Your SlideShare is downloading. ×
0
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Õppedisaini alused: sissejuhatus

1,460

Published on

Esimene loeng

Esimene loeng

Published in: Education
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
1,460
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
11
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Õppedisaini alused IFI 7051 1. Loeng: sissejuhatus kursusesse ja õppedisaini valdkonda Mart Laanpere TLÜ Informaatika instituudi teadur Haridustehnoloogia keskuse juhataja
  • 2. Täna kavas <ul><li>Sissejuhatus kursusesse </li></ul><ul><li>Loeng. Õppedisaini valdkond. Õppimise olemus ja õpetamise teooriad. Õpisüsteemide tüübid. Õppedisaini mudelid. </li></ul><ul><li>Praktikum. Õppedisaini esimene faas: sihtrühma ja ainevaldkonna analüüs. </li></ul>
  • 3. Kursusest <ul><li>Eesmärk : ülevaade ja isiklik kogemus õppedisaini protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal. Mängime läbi õppedisaini tsükli ideest kuni prototüübi evalvatsioonini. </li></ul><ul><li>Oodatud õpitulemused : valmisolek analüüsida ja kavandada multimeediumipõhist õpisüsteemi, e-kursust, kaugkoolitusprogrammi vms </li></ul><ul><li>Õppetöö korraldus : neli 4-tunnist kontaktpäeva 2.oktoobril, 13.novembril (Kai Pata), 27.novembril, 11.detsembril ja eksam kodutööde põhjal 10.jaanuaril </li></ul><ul><li>Kahenädalased tsüklid veebipõhises õppes </li></ul>
  • 4. Hindamine <ul><li>Osalemine (20%): kontaktpäevadel, praktikumides, refleksioon blogis, teiste blogide kommenteerimine </li></ul><ul><li>Rühmatöö (20%) : Veebipõhise kursuse disain voodiagrammina, e-kursuse õpikeskkond ja evalvatsiooni kava </li></ul><ul><li>Individuaalsed ülesanded (60%): </li></ul><ul><ul><li>Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine </li></ul></ul><ul><ul><li>Ühe õpidisaini mudeli lühikirjeldus koos näitega (Wiki) </li></ul></ul><ul><ul><li>Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki õppematerjalide koostamine (s.h. ülesanded ja hindamisvahend) </li></ul></ul>
  • 5. 1. Õppedisaini mõiste <ul><li>Õppedisain (i.k. instructional design ) on õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks. </li></ul><ul><li>Õppedisain on haridustehnoloogia peamine alamvaldkond, angloameerika keeleruumis asendab “didaktika” mõistet </li></ul><ul><li>Õppedisain ja õpidisain : eesliide “õpi-” viitab üldjuhul üksnes õppimisele, aga “õppe-” eelkõige õpetamisele </li></ul><ul><li>Õppimine võib toimuda ka õpetamiseta, õpetamine ilma õppimiseta aga mitte </li></ul><ul><li>Õpidisain (i.k. Learning Design ): IMS spetsifikatsioon õpitegevuste jadade kirjeldamiseks standardiseeritud viisil </li></ul><ul><li>Õppedisaini peamised rakendusvaldkonnad: militaar-treening, “koolitusvabrikud”, e-õppe kvaliteedisüsteemid </li></ul>
  • 6. 1. 1. Õppimise määratlusi <ul><li>Tsirkusekaru õpib trikke tegema </li></ul><ul><li>Laps õpib jalgrattaga sõitma </li></ul><ul><li>Ärimees õpib inglise ärikeelt </li></ul><ul><li>Sysadmin õpib serverit haldama </li></ul><ul><li>Kirjanik õpib mõistma võõrast kultuuri </li></ul><ul><li>Börsimaakler õpib edukalt toime tulema </li></ul>Mille poolest erineb loomade õppimine inimlikust?
  • 7. Definitsioone... <ul><li>Õppimine on protsess, mille tulemuseks on püsivad muutused õppija võimekuses käituda ühel või teisel moel </li></ul><ul><li>Õppimine on inimese hoiakute või võimekuse muutumine, mis jääb kestma üle aja ning pole kirjutatav ealise arengu arvele (R.Gagne) </li></ul><ul><li>Õppimine on uue tähenduse loomine läbi isikliku kogemuse mõtestamise </li></ul>
  • 8. Võimekuse liigid (Bloom, Gagne) <ul><li>Intellektuaalne - teab, tunneb ära, eristab, defineerib... </li></ul><ul><li>Motoorne - ületab, sooritab, teostab ... </li></ul><ul><li>Verbaalne - väljendab, sõnastab, kirjeldab, kannab ette … </li></ul><ul><li>Kognitiivne - kohandab, lahendab, tõlgendab, loob, analüüsib, koostab, hindab ... </li></ul>
