Õpetajate ja õpilaste teadlikus ning suhtumine internetiohtudesse

1,697 views

Published on

Uuringu põhieesmärgiks oli saada teada õpilaste ja õpetajate teadlikkus, suhtumine ja kokkupuude internetiohtudega ning selle teema käsitlemine koolis.

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,697
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
6
Actions
Shares
0
Downloads
12
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Õpetajate ja õpilaste teadlikus ning suhtumine internetiohtudesse

  1. 1. Õpetajate ja õpilaste teadlikus ning suhtumine internetiohtudesse Kokkuvõte Jaanuar 2010
  2. 2. Vestlusringid ja nendes osalejad Uuringu põhieesmärgiks oli saada teada õpilaste ja õpetajate teadlikkus, suhtumine ja kokkupuude internetiohtudega ning selle teema käsitlemine koolis Uuring viidi läbi kvalitatiivsel meetodil, mis: võimaldab saada ülevaate sihtrühmade seas esinevate suhtumiste ja hoiakute variatiivsest ei võimalda vastata küsimusele, kui paljud sihtrühma esindajatest tegelikkuses üht või teist hoiakut esindavad Vestlusringides osalesid: 14-17-aastased Tallinna või selle lähiümbruse koolide õpilased Erinevate Tallinna koolide õpetajad, kes õpetavad 14-17-aastaseid ja/või on selle vanuserühma klassijuhataja 2
  3. 3. Suhtluskeskkondade kasutamine 3
  4. 4. Suhtlustarkvara ja sotsiaalmeedia keskkondade kasutamine Kõik vestlusringis osalenud õpilased kasutavad mõnda suhtlusportaali või sotsiaalmeedia keskkonda. Populaaremad on Rate, Orkut ja MSN. Skype’i, Facebooki ja Twitterit kasutatakse vähem. Peamiselt suheldakse seal sõpradega, praeguste ja endiste klassikaaslastega ning tuttavatega või vaadatakse teiste pilte. Samuti võimaldavad erinevad suhtlustarkvarad telefoniarveid kokku hoida, saab piiramatult tasuta suhelda Nooremad õpetajad on aktiivsemad sotsiaalmeedia keskkondade kasutajad, kuid suhtlustarkvara kasutavad ka vanemad õpetajad. MSNi või Skype’i kasutatakse peamiselt isiklikuks otstarbeks, suheldakse sõprade või teiste pereliikmetega. Sarnaselt õpilastele nähakse suhtlustarkvara kasutamises võimalust raha kokkuhoiuks MSNi kasutavad õpilased aktiivselt ka koolitöös – räägitakse kodustest ülesannetest, jagatakse ülesannete lahendusi või spikreid Elektroonilistest kanalitest suheldakse õpetajatega valdavalt e-posti vahendusel, seda kinnitasid ka õpetajad. Kuigi paar õpetajat suhtleb vajadusel õpilastega lisaks e-kirjale ka MSNis või Skype’is 4
  5. 5. Suhtlusportaalide positiivsed ja negatiivsed küljed positiivne negatiivne Õpilased Õpilased Uued tutvused Reklaamid Info, informeeritus Võõrad, välismaalased soovivad sõpradeks hakata ja suhtlema Piiramatud suhtlemisvõimalused Õpetajad Suurem impersonaalsus – julgus öelda asju, mida näost-näkku ei räägiks Kiusamine – teiste piltide üles riputamine, halvustavad kommentaarid Meelelahutuslikkus Õpetajate või kaasõpilaste filmimine ja Sünnipäevade meelespea nende üles panemine nt Youtube’i Õpetajad Seksuaalne ahistamine võõraga kontakti Suhtlemine astudes Võimalus jätta endast märk maha Kriitikameele puudumine – riputatakse üles Raha kokkuhoid – tasuta ebasobivaid pilte või infot, mida võivad näha suhtlemisvõimalus nt tulevased tööandjad ja mis au ei tee Tunnustusvajaduse rahuldamine – läbi Isikliku või liiga detailse info avalikustamine, piltide vms hindamise/kommenteerimise mille tagajärgi ei osata ette näha Teiste nimel kontode tegemine 5
