• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Õppimine ja õpetamine digiajastul
 

Õppimine ja õpetamine digiajastul

on

  • 1,433 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,433
Views on SlideShare
1,431
Embed Views
2

Actions

Likes
0
Downloads
4
Comments
0

1 Embed 2

http://www.linkedin.com 2

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Õppimine ja õpetamine digiajastul Õppimine ja õpetamine digiajastul Presentation Transcript

    • Õppimine ja õpetamine digiajastulMart Laanpere, TLÜ IFI teadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja
    • Mis on e-õpe? Termini “e-learning” võttis 1998 kasutusele juhtimiskonsultant ja interneti-aktivist Jay Cross aastal 1998 Metafoor, mis tugines kinnistunud mõistetele nagu e-post, e-äri Poliitikud korjasid e-õppe mõiste kiirelt üles Eesti e-õppe definitsioon on lähemal ingliskeelsele mõistele blended learning (veebipõhist ja traditsioonilist õpet sulandav õppevorm) Eesmärk: “e” ärakaotamine, e-õppe muutmine normaalseks õppetöö osaks
    • E-õppe definitsioon Eestis E-õpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, veebipõhiseid õpikeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele. (Õppiv Tiiger 2006-9)
    • E-õpe täna Eestis E-õppekeskkonnad: VIKO, IVA, Moodle, blogid E-õppematerjalid  EITSA repositoorium: www.e-ope.ee  Tiigrihüppe portaal www.koolielu.ee  Koostamine: LeMill.net, eXe, Õpetajakoolitus: koolitused.e-ope.ee Koostöö: konsortsiumid E-kutsekool, E-ülikool Teadusuuringud: TLÜ Haridustehnoloogia keskus
    • E-õppe genealoogia1880 Kaugõpe Posti teel1920 Kaugõpe Raadio vahendusel Avatud1960 Avatud õpe Programmõpe õpimasinad ülikoolid Arvutipõhine õpe CBL1970 Arvuti kaasabil CAL1980 õppimine multimeedia1990 Kaugkoolitus Video, audio Arvuti toel CSCL ühesõpe2000 E-õpe Veebipõhine õpikeskkond2010 E-õpe 2.0
    • Digiajastu: mis ja miks? E-õppest kujunes 2002-2012 poolkinnine “salaselts” E-õppe asemel tuleks täna rääkida õppimisest ja õpetamisest digiajastul Digiajastu: mitte teaduslik termin (nagu näiteks infoühiskond või võrguühiskond), vaid metafoor, millega tähistame tänapäevast digitaalsetest töövahenditest ja meediast rikastatud elukeskkonda Õppimine ja õpetamine digiajastul: e-õppe järgmine etapp, milles “e” on ära kadunud,
    • Tahvelarvuti kõnetab meediat … rohkem kui muud haridusteemad Tartu Erakool: klassitäis iPad tahvelarvuteid GAG: lapsevanemad ostku iPadid (BYOD) iPad ilma õppekavale vastava sisuta pole mõistlik lahendus: vaja e-õpikuid Mis on e-õpik: PDF fail, veebikeskkond, mobiilirakendus? Eeldab personaalset õpikeskkonda
    • Arvuti koolis: visiitabielu Seymour Papert: arvuti õppetöös kui reaktiivmootor voorimehe troska küljes Arvuti on külaline kooli õpikeskkonnas: pagendatud arvutiklassi, igapäevaselt/süsteemselt kasutusel üksnes administratiivseteks tegevusteks Õpilase jaoks on arvuti eelkõige mänguasi või suhtluskanal Tahvelarvuti: turgurikkuv tehnoloogia, mis ennustab/sihib süsteemset kultuurikatkestust hariduses
    • Tehnoloogiamaastiku trendid Inimesele lähemale: laualt taskusse Audiovisuaalsemaks: Skype, Siri Personaalsemaks: mobiiltelefonid, blogid, Twitter Sotsiaalsemaks: blogid, Twitter, Facebook Võhikule mõistetavamaks: puuteekraan Horizon raport 2012-2016: m-õpe, e-õpikud, laiendatud tegelikkus, mängupõhine õpe, žestjuhtimine, õpianalüütika
    • Uued õppimisteooriad Paavola, Hakkarainen jt: õppimise kolm metafoori:  Õppimine kui omandamine (anuma täitmine)  Õppimine kui osalemine (õpipoiss, sell, meister)  Õppimine kui loomine (teadmusobjektid) Teadmusloome (Bereiter & Scardamalia): õppimine arvamus- ja disainirežiimis, väljundiks digitaalsed teadmusobjektid Konnektivism (Siemens): õppimine on ühenduste loomine teabeallikate vahel; teadmised ei paikne üksnes õppija teadvuses, vaid ka seadmetes
    • Pöörame püramiidi pea peale Jaga Loo Tarbi
    • Varasemad muutused õpikeskkonnas  2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates  500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli, noviitsi, parunitütre õpikeskkond  150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond  100 aastat tagasi: õpikeskkond ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul  10 aastat tagasi: virtuaalne õpikeskkond
    • Õpitehnoloogia põlvkonnadTunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkondTarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemidPedagoogilised Biheiviorism Kognitivism TeadmusloomelähtekohadSisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline, remiksitavPeamised lubavused Drill-harjutused, Õppematerjalide Looming, koostöö testid jagamineLigipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja Igal pool: mobiilne internet kodus personaalne seade