  • 9. Kuidas inimene õpib? <ul><li>Õpipoiss-sell-meister </li></ul><ul><li>Kool - õppimisvabrik (variõppekava) </li></ul><ul><li>Pädevuskoolitus kui treening </li></ul><ul><li>Iga õppimine on keele õppimine </li></ul><ul><li>Alateadlik - “kultuuri sisse imbumine” </li></ul><ul><li>Inimene õpib: </li></ul><ul><li>matkides </li></ul><ul><li>harjutades </li></ul><ul><li>katse-eksituse meetodil ... </li></ul>
  • 10. 1.2. Õpetamine: teooria ja praktika <ul><li>Õpetamine kui kasvatuse viis </li></ul><ul><li>Õpetamine kui koolitus </li></ul><ul><li>Õpetamine on intentsionaalne (kavatsuslik) tegevus </li></ul><ul><li>Õpetamine on interventsioon, sekkumine õppija arengu “normaalsesse” kulgu </li></ul><ul><li>Vajadus analüüsi ja süsteemse disaini järele õpetamise kavandamisel ongi olnud õppedisaini tekkimise eelduseks </li></ul>
  • 11. Õpetajate “sisemised teooriad” <ul><li>Transmissioon – teadmiste ülekanne </li></ul><ul><li>Transaktsioon – tehes õppimine </li></ul><ul><li>Transformatsioon – õppimine kui maailmavaate muutumine, emantsipatsioon, valgustatuks saamine </li></ul>Tooge näiteid õppimisega seotud vanasõnadest iga suundumuse alla!
  • 12. Õppimiskäsituse filosoofiline baas <ul><li>Ontoloogia (olemise olemus) : </li></ul><ul><ul><li>Nominalistid vs. relativistid </li></ul></ul><ul><ul><li>Kas “kauss”, “punane” ja “ausus” on objektiivselt ja meist sõltumatult eksisteerivad või kokkuleppelised sildid? </li></ul></ul><ul><li>Epistemoloogia (teadmuse olemus) : </li></ul><ul><ul><li>positivistid vs. antipositivstid </li></ul></ul><ul><ul><li>Kas tõene teadmus põhineb üksnes empiirlistel, kvantitatiivsetel teadusuuringutel? </li></ul></ul><ul><li>Inimkäsitus (inimese arengu olemus) : </li></ul><ul><ul><li>Deterministlik vs. voluntaristlik </li></ul></ul><ul><ul><li>Kas geenid määravad inimese saatuse/arengu/õpitulemused? </li></ul></ul>
  • 13. Teaduslikud õppimisteooriad <ul><li>Biheivioristlikud : Pavlovi klassikalise tingituse ja Skinneri operantse tingituse teooriad </li></ul><ul><li>Kognitivistlikud : Piaget geneetiline epistemoloogia, General Problem Solving (GPS), Human Information Processing (HIP) </li></ul><ul><li>Konstruktivistlikud : Bruner, Lave, Võgotski sotsiaalkultuuriline õpe, Kolbi kogemusõpe </li></ul><ul><li>Õppimise kolm metafoori teooriates (Paavola jt): omandamine, osalemine, loomine </li></ul><ul><li>Vt. http://tip.psychology.org </li></ul>
  • 14. 1.3. Individ. erinevused õppimisel <ul><li>Kõik ei õpi ühtemoodi: </li></ul><ul><li>Erinevused võimekuses </li></ul><ul><li>Iseloomuerinevused </li></ul><ul><li>Erinevused varasemates teadmistes ja kogemustes </li></ul><ul><li>Erinevused mõtlemise ja õppimise stiilides </li></ul>
  • 15. 2.1. Õpisüsteemid <ul><li>Erinevad lähenemised ja koolkonnad: </li></ul><ul><li>Computer-Based Instruction (CBI) </li></ul><ul><li>Computer-Assisted Instruction (CAI) </li></ul><ul><li>Interactive Learning Environments (ILE) </li></ul><ul><li>Intelligent Tutoring Systems (ITS) </li></ul><ul><li>Microworlds </li></ul><ul><li>CSCL </li></ul><ul><li>EPSS, WebPSS </li></ul><ul><li>WBT, WBI, e-learning, virtual learning </li></ul><ul><li>E-õpe 2.0 (konnektivism) </li></ul>
  • 16. Õpisüsteemi funktsioonid <ul><li>Presentatsioon </li></ul><ul><li>Juhendamine (tutoring) </li></ul><ul><li>Reflektsioon, diskussioonid </li></ul><ul><li>Interaktiivsed harjutused, ülesanded </li></ul><ul><li>Rühmatöö </li></ul><ul><li>Õpitulemuste kontroll ja hindamine </li></ul><ul><li>Õppeprotsessi monitooring ja haldamine </li></ul>