  6. 6. Teadlikkus ja kokkupuuted internetiohtudega 6
  7. 7. Teadlikkus internetiohtudest Noored oskavad nimetada erinevaid ohte, millega internetis võib kokku puutuda, kuid neid ei seostata ohtudena. Iseseisvalt nimetatakse internetiohtudeks viiruseid ja võimalust saada petta interneti vahendusel ning meediakajastust leidnud välismaiste ahistajate küüsi sattumist Teatakse ka muid internetis varitsevaid ohte, kui mitte enda, siis mõne sõbra või tuttava kogemuse põhjal. Kuid neid ei tajuta suure probleemina, mis võiks otseselt neid ohustada Õpetajate teadlikkus internetiga seonduvatest ohtudest on kõrgem kui õpilastel. Nimetatakse erinevaid ohte: isikuandmete avaldamine, kiusamine pilti või videot üles pannes, ahistamine, võõrastega tutvuste loomine, mängude mängimisest sõltuvusse sattumine, õigel ja valel infol vahet tegemine Õpetajad tajuvad sõltuvusena ka seda, et noored on koguaeg internetis – enne kooli, koolis ja peale kooli. Internet saadab neid kõikjal. Õpetajate hinnangul kaotavad noored internetis taju reaalsusega ning ei suudeta enam igapäeva elus näiteks suhelda ja ühele tegevusele keskenduda, sest pidevalt peab midagi toimuma 7
  8. 8. Kokkupuuted kiusamisega internetis Vestlusringide põhjal saab öelda, et kiusamine on kõige sagedamini esinev probleem. Sellega olid kokku puutunud mitmed vestlusringis osalenud õpilased kas isiklikult (nende seas oli nii poisse kui ka tüdrukuid) või mõne sõbranna või koolikaaslase kogemuse läbi. Ka õpetajatel tõid koolist sarnaseid näiteid Kiusamist peetakse alandavaks. Vestlusringis räägitud lood said lahenduse ning pilt/video eemaldati reeglina koolipoolse sekkumisega Õpilaste seas oli neid, kes soovitasid sellise juhtumi korral veebilehe meeskonnaga ühendust võtta ja paluda video/pilt eemaldada, kui muud moodi asi ei lahene või täiskasvanutega sellest rääkida ei soovita Kui ise või sõbrad kogevad kiusamist internetis, siis kõigepealt pöördutakse sõprade poole või uuritakse internetist, kuidas üht või teist probleemi lahendada. Kui seeläbi ei suudeta lahendust leida, alles seejärel pöördutakse täiskasvanute poole. Tavaliselt on selleks klassijuhataja või mõni õpetaja (nt arvutiõpetaja), keda rohkem usaldatakse. Kõige viimasena räägitakse sellest vanematele, kui üldse. Leitakse, et vanemad ei pruugi osata aidata, sest neil puuduvad head arvuti ja interneti kasutamise oskused Sarnast käitumisviisi kinnitasid õpetajad. Sageli tullakse esmajärjekorras nende juurde. Seda teeb kas siis ohver ise või kaasõpilane, kellel enam närv vastu ei pea, aga ise ka ei oska või ei suuda situatsiooni lahendada. Reeglina püütakse probleem koolis koos õpetajaga lahendada. Kodus vanematele räägitakse hiljem või samaaegselt. Probleemi lahendamine sõltub ka õpilasest, tema vanusest ja probleemist 8
