• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Õppedisaini alused: sissejuhatus
 

Õppedisaini alused: sissejuhatus

on

  • 1,729 views

Esimene loeng

Esimene loeng

Statistics

Views

Total Views
1,729
Views on SlideShare
1,650
Embed Views
79

Actions

Likes
2
Downloads
9
Comments
0

2 Embeds 79

http://lepress.net 67
http://kmuhlbaum.wordpress.com 12

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Õppedisaini alused: sissejuhatus Õppedisaini alused: sissejuhatus Presentation Transcript

    • Õppedisaini alused IFI 7051 1. Loeng: sissejuhatus kursusesse ja õppedisaini valdkonda Mart Laanpere TLÜ Informaatika instituudi teadur Haridustehnoloogia keskuse juhataja
    • Täna kavas
      • Sissejuhatus kursusesse
      • Loeng. Õppedisaini valdkond. Õppimise olemus ja õpetamise teooriad. Õpisüsteemide tüübid. Õppedisaini mudelid.
      • Praktikum. Õppedisaini esimene faas: sihtrühma ja ainevaldkonna analüüs.
    • Kursusest
      • Eesmärk : ülevaade ja isiklik kogemus õppedisaini protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal. Mängime läbi õppedisaini tsükli ideest kuni prototüübi evalvatsioonini.
      • Oodatud õpitulemused : valmisolek analüüsida ja kavandada multimeediumipõhist õpisüsteemi, e-kursust, kaugkoolitusprogrammi vms
      • Õppetöö korraldus : neli 4-tunnist kontaktpäeva 2.oktoobril, 13.novembril (Kai Pata), 27.novembril, 11.detsembril ja eksam kodutööde põhjal 10.jaanuaril
      • Kahenädalased tsüklid veebipõhises õppes
    • Hindamine
      • Osalemine (20%): kontaktpäevadel, praktikumides, refleksioon blogis, teiste blogide kommenteerimine
      • Rühmatöö (20%) : Veebipõhise kursuse disain voodiagrammina, e-kursuse õpikeskkond ja evalvatsiooni kava
      • Individuaalsed ülesanded (60%):
        • Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine
        • Ühe õpidisaini mudeli lühikirjeldus koos näitega (Wiki)
        • Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki õppematerjalide koostamine (s.h. ülesanded ja hindamisvahend)
    • 1. Õppedisaini mõiste
      • Õppedisain (i.k. instructional design ) on õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.
      • Õppedisain on haridustehnoloogia peamine alamvaldkond, angloameerika keeleruumis asendab “didaktika” mõistet
      • Õppedisain ja õpidisain : eesliide “õpi-” viitab üldjuhul üksnes õppimisele, aga “õppe-” eelkõige õpetamisele
      • Õppimine võib toimuda ka õpetamiseta, õpetamine ilma õppimiseta aga mitte
      • Õpidisain (i.k. Learning Design ): IMS spetsifikatsioon õpitegevuste jadade kirjeldamiseks standardiseeritud viisil
      • Õppedisaini peamised rakendusvaldkonnad: militaar-treening, “koolitusvabrikud”, e-õppe kvaliteedisüsteemid
    • 1. 1. Õppimise määratlusi
      • Tsirkusekaru õpib trikke tegema
      • Laps õpib jalgrattaga sõitma
      • Ärimees õpib inglise ärikeelt
      • Sysadmin õpib serverit haldama
      • Kirjanik õpib mõistma võõrast kultuuri
      • Börsimaakler õpib edukalt toime tulema
      Mille poolest erineb loomade õppimine inimlikust?
    • Definitsioone...
      • Õppimine on protsess, mille tulemuseks on püsivad muutused õppija võimekuses käituda ühel või teisel moel
      • Õppimine on inimese hoiakute või võimekuse muutumine, mis jääb kestma üle aja ning pole kirjutatav ealise arengu arvele (R.Gagne)
