Õppimine ja õpetamine digiajastulMart Laanpere, TLÜ IFI teadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja
Mis on e-õpe? Termini “e-learning” võttis 1998 kasutusele juhtimiskonsultant   ja interneti-aktivist Jay Cross aastal 199...
E-õppe definitsioon Eestis E-õpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil   toimuv õppetegevus, mis leiab a...
E-õpe täna Eestis E-õppekeskkonnad: VIKO, IVA, Moodle, blogid E-õppematerjalid    EITSA repositoorium: www.e-ope.ee   ...
E-õppe genealoogia1880   Kaugõpe   Posti teel1920   Kaugõpe    Raadio vahendusel                              Avatud1960  ...
Digiajastu: mis ja miks? E-õppest kujunes 2002-2012 poolkinnine “salaselts” E-õppe asemel tuleks täna rääkida õppimisest...
Tahvelarvuti kõnetab meediat … rohkem kui muud haridusteemad Tartu Erakool: klassitäis iPad tahvelarvuteid GAG: lapseva...
Arvuti koolis: visiitabielu Seymour Papert: arvuti õppetöös kui   reaktiivmootor voorimehe troska küljes Arvuti on külal...
Tehnoloogiamaastiku trendid Inimesele lähemale: laualt taskusse Audiovisuaalsemaks: Skype, Siri Personaalsemaks: mobiil...
Uued õppimisteooriad Paavola, Hakkarainen jt: õppimise kolm metafoori:    Õppimine kui omandamine (anuma täitmine)    Õ...
Pöörame püramiidi pea peale Jaga Loo Tarbi
Varasemad muutused õpikeskkonnas      2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates      500 aastat tagasi: karjapoisi, sepa...
Õpitehnoloogia põlvkonnadTunnused               1.põlvkond          2.põlvkond               3.põlvkondTarkvara arhitektuu...
Miks “ökosüsteem” ja mitte “keskkond”? Õpikeskkond: samuti bioloogiast laenatud metafoor, sobis   industriaalajastu kooli...
Dippler: digitaalne õpi-ökosüsteem     NB! Dipplerisse ei saa     õppematerjale laadida
 Loodud õppimiseks ja õpetamiseks Meta-andmed: pealkiri, autor, tüüp, aine, valdkond, teema,   sihtrühm, formaat, raskus...
 Meedium/infokandja on sama (paber, köide) Formaat on sama Ärimudel on sama Üksnes “žanrilised” erinevused, kitsas sih...
 trükkimiseks loodud, väljatrükkimata jäetud PDF-fail? suvaline digitaalses formaadis raamatumahus tekst (Gutenbergi   t...
 Väidan, et e-õpik erineb tulevikus oluliselt tüüpilisest e-   raamatust mitmes punktis:    Meedium/infokandja (SchoolBo...
 Kuna e-õpik on suur õpiobjekt, siis:    Taaskasutatavus    Granulaarsus    Kestvus    Käideldavus (s.h. ligipääsu re...
 E-raamatu jälgedes: Apple iBook Author, igaüks on   autor, õpikute müük lõpptarbijale spetsiaalse   e-turu kaudu, staati...
 Õpiobjektid, metaandmed, standardid,   repositoorium, kvaliteet (Koolielu.ee) Standardiseeritud sisupaketid: IMS Conten...
 E-õppe asemel räägime nüüd õppimisest digiajastul Lähema 10-15 aasta jooksul algab sotsio-tehniline üleminek   3.põlvko...
 Digikultuuri pole mõistlik ei ülistada ega demoniseerida, see jõuab   ükskord kooli niikuinii ja toob kaasa kultuurikatk...
Mõned õigused kaitstud See esitlus on avaldatud Creative Commons   ‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’   3....
