share it with your network

Share
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
1,508
On Slideshare
1,508
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
1
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Kodutöö/Uurimistöökoostamine ja vormistamine Virve Siirde 1
  • 2. Kodutöö/Uurimistöö• Kodutöö/Uurimistöö (edaspidi Uurimistöö) koondmahuks on minimaalselt 20 ja maksimaalselt 25 lehekülge (tiitellehest kuni lisadeni).• Uurimistöö peab olema esitatud hiljemalt: 5. ja 6. detsembriks 2012 (KÕ üliõpilased) ja 11.detsembriks 2012 (päevaõppe üliõpilased)elektrooniliselt Adobe PDF formaadis seminari juhendaja(vastavalt õpperühmale kas õppejõud Mait Rungi, MilviTepp, Virve Siirde, Merle Tambur või Mike Franz Wahl) jaõppeaine õppejõu (Mait Rungi) e-posti aadressidele.• Seminarides tehakse uurimistööde kohta ettekanded (MS PowerPoint). Ettekande pikkus 7-10 min ühe grupi kohta. 2
  • 3. • Uurimistöö vormistatakse majandusteaduskonna metoodilise juhendi „ ÜLIÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE“ alusel• Nimetatud dokument on leitav Moodle keskkonnas, õppeaine „Äriuuringute alused“ lehelt. 3
  • 4. Uurimistöö ülesehitus (1)Ülesehitus moodustub kolmest osast:• Eelosa• Põhiosa• Lõpposa 4
  • 5. Uurimistöö eelosa elemendid• Tiitelleht – Tiitelleht peab olema värviline ja pildiga (vt aineprogrammi). Tiitellehe elemendid on toodud metoodilise juhendi alapeatükis 4.2.• Antud uurimistöö pealkiri esitatakse vabas sõnastuses. Pealkiri peab olema seotud etteantud teemaga (personali värbamine ja valik)• Tiitellehe pöördel esitatakse autori(te) deklaratsioon(id).• Sisukord – sisukorras on esitatud töö alajaotuste pealkirjad koos leheküljenumbritega. Otstarbekas on kasutada kuni kolmeastmelist hierarhiat (peatükk 1., alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1) (vt alapeatükk 4.3). 5
  • 6. Käesoleva uurimistöö sisukorra elemendid• Abstrakt (vt slaid 8)• Sissejuhatus (vt slaid 9)• 1. Teooria (vt slaid 11), (üldteema: Personali värbamine ja valik). Siin kasutatakse teemakohaseid teadusartikleid, raamatuid (vt ka aineprogrammi). NB! Siin ei kirjutata kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu teoreetilisi aluseid.• 2. Metoodika (vt slaid 12) 2.1 Kvantitatiivsed meetodid –kirjeldatakse protsessi, mitte teooriat 2.2 Kvalitatiivsed meetodid – kirjeldatakse protsessi, mitte teooriat• 3. Tulemused (vt slaid 13) 3.1 Kvantitatiivne (küsimustiku) analüüs – statistiline analüüs (keskväärtusearvutamine, standardhälbe arvutamine, korrelatsioonanalüüs, jt) 3.2 Kvalitatiivne (intervjuu) analüüs – vastustetõlgendamine, transkribeerimise kokkuvõtte esitamine.• 4. Arutelu (vt slaid 14)Esitatakse nii küsimustiku kui intervjuu tulemuste arutelu, teooriastlähtuvalt, tuginedes uurimisküsimusele.• Kokkuvõte (vt slaid 15,16) – üldistus, piirangud, järeldused, võimalusel ettepanekud• Viidatud allikad (vt slaidid 18,19)• Lisad (vt slaid 20 ja metoodiline juhend) 6
  • 7. Uurimistöö põhiosa elemendidUurimistöö põhiosas antakse põhjalik ülevaadeprobleemipüstitusest/uurimisküsimusest kunilahendusvariantideni ning järelduste ja võimaluselettepanekute väljatoomiseni.Uurimistöö põhiosa elemendid on:• Abstrakt• Sissejuhatus• Sisuline osa• Kokkuvõte 7
  • 8. Abstrakt• Abstrakt on sisuline lühikokkuvõte tööst, mis annab ülevaate kirjutise sisust, tõstes esile selle peamised seisukohad ning määratledes lugeja jaoks uuritava teema piirid.• Abstrakt on „tagasivaatav“.• Abstrakti tekstis tuuakse uurimistöö eesmärk, uurimisküsimus, uurimismeetodid, tulemused ja nende originaalsus ning rakendusalad.• Abstrakti lõpus, eraldi real, on toodud võtmesõnad (5-10 sõna, olenevalt töö eripärast), mis peegeldavad töös käsitletud ainevaldkondi, näiteks kui töö pealkirjaks on: Virtuaalsete meeskondade kasutamine õppeprotsessisVõtmesõnad: virtuaalne meeskond, e-õpe, ruumilinedistants, kombineeritud õpe, elektroonilised õppevahendid.• Abstrakt ei sisalda jooniseid, tabeleid ega graafikuid.• Abstraktis ei ole soovitav kasutada sellist teksti, mis nõuab viitamist.• Abstrakti pikkuseks on umbes ½ lehekülge teksti. 8
