0
Õppedisaini alused IFI 7051
1. Loeng: sissejuhatus kursusesse ja
õppedisaini valdkonda
Mart Laanpere
TLÜ Informaatika inst...
Täna kavas
 Sissejuhatus kursusesse
 Loeng. Õppedisaini valdkond. Õppimise olemus ja
õpetamise teooriad. Õpisüsteemide t...
Kursusest
 Eesmärk: ülevaade ja isiklik kogemus õppedisaini
protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal.
Mängime läb...
Hindamine
 Osalemine (20%): kontaktpäevadel, praktikumides,
refleksioon blogis, teiste blogide kommenteerimine
 Rühmatöö...
Disaini mõiste
1.2. Õppedisain
 Õppedisain - õppeprotsessi ja õpikeskkonna
süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on
muuta õppimine tul...
1. 3. Õppimise määratlusi
 Tsirkusekaru õpib trikke tegema
 Laps õpib jalgrattaga sõitma
 Ärimees õpib inglise ärikeelt...
Definitsioone...
 Õppimine on protsess, mille tulemuseks on
püsivad muutused õppija võimekuses
käituda ühel või teisel mo...
Võimekuse liigid (Bloom, Gagne)
 Intellektuaalne - teab, tunneb ära, eristab,
defineerib...
 Motoorne - ületab, sooritab...
Kuidas inimene õpib?
 Õpipoiss-sell-meister
 Kool - õppimisvabrik (variõppekava)
 Pädevuskoolitus kui treening
 Iga õp...
1.4. Õpetamine: teooria ja praktika
 Õpetamine kui kasvatuse viis
 Õpetamine kui koolitus
 Õpetamine on intentsionaalne...
Õpetajate “sisemised teooriad”
 Transmissioon – teadmiste ülekanne
 Transaktsioon – tehes õppimine
 Transformatsioon – ...
Teaduslikud õppimisteooriad
 Biheivioristlikud: Pavlovi klassikalise tingituse ja
Skinneri operantse tingituse teooriad
...
Ülesanne
 Koostage mõistekaart fookusküsimusega: mis on e-
kursus?
 Loetlege tegevuse etapid, mille tulemusel kavandatak...
2.1. Õpisüsteemid
Erinevad lähenemised ja koolkonnad:
 Computer-Based Instruction (CBI)
 Computer-Assisted Instruction (...
Õpisüsteemi funktsioonid
 Presentatsioon
 Juhendamine (tutoring)
 Reflektsioon, diskussioonid
 Interaktiivsed harjutus...
Õpisüsteemi struktuur
 Lineaarne mudel
 Lineaarne, kuid
hargnemis- ja
vahelejätmis-võimalustega
 “Laadaplatsi” mudel
Pr...
Näiteid?
 Leidke Internetist näiteid erineva struktuuri ja
õppimiskäsitusega multimeediumi-põhistest
õpisüsteemidest
2.2. Õppedisaini mõiste
 Õppedisain (i.k. instructional design) on õpisüsteemi,
õppeprotsessi ja/või õpikeskkonna metoodi...
2.3. Eellugu: Herbart (1776-1841)
 4-astmeline spiraalmudel õpetuse kavandamiseks:
 Ülevaade: Esitle uut materjali
 Ass...
Herbarti maksiimid
 Õpetamine põhineb psühholoogial. "There is only one
correct method for education: its foundation is p...
2.3. Eellugu
 Ameerikas:Taylori “tööteadus” ja Skinneri
käitumispsühholoogia (biheiviorism, i.k. behaviorism),
operantne ...
2.4. Õppedisaini mudelid
 Gagne klassikaline koolikeskne lähenemine tunni
tasandi õppedisainile (9 õpisündmust):
 köida ...
Levinuim disaini üldmudel ADDIE
 A – Analysis, analüüs.Analüüsitakse õppijate hetketaset,
vajadusi, individuaalseid eripä...
