Opingukorraldus TTU yliopilastele
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Opingukorraldus TTU yliopilastele

on

  • 9,323 views

TTÜ Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste õpingukorralduse loengu slaidid 2009.a sügissemester

TTÜ Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste õpingukorralduse loengu slaidid 2009.a sügissemester

Statistics

Views

Total Views
9,323
Views on SlideShare
9,281
Embed Views
42

Actions

Likes
1
Downloads
11
Comments
0

2 Embeds 42

http://www.slideshare.net 41
http://webcache.googleusercontent.com 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment
  • Kontrolli see rektori käskkiri üle!

Opingukorraldus TTU yliopilastele Presentation Transcript

  • 1. Tere tulemast Tallinna TehnikaülikooliSotsiaalteaduskonda!
  • 2. Merli ReidolfSotsiaalteaduskonna dekanaadi juhataja
    620 2646; 620 2647
    merli@staff.ttu.ee
    X (Akadeemia tee 3) – 340
    humanitaar.ttu.ee
    Sise.ttu.ee
  • 3. Õpingukorraldus - õppeaine eesmärgid
    Anda ülevaade ülikooli struktuurist
    ja õppekorraldusest
    ning üliõpilase õigustest ja kohustustest;
    toetada üliõpilast õppetööga seotud info leidmisel
  • 4. Aine Õpingukorraldus korraldus
    1 loeng eelnädalal
    Ülikooli struktuur
    Õppe korraldus
    Olulisemad mõisted
    Olulisemad reeglid
    Infootsing – raamatukogu tutvustus, infootsimine
    Loeng ja hindamine semestri lõpul neile, kes ei ole e-õppe keskkonnas kõigis testides saanud vähemalt 75%
    e-õpe Blackboard (webCT) keskkonnas
    Webct.e-uni.ee/webct
    Materjalid
    Lisainfo
    Vajalikud veebid
    Ja testid
    Tehke omale kasutaja nimi ja
    saatke see merli@staff.ttu.ee
    Hiljemalt 1. septembriks
    Lisan Teid kursusele
  • 5. Tallinna Tehnikaülikoolist
  • 6. Ülikooli struktuur
    Ülikooli juhib rektor Peep Sürje
    Akadeemiline
    jaguneb teaduskondadeks
    Haldus- ja tugistruktuur
    Toetavad tegevused nagu nt raamatupidamine, aga ka erinevad nõustajad nt psühholoog, karjääriteenistus
  • 7. Õppehooned ja ruumid
    Tunniplaan.ttu.ee
    Ruumide leidmine –
    esimene number (sageli rooma aga kasutatakse ka araabia numbrit) näitab õppehoonet,
    teine number ruumi, millest omakorda esimene number viitab korrusele
    nt X-339 - dekanaat
  • 8. TTÜ õppehooned
    I-VI Peamaja (Ehitajate tee 5)
    VII Energeetikamaja
    VIII Loodusteaduste maja
    IX Soojusemaja (Kopli 116)
    X Majandusteaduskonna ja sotsiaalteaduskonna maja (Akadeemia tee 3)
    IT – IT maja (Raja 15)
    S Spordihoone (Ehitajate tee 4)
    jne
  • 9. Sotsiaalteaduskond
    Teaduskonda juhib dekaan – prof Sulev Mäeltsemees
    Teaduskond jaguneb instituutideks ja keskusteks
    Dekanaat - tugistruktuur, üliõpilaste nõustaja õppekorralduse reeglite osas
  • 10.
  • 11.
  • 12. DEKANAAT
    Õppekava täitmine
    Akadeemiline puhkus
    Õppekulude hüvitamise lepingud, arved
    Õppeinfosüsteem ÕIS
    Igasugused muud mured
    Nõustamine õppetöö alal – nii üliõpilasi kui õppejõudusid
    Tõendid õppimise kohta
    Õpitulemuste arvestus
    Õppekoormus
    Õppetoetused
  • 13. Üliõpilaste nõustajad – ÜLEÜLIKOOLILISED NÕUSTAJAD
    Tuutorid
    Õppeosakond
    Üliõpilasesindus
    Karjääriteenistus (tööpakkumised, jm tööalane info)
    Rahvusvaheliste suhete osakond
  • 14. Nüüd õppe korraldusest ja reeglitest lähemalt
  • 15. Õppetegevust reguleerivad õigusaktid
    TTÜ õppekorralduse eeskiri
    TTÜ lõpetamise eeskiri
    Praktika korraldamise juhend
    Õppetoetuste juhend
    Kättesaadavad: TTÜ koduleheküljel http://sise.ttu.ee. Lingi „Õpe“ all
  • 16. Ametlik info – ehk info, millest mitteteadmine ei vabasta vastutusest
    ÕIS – õppeinfosüsteem ois.ttu.ee
    Teaduskonna kodulehekülg humanitaar.ttu.ee
    Sotsiaalteaduskonna dekanaadi teadetetahvel (Akadeemia tee 3 3. korrus)
    Avaliku halduse instituudi koduleht
    Õiguse instituudi koduleht
    Sise.ttu.ee
  • 17. Mõisteid
    Immatrikuleerimine – ülikooli vastuvõtmine; üliõpilasregistrisse kandmine
    Eksmatrikuleerimine – ülikoolist välja viskamine; üliõpilasregistrist kustutamine
    Ennistamine - reimmatrikuleerimine, endise üliõpilase taasimmatrikuleerimine
    RE – riigieelarvelised – “tasuta” õppivad üliõpilased
    REV – riigieelarvevälised – “tasulised” üliõpilased
  • 18. Üliõpilaskood
    üliõpilasele antud personaalne tunnus, mis antakse immatrikuleerimis- ehk vastuvõtukäskkirjaga
    see õpi pähe
    Matriklinumber + õppekava kood
    Nt 081234HAAB
    st 2008.a immatrikuleeritud,
    1234. immatrikuleeritu 2008. aastal
    Avaliku halduse bakalaureuseõppe üliõpilane
  • 19. EAP - ainepunkt
    EAP-des arvestatakse õppeaine mahtu
    1 EAP = 26 tundi tööd (nii auditoorset kui iseseisvat)
    Varem oli kasutusel AP
    1 AP = 1,5 EAP = 40 tundi õppetööks kulutatud tööd
  • 20. Akadeemiline kalender
  • 21. Akadeemiline kalender
    Kehtestatakse igaks õppeaastaks eraldi
    näidatakse kuupäevaliselt õppeaasta algus ja lõpp
    iga semestri algus ja lõpp
    semestri õpingukava e deklaratsiooni esitamise tähtaeg
    punase joone päev
    ja palju muid olulisi tähtaegu
  • 22. Akadeemilise kalendri tähtajad on väga olulised
    Õppetoetuse
    Õppekoormuse
    Õppelaenu
    Millal saab veel eksameid teha
    Eksmatrikuleerimise ja üliõpilaseks jäämise
    jpm jaoks
  • 23. Akadeemiline kalender
    Õppetegevus on jagatud õppeaastateks
    Õppeaastas 2 semestrit
    sügis- ja
    kevadsemester
    Semester võib olla jagatud lühemateks tsükliteks
    (nt poolsemestrid S1 ja S2)
  • 24. Akadeemiline kalender
    Semestris
    16 nädalat auditoorset ja praktilist õppetööd ning
    3 nädalat eksamisessioon