  9. 9. Kokkupuuted isikuandmete/piltide/videote avaldamisega ning identiteedi vargusega Noored üldiselt ei mõtle sellele, mida pildid või enda kohta avaldatud info võib neile tulevikus teha. Nad panevad üles vaid neid pilte, mida soovitakse, et teised näevad. Pilte/infot pannakse üles nii, et vaid sõbrad näevad ning sageli avalikuks need ei lähegi. Nime, sünnipäeva, kodulinna jms info avaldamises noored ohtu ei näe. Telefoninumbri ja koduse aadressi jagamist ei peeta mõistlikuks ning tajutakse võimalikke kaasnevaid ohte Suhtluskeskkondade kasutamise algusaegadel oli osa õpilasi tunduvalt tagasihoidlikumad isikliku info eksponeerimisel, kuid aja jooksul on muututud julgemaks ja avaldatakse rohkem infot. On ka olnud vastupidiseid juhtumeid. Puudub seos selle vahel, kui vanalt suhtlusportaale kasutama hakati ja millist infot avaldatakse Erinevaid keskkondi kasutavad õpetajad on koolis juhtinud tähelepanu sellele, milliseid pilte avaldatakse ning püüdnud kasvõi oma õppeaine kontekstis võimalikest ohtudest rääkida, mida väga isikliku info avaldamine võib kaasa tuua. Õpetajad on täheldanud, et üha vähem isiklikku infot avalikustatakse Mitme osaleja klassikaaslased või sõbrad olid kogenud, et keegi on nende nimel teinud mõnda keskkonda kasutajakonto ning seda peetakse väga ebameeldivaks. Ka mitmel õpetajal oli isiklik kogemus salajase filmimisega tunnis või nende nimel kuskil konto avamisega. Valdavalt suhtuvad õpetajad sellesse ükskõikselt ning midagi ette ei võta, sest leitakse, et laste mängudega ei ole vaja kaasa minna Teemaga mittetegelemine võib olla seotud lisaks ükskõiksusele ka sellega, et õpetajad ei tunne end piisavalt tugevalt selles vallas või ei külasta neid keskkondi. Vestlusringis osalenud õpetajatest olid ükskõiksema suhtumisega vanemad õpetajad, kellel on ka vähem kokkupuuteid vastavate internetikeskkondadega 9
  10. 10. Kokkupuuted võõrastega suhtlemisega, mängusõltuvusega ja piraatlusega Praktiliselt kõigi teismeliste vestlusringis osalenutega on võõras inimene internetis ühendust võtnud ja soovinud kas sõbraks hakata mõnes suhtluskeskkonnas või lihtsalt suhelda Noored on julged uute tutvuste sobitamisel. Osalejatel on olnud nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi, mistõttu reeglina küsitakse, kellega on tegemist ja alles seejärel lisatakse sõbraks või vahetatakse kontaktid. Ahistamist või kiusamist osalejad ega nende sõbrad-tuttavad pole internetis võõrastega kokku puutudes kogenud Õpetajate hinnangul on Viljandi koolipoisiga toimunu kasvatanud noorte teadlikkust sellest probleemist ning õpilased on muutunud ettevaatlikumaks ning oskavad näha selles ohtu Mängusõltuvust teadvustatakse kui olulist probleemi, kuid 14-17-aastaste arvates on see nende jaoks minevik. See oli probleemiks nooremas eas (9-12-aastaselt). Reeglina on sellest jagu saadud vanemate sekkumisega ning interneti ja arvuti kasutamise piiramisega Mõned vestlusringis osalenud õpilased mängivad ka praegu, kuid lihtsalt ajaviiteks (kui midagi muud teha pole). Nende seas on nii poisse kui ka tüdrukuid Piraatluses ja illegaalsete failide allalaadimises ei näe noored ohtu iseendale. Samas tajutakse, kui suur probleem on see muusika- või filmitööstusele. Vaatamata sellele leitakse, et mugavam ja odavam on film või muusika internetist alla laadida 10
  11. 11. Internetiohtude tajumine ohuna Kui peale erinevatest ohtudest rääkimist tajusid tüdrukud, et teatud ohud neid ikkagi internetis vähemalt mingil määral varitsevad, siis poisid jätkuvalt ei näe interneti kasutamises ohtu, sest nad väidavad, et oskavad tajuda piire, kust üle minna pole mõttekas Õpetajate hinnangul oleneb ohu tajumine õpilasest – on neid, kes teavad ja annavad endale aru, mida nad teevad ja teised, kes ei hooli või ei oska ette kujutada ohtu oma tegevuses. Ohtu tajutakse siis, kui midagi juhtub. Seni, kui kõik on korras ja midagi juhtunud pole, ei osata näha ka ohtu 11