Dick & Carey õppedisaini mudel
ASSURE mudel
ISD: Instructional Systems Design
1.Analyze
problem
2.Analyze
domains
3.Analyze &
sequence
tasks
4.Analyze &
sequence
supp...
Analüüsi
probleemi
Analüüsi
aine-
valdkonda
Analüüsi ja
järjesta
tegevused
Määratle
tegevusi
toetavad
teadmised
Kavanda
õp...
Jonasseni 3C mudel
Context
Collaboration
ConstructionKNOWLEDGE
Modeling
process
Authentic
tasks
Apprenticeship
Situated le...
Merrienboer’i 4C/ID mudel
Õpiülesanded
Osaülesanded rutiinsete
oskuste automatiseerimiseks
Toetav informatsioon Vajadusel ...
Merrill: “Kivike tiigis” mudel
Merrill: õpetuse esmased printsiibid
 Ülesandekesksus: õppimine ülesandeid lahendades, oma
oskusi demonstreerides ja prak...
Merrill: Kivike-Tiigis õppedisaini mudel
 Probleem/kontekst (WholeTask): eluline/kontekstuali-
seeritud probleemipüstitus...
Näide: ettevõtluskursus (Merrill: Task-
Centered Instructional Strategy)
 Probleem/kontekst: Veasna seafarmi kirjeldus sl...
Rühmatöö
 Moodustage 2-3 liikmelised rühmad, mis jäävad
koostööle kuni kursuse lõpuni sama
teema/õpisüsteemi kallal
 Val...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Oppedisaini alused 2013: 1. Sissejuhatus

276

Published on

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
276
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Oppedisaini alused 2013: 1. Sissejuhatus"

  1. 1. Õppedisaini alused IFI 7051 1. Loeng: sissejuhatus kursusesse ja õppedisaini valdkonda Mart Laanpere TLÜ Informaatika instituudi teadur Haridustehnoloogia keskuse juhataja
  2. 2. Täna kavas  Sissejuhatus kursusesse  Loeng. Õppedisaini valdkond. Õppimise olemus ja õpetamise teooriad. Õpisüsteemide tüübid. Õppedisaini mudelid.  Praktikum. Kursuse e-õppekeskkonna seadistamine. Õppedisaini esimene faas: probleemipüstitus, õpieesmärgid ja –väljundid.
  3. 3. Kursusest  Eesmärk: ülevaade ja isiklik kogemus õppedisaini protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal. Mängime läbi õppedisaini tsükli ideest kuni prototüübi evalvatsioonini.  Oodatud õpitulemused: valmisolek analüüsida ja kavandada veebipõhist õpisüsteemi, e-kursust, e- õpikut vms  Õppetöö korraldus: viis 4-tunnist kontaktpäeva 7.sept., 5.okt., 2.nov, 30.nov, 1.dets. ja eksam kodutööde põhjal 14.jaanuaril  Kahe-kolmenädalased tsüklid veebipõhises õppes
  4. 4. Hindamine  Osalemine (20%): kontaktpäevadel, praktikumides, refleksioon blogis, teiste blogide kommenteerimine  Rühmatöö (20%) : Veebipõhise minikursuse õppedisaini eskiis, s.h. õpetamisstrateegiate diagramm, õpikeskkonna prototüüp ja evalvatsiooni kava  Individuaalsed ülesanded (60%):  Kahe õppedisaini mudeli võrdlus v.Wikipedia artikkel  Kursuseprojektina loodaval minikursusel ühe õppetüki/mooduli probleemi/konteksti, eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine, õpitegevuste jada koostamine  Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki/mooduli osiste koostamine (õpiobjektid, näiteid, ülesanded)
  5. 5. Disaini mõiste
  6. 6. 1.2. Õppedisain  Õppedisain - õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.  Õpikeskkond - õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms.
  7. 7. 1. 3. Õppimise määratlusi  Tsirkusekaru õpib trikke tegema  Laps õpib jalgrattaga sõitma  Ärimees õpib inglise ärikeelt  Sysadmin õpib serverit haldama  Kirjanik õpib mõistma võõrast kultuuri  Börsimaakler õpib edukalt toime tulema Mille poolest erineb loomade õppimine inimlikust?