      • Õppimine on uue tähenduse loomine läbi isikliku kogemuse mõtestamise
    • Võimekuse liigid (Bloom, Gagne)
      • Intellektuaalne - teab, tunneb ära, eristab, defineerib...
      • Motoorne - ületab, sooritab, teostab ...
      • Verbaalne - väljendab, sõnastab, kirjeldab, kannab ette …
      • Kognitiivne - kohandab, lahendab, tõlgendab, loob, analüüsib, koostab, hindab ...
    • Kuidas inimene õpib?
      • Õpipoiss-sell-meister
      • Kool - õppimisvabrik (variõppekava)
      • Pädevuskoolitus kui treening
      • Iga õppimine on keele õppimine
      • Alateadlik - “kultuuri sisse imbumine”
      • Inimene õpib:
      • matkides
      • harjutades
      • katse-eksituse meetodil ...
    • 1.2. Õpetamine: teooria ja praktika
      • Õpetamine kui kasvatuse viis
      • Õpetamine kui koolitus
      • Õpetamine on intentsionaalne (kavatsuslik) tegevus
      • Õpetamine on interventsioon, sekkumine õppija arengu “normaalsesse” kulgu
      • Vajadus analüüsi ja süsteemse disaini järele õpetamise kavandamisel ongi olnud õppedisaini tekkimise eelduseks
    • Õpetajate “sisemised teooriad”
      • Transmissioon – teadmiste ülekanne
      • Transaktsioon – tehes õppimine
      • Transformatsioon – õppimine kui maailmavaate muutumine, emantsipatsioon, valgustatuks saamine
      Tooge näiteid õppimisega seotud vanasõnadest iga suundumuse alla!
    • Õppimiskäsituse filosoofiline baas
      • Ontoloogia (olemise olemus) :
        • Nominalistid vs. relativistid
        • Kas “kauss”, “punane” ja “ausus” on objektiivselt ja meist sõltumatult eksisteerivad või kokkuleppelised sildid?
      • Epistemoloogia (teadmuse olemus) :
        • positivistid vs. antipositivstid
        • Kas tõene teadmus põhineb üksnes empiirlistel, kvantitatiivsetel teadusuuringutel?
      • Inimkäsitus (inimese arengu olemus) :
        • Deterministlik vs. voluntaristlik
        • Kas geenid määravad inimese saatuse/arengu/õpitulemused?
    • Teaduslikud õppimisteooriad
      • Biheivioristlikud : Pavlovi klassikalise tingituse ja Skinneri operantse tingituse teooriad
      • Kognitivistlikud : Piaget geneetiline epistemoloogia, General Problem Solving (GPS), Human Information Processing (HIP)
      • Konstruktivistlikud : Bruner, Lave, Võgotski sotsiaalkultuuriline õpe, Kolbi kogemusõpe
      • Õppimise kolm metafoori teooriates (Paavola jt): omandamine, osalemine, loomine
      • Vt. http://tip.psychology.org
    • 1.3. Individ. erinevused õppimisel
      • Kõik ei õpi ühtemoodi:
      • Erinevused võimekuses
      • Iseloomuerinevused
      • Erinevused varasemates teadmistes ja kogemustes
      • Erinevused mõtlemise ja õppimise stiilides
    • 2.1. Õpisüsteemid
      • Erinevad lähenemised ja koolkonnad:
      • Computer-Based Instruction (CBI)
      • Computer-Assisted Instruction (CAI)
      • Interactive Learning Environments (ILE)
      • Intelligent Tutoring Systems (ITS)
      • Microworlds
      • CSCL
      • EPSS, WebPSS
      • WBT, WBI, e-learning, virtual learning
      • E-õpe 2.0 (konnektivism)
    • Õpisüsteemi funktsioonid
      • Presentatsioon
      • Juhendamine (tutoring)
      • Reflektsioon, diskussioonid
      • Interaktiivsed harjutused, ülesanded
      • Rühmatöö
      • Õpitulemuste kontroll ja hindamine
      • Õppeprotsessi monitooring ja haldamine
    • Õpisüsteemi struktuur
      • Lineaarne mudel