  12. 12. Internetiohtudest rääkimine 12
  13. 13. Internetiohtudest rääkimine sõprade ja vanematega Sõpradega internetiohtudest ei räägita, vaid vahel arva tuleb see jutuks, kui kellelagi on midagi juhtunud või kui abi on vaja Ka õpetajatele tundub, et õpilased omavahel internetiohtudest ei räägi. Räägitakse ainult, millise pildi on keegi üles riputanud või mida kommenteerinud Vestlusringis osalenud õpilased väitsid, et vanematega internetiohtudest ei räägita, pigem õpetatakse ema-isa internetti kasutama. Vaid võõrastega suhtlemine ja tutvuste loomisest on vanematega juttu olnud ning seda peamiselt “Pealtnägijas” ja muudes meediakanalites kajastatud Viljandi poisi juhtumist tingituna 13
  14. 14. Internetiohtude käsitlus koolis Koolis on internetiohtudest räägitud erinevalt – osades koolides on põgusalt sellel peatutud, teistes on sellest põhjalikumalt räägitud kas arvutitunnis või on mõni vastava valdkonna asjatundja käinud loengut pidamas Õpetajad leiavad, et koolis peaks sellist infot jagama spetsialistid või arvutiõpetajad. Kuna arvutiõpetuse tund on koolides erinevates vanuseastmetes, ei pruugi see olla parim lahendus. Ennetustöö peaks hakkama juba väga varajases eas kodus, kui arvutit ja internetti kasutama hakatakse Nooremad õpetajad oleks nõus ja juba ongi põiminud selle teema oma õppeainesse. Vanemad õpetajad, kelle kogemused on ka ehk väiksemad, panustaks pigem vanemate ja spetsialistidele See, mida ja kuidas ohtudest on räägitud, on kooliti väga erinev. Samuti viis, kuidas sellest räägitakse ning kuivõrd osatakse reaalsete, eluliste näidetega info õpilasteni viia. Kuna selles vanuses noored teavad ise kõike kõige paremini, on oluline, et ei peeta loengut, mis on hea ja mis on halb, vaid selgitatakse konkreetsete eluliste näidetega, mida üks või teine oht endaga tegelikult võib kaasa tuua ning millised on või võivad olla tagajärjed Õpetajate hinnangul kerkivad internetiohtudega seotud teemad koolis üles, kui midagi juhtub või räägitakse sellest teemast üldiselt – arvutitunnis või kui keegi tuleb kooli loengut pidama Sageli tulevad kiusamised või ahistamised välja siis, kui sellel teemal on kas televiisoris või ajalehes juttu olnud. Õpilased saavad neist julgust minna õpetajale ka oma probleemist rääkima Õpetajad leiavad, et kui on koolis kiusamise või mõnitamise juhtum, tuleb sellest rääkida ka teistele õpilastele, et nad saaksid aru, miks üht või teistmoodi teod või käitumine ei ole sobiv 14
  15. 15. Internetiohtude teadlikkuse suurendamine ja teavitustöö 15
  16. 16. Internetiohtude teadlikkuse suurendamine Kuigi internetiohtudest teatakse ja nendest räägitakse, siis tegelikult tuleks seda teavitust laiemalt teha, et seda ei räägitaks ainult lastele, vaid kogu ühiskond oleks sellega kursis. Nii nagu tehakse muid ennetuskampaaniaid – liiklusega või üldiselt turvalisusega seonduvalt Leitakse, et lisaks lastele ja õpetajatele, on väga oluline sihtrühm lapsevanemad. Ka neid tuleb selles vallas harida, et nad juba varakult ennetavalt lastele erinevatest ohtudest räägiksid. Koolid võiks vanematele nendest ohtudest rääkida. Osades koolides on vanematele sellist