  8. 8. Definitsioone...  Õppimine on protsess, mille tulemuseks on püsivad muutused õppija võimekuses käituda ühel või teisel moel  Õppimine on inimese hoiakute või võimekuse muutumine, mis jääb kestma üle aja ning pole kirjutatav ealise arengu arvele (R.Gagne)  Õppimine on uue tähenduse loomine läbi isikliku kogemuse mõtestamise
  9. 9. Võimekuse liigid (Bloom, Gagne)  Intellektuaalne - teab, tunneb ära, eristab, defineerib...  Motoorne - ületab, sooritab, teostab ...  Verbaalne - väljendab, sõnastab, kirjeldab, kannab ette …  Kognitiivne - kohandab, lahendab, tõlgendab, loob, analüüsib, koostab, hindab ...
  10. 10. Kuidas inimene õpib?  Õpipoiss-sell-meister  Kool - õppimisvabrik (variõppekava)  Pädevuskoolitus kui treening  Iga õppimine on keele õppimine  Alateadlik - “kultuuri sisse imbumine” Inimene õpib: •matkides •harjutades •katse-eksituse meetodil ...
  11. 11. 1.4. Õpetamine: teooria ja praktika  Õpetamine kui kasvatuse viis  Õpetamine kui koolitus  Õpetamine on intentsionaalne (kavatsuslik) tegevus  Õpetamine on interventsioon, sekkumine õppija arengu “normaalsesse” kulgu  Vajadus analüüsi ja süsteemse disaini järele õpetamise kavandamisel ongi olnud õppedisaini tekkimise eelduseks
  12. 12. Õpetajate “sisemised teooriad”  Transmissioon – teadmiste ülekanne  Transaktsioon – tehes õppimine  Transformatsioon – õppimine kui maailmavaate muutumine, emantsipatsioon, valgustatuks saamine Tooge näiteid õppimisega seotud vanasõnadest iga suundumuse alla!
  13. 13. Teaduslikud õppimisteooriad  Biheivioristlikud: Pavlovi klassikalise tingituse ja Skinneri operantse tingituse teooriad  Kognitivistlikud: Piaget geneetiline epistemoloogia, General Problem Solving (GPS), Human Information Processing (HIP)  Konstruktivistlikud: Bruner, Lave,Võgotski sotsiaalkultuuriline õpe, Kolbi kogemusõpe  Õppimise kolm metafoori teooriates (Paavola jt): omandamine, osalemine, loomine; trialoogiline õppimine  Vt. http://tip.psychology.org
  14. 14. Ülesanne  Koostage mõistekaart fookusküsimusega: mis on e- kursus?  Loetlege tegevuse etapid, mille tulemusel kavandatakse CV koostamise e-kursus keskealistele töötutele
  15. 15. 2.1. Õpisüsteemid Erinevad lähenemised ja koolkonnad:  Computer-Based Instruction (CBI)  Computer-Assisted Instruction (CAI)  Interactive Learning Environments (ILE)  Intelligent Tutoring Systems (ITS)  Microworlds  CSCL: Computer-Supported Collaborative Learning  EPSS: Electronic Performance Support Systems  WBT, WBI, e-õpe, virtuaalõpe, digiõpe  E-õpe 2.0 (konnektivism, õpivõrgustikud)
  16. 16. Õpisüsteemi funktsioonid  Presentatsioon  Juhendamine (tutoring)  Reflektsioon, diskussioonid  Interaktiivsed harjutused, ülesanded  Rühmatöö  Õpitulemuste kontroll ja hindamine  Õppeprotsessi monitooring ja haldamine
  17. 17. Õpisüsteemi struktuur  Lineaarne mudel  Lineaarne, kuid hargnemis- ja vahelejätmis-võimalustega  “Laadaplatsi” mudel Pres Ül Test Pres Ül Pres Ül Test Pres Pres Pres Test Ül Ül Ül
  18. 18. Näiteid?  Leidke Internetist näiteid erineva struktuuri ja õppimiskäsitusega multimeediumi-põhistest õpisüsteemidest