  • 9. Uurimistöö sissejuhatus• Sissejuhatuses ei lahendata probleeme, seal ei esitata tabeleid, jooniseid ega hulgaliselt arvandmeid.• Sissejuhatuse pikkus – 1-1,5 lehekülge.Sissejuhatuse elemendid:• Teema aktuaalsus, uudsus• Teema valiku põhjendus• Uurimisküsimus/Uurimisprobleem• Uurimistöö eesmärk• Uurimisülesanded• Uurimismeetodid• Peatükkide lühikirjeldused (3-5 lauset iga peatüki kohta) 9
  • 10. Uurimistöö sisuline osaUurimistöö sisuline osa jaotatakse neljaks peatükiks:• teoreetiline osa,• metoodiline osa,• tulemused• arutelu ning järeldused ja võimalusel ettepanekud/soovitused. 10
  • 11. Teoreetiline osa• Teoreetilises osas tuuakse välja millistele teoreetilistele käsitlustele tuginedes uurimisküsimust arendatakse ja milline on peamine erialakirjandus, millest lähtutakse.• Tähtis on üliõpilase(te) isiklik panus, mis võib avalduda näiteks erinevate autorite arvamuste (teooriate) vastandamises ja võrdlemises koos omapoolse seisukoha ja hinnangu esitamisega.• Kogu materjal seostatakse tervikuks autori(te) omapoolsete kommentaaride ja seisukohtadega. 11
  • 12. Metoodiline osa• Kirjeldatakse andmete kogumise ja töötlemise meetodeid (kvantitatiivne uuring / kvalitatiivne uuring jt) ning põhjendatakse nende valikut.• Kirjeldatakse, mida uurimuse käigus tehti ja kuidas uurimus sooritati, ehk kuidas teave on saadud, mis tagab selle usaldusväärsuse, ja seletatakse missuguseid andmeanalüüsi meetodeid kasutati. Rusikareegel – esitatud selgituse põhjal peab olema võimalik uurimust reprodutseerida.• Uurimistulemustest ei kirjutata. 12
  • 13. Tulemused• Esitatakse andmete statistilise töötluse tulemused ja nende usaldusväärsuse hinnangud. Tulemused esitatakse kasutades arvjooniseid, tabeleid ja autori siduvat teksti, ning milles analüüsitakse, sünteesitakse ja üldistatakse saadud andmeid.• Peab olema kirjutatud ilma teadusliku väitluse elementideta ning viideteta kirjandusallikatele.• Intervjuude transkriptsioonid ja muud tulemuste õigsuse kontrollimist võimaldavad materjalid esitatakse lisades. 13
  • 14. Arutelu• Esitatakse saadud tulemuste interpretatsioon (tõlgendus),• Tuuakse välja seosed, seaduspärasused, võimalikud üldistused, aga ka erandid, ebakindlad kohad, mittekorreleerumised jne.• Kõrvutatakse töös saadud tulemusi teiste autorite analoogsete uurimuste tulemustega, püütakse tulemusi teoreetiliselt põhjendada.• Arutletakse, milliseid seisukohti on võimalik tulemuste põhjal kujundada. 14
  • 15. Järeldused Ettepanekud/soovitused• Järeldusena tuuakse välja töö kõige olulisemad tulemused (mis on hästi ja vajaks säilitamist, tugevdamist, mis ja mis põhjusel on halvasti ja vajaks parandamist).• Ettepanekutes/soovitustes esitab autor oma seisukohad ja võimalikud lahendused olukorra parandamiseks käsitletud valdkonnas. Soovitav on järeldused ja ettepanekud tuua välja süstematiseeritult eraldi alapunktina viimase peatüki lõpus. 15
  • 16. Kokkuvõte• Esitatakse oma sõnadega üldistus tööst.• Tuuakse välja töö eesmärk ja osutatakse, kuidas eesmärk on saavutatud.• Tuuakse välja olulisemad tulemused, loetletakse piirangud.• Tuuakse välja tööst tulenevad järeldused, soovitused ning tulevikus lahendamist vajavad probleemid ja arengusuunad.• Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud.• Kokkuvõte ei tohi sisaldada põhiosas käsitlemata seisukohti ja lahendusi.• Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi.• Kokkuvõttes hinnatakse kas töö eesmärgid on täidetud.• Kokkuvõtte orienteeruv pikkus on 1-2 lehekülge. 16
  • 17. Uurimistöö lõpposa elemendid• Viidatud allikad• Lisad 17