    • Miks “ökosüsteem” ja mitte “keskkond”? Õpikeskkond: samuti bioloogiast laenatud metafoor, sobis industriaalajastu kooli, sisaldab “antut” (mida õpilane ja õpetaja ei saa muuta) Ökosüsteem koosneb kahest osast: biootiline (eluskooslused, liigid) ja abiootiline (elukeskkond: veestik, mullastik, õhustik, valgus). On isereguleeruv, põhineb liikide koostööl ja konkurentsil (niššide ja energia nimel). Nt. Soo kui ökosüsteem Digitaalne ökosüsteem: omavahel seotud/interaktsioonis digitaalsed “liigid” (teenused, vahendid, kasutajate kogukonnad) ja nende keskkond (kultuur, majandus, institutsioonid, regulatsioonid). Energia = tähelepanu, aeg
    • Dippler: digitaalne õpi-ökosüsteem NB! Dipplerisse ei saa õppematerjale laadida
    •  Loodud õppimiseks ja õpetamiseks Meta-andmed: pealkiri, autor, tüüp, aine, valdkond, teema, sihtrühm, formaat, raskusaste, märksõnad… Õpiobjekti tunnused: •Taaskasutatavus •Granulaarsus •Kestvus •Käideldavus •Kohandatavus •Koosvõime • Näide: koolielu.ee
    •  Meedium/infokandja on sama (paber, köide) Formaat on sama Ärimudel on sama Üksnes “žanrilised” erinevused, kitsas sihtrühm ja spetsiifiline kasutamise kontekst
    •  trükkimiseks loodud, väljatrükkimata jäetud PDF-fail? suvaline digitaalses formaadis raamatumahus tekst (Gutenbergi txt, blogi, veebileht)? multimeedia-fail Iga fail, mida e-luger“süüa oskab? erinevatel digitaalsetel platvormidel (arvuti, mobiil, tahvel) lugemiseks disainitud mahukam tekst spetsiaalses formaadis (ePub, mob)? Põhijooned: monoliitsus, jaemüük lõpptarbijale
    •  Väidan, et e-õpik erineb tulevikus oluliselt tüüpilisest e- raamatust mitmes punktis:  Meedium/infokandja (SchoolBook: kooli-sülearvuti Cory Doctorow’ raamatus “Little Brother”)  Formaat: LEGO-taoline andmebaas õpiobjektidest, mis on rikkalikult meta-andmetega varustatud  Ärimudel: ei müüda lõpptarbijale ühe õpiku haaval  Žanrilised erinevused ja rakendamise kontekst  Valmib kursuse lõpuks, on personaliseeritav, nii õpetaja kui õppija enese poolt laiendatav ja kohandatav
    •  Kuna e-õpik on suur õpiobjekt, siis:  Taaskasutatavus  Granulaarsus  Kestvus  Käideldavus (s.h. ligipääsu reguleerimine)  Kohandatavus, s.h. personaliseeritavus  Koosvõime (nt. õpihaldussüsteemidega) Spetsiifilised alam-formaadid (nt. testid) Teistsugune turg (hulgimüük andmebaaside kaudu)
    •  E-raamatu jälgedes: Apple iBook Author, igaüks on autor, õpikute müük lõpptarbijale spetsiaalse e-turu kaudu, staatiline õpik koos dünaamilise lisamaterjaliga E-teaduskirjanduse jälgedes: vahendusfirmad, juurdepääsu piiramine, range intellektuaalomandi kaitse (tehniline ja juriidiline) Oma rada pidi: riiklikud ja kirjastuste repositooriumid, erinevad “teenusepaketid”, nii ranged kui ka paindlikud litsentsid
    •  Õpiobjektid, metaandmed, standardid, repositoorium, kvaliteet (Koolielu.ee) Standardiseeritud sisupaketid: IMS Content Packaging, SCORM, Common Cartridge iCoper projekt: kursuse“e-õpiku” automaatne kompileerimine pädevustest/õpiväljunditest lähtudes Siiani lahenduseta probleemid: e-õpiku ärimudel, formaadid, meedium, riistvara
    •  E-õppe asemel räägime nüüd õppimisest digiajastul Lähema 10-15 aasta jooksul algab sotsio-tehniline üleminek 3.põlvkonna õpitehnoloogia süsteemidele (digitaalsed õpi- ökosüsteemid, personaalne õpikeskkond) Süle/tahvelarvutid ja e-õpikud asendavad koolikoti ja õpikud, tekitades kultuurikatkestuse: mitmed enesestmõistetavused (tund, aine, loeng) kaovad ajalukku Sellel on nii head kui halvad küljed, nagu ka tööstus- revolutsioonil, transpordivõrgul, kosmosevallutustel Mõnda aega saab kool seda ilmselt veel ignoreerida, aga mitte
    •  Digikultuuri pole mõistlik ei ülistada ega demoniseerida, see jõuab ükskord kooli niikuinii ja toob kaasa kultuurikatkestuse, õpikeskkonna radikaalse muutuse Sotsio-tehnilise süsteemi üleminek toimub tehnoloogilise režiimi murranguna, õpitehnoloogia 3.põlvkond võtab juba kuju Üks uue ajastu personaalse õpikeskkonna nurgakive on e-õpik, mis moodustab olulise osa tuleviku digitaalsest õpi- ökosüsteemist ja toetub “uuele pedagoogikale” (teadmusloome, enesejuhitav õppimine, võrgustikud) Lahendustest ollakse veel kaugel e-õpiku ärimudelite, formaatide, levitusmehanismide, intellektuaalomandi kaitse ja riistvaralahenduste ning õpi-ökosüsteemide analüütika ja privaatsuskaitse osas
    • Mõned õigused kaitstud See esitlus on avaldatud Creative Commons ‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’ 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by- sa/3.0/ee/ Esitluses kasutatud fotod on pärit Flickr.com kasutajatelt Brad Flickinger