    Ülikoolisisene õppenädalate lugemine
    algab semestri 1. nädalast
    1. septembrile lähim esmaspäev
    1. nädal – 31.aug -6. sept. 2009
  • 25. Akadeemiline kalender – eel- ja vahenädal
    Sügissemestrile eelneb eelnädal
    Värsketele üliõpilastele TTÜ-d ja õppekorraldust tutvustavad loengud
    Täiendav eksamisessioon
    Sügissemestri sees on jõuluvaheaeg
    Sügis- ja kevadsemestri vahel on vahenädal
    Täiendav eksamisessioon
  • 26. Õppetöö toimub õppekavade alusel
  • 27. Õppekava
    Õpingute alusdokument
    Määrab ära
    Õppe eesmärgid
    õppeaja ja mahu,
    õppeainete loetelu koos mahuga,
    õppe lõpetamise tingimused
  • 28. Õppekava
    jaguneb mooduliteks ehk erinevateks õppeosadeks (üldõpe, alusõpe jne)
    õppekava täitmisel (lõpetamisel) on oluline ka erinevate moodulite täitmine
    Moodulid
    Üldõpe
    Alusõpe
    Põhiõpe
    Eriõpe
    Vabaõpe
  • 29. Vaatame näiteks õppekava
  • 30. Moodulid koosnevad õppeainetest, mis jagunevad ...
    Kohustuslik aine
    tuleb õppekava täitmiseks läbida
    Valikaine on üliõpilase poolt
    õppekavaga määratud valikainete hulgast valitav õppeaine
    Vabaaine on TTÜ-s õpetatav õppeaine,
    mis ei kuulu ühessegi TTÜ õppekavasse
  • 31. Vabaõppe moodulisse võib valida
    vabaõppe moodulisse võib valida ükskõik missuguseid aineid
    Vabaaineid (nt matemaatika täiendõpe, kehaline kasvatud) ja/või
    Teiste õppekavade kohustuslikke ja/või
    Teiste õppekavade valikaineid ja/või
    Teiste ülikoolide aineid
  • 32. Tunniplaan
    Koostatakse lähtudes tüüpõpingukavast
    Leiab tunniplaan.ttu.ee
    Tüüpõpingukava
    Soovitatav tee õppekava täitmiseks
    Selle järgi koosta oma õpingukava ehk deklareeri õppeained
  • 33. Õppetöö jaguneb
    Auditoorne töö
    loeng või
    seminar
    Praktiline töö
    õppekeskkonnas harjutustund, praktikum (laboratoorne töö)
    Töökeskkonnas tööpraktika
    Iseseisev töö
  • 34. Osalemine tundides
    Seminarides, harjutustundides, praktikumides ja õppepraktikal – KOHUSTUSLIK
    1.semestril on bakalaureuseõppe üliõpilastel ka LOENGUTES osalemine KOHUSTUSLIK
  • 35. Õppekoormus
    NB! Väga oluline ja vahel segadust tekitav
  • 36. Nominaalkoormus
    Täiskoormus
    Osakoormus
    ????
  • 37. Nominaalkoormus semestri kohta
    Kõigi kõrgharidusastmete üliõpilaste täissemestrile taandatud õppekoormus
    võrdub 30 Euroopa ainepunkti (EAP) semestris
    3. aastaga saab bakalaureuseõppe lõpetada kui õppida nominaalkoormusega ehk 30 EAP semestris
  • 38. Õppekoormus
    Õppekoormuse järgi võib nii statsionaarne kui kaugõppe üliõpilane olla:
    täiskoormusega õppija (vähemalt 75 % nominaalkoormusest)
    osakoormusega õppija
  • 39. Õppekoormus
    Sisseastumisel valisite esimeseks õppeaastaks oma koormuse
    Edaspidi arvestatakse iga õppeaasta lõpul üliõpilase õppekoormus järgmiseks õppeaastaks eelneva õpiaja tulemuste alusel
    Koormus näitab, kui palju te varem olete õppinud, ei näita seda kui palju algaval õppeaastal võib õppida
  • 40. Täiskoormusega õppes
    peab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks
    NB! Õppeaasta lõpp on kirjas akadeemilises kalendris – nt 2. juuli 2010
    Koguma kumulatiivselt (st arvestatakse ka varasemate semestrite sooritusi)
    oma õppekava ainetest vähemalt 22,5 EAPiga õppetööst osa võetud semestri kohta
    St et kui akadeemilisel puhkusel ei ole oldud, siis tuleb kahe semestri peale kokku koguda vähemalt 45 EAP
    alates viimasest immatrikuleerimisest
    St et üle kantud varasemad sooritused ei lähe koormuse juures arvesse
  • 41. Osakoormusega õppes
    peab statsionaarne üliõpilane iga õppeaasta lõpuks
    Koguma kumulatiivselt
    Oma õppekava ainetest 15-22 EAP iga õppetööst osa võetud semestri kohta
    alates viimasest immatrikuleerimisest
    Kaugõppe üliõpilane peab koguma 7,5-22 EAP
  • 42. Üliõpilase kohustused koormusnõuete täitmisel
  • 43. Esimesel semestrilbak.õppe stats.õppe üliõpilane
    peab deklareerima ja õppimakõiki tüüpõpingukavas ette nähtud 1. semestri kohustuslikke õppeaineid
    Välja arvatud siis, kui need on varem läbitud
    sooritamaeksameid ja arvestusi vähemalt 15 EAP ulatuses oma õppekava ainetest
    Arvesse lähevad ka vabaõppe moodulisse valitud õppeained, kuid mitte rohkem õppekavas ettenähtud vabaõppemooduli mahust
  • 44. RE üliõpilane
    Peab iga õppeaasta lõpuks täitma täiskoormusega õppimise nõudeid
    Kui üliõpilane ei täida täiskoormuse nõudeid, viiakse ta üle osakoormusega õppesse
    Osakoormusega õppesse üleviimisel kaotab üliõpilane RE õppekoha
  • 45. REV üliõpilane
    Peab täitma vähemalt osakoormusega õppimise nõude
    Üliõpilased, kes ei ole õppeaasta lõpuks täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõuet, eksmatrikuleeritakse
  • 46. Õppekoormusestja õppelaenust
    Õppelaenu saab täiskoormusega üliõpilane
    Osakoormusele üle viidud üliõpilane ei saa õppelaenu
    Eksmatrikuleeritud (v.a diplomi saamise tõttu) üliõpilane peab hakkama laenu kiiremas korras tagasi maksma
  • 47. Õpingukava esitamine ehk õpeainete deklareerimine
  • 48. Ainesüsteem
    Õppur õpib aineid enda poolt koostatud õpingukavade (ehk õppeainete deklareerimise) alusel
    Õpingukava on õppuri poolt eelseisvaks semestriks valitud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima
    Arvestades õppeainetele kehtestatud eeldusainete nõudeid
  • 49. Eeldusaine
    Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks
    Igale õppeainele võib kehtestada kuni kaks eeldusõppeainet
    Need peavad üldjuhul olema läbitud enne antud õppeaine õppimist
    Õppejõud võib lubada üliõpilase õppeainet õppima ka ilma eeldusaineid läbimata.