  • 18. Viidatud allikate loetelu (1)• Töö kirjutamisel kasutatud allikad peavad sisalduma töö lõpus esitatud viidatud allikate loetelus• Viidatud allikate loetelus tuuakse ainult need allikad, millele töös on konkreetselt viidatud.• Viidatud allikad loetletakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimeste sõnade järgi.• Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras.• Kui allikate loetelus sisaldub mitteladina tähestikus kirjeid, on soovitav need transliteerida ladina tähestikku vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele, kusjuures kirje lõppu tuleb lisada sulgudes märge töö keele kohta, näiteks (vene keeles). Kui autor ei pea otstarbekaks selliste kirjete transliteerimist, võib need esitada originaalkeele tähestikus eraldi loeteluna pärast ladinatähestikulisi kirjeid. 18
  • 19. Viidatud allikate loetelu (2)• Viidatud allikate loetelu joondatakse vasakule.• Allikate loetelu ei nummerdata.• Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi.• Sama autori samal aastal ilmunud tööd järjestatakse pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse väiketähed a, b, c jne.• Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single).• Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida. 19
  • 20. Lisad• Lisadesse paigutatakse kirjaliku töö materjalid, mis on vajalikud töö eesmärgi täitmisel, kuid mille esitamine tekstis ei ole otseselt vajalik või on tegemist mahuka materjaliga: näiteks töötlemata andmed (vajadusel), suuremahulised tabelid ja joonised, arvutustarkvara poolt genereeritud aruanded, küsimustikud. Kõikidele lisadele tuleb tekstis viidata.• Antud uurimistöö lisade loetelu: Lisa 1 – Intervjuu küsimused Lisa 2 – Intervjuude transkriptsioon (üleskirjutus) 20
  • 21. Uurimistöö vormistamise üldised nõuded (1)• Lehe servad jäetakse vabaks vastavalt: ülevalt ja alt 3 cm, paremalt 2 cm ja vasakult 3 cm vaba ruumi.• Kirjatüüp läbivalt Times New Roman (ka pealkirjade vormistamisel)• Tähesuuruseks 12 punkti, erandiks on lisade, tabelite ja jooniste vormistamine.• Reavahe läbivalt 1,5, erandiks on viidatud allikate loetelu, lisade, tabelite ja jooniste vormistamine.• Tekst joondatakse rööbiti.• Töö kõik leheküljed nummerdatakse ühtses süsteemis (k.a töö lisad),• Lehekülje number paigutatakse lehe alla serva keskele.• Lehekülgede numbrid trükitakse alates sisukorra esimesest leheküljest (tiitelleht on numeratsioonis küll arvestatud, aga leheküljenumbrit sellele ei märgita). 21
  • 22. Uurimistöö vormistamise üldised nõuded (2)• Iga tasandi alajaotusel on sisu kajastav pealkiri. Kõik pealkirjad nummerdatakse araabia numbritega (näiteks „1.“, „1.1.“, ...) ja joondatakse vasakule.• Pealkirjad vormistatakse rasvases (Bold) püstkirjas. Esimese tasandi pealkirjade vormistamisel kasutatakse läbivalt suurtähti ja kirja suurust 16 pt. Teise tasandi pealkirjad vormistatakse esisuurtähega, kirja suurusega 14 pt. Kolmanda tasandi pealkirjad vormistatakse esisuurtähega, kirja suurusega 12 pt.• Pealkirjades ei kasutata lühendeid ja nende lõppu ei panda punkti. Kui pealkiri on mitmelauseline, pannakse iga lause lõppu punkt, aga mitte viimase lause lõppu. Pealkirjas sõnu ei poolitata.• Töö tekst liigendatakse lõikudena. Lõikude vahele ei jäeta tühja rida, igat lõiku alustatakse taandega. Taande suurus 1,25 cm. 22
  • 23. Viitamine• Kõik teiste autorite seisukohad ja andmed tuleb töös esitada täpse viitega.• Põhimõtteliselt ei vaja viitamist üldtuntud seisukohtade ja põhitõdede esitamine.• Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed, skeemid jm ning andmebaasidest ja mujalt saadud andmed peavad olema viidatud.• Kasutatakse nn nimeviidet, mitte numbrilist viitamist ega joonealust viitamist.• Viitamise täpsemad juhised on toodud metoodilises juhendis „Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine“ alaosas 4.4.6. 23