      • Lineaarne, kuid hargnemis- ja vahelejätmis-võimalustega
      • “ Laadaplatsi” mudel
      Pres Ül Test Pres Ül Pres Ül Test Pres Pres Pres Test Ül Ül Ül
    • Näiteid?
      • Leidke Internetist näiteid erineva struktuuri ja õppimiskäsitusega multimeediumi-põhistest õpisüsteemidest
    • 2.2. Õppedisaini olemus
      • Õppedisain - õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.
      • Õpikeskkond - õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms.
    • 2.3. Eellugu: programmõpe
      • Euroopas: Herbarti süsteemne didaktika
      • Ameerikas: Taylori “tööteadus” ja Skinneri käitumispsühholoogia (biheiviorism, i.k. behaviorism ), operantne tingitus (i.k. operant conditioning )
      • Õppimine kui individuaalne nähtus eeldab täielikku individualiseerimist
      • Õpetaja töö ennustatavus ja optimeeritavus -> programmeeritavus
      • Programmõpikud ja õpimasinad (vt. Programmõpe ja õpimasinad. U. Agur, K. Toim, A. Unt,. 1967)
    • 2.4. Õppedisaini mudelid
      • Gagne klassikaline koolikeskne lähenemine tunni tasandi õppedisainile (9 õpisündmust):
        • köida õpilaste tähelepanu
        • teadvusta õpilastele tunni eesmärgid
        • meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib seekord vaja minna
        • esita uus osa
        • juhenda õpilaste iseseisvat õppimist
        • anna õpilastele võimalus oma uusi teadmisi demonsteerida või rakendada
        • anna õpilastele tagasisidet nende soorituse kohta
        • hinda õpilaste sooritust
        • taga õpitu kinnistamine
    • Levinuim disaini üldmudel ADDIE
      • A – Analysis , analüüs. Analüüsitakse õppijate hetketaset, vajadusi, individuaalseid eripärasid. Aga ka ainevaldkonda, õppekava, pädevusnõudeid vms.
      • D – Design , disain. Kavandatakse kursuse/mooduli/programmi eesmärgid, üldine struktuur, õppemeetodid, ülesanded, hindamiskriteeriumid jms.
      • D – Development, arendus. Arendatakse õppematerjalid, õpikeskkond, testid jms.
      • I – Implementation , kursuse elluviimine praktikas.
      • E – Evaluation , formatiivne evalvatsioon. Evalveeritakse kursuse disaini ja õpetamise kvaliteeti, eesmärgiga parendada kursuse disaini.
    • Dick & Carey õppedisaini mudel
    • Jonasseni 3C mudel
    • Merrienboer’i 4C/ID mudel Õpiülesanded Osaülesanded rutiinsete oskuste automatiseerimiseks Toetav informatsioon Vajadusel pakutav lisainfo ja tagasiside Just-In-Time info Artikkel: Merrienboer jt (2002) Blueprints for Complex Learning
    • ISD: Instructional Systems Design Analyzing needs Selecting & sequencing content Developing lessons Evaluating instruction 1.Analyze problem 2.Analyze domains 3.Analyze & sequence tasks 4.Analyze & sequence supporting content 5.Specify learning events & activities 6.Perform interactive message design 7.Evaluate instruction
    • Leshin, Pollock, Reigeluth (1992) 1.Vajaduste analüüs 2.Õppesisu määratlemine 3.Strateegia ja taktika 4.Evalvat-sioon Analüüsi probleemi Analüüsi aine-valdkonda Analüüsi ja järjesta tegevused Määratle tegevusi toetavad teadmised Kavanda õpetamise ja korralduse strateegia Koosta õppe-materjalid Hinda õpetamise tulemus-likkust
    • Rühmatöö
      • Moodustage 2-3 liikmelised rühmad, mis jäävad koostööle kuni kursuse lõpuni sama teema/õpisüsteemi kallal
      • Valige rühmatöö kontekst (tööalane koolitus või üldharidus) ja probleem, mida hakkate lahendama