  • 50. Õppekava vs õpingukava
    Õppekava on dokument, kus on ära toodud
    õppeainete loetelu,
    õppeainete valikuvõimalused- ja tingimused,
    lõpetamise tingimused jne
    Õpingukava – ehk õppeainete deklaratsioon on
    õppuri poolt
    eelseisvaks semestriks valitud õppeainete loend,
    mida ta kohustub õppima
    Ainete deklareerimisega teatad ülikoolile, et asud ainet õppima
  • 51. Üliõpilane peab igaks õppetööst osavõtu semestriks koostama õpingukava
    Välja arvatud välisõppesse siirdumisel
    Õpingukava koostamise lihtsustamiseks on olemas tüüpõpingukava
    Seda ei pea järgima (va esimene semester)
    Üliõpilane valib õpingukavasse need õppeained, mida ta eeloleval semestril tahab ja saab õppida
    Õppida saab õppeaineid, mille ainekaardil märgitud eeldusained on sooritatud ja/või on täidetud muud eeltingimused, mis on toodud õppeainele registreerimise reeglites
  • 52. Õpingukava esitamine ehk õppeainete deklareerimine
    Õpingukava esitatakse akadeemilises kalendris näidatud tähtajaks
    Deklareerida saab kuni semestri õpingukava esitamise tähtajani – esmapäev 14. september 2009 kuni kell 17.00
    E-deklareerimineois.ttu.ee
  • 53. Õpingukava esitamine ehk deklareerimine
    NB! Ära jäta deklareerimist viimastele tundidele
    Kui on mingeid probleem või sa ei saa kõigest aru – tule dekanaati
    Tehnilised probleemid või parooli kadumine – pöörduda infosüsteemide talitusse (tel 620 3459, peamaja II-220)
  • 54. Õpingukava esitamine ehk õppeainete deklareerimine
    Järgi tunniplaani ja tüüpõpingukava
    Täida süsteemis kõik lahtrid
    Ära unusta lõplikult kinnitamast ja esitamast
    Ainult lõplikult esitatud õpingukava jõuab dekanaati
  • 55. Õpingukava esitamine ehk õppeainete deklareerimine
    NB! Üldjuhul tuleb valida õppejõuks see õppejõud, kes on tunniplaanis
    Kui tunniplaanis on kaks õppejõudu
    nt loenguid ja harjutusi annavad erinevad inimesed siis järgi õppejõudude instruktsioone või küsi õppejõult järele, kelle nimele ainet deklareerida
    Kui ei ole sobivat õppejõudu, pöördu ainet õpetavasse instituuti või dekanaati
  • 56. Õppeaine kood - keeled
    Õppekavas on nt akadeemiline võõrkeel HLX0020
    Selline kood tuleb vastavalt keelele lahti kirjutada
    HLI0020 akadeemiline inglise keel
    HLS0020 akadeemiline saksa keel
    HLS0120 akadeemiline prantsuse keel
    HLE0120 akadeemiline vene keel
  • 57. Õppeainele registreerumise tühistamine
    Õppejõud võib põhjendatud juhtudel üliõpilase õppeainele registreerimise tühistada
    eeldusaine sooritamata, ei täitnud õppeainele registreerimise reegleid
    kuni punase joone päevale järgneva tööpäeva lõpuni.
    Erandolukorrad lahendab instituudi direktor/keskuse juhataja koos õppeprodekaani­/dekanaadi juhatajaga
  • 58. Kui eelseisvaks semestriks ei ole aineid deklareerida,
    esitab tühja deklaratsiooni
    Pärast punase joone päeva akadeemilisele puhkusele siirdumisel
    võib osaliselt või tervikuna loobuda selleks semestriks esitatud õpingukavas olevate õppeainete õppimisest,
    Vastav avaldus tuleb esitada dekanaati
  • 59. Õpingukava esitamine:Õppekavasse mittekuuluvad õppeained
    Kantakse vabaõppemoodulisse
    Õppekavakomisjoni esimehe otsusel võib õppekavasse mittekuuluvaid õppeaineid kanda õppekava teistesse sobivatesse osadesse
  • 60. Õppeaine valimine õpingukavasse (õppeaine deklareerimine) on ühtlasi õppeainele registreerimine
    Õppepraktika deklareerimisel kehtivad samad reeglid, mis õppeainete deklareerimisel.
    Suvel toimunud õppepraktika tuleb deklareerida järgmise sügissemestri algul.
    Teisi praktikaid ei deklareerita
  • 61. Iga õppeainet saab RE õppekohal tasuta õppida üks kord
    Kui eksami või arvestuse sooritamine Õppekorralduse-eeskirjas toodud aja jooksul ei õnnestu
    Saab õppeainet uuesti deklareerida ja õppida õppeteenustasu eest
    Tasumäärad õppeainete korduval õppimisel on samad REV õppekohal õppivate üliõpilaste tasumääradega
  • 62. Üliõpilase õppekavasse mittekuuluvaid õppeaineid (vabaõpet) saab RE õppekohal õppiv üliõpilane
    õppida tasuta kuni 2-kordses oma õppekavas ette nähtud vabaõppe mahus.