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Õppimine ja õpetamine digiajastul

1,041

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,041
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Õppimine ja õpetamine digiajastul

  1. 1. Õppimine ja õpetamine digiajastulMart Laanpere, TLÜ IFI teadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja
  2. 2. Mis on e-õpe? Termini “e-learning” võttis 1998 kasutusele juhtimiskonsultant ja interneti-aktivist Jay Cross aastal 1998 Metafoor, mis tugines kinnistunud mõistetele nagu e-post, e-äri Poliitikud korjasid e-õppe mõiste kiirelt üles Eesti e-õppe definitsioon on lähemal ingliskeelsele mõistele blended learning (veebipõhist ja traditsioonilist õpet sulandav õppevorm) Eesmärk: “e” ärakaotamine, e-õppe muutmine normaalseks õppetöö osaks
  3. 3. E-õppe definitsioon Eestis E-õpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, veebipõhiseid õpikeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele. (Õppiv Tiiger 2006-9)
  4. 4. E-õpe täna Eestis E-õppekeskkonnad: VIKO, IVA, Moodle, blogid E-õppematerjalid  EITSA repositoorium: www.e-ope.ee  Tiigrihüppe portaal www.koolielu.ee  Koostamine: LeMill.net, eXe, Õpetajakoolitus: koolitused.e-ope.ee Koostöö: konsortsiumid E-kutsekool, E-ülikool Teadusuuringud: TLÜ Haridustehnoloogia keskus
  5. 5. E-õppe genealoogia1880 Kaugõpe Posti teel1920 Kaugõpe Raadio vahendusel Avatud1960 Avatud õpe Programmõpe õpimasinad ülikoolid Arvutipõhine õpe CBL1970 Arvuti kaasabil CAL1980 õppimine multimeedia1990 Kaugkoolitus Video, audio Arvuti toel CSCL ühesõpe2000 E-õpe Veebipõhine õpikeskkond2010 E-õpe 2.0
  6. 6. Digiajastu: mis ja miks? E-õppest kujunes 2002-2012 poolkinnine “salaselts” E-õppe asemel tuleks täna rääkida õppimisest ja õpetamisest digiajastul Digiajastu: mitte teaduslik termin (nagu näiteks infoühiskond või võrguühiskond), vaid metafoor, millega tähistame tänapäevast digitaalsetest töövahenditest ja meediast rikastatud elukeskkonda Õppimine ja õpetamine digiajastul: e-õppe järgmine etapp, milles “e” on ära kadunud,
  7. 7. Tahvelarvuti kõnetab meediat … rohkem kui muud haridusteemad Tartu Erakool: klassitäis iPad tahvelarvuteid GAG: lapsevanemad ostku iPadid (BYOD) iPad ilma õppekavale vastava sisuta pole mõistlik lahendus: vaja e-õpikuid Mis on e-õpik: PDF fail, veebikeskkond, mobiilirakendus? Eeldab personaalset õpikeskkonda
  8. 8. Arvuti koolis: visiitabielu Seymour Papert: arvuti õppetöös kui reaktiivmootor voorimehe troska küljes Arvuti on külaline kooli õpikeskkonnas: pagendatud arvutiklassi, igapäevaselt/süsteemselt kasutusel üksnes administratiivseteks tegevusteks Õpilase jaoks on arvuti eelkõige mänguasi või suhtluskanal Tahvelarvuti: turgurikkuv tehnoloogia, mis ennustab/sihib süsteemset kultuurikatkestust hariduses
  9. 9. Tehnoloogiamaastiku trendid Inimesele lähemale: laualt taskusse Audiovisuaalsemaks: Skype, Siri Personaalsemaks: mobiiltelefonid, blogid, Twitter Sotsiaalsemaks: blogid, Twitter, Facebook Võhikule mõistetavamaks: puuteekraan Horizon raport 2012-2016: m-õpe, e-õpikud, laiendatud tegelikkus, mängupõhine õpe, žestjuhtimine, õpianalüütika
  10. 10. Uued õppimisteooriad Paavola, Hakkarainen jt: õppimise kolm metafoori:  Õppimine kui omandamine (anuma täitmine)  Õppimine kui osalemine (õpipoiss, sell, meister)  Õppimine kui loomine (teadmusobjektid) Teadmusloome (Bereiter & Scardamalia): õppimine arvamus- ja disainirežiimis, väljundiks digitaalsed teadmusobjektid Konnektivism (Siemens): õppimine on ühenduste loomine teabeallikate vahel; teadmised ei paikne üksnes õppija teadvuses, vaid ka seadmetes
  11. 11. Pöörame püramiidi pea peale Jaga Loo Tarbi
  12. 12. Varasemad muutused õpikeskkonnas  2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates  500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli, noviitsi, parunitütre õpikeskkond  150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond  100 aastat tagasi: õpikeskkond ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul  10 aastat tagasi: virtuaalne õpikeskkond
  13. 13. Õpitehnoloogia põlvkonnadTunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkondTarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemidPedagoogilised Biheiviorism Kognitivism TeadmusloomelähtekohadSisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline, remiksitavPeamised lubavused Drill-harjutused, Õppematerjalide Looming, koostöö testid jagamineLigipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja Igal pool: mobiilne internet kodus personaalne seade