  19. 19. 2.2. Õppedisaini mõiste  Õppedisain (i.k. instructional design) on õpisüsteemi, õppeprotsessi ja/või õpikeskkonna metoodiline kavandamine, eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.  Õppedisain on haridustehnoloogia peamine alamvaldkond, angloameerika keeleruumis asendab “didaktika” mõistet  Õppedisain ja õpidisain: eesliide “õpi-” viitab üldjuhul üksnes õppimisele, aga “õppe-” eelkõige õpetamisele  Õppimine võib toimuda ka õpetamiseta ja sattumuslikult, õpetamine on alati kavatsuslik ja seotud õppimisega  Õpidisain (i.k. Learning Design): IMS spetsifikatsioon õpitegevuste jadade kirjeldamiseks standardiseeritud viisil  Õppedisaini peamised rakendusvaldkonnad: militaar-treening, “koolitusvabrikud”, e-õppe kvaliteedisüsteemid, õppevara
  20. 20. 2.3. Eellugu: Herbart (1776-1841)  4-astmeline spiraalmudel õpetuse kavandamiseks:  Ülevaade: Esitle uut materjali  Assimilatsioon:Võrdle/seosta uusi teadmisi varem õpituga  Süstematiseerimine: Integreeri uued ja varasemad teadmised ühtseks tervikuks  Rakendamine: Rakenda uusi teadmisi konkreetse näite peal
  21. 21. Herbarti maksiimid  Õpetamine põhineb psühholoogial. "There is only one correct method for education: its foundation is psychology.”  Informatsiooni omandamine pole õppimine. "Mere information does not suffice.”  Õppimine peab olema nauditav. "To be wearisome is the cardinal sin of instruction.”  Teooria ja praktika. "In education, theory and practice go hand in hand.”  Läbimõeldud järjestamine ja seostamine on õppe kavandamise edutegurid. "Sequencing, arrangement, and coordination of what is to be learned—these create the real impact in the instructional process."
  22. 22. 2.3. Eellugu  Ameerikas:Taylori “tööteadus” ja Skinneri käitumispsühholoogia (biheiviorism, i.k. behaviorism), operantne tingitus (i.k. operant conditioning)  Lähtekoht: õppimine kui individuaalne nähtus eeldab täielikku individualiseerimist (1 õpilane, 1 õpetaja)  Õpetaja töö ennustatavus ja optimeeritavus -> programmeeritavus  Programmõpikud ja õpimasinad (vt. Programmõpe ja õpimasinad. U.Agur, K.Toim, A. Unt,. 1967)
  23. 23. 2.4. Õppedisaini mudelid  Gagne klassikaline koolikeskne lähenemine tunni tasandi õppedisainile (9 õpisündmust):  köida õpilaste tähelepanu  teadvusta õpilastele tunni eesmärgid  meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib seekord vaja minna  esita uus osa  juhenda õpilaste iseseisvat õppimist  anna õpilastele võimalus oma uusi teadmisi demonsteerida või rakendada  anna õpilastele tagasisidet nende soorituse kohta  hinda õpilaste sooritust  taga õpitu kinnistamine
  24. 24. Levinuim disaini üldmudel ADDIE  A – Analysis, analüüs.Analüüsitakse õppijate hetketaset, vajadusi, individuaalseid eripärasid.Aga ka ainevaldkonda, õppekava, pädevusnõudeid vms.  D – Design, disain. Kavandatakse kursuse/mooduli/programmi eesmärgid, üldine struktuur, õppemeetodid, ülesanded, hindamiskriteeriumid jms.  D – Development, arendus.Arendatakse õppematerjalid, õpikeskkond, testid jms.  I – Implementation, kursuse elluviimine praktikas.  E – Evaluation, formatiivne evalvatsioon. Evalveeritakse kursuse disaini ja õpetamise kvaliteeti, eesmärgiga parendada kursuse disaini.