    Lisaks võib tasuta õppida vabaaineid rektori kehtestatud tingimustel ja korras
    nt 2 AP ulatuses üldvõõrkeelt (lisaks õppekavas olevale akadeemilisele võõrkeelele)
    Põhjendatud juhtudel, näiteks õppekava vahetuse korral, võib dekaan/õppeasutuse direktor lubada suuremamahulist tasuta vabaõpet
    Edasi võib õppida oma raha eest
  • 63. Võimaldada RE ja TREV õppekohal õppivatel üliõpilastel õppida tasuta järgmisi vabaaineid
    üldvõõrkeel, pole mahuliselt piiratud;
    tasandusõpe teadusvõõrkeeles, pole mahuliselt piiratud;
    eesti keel kui riigikeel (vene keeles õpinguid alustanud üliõpilastel), kuni;
    eesti keel kõrgtasemel;
    matemaatika täiendõpe;
    füüsika täiendõpe,;
    tuutorite programm;
    enesejuhtimine;
    kehaline kasvatus, kuni 3 korda
    Kusjuures neid võibõppidatasutalisaksomaõppekavasettenähtud2-kordseletasutavabaõppemahule
  • 64. Võimaldada REV õppekohal õppivatel üliõpilastel õppida tasuta järgmisi vabaaineid
    eesti keel kui riigikeel (vene keeles õpinguid alustanud üliõpilastel);
    matemaatika täiendõpe;
    füüsika täiendõpe;
    tuutorite programm;
    enesejuhtimine
  • 65. Tasulised ained (RE üliõpilastele)
    Õppeaineid, mis kuuluvad ainult nendesse õppekavadesse, millele moodustatakse ainult REV õppekohti,
    saavad teiste õppekavade alusel õppivad üliõpilased õppida õppeteenustasu eest.
    Vabaaineid saab üldjuhul õppida õppeteenustasu eest.
    Tasuta on vabaaineid õigus õppida rektori kehtestatud tingimustel ja korras, samuti ka külalislektorite poolt õpetatavaid vabaaineid.
    Õppeainet õpetava instituudi direktori/keskuse juhataja otsusel võivad RE ja TREV õppekohal õppivad üliõpilased õppida ka teisi vabaaineid tasuta.
  • 66. Õppeinfosüsteem - ÕIS
  • 67. Õppeinfosüsteem - ÕIS
    TTÜ ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond
    Üliõpilastel ja õppetööd läbiviivatel ja korraldavatel töötajatel on KOHUSTUS regulaarselt ÕIS-i jälgida
    KOHUSTUS kontaktandmeid koheselt uuendada
  • 68. ois.ttu.ee
  • 69. Sisse logimine
    Sisselogimine ID-kaardiga või tuleb teha uus parool
    Paroolisaabtekitada ka ID kaardiabil
    Kellel ei ole ID-kaarti
    dekanaati
    Kui parool ei tööta, on kadunud Infosüsteemidetalitusse
  • 70. Mida saab ÕIS-is teha?
    Avaldused esitatakse läbi ÕIS-i
    Tahte avaldamiseks tuleb esitada avaldus (akadeemiline puhkus, lõpetamine, nime muutmine jne)
    Üliõpilanesaab ÕIS-is teateidjasaab ka neilevastata.
    on võimaliksaadaemailileteadesellekohta, et ÕIS-is on teade, sellevõimalusepeabigaükssüsteemisendaleiseseadistama
  • 71. Kui ÕISi kasutamisel tekib probleeme?
    ÕISis “ABI” ja “TAGASISIDE”
    Sisulised küsimused – dekanaat
    Siseveebis, ÕISI abis ja õpingukorralduse e-õppe keskkonnas ÕISi tutvustavad ja korduma kippuvate küsimuste ekraanivideod
  • 72.
  • 73. PEAB ehk kohustused
  • 74. NB! Esimesel semestril õppija PEAB
    1. semestril deklareerima kõik tüüpõpingukavas ette nähtud 1. semestri kohustuslikud ained
    1. õpingusemestri jooksul peab sooritamavähemalt 10 AP ulatuses oma õppekava ainetest – sh ka valikained ja vabaõppe moodulisse kuuluvad ained
  • 75. Õppetööst osavõtt
    Osalemine seminarides, harjutustundides ja praktikumides on kohustuslik
    NB! Esimesel semestril on kohustuslik ka loengutes osalemine
  • 76. Õppeaasta lõpuks peab
    RE kohal õppija täitma
    täiskoormusega õppimise nõudeid
    REV kohal õppija
    Vähemalt osakoormusega õppimise nõude
  • 77. Ravikindlustus ja Kaitsevägi
  • 78. Haigekassa
    Kindlustatud on Eesti alalisest elanikust (kodanikud või alalise elamisloaga) üliõpilane
    Kindlustuskaitse lõpeb
    õppeasutuse lõpetamisest - 3 kuu möödumisel
    neil, kes ei ole lõpetanud aasta jooksul peale õppekava nominaalkestuse lõppemist (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või
    on õppeasutust lõpetamata välja heidetud või eksmatrikuleeritud - 1 kuu möödumisel.