infot jagatud ja need on positiivset vastukaja saanud Õpetajad tunnistavad, et õpilased teavad nendest teemadest rohkem kui nemad. Nende teadmised internetist ja sellega seotud ohtudest ei ole piisavad, et mõnes õppeaines neist rääkida või näiteks abi pakkuda, kui tullakse küsima. Seega oleks oluline õpetajatel nõu anda, kuidas sellistes situatsioonides toimida või neid lahendada, sest õpetaja on tõenäoliselt esimene täiskasvanu, kelle poole laps pöördub Osa õpetajaid on hakanud sotsiaalmeedia keskkondade kasutajaks, et olla kursis, mida õpilased nendes keskkondades teevad. Teised leiavad, et sellepärast ei peaks nemad küll nende veebilehtede kasutajaks hakkama Kuigi mitmed nooremad õpetajad on aktiivsed erinevate keskkondade kasutajad, ei ole nad näiteks teadlikud, et veebilehe omanikult saab paluda pildi, video, konto või info eemaldamist. Samas on selliste vahenditega kiusamine väga laialdaselt levinud 16
  17. 17. Internetiohtudest teavitamine Üldiselt ei osanud õpilased öelda, millisest infost nad on kõige enam puudust tundnud. Mainitakse üksikuid teemasid. Kuid valdavalt leitakse, et internetis on kõik vajalik info olemas. Tuleb ainult viitsida ja tahta seda leida. Mainiti näiteks piraatluse kohta. Küll mitte seda, kuidas sellest hoiduda, vaid ikka seda, kuidas vähem endale probleeme tekitada Kuigi teismelised arvavad, et nad teavad internetiohtudest palju, soovitakse saada konkreetseid juhtnööre, kuidas toimida, kui midagi on juhtunud ja kelle poole abi saamiseks selle teemaga pöörduda Nii õpilased kui ka õpetajad leidsid, et võiks olla üks koht, kus räägitakse kõigest, mis puudutab internetiohtusid. Selleks sobiks väga hästi internetiohtusid puudutav veebileht, kuhu oleks kogu vajalik info erinevatest ohtudest kui ka sellest, kuidas ühel või teisel juhul käituda, kui midagi on juba juhtunud. Kogu info peaks olema eesti keeles koos lihtsate ja selgete näidetega. Nii õpetajad kui õpilased (ning kindlasti ka lapsevanemad) soovivad eeskätt nõuandeid nii ennetustööks, olukordade lahendamiseks kui ka tagajärgedega toime tulekuks Kui internetiohtusid puudutav ülevaatlik veebileht oleks olemas, kasutaks seda nii õpetajad kui ka õpilased Selleks, et info internetiohtusid puudutava veebilehe kohta jõuaks laiema ringini, tuleks seda tutvustada-reklaamida lisaks koolile ka meeidas ning nendes kanalites, mida noored kasutavad (näiteks erinevad suhtlusportaalid). Hea info liigub ka suust-suhu. Näitena toodi narko.ee veebilehe läbitöötamist õppematerjalina Teismelised leiavad, et teavituskampaania peaks olema originaalne, meeldejääv ja humoorikas 17
  18. 18. Kokkuvõte ja järeldused 18
  19. 19. Kokkuvõte ja järeldused Oluline on suurendada elanike teadlikkust internetis pesitsevatest ohtudest, kuid lisaks ennetustööle, tuleb rääkida ka sellest, kuidas toimida, kui midagi on juhtunud või kust abi otsida. Sellest tunnevad puudust nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad Teismelised arvavad, et teavad väga hästi, millised ohud on internetis. Siiski on neil huvi neist põhjalikumalt teada saada. Neile tuleks rääkida kõikidest ohtudest läbi konkreetsete näidete/lugude – kuidas neid lahendati ja mida oleks võinud teha või oleks pidanud tegema ning mida võiks vältida. Selliseid loenguid oleks nad valmis kuulama Probleemide