  25. 25. Dick & Carey õppedisaini mudel
  26. 26. ASSURE mudel
  27. 27. ISD: Instructional Systems Design 1.Analyze problem 2.Analyze domains 3.Analyze & sequence tasks 4.Analyze & sequence supporting content 5.Specify learning events & activities 6.Perform interactive message design 7.Evaluate instruction Analyzing needs Selecting & sequencing content Developing lessons Evaluating instruction
  28. 28. Analüüsi probleemi Analüüsi aine- valdkonda Analüüsi ja järjesta tegevused Määratle tegevusi toetavad teadmised Kavanda õpetamise ja korralduse strateegia Koosta õppe- materjalid Hinda õpetamise tulemus- likkust 1.Vajaduste analüüs 2.Õppesisu määratlemine 3.Strateegia ja taktika 4.Evalvat- sioon Leshin, Pollock, Reigeluth (1992)
  29. 29. Jonasseni 3C mudel Context Collaboration ConstructionKNOWLEDGE Modeling process Authentic tasks Apprenticeship Situated learning Case-based problems Multiple perspectives Indexed meanings Coaching Social negotiation of meaning Articulation Reflection Mental models Intentions, expectations Internal negotiation Domain-specific reasoning Invention, exploration
  30. 30. Merrienboer’i 4C/ID mudel Õpiülesanded Osaülesanded rutiinsete oskuste automatiseerimiseks Toetav informatsioon Vajadusel pakutav lisainfo ja tagasiside Just-In-Time info Artikkel: Merrienboer jt (2002) Blueprints for Complex Learning
  31. 31. Merrill: “Kivike tiigis” mudel
  32. 32. Merrill: õpetuse esmased printsiibid  Ülesandekesksus: õppimine ülesandeid lahendades, oma oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades.  Aktiveerimine: sobilike kognitiivsete struktuuride aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste meeldetuletamise või esitamise kaudu.  Demonstreerimine: õppijatele õpitavate oskuste demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste reeglitega.  Rakendamine: õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega  Lõimimine: õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma õpitud teadmisi ja oskusi
  33. 33. Merrill: Kivike-Tiigis õppedisaini mudel  Probleem/kontekst (WholeTask): eluline/kontekstuali- seeritud probleemipüstitus  Jada (Progression): õpitegevuste ja –ülesannete järk-järgult keerulisemaks muutuv jada  Osised (Components): info (information-about, parts-of, kinds-of, how-to, and what- happens), elulised juhtumid, õppematerjalid, õpiobjektid  Strateegia (Strategy): õpetamise strateegiad, võtted  Disain (Interface): õpikeskkond, kujundus  Teostamine(Production)
  34. 34. Näide: ettevõtluskursus (Merrill: Task- Centered Instructional Strategy)  Probleem/kontekst: Veasna seafarmi kirjeldus slaididena  Osised/info: ettevõtte käivitamise kuus sammu  Osised/juhtumid: elulised näited ettevõtete käivitamisest (iga sammu kohta)  Ülesanne uues kontekstis: rakendadaVeasna seafarmi näitel õpitut teise ettevõtte (Instant Carpet Cleaning) näitel (audiojuhised, alamülesanded, abimaterjalid)  Ülesanne: ICC äriplaani koostamine (tarkvarapoolse taanduva juhendamise ja audio-tagasiside saatel)  Alamteema: demo turu- või teostatavusuuringu kohta  Õpitu rakendamine ilma toeta uue ettevõtte kontekstis
  35. 35. Rühmatöö  Moodustage 2-3 liikmelised rühmad, mis jäävad koostööle kuni kursuse lõpuni sama teema/õpisüsteemi kallal  Valige rühmatöö kontekst (tööalane koolitus või üldharidus) ja eluline (oskustega seonduv) probleem, mida hakkate lahendama  Sõnastage õppedisaini aluseks olev probleemipüstitus ja kirjeldage eluline kontekst, vajadus
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×