  • 79. Haigekassa 2
    Kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks
    Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata
    ei peatu akadeemilise puhkuse ajaks, kui akadeemiline puhkus on tingitud isiku haigusest või vigastusest
    NB! Kui akadeemilist puhkust võtta semestri keskel, siis võib Haigekassaga tulla ette segadusi
  • 80. Kaitsevägi
    Tõendit õppimise kohta ei ole vaja enam Kaitseressursside ametile viia – andmed on elektroonselt olemas
    õigus saada akadeemilist puhkust kaitseväeteenistuse puhul kuni 1 aasta. Kaitseväeteenistuse läbimise ajal säilib 1 õppekoht
  • 81. Kaitsevägi 2
    Kui kutsealune kutsutakse ajateenistus-kohustustust täitma, väljastab Kaitseressursside Amet talle teatise õppeasutusele esitamiseks
    Dekanaati tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse saamiseks
    Lisada see teatis - selle alusel saab akadeemilist puhkust
    Lisainfo www.kra.ee
  • 82. Riigieelarveväline (REV) õppekoht
  • 83. REV (riigieelarvevälisel ehk tasulisel) õppekohal õppimine
    Tasumäärad kehtestab igaks õppeaastaks TTÜ nõukogu
    Tasumise kord sätestatakse vastavas juhendis ja üliõpilase ning TTÜ vahel sõlmitavas lepingus
  • 84. NB! REV õppekohal õppiv üliõpilane eksmatrikuleeritakse, kui ta on jätnud tasumata õppeteenustasu arvel märgitud tähtajaks
  • 85. REV õppekohal õppimine
    Arve summa = Reg.tasu + deklareeritud AP-d x AP maksumus
    Praktika tasuta
    Lõputöö eest tuleb tasuda 1 kord
    Lõputöö AP on 50% 1 AP maksumusest
  • 86. Veel REV
    Kui aineid enam deklareerida ei ole ja olete üle läinud lõpetamisetappi, siis tuleb iga semester maksta ikkagi registreerimistasu
    REV üliõpilasel on õigus kandideerida semestri algul vabadele RE õppekohtadele
  • 87. Eksmatrikuleerimine – üliõpilasregistrist kustutamine
    Seoses õppekava täitmise ja diplomi andmisega üliõpilasele
    Omal soovil
    Edasijõudmatuse tõttu
    Õpingutest mitteosavõtu tõttu
    Seoses õppekoha kaotamisega
    Ebaväärika käitumise tõttu
    Surma korral
  • 88. Eksmatrikuleerimine – üliõpilasregistrist kustutamine
    seoses õppekava täitmise ja diplomi andmisega üliõpilasele
    kui üliõpilane on täitnud õppekava täies ulatuses
    üliõpilase soovil
    isikliku avalduse alusel
  • 89. Eksmatrikuleerimine – edasijõudmatuse tõttu
    edasijõudmatuse tõttu (bakalaureuseõppes)
    on 1. õppetööst osavõtu semestril kogunud vähem kui 10,0 AP oma õppekava õppeainetest
    õppeaasta lõpuks ei ole täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõuet
  • 90. Eksmatrikuleerimine – õpingutest mitteosavõtu tõttu
    akadeemilisel puhkusel või välisõppes mitteolev üliõpilane
    ei ole esitanud punase joone päevaks õpingukava
    RE õppekohal ei ole esimesel õppetööst osavõtu semestril deklareerinud punase joone päevaks kõiki tüüpõpingukavas ette nähtud esimese semestri kohustuslikke õppeaineid
  • 91. Eksmatrikuleerimine – seoses õppekoha kaotamisega
    kaotas RE õppekoha seoses
    REL-i ammendumisega ja
    RE õppekohal õppimise aega ei ole pikendatud või pikendus on ammendunud ning ta ei ole sõlminud lepingut üleminekuks REV õppekohale
    üleviimisega osakoormusega õppesse ja
    ta ei ole saanud punase joone päevaks uut RE õppekohta või ta ei ole sõlminud lepingut üleminekuks REV õppekohale
  • 92. Eksmatrikuleerimine – seoses õppekoha kaotamisega 2
    REV õppekohal õppides jätnud tasumata õppeteenustasu
    õppekava suletakse ning üliõpilane ei ole üle viidud teisele õppekavale
  • 93. Eksmatrikuleerimine
    ebaväärika käitumise tõttu
    tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel
    dokumentide võltsimisel
    rängal eksimisel üldtunnustatud käitumisnormide vastu ning üleastumisel akadeemilistest tavadest
    surma korral
    surma tõendava dokumendi alusel
  • 94. Akadeemiline puhkus
  • 95. Akadeemiline puhkus
    Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine tema soovil õppe- ja teadustööst üheks või mitmeks täissemestriks
    Omal soovil või
    Erakorraliselt
  • 96. Omal soovil
    kuni 2 semestrit (ühes kõrgharidusastmes)
    alates teisest semestrist
    avaldus kuni punase joone päevani
    Ei pea võtma 2 semestrit korraga
    RE üliõpilane saab akadeemilist puhkust võtta niikaua kuni riigieelarveliste semestrite limiiti on
  • 97. Akadeemiline puhkus – erakorraline
    Tervislikel põhjustel
    arsti tõendi alusel kuni 4 semestrit
    EV kaitsejõududes teenimise korral
    teatis Kaitseväest kuni 2 semestrit
    Lapse hooldamiseks
    sünnitunnistuse alusel kuni lapse 3-aastaseks saamiseni
    Saab võtta igal ajal ka semestri keskel
    Ettevaatust Haigekassaga, kui akadeemiline semestri keskel
  • 98. Akadeemiline puhkus 3
    Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega
    Avaldus koos vastava tõendiga tuleb esitada dekanaati
    Läbi ÕISi
    tõend tuleb tuua või saata dekanaati
    Akadeemilise puhkuse katkestamisel semestri keskel loetakse terve semester õppetööst osavõtu semestriks
    Akadeemilisel olles võib osa võtta õppetööst ja sooritada eksameid ja arvestusi
    Akadeemilise ajal (kui aineid ei deklareerita) REV üliõpilane registreerimistasu maksma ei pea
  • 99. Eksamisessiooni ajal haigestumine
    Üliõpilasel on võimalik taotleda (põhjendatud juhtudel) eksamite sooritamise tähtaegade pikendamist
    Avaldus dekaanile (läbi dekanaadi)
    Pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega
    kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja
    sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone päevani.
    Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused arvestatakse deklareerimissemestri soorituste hulka.
  • 100. Hindamine
  • 101. Õpisooritused
    Aine sooritatud – ette nähtud eksamil või arvestusel on saadud positiivne tulemus ja kantud hinnetelehele/ vormistatud ÕIS-s
    E – eksam ja H – hindeline arvestus - positiivsed sooritused „1“ kuni „5“,
    A – arvestus positiivne „A“ – arvestatud; negatiivne „M“ – mittearvestatud
  • 102. Saadud AP-de arv ei sõltu hindest
    Jooksva õppetöö (kontrolltööd, laboratoorsed tööd, referaadid jne) tulemuste hindamise alused ja korraldus määratakse õppeaine laiendatud ainekavas.