korral pöördub laps esmalt internetti abi otsima, mistõttu on väga oluline, et ta teaks, kust vajalikku ja õiget infot leida. Seepärast võiks olla üks internetiohte puudutav veebileht, kus on infot nii erinevatest ohtudest kui ka sellest, kuidas toimida, kui midagi juhtub. Samuti kelle poole pöörduda või kuidas olukorda lahendada. Kindlasti peaks seal olema interaktiivne suhtlusvõimalus kasvõi foorumina – saaks näiteks anonüümselt küsimusi esitada, millele vastaksid vastava ala asjatundjad. Hetkel on internetiohte puudutav info erinevatel veebilehtedel ning selles on raske orienteeruda Õpetajate teadlikkus internetiohtudest ja nende tajumine ohtudena on kõrgem kui noortel. Sarnaselt õpilastele vajaks ka nemad rohkem infot, kuidas erinevates olukordades toimida ja last aidata. Õpetajad tunnistavad, et neil ei ole selleks piisavalt teadmisi. Seepärast ei suuda nad põhjalikult internetiohtudest rääkida, samuti ei oska nad öelda, kuidas oleks kõige parem seda teemat koolis käsitleda. Õpetajate arvates võiks nii õpilastele, vanematele kui ka neile sellest teemast rääkida spetsialistid Kuna õpetaja/klassijuhataja on väga suure tõenäosusega esimene täiskasvanu, kelle poole laps probleemiga pöördub, on oluline, et ta oskaks ja suudaks selles olukorras lapsele olla nii toeks kui ka aidata probleemi lahendada 19
  20. 20. Kokkuvõte ja järeldused Sageli on andnud just laiemat meediakajastust leidnud kiusamise või ahistamise juhtum kindluse ja tõuke lapsele sellest õpetajale rääkima minna. Seepärast on oluline sellest teemast avalikult rääkida ja infot jagada. Kuna tegemist on ääretult tundliku teemaga, tuleb põhjalikult läbi mõelda, kuidas erinevatest juhtumitest rääkida või neid avalikkuse ette tuua, et meediakajastus ja avalik arvamus ei võtaks vastupidist pööret Ära ei tohiks unustada ka vanemate informeerimist ja teavitamist. Mitmetes koolides on lisaks õpilastele peetud loenguid vanematele ning need on saanud positiivset vastukaja Lisaks sellele, et seda teemat võiks rohkem üldiselt meedias käsitleda, tuleks teatud regulaarsusega korraldada ennetus- ja teavituskampaaniaid. Internetiohtusid puudutava kampaania läbiviimisel tuleks kindlasti silmas pidada erinevate sihtrühmade meediatarbimist, et sõnum jõuaks nendeni. Ühe sõnumiga kõigini jõuda on raske, seepärast tasuks silmas pidada, et iga kampaania kannaks endas just selle sihtrühma kõige olulisemat sõnumit Kampaaniate korraldamisel võiks arvestada, et noorte puhul on lisaks tavameediale olulised ka erinevad suhtlusportaalid, mida nad kasutavad ning teavitustööd võiks toetada samaaegselt kool. Kas läbi eelpoolkirjeldatud loengute või nagu mõnes koolis oli narkootikumide teema põimitud õppetöösse, mis eeldad õpilaselt põhjalikku tutvumist ja teema läbitöötamist 20
  21. 21. Lisa: projekti töörühm 21
  22. 22. Lisa Projekti töörühm ja kontaktandmed Projekti töörühm: Kliendi esindaja: Tiina Viiderfeld Projekti koordineerimine: Kristina Randver Fookusgruppide vestluskava ja aruanne: Kristina Randver Fookusgruppide läbiviimise assisteerimine: Marju Kalve, Anu Vavilov, Aleksei Gromov Fookusgruppide modereerimine: Kristina Randver Kontaktid: Telefon: 626 8519 Faks: 626 8501 E-mail: kristina.randver@emor.ee E-mail (üld): emor@emor.ee www.emor.ee Aadress: A.H.Tammsaare tee 47 11316 Tallinn 22

×