  • 17. Õpisüsteemi struktuur <ul><li>Lineaarne mudel </li></ul><ul><li>Lineaarne, kuid hargnemis- ja vahelejätmis-võimalustega </li></ul><ul><li>“ Laadaplatsi” mudel </li></ul>Pres Ül Test Pres Ül Pres Ül Test Pres Pres Pres Test Ül Ül Ül
  • 18. Näiteid? <ul><li>Leidke Internetist näiteid erineva struktuuri ja õppimiskäsitusega multimeediumi-põhistest õpisüsteemidest </li></ul>
  • 19. 2.2. Õppedisaini olemus <ul><li>Õppedisain - õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks. </li></ul><ul><li>Õpikeskkond - õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms. </li></ul>
  • 20. 2.3. Eellugu: programmõpe <ul><li>Euroopas: Herbarti süsteemne didaktika </li></ul><ul><li>Ameerikas: Taylori “tööteadus” ja Skinneri käitumispsühholoogia (biheiviorism, i.k. behaviorism ), operantne tingitus (i.k. operant conditioning ) </li></ul><ul><li>Õppimine kui individuaalne nähtus eeldab täielikku individualiseerimist </li></ul><ul><li>Õpetaja töö ennustatavus ja optimeeritavus -> programmeeritavus </li></ul><ul><li>Programmõpikud ja õpimasinad (vt. Programmõpe ja õpimasinad. U. Agur, K. Toim, A. Unt,. 1967) </li></ul>
  • 21. 2.4. Õppedisaini mudelid <ul><li>Gagne klassikaline koolikeskne lähenemine tunni tasandi õppedisainile (9 õpisündmust): </li></ul><ul><ul><li>köida õpilaste tähelepanu </li></ul></ul><ul><ul><li>teadvusta õpilastele tunni eesmärgid </li></ul></ul><ul><ul><li>meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib seekord vaja minna </li></ul></ul><ul><ul><li>esita uus osa </li></ul></ul><ul><ul><li>juhenda õpilaste iseseisvat õppimist </li></ul></ul><ul><ul><li>anna õpilastele võimalus oma uusi teadmisi demonsteerida või rakendada </li></ul></ul><ul><ul><li>anna õpilastele tagasisidet nende soorituse kohta </li></ul></ul><ul><ul><li>hinda õpilaste sooritust </li></ul></ul><ul><ul><li>taga õpitu kinnistamine </li></ul></ul>
  • 22. Levinuim disaini üldmudel ADDIE <ul><li>A – Analysis , analüüs. Analüüsitakse õppijate hetketaset, vajadusi, individuaalseid eripärasid. Aga ka ainevaldkonda, õppekava, pädevusnõudeid vms. </li></ul><ul><li>D – Design , disain. Kavandatakse kursuse/mooduli/programmi eesmärgid, üldine struktuur, õppemeetodid, ülesanded, hindamiskriteeriumid jms. </li></ul><ul><li>D – Development, arendus. Arendatakse õppematerjalid, õpikeskkond, testid jms. </li></ul><ul><li>I – Implementation , kursuse elluviimine praktikas. </li></ul><ul><li>E – Evaluation , formatiivne evalvatsioon. Evalveeritakse kursuse disaini ja õpetamise kvaliteeti, eesmärgiga parendada kursuse disaini. </li></ul>
  • 23. Dick & Carey õppedisaini mudel
  • 24. Jonasseni 3C mudel
  • 25. Merrienboer’i 4C/ID mudel Õpiülesanded Osaülesanded rutiinsete oskuste automatiseerimiseks Toetav informatsioon Vajadusel pakutav lisainfo ja tagasiside Just-In-Time info Artikkel: Merrienboer jt (2002) Blueprints for Complex Learning
  • 26. ISD: Instructional Systems Design Analyzing needs Selecting & sequencing content Developing lessons Evaluating instruction 1.Analyze problem 2.Analyze domains 3.Analyze & sequence tasks 4.Analyze & sequence supporting content 5.Specify learning events & activities 6.Perform interactive message design 7.Evaluate instruction
  • 27. Leshin, Pollock, Reigeluth (1992) 1.Vajaduste analüüs 2.Õppesisu määratlemine 3.Strateegia ja taktika 4.Evalvat-sioon Analüüsi probleemi Analüüsi aine-valdkonda Analüüsi ja järjesta tegevused Määratle tegevusi toetavad teadmised Kavanda õpetamise ja korralduse strateegia Koosta õppe-materjalid Hinda õpetamise tulemus-likkust
  • 28. Rühmatöö <ul><li>Moodustage 2-3 liikmelised rühmad, mis jäävad koostööle kuni kursuse lõpuni sama teema/õpisüsteemi kallal </li></ul><ul><li>Valige rühmatöö kontekst (tööalane koolitus või üldharidus) ja probleem, mida hakkate lahendama </li></ul>

×