    Neid võib arvestada lõpphindamisel
    TTÜ-s kasutatav hindamissüsteem vastab haridusministri poolt kinnitatud ühtsele hindamissüsteemile
  • 103. Õppuri edukust mõõdetakse
    Kaalutud keskhindega (KKH)
    KKH = kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega lõppenud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga
    Hindeta arvestusi keskhinde arvutusel ei arvestata
    Kasutatakse ka semestri kaalutud keskhinde (SKKH) mõistet, mille puhul arvestatakse ühe semestri soortusi
  • 104. Hindamine
    Eksameid ja arvestusi hindab üldjuhul õppeainet õpetav või juhendav isik (õppejõud), kelle nimi on üliõpilase õpingukavas
    Üliõpilasel on õigus nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni
  • 105. Õppejõud tagab tulemused
    kirjaliku eksami või arvestuse puhul hiljemalt 1 nädala jooksul pärast eksami või arvestuse sooritamist
    suulise eksami või arvestuse tulemus tehakse teatavaks eksami või arvestuse päeval.
    eksamisessiooni viimasel nädalal sooritatud eksamite ja arvestuste tulemused peavad olema kättesaadavad hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast eksamisessiooni lõppu
  • 106. Eksamid
    Vähemalt 2 eksamiaega eksamisessiooni sees
    kusjuures esimese ja viimase eksamiaja vahe peab olema vähemalt 3 päeva
    1. semestril peab iga õppeaine 1. eksamiaja ees olema vähemalt 2 päeva, millal ei ole ette nähtud teiste õppeainete 1. eksamit
    Edaspidi määrab eksamite ajad eksaminaator kokkuleppel üliõpilastega
    Eksamite ajad avalikustatakse hiljemalt 4 nädalat enne eksamisessiooni algust
    Enne 1. eksamit peab olema ette nähtud vähemalt 1 konsultatsioon,
    mille aeg ja koht avalikustatakse koos eksamiaegadega.
    Eksamile registreerimine
    Õppejõu juures või instituudis/keskuses
    toimub ÕIS-i kaudu (uue OIS käivitumisel)
  • 107. Eksamid – põhieksam ...
    On õppeaine deklareerimissemestri esimene eksam eksamisessioonil
    peab olema sooritatud deklareerimissemestri eksamisessiooni lõpupäevaks
    Dekaanil on põhjendatud juhtudel (haigus) õigus üliõpilase avalduse alusel pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega
    kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja
    sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone päevani.
    Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused arvestatakse deklareerimissemestri soorituste hulka
    Põhieksamile mitteilmunud üliõpilase eksamitulemuseks “mitte­ilmunud”
  • 108. Eksamid - lisaeksam
    Lisaeksami sooritamise õigus säilib 2 semestri jooksul pärast õppeaine deklareerimissemestri lõppu.
    Eksamile pääsemise eeldused (kontrolltööde jms sooritamine) peavad üldjuhul olema täidetud deklareerimissemestril.
    Õppejõud võib lubada täita eksamieeldusi ka hiljem.
    Lisaeksami sooritamine peab olema võimalik vähemalt 1 kord mõlemal deklareerimissemestrile järgneval semestri eelnädalal/vahenädalal.
    Õppejõu nõusolekul võib esimese lisaeksami sooritada ka eksamisessiooni sees pärast põhieksamit.
    Eelnädalal ja vahenädalal sooritatud eksamid arvestatakse sellele nädalale järgneva semestri soorituste hulka
  • 109. Eksamid – lisaeksam 2
    Lisaeksamile registreerida
    ainet õpetavas instituudis või otse õppejõu juures (olenevalt õppejõust)
    Dekanaadist järeleksamileht
    Alates uue ÕIS-st - õppeinfosüsteemi kaudu.
    Lisaeksamile registreerunud, kuid mitteilmunud üliõpilasele märgitakse hindamislehele hinne “0” (puudulik).
    õigus ühe deklaratsiooni alusel sooritada eksamit antud õppeaines mitte enam kui 3 korral
    Ühes õppeaines kolm hinnet “0” saanud või eksami sooritamiseks ette nähtud 2-semestrilise ajalimiidi ületanud üliõpilane peab õppeaine uuesti deklareerima või loobuma selle õppeaine sooritamisest (valikaine ja vabaõppe mooduli õppeaine puhul).
    see aeg ei pikene akadeemilise puhkuse võrra
  • 110. Eksamid – hinde parandamine
    Positiivset eksamit võib uuesti sooritada eksami sooritamisõiguse aja jooksul,
    kui see ei ole saadud kolmandal eksamil
    Kehtima jääb viimane hinne
    Kui viimane hinne on “0”, siis tuleb aine uuesti deklareerida või tuleb sellest loobuda
    Dekaanil on õigus lubada positiivsele hindele sooritatud eksamit üks kord uuesti sooritada pärast eksami sooritamisõiguse aja möödumist
  • 111. Eksamikorraldus
    Eksaminaatori nõudel esitada isikut tõednav dokument
    Toimub õppekeeles
    Kokkuleppel õppejõuga võib kasutada muud keelt
    Eksamikorralduse määrab õppejõud.
    Mistahes abivahendeid või üliõpilase poolt koostatud materjale võib eksamil kasutada ainult õppejõu loal ja tingimustel.
    Õppejõul on õigus üliõpilane eksamilt eemaldada, kui ta kasutab keelatud abimaterjale või eksamikaaslaste abi. Eksamihindeks on sel juhul “0” (puudulik).
    Pärast eksamitulemuse teatavakstegemist on üliõpilasel õigus saada selgitusi eksamil tehtud vigade kohta
  • 112. Arvestused
    on teadmiste kontrolli või sooritatud praktilise töö hindamise vorm
    võib olla ka hindeline (H)
    sooritamise võimalus tuleb tagada auditoorse töö perioodil
    selle sooritamiseks olema ette nähtud vähemalt 3 aega enne eksamisessiooni algust
    vajadusel võib osaleda kõigil kordadel
  • 113. Arvestused
    Arvestuse sooritamise õigus kehtib deklareerimissemestri lõpupäevani.
    Semestri lõpupäevaks arvestust mittesooritanule märgitakse hindamislehele „M” (mittearvestatud).
    Kui hindamislehele on kantud tulemus „M”, tuleb arvestuse sooritamiseks õppeaine uuesti deklareerida.
    Dekaanil on õigus üliõpilase avalduse alusel ja õppejõu nõusolekul pikendada arvestuse sooritamise tähtaega kuni 2 semestri võrra
    teoreetilist laadi õppeainetes või
    juhul, kui praktilise tööga seotud tööosa on sooritatud.
    Hindelise arvestuse sooritamise tähtajad on samad eksami sooritamise tähtaegadega.