  14. 14. Miks “ökosüsteem” ja mitte “keskkond”? Õpikeskkond: samuti bioloogiast laenatud metafoor, sobis industriaalajastu kooli, sisaldab “antut” (mida õpilane ja õpetaja ei saa muuta) Ökosüsteem koosneb kahest osast: biootiline (eluskooslused, liigid) ja abiootiline (elukeskkond: veestik, mullastik, õhustik, valgus). On isereguleeruv, põhineb liikide koostööl ja konkurentsil (niššide ja energia nimel). Nt. Soo kui ökosüsteem Digitaalne ökosüsteem: omavahel seotud/interaktsioonis digitaalsed “liigid” (teenused, vahendid, kasutajate kogukonnad) ja nende keskkond (kultuur, majandus, institutsioonid, regulatsioonid). Energia = tähelepanu, aeg
  15. 15. Dippler: digitaalne õpi-ökosüsteem NB! Dipplerisse ei saa õppematerjale laadida
  16. 16.  Loodud õppimiseks ja õpetamiseks Meta-andmed: pealkiri, autor, tüüp, aine, valdkond, teema, sihtrühm, formaat, raskusaste, märksõnad… Õpiobjekti tunnused: •Taaskasutatavus •Granulaarsus •Kestvus •Käideldavus •Kohandatavus •Koosvõime • Näide: koolielu.ee
  17. 17.  Meedium/infokandja on sama (paber, köide) Formaat on sama Ärimudel on sama Üksnes “žanrilised” erinevused, kitsas sihtrühm ja spetsiifiline kasutamise kontekst
  18. 18.  trükkimiseks loodud, väljatrükkimata jäetud PDF-fail? suvaline digitaalses formaadis raamatumahus tekst (Gutenbergi txt, blogi, veebileht)? multimeedia-fail Iga fail, mida e-luger“süüa oskab? erinevatel digitaalsetel platvormidel (arvuti, mobiil, tahvel) lugemiseks disainitud mahukam tekst spetsiaalses formaadis (ePub, mob)? Põhijooned: monoliitsus, jaemüük lõpptarbijale
  19. 19.  Väidan, et e-õpik erineb tulevikus oluliselt tüüpilisest e- raamatust mitmes punktis:  Meedium/infokandja (SchoolBook: kooli-sülearvuti Cory Doctorow’ raamatus “Little Brother”)  Formaat: LEGO-taoline andmebaas õpiobjektidest, mis on rikkalikult meta-andmetega varustatud  Ärimudel: ei müüda lõpptarbijale ühe õpiku haaval  Žanrilised erinevused ja rakendamise kontekst  Valmib kursuse lõpuks, on personaliseeritav, nii õpetaja kui õppija enese poolt laiendatav ja kohandatav
  20. 20.  Kuna e-õpik on suur õpiobjekt, siis:  Taaskasutatavus  Granulaarsus  Kestvus  Käideldavus (s.h. ligipääsu reguleerimine)  Kohandatavus, s.h. personaliseeritavus  Koosvõime (nt. õpihaldussüsteemidega) Spetsiifilised alam-formaadid (nt. testid) Teistsugune turg (hulgimüük andmebaaside kaudu)
  21. 21.  E-raamatu jälgedes: Apple iBook Author, igaüks on autor, õpikute müük lõpptarbijale spetsiaalse e-turu kaudu, staatiline õpik koos dünaamilise lisamaterjaliga E-teaduskirjanduse jälgedes: vahendusfirmad, juurdepääsu piiramine, range intellektuaalomandi kaitse (tehniline ja juriidiline) Oma rada pidi: riiklikud ja kirjastuste repositooriumid, erinevad “teenusepaketid”, nii ranged kui ka paindlikud litsentsid
  22. 22.  Õpiobjektid, metaandmed, standardid, repositoorium, kvaliteet (Koolielu.ee) Standardiseeritud sisupaketid: IMS Content Packaging, SCORM, Common Cartridge iCoper projekt: kursuse“e-õpiku” automaatne kompileerimine pädevustest/õpiväljunditest lähtudes Siiani lahenduseta probleemid: e-õpiku ärimudel, formaadid, meedium, riistvara
  23. 23.  E-õppe asemel räägime nüüd õppimisest digiajastul Lähema 10-15 aasta jooksul algab sotsio-tehniline üleminek 3.põlvkonna õpitehnoloogia süsteemidele (digitaalsed õpi- ökosüsteemid, personaalne õpikeskkond) Süle/tahvelarvutid ja e-õpikud asendavad koolikoti ja õpikud, tekitades kultuurikatkestuse: mitmed enesestmõistetavused (tund, aine, loeng) kaovad ajalukku Sellel on nii head kui halvad küljed, nagu ka tööstus- revolutsioonil, transpordivõrgul, kosmosevallutustel Mõnda aega saab kool seda ilmselt veel ignoreerida, aga mitte
  24. 24.  Digikultuuri pole mõistlik ei ülistada ega demoniseerida, see jõuab ükskord kooli niikuinii ja toob kaasa kultuurikatkestuse, õpikeskkonna radikaalse muutuse Sotsio-tehnilise süsteemi üleminek toimub tehnoloogilise režiimi murranguna, õpitehnoloogia 3.põlvkond võtab juba kuju Üks uue ajastu personaalse õpikeskkonna nurgakive on e-õpik, mis moodustab olulise osa tuleviku digitaalsest õpi- ökosüsteemist ja toetub “uuele pedagoogikale” (teadmusloome, enesejuhitav õppimine, võrgustikud) Lahendustest ollakse veel kaugel e-õpiku ärimudelite, formaatide, levitusmehanismide, intellektuaalomandi kaitse ja riistvaralahenduste ning õpi-ökosüsteemide analüütika ja privaatsuskaitse osas
  25. 25. Mõned õigused kaitstud See esitlus on avaldatud Creative Commons ‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’ 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by- sa/3.0/ee/ Esitluses kasutatud fotod on pärit Flickr.com kasutajatelt Brad Flickinger
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×