  • 114. Aine sooritamise õigus
    Eksami ja hindelise arvestuse sooritamise õigus säilib 2 semestri jooksul pärast õppeaine õpetamissemestri lõppu lisaeksamil
    Ühes õppeaines kolm hinnet “0” – tuleb korrata kogu õppetööd või loobuda (valikaine)
    Arvestuse sooritamise õigus sama õppesemestri lõpupäevani
  • 115. Kui eksami või arvestuse sooritamine ei õnnestu ettenähtud aja jooksul, siis
    REV (riigieelarveväline ehk tasuline) üliõpilane deklareerib (ja maksab) aine uuesti
    RE üliõpilane saab ainet uuesti õppida
    Kui maksab selle eest, saab läbi ÕIS-i arve
    Valikainest võib ka loobuda
    Täpsemalt tule küsi dekanaadist
  • 116. RE õppekohale vastu võetud üliõpilasel
    eraldatakse üliõpilasele riigieelarveliste semestrite limiit (REL) vastavalt nominaalsele õppeajale
    REL = 6 (semestrit)
    REL vähendatakse ühe võrra pärast iga õppetööst osa võetud semestrit
    Aeg pikeneb akadeemilisel puhkusel oldud aja võrra
  • 117. Kui üliõpilasele eraldatud REL ammendub
    Kaotab ta semestri lõpul RE õppekoha
    Terve õppekava nominaalkestuse jooksul TTÜ-s õppinud ja
    nominaalkestuse lõppedes (REL = 0) täiskoormusega õppiva üliõpilase
    õppeaega RE õppekohal pikendatakse kahe semestri võrra.
  • 118. Erand – neile, kes ...
    on keskmise, raske või sügava puudega isik või on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja
    RE õppekohal 2 semestrit üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilasel, kes on üle viidud osakoormusega õppesse,
    pikendatakse RE õppekohal õppimise aega, kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi, täidab vähemalt osakoormuse nõudeid
    üliõpilase avalduse ja olukorda tõendavate dokumentide alusel
  • 119. Kui üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse,
    Kaotab ta RE õppekoha
    Ta võib taotleda uuesti RE õppekohta.
    Taotluse mitteesitamisel või selle mitterahuldamisel võib ta sõlmida hiljemalt järgmise semestri punase joone päevaks õppekulude hüvitamise lepingu üleminekuks REV õppekohale
    Pärast RE õppekoha kaotamist ja enne uue õppekoha saamist
    ei ole üliõpilasel õigust minna akadeemilisele puhkusele.
    Kuni järgmise semestri punase joone päevani võib käesolevas lõikes nimetatud üliõpilane tasuta kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit.
  • 120. E-kurususelt iseseisvaks õppimiseks
    Õppetoetused
    Lõpetamine
    Praktika
    VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine
    Külalisüliõpilasena teises kõrgkoolis õppimine
    Üliõpilaste nõustamine
    Õppetööga seotud otsuste vaidlustamine
    Hindamine
  • 121. E-kursusel kordamiseks, üle kontrollimiseks
    ÕIS
    Õpingukava esitamine
    Akadeemiline puhkus
    Eksmatrikuleerimine
    Õppekoormus
    Akadeemiline kalender
  • 122. Kohtumiseni!
    PS. Ja tulge küsige, kui milleski kahtlete, dekanaadist (X-339) järele
    isegi rumalaid küsimusi
  • 123. Õppetoetused
  • 124. Õppetoetused
    Põhitoetus, täiendav toetus ja doktoranditoetus
    Põhitoetus 1000 kr kuus
    Täiendav toetus 500 kr kuus
    õigus taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust eritoetuse fondist,
    kui on raskusi õpingute jätkamisega ilma õppetoetuseta või
    ei vasta toetuse saamise nõuetele
    Toetust ei saa taotleda
    1. semestril ja
    Akadeemilisel puhkusel olles
  • 125. Õppetoetused – kellel on õigus saada põhitoetust?
    on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel
    omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse (RKT) alusel moodustatud õppekohti
    õpib täiskoormusega
    ei ole ületanud õppe nominaalkestust
  • 126. Õppetoetused – kellel on õigus saada täiendavat toetust?
    Sellel, kellel on õigus saada põhitoetust
    Lisaks
    elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool kohalikku omavalitsusüksust või sellega piirnevaid kohalikke omavalitsusüksusi, kus asub TTÜ
  • 127. Õppetoetuse taotlemine ja määramine
    Elektroonselt õppeinfosüsteemis (OIS)
    Eritoetuse fondist toetuse taotlemisel taotlus dekanaati.
    Taotlusele võib lisada dokumente, mis näitavad taotluse motiveeritust.
    Septembris ja veebruaris
    Toetused määratakse vastavalt 10. oktoobriks ja 10. märtsiks
    Toetused 5 kuuks (sept – jaan ja veeb – juuni)
    Makstakse välja 20. kuupäeval
  • 128. Õppetoetuste määramine
    Potentsiaalsed toetuse saajad avalikustatakse vähemalt 3 tööpäeva enne toetuste määramist dekanaadi teadetetahvlil
    Proteste võetakse vastu avalikustamisele järgneva 3 tööpäeva jooksul
    Paremusjärjestus õppekavati
    Erinevate aastate üliõpilased ühises paremusjärjestuses
  • 129. Õppetoetuste määramise pingerida
    lähtutakse õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist
    (30 EAP semestris = 100%)
    Erinevate aastate üliõpilaste kohta ühine paremusjärjestus
    Arvestatakse sooritusi, mis on tehtud
    Pärast viimast üliõpilaseks immatrikuleerimist
    kuni eelmise semestri viimase päevani (kevadsemestri määramisel) või kuni eelmise õppeaasta viimase päevani (sügissemestri määramisel)
    kogu õppeaja KKH peab olema vähemalt 2,0
  • 130. Õppetoetuste määramise pingerida
    Semestris 30 EAP ja rohkem õppinud üliõpilased on pingereas võrdsed
    Kui õppemahu täitmise % alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel üliõpilasel võrdsed tulemused,
    eelistatakse esimeses järjekorras taotlejat, kellel on kõrgem kaalutud keskhinne
  • 131. Täiendav toetus määratakse paremusjärjestuse alusel
    mis on koostatud samadel põhimõtetel põhitoetuse määramise paremusjärjestusega
    Üliõpilase andmete puudumisel Eesti rahvastikuregistris täiendavat toetust ei määrata.
  • 132. Pärast õppetoetuse määramist akadeemilisele puhkusele siirdumisel
    peatatakse üliõpilasele õppetoetuse maksmine ja
    jätkatakse seda väljamaksmata jäänud mahus järgmisel õppetööst osavõtu semestril, mil üliõpilane ei saa taotleda uuesti õppetoetust.
  • 133. Kui üliõpilane esitas valeandmeid …
    … ja ei vastanud toetuse saamise tingimustele
    lõpetatakse õppetoetuse maksmine ja
    üliõpilane kaotab õiguse saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning
    sellele järgneval õppeaastal
    Lisaks on õigus nõuda tagasi raha, mida ei oleks pidanud maksma
  • 134. Kui täiendava toetuse saamise ajal …
    vahetab üliõpilane elukohta
    ja kaotab seetõttu täiendava toetuse saamise õiguse
    tuleb elukoha vahetusest teavitada 10 päeva jooksul dekanaati
    lõpetatakse õppetoetuse maksmine
    Kui dekanaati ei teavitata, järgnevad samad sanktsioonid valeandmete esitamisega
  • 135. Toetus eritoetuse fondist
    Vormikohane taotlus (paberil) esitatakse dekanaati
    Lisada dokumente, mis näitavad taotluse motiveeritust
    Määramine oktoobri ja märtsi jooksul
    Määratakse vastavalt taotluse esitanuile, arvestades
    Põhjendusi
    Dokumente ja
    Eritoetuse fondi suurust
  • 136. Õppetegevusega seotud otsuste vaidlustamine
  • 137. Õppuri õigus vaidlustada tema suhtes tehtud õppetegevusega seotud otsuseid
    Pöörduma koheselt otsuse teinud isiku või kogu esimehe poole
    Väljendama selgelt soovi otsus vaidlustada
    Vaidlustatava otsuse teinud isik või otsustuskogu võib oma otsust muuta
  • 138. Kui arutelu tulemusena otsust ei muudeta
    võib üliõpilane esitada kirjaliku või suulise vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama
    Dekaanile
    õppeprorektorile või rektorile, kui vaidlustab dekaani korraldust või rektori käskkirja
    Täpsemalt Õppekorralduse eeskirjas ja TTÜ nõukogu poolt kehtestatud kõrgharidusastme lõpetamise eeskirjas
  • 139. Üliõpilaste nõustamine
    Üliõpilasel on õigus pöörduda
    teaduskonna/õppeasutuse,
    õppeosakonna ja
    muude üliõpilaste nõustamisega tegelevate töötajate või üliõpilasesinduse poole,
    et saada informatsiooni ja nõu tekkinud probleemide ja küsimuste lahendamiseks.
    Esimest õppeaastat TTÜ-s õppivaid üliõpilasi nõustab tuutor,
    kes on üliõpilasnõustamise alal ettevalmistuse saanud üliõpilane.
  • 140. Akadeemiline liikumine
    Võib taotleda õppekava vahetamist
    Üleminek teisele õppekavale on võimalik ainult vabade õppekohtade olemasolul konkursi korras
    RE õppekohal õppinud üliõpilaste riigieelarveliste semestrite limiiti ei saa üleminekul teisele õppekavale RE õppekohale suurendada
    Uuele õppekavale saab üle minna, kui on kogutud uuest õppekavast vähemalt 20 AP
    Spetsialiseerumist ja selle vahetamisega seonduvat korraldab õppekavakomisjon.
    Võib taotleda üleminekut statsionaarsest õppest kaugõppesse ja
    vastupidi.
    Üleminek teise õppevormi on võimalik vabade õppekohtade olemasolul konkursi korras.
    Kuni punase joone päevani
  • 141. (Töö)praktika
    töökeskkonnas juhendaja juhendamisel töökogemuse omandamise eesmärgil toimuv praktiline töö
    maht AP-des määratakse õppekavaga
    1 AP-ga võrdsustatakse 1-3 praktikanädalat, sõltuvalt töö iseloomust ja koormusest
    1 AP = üldjuhul 40 tunni töötamisega praktikakohal
    ei deklareerita õpingukavas
    koha leiab üldjuhul üliõpilane, abistab karjääriteenistus
    arvestuse saamiseks esitab praktika kuraatorile avalduse, originaalallkirjadega tõendid praktikakohtadelt ja praktikaaruande
  • 142. Õppimine külalis-üliõpilasena teistes kõrgkoolides
    osa õppetööd võib sooritada teistes EV kõrgkoolides või välisriikide kõrgkoolides (välisõpe)
    üheks või mitmeks semestriks teise kõrgkooli õppima siirduja peab esitama avalduse (dekanaati)
    välisõppesse minnes
    ei pea esitama semestri õpingukava
    nominaalne õppeaeg ei pikene
    välisõppes oleku aeg loetakse õppetööst osavõtu semestriteks
    Sooritatud aineid arvestatakse (võimalusel) õppekava täitmisena
  • 143. Lõpetamine
    Kõrgharidusastme lõpetamiseks peab õppur täitma õppekava täies mahus,
    spetsialiseerumiste olemasolul tuleb õppekava täies mahus täita vähemalt ühe spetsialiseerumise osas
    Juhendaja - meie teaduskonna magistrant või doktorant
    Võib taotleda mõnede sooritatud vabaõppeainete lugemist õppekavavälisteks sooritusteks
  • 144. Eelnevate õpingute ja töökogemuse arvestamine - VÕTA
  • 145. VÕTA
    Üliõpilane võib taotleda eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamist õppekava täitmisel
    Hinnatakse omandatud pädevuste vastavust õppeaine/ -mooduli/ -kava eesmärkidele
    Eelnevate õpingutena ei arvestata mujal kaitstud sama kõrgharidusastme lõputööd või mujal sooritatud lõpueksamit
    Erialast töökogemust võib arvestada, kui see on seotud üliõpilase õppekava või õpitava õppeainega.
    Hindamisel võib üliõpilaselt nõuda pädevustesti sooritamist või omandatu muul viisil tõendamist
  • 146. VÕTA
    Õigus nõuda kirjalikke selgitusi, alusdokumente, vajadusel taotleja teadmiste ja oskuste kontrolli
    magistriõppe ja inseneriõppe lõpetamisel tuleb arvestada, et
    erinevate kõrgharidusastmete õpingute, täiendõppe ja erialase töökogemuse eest arvestatud ainepunktide kogumaht peab olema vähemalt 200 AP
  • 147. Kohtumiseni!
    PS. Ja tulge küsige, kui milleski kahtlete, dekanaadist (X-339) järele
    isegi rumalaid küsimusi