• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
ISTE NETS ja digiajastu
 

ISTE NETS ja digiajastu

on

  • 643 views

Ettekanne "VÕrgustik võrgutab" seminaril 25.08.2011 Tallinna Teeninduskoolis

Ettekanne "VÕrgustik võrgutab" seminaril 25.08.2011 Tallinna Teeninduskoolis

Statistics

Views

Total Views
643
Views on SlideShare
643
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
1
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment
  • Foto: CC BY 2.0 Flickr: thomcochrane

ISTE NETS ja digiajastu ISTE NETS ja digiajastu Presentation Transcript

  • Mart Laanpere, TLÜ informaatikainstituudiharidustehnoloogiakeskusejuhataja
    ISTE NETS jadigiajastu
  • Kirijakirjaoskusläbisajandite
    17.saj.: kiri = piibel, katekismus (õpetas: köster)
    19.saj.: kiri = PernoPostimees, TalurahwaKalender (ema)
    1930: eestiteaduskeel, kirjandus, bürokraatia (õpetaja)
    1970: “teinekirjaoskus” = programmeerimine (õpetaja)
    1995: e-post, infokirjaoskus (õpetas: sõber)
    2011: kiri on enamatkuitekst: sms, säuts, Facebook, YouTube, taskuhääling, personaalne e-keskkond, medium is the message
  • Arvutite roll hariduses
    1967: Arvuti URAL mahubtuppa, õpetataksealgoritme
    1987: Arvuteid JUKU mahublauale 2 tk, õpetataksekontoritarkvarakasutamajaprogrammeerima
    1997: Tiigrihüppegaigassekooliarvutiklassja internet, õpetataksekontoritarkvarajainternettikasutama
    2003: E-ülikool, arvutikuiligipääsveebipõhisesseõpikeskkonda
    2011: ?
    Arvuti (jaarvutikasutamiseoskus) on muutunudeesmärgistvahendiks, üksikutehobistigaüheigapäevasekstegevusest
    Kuidas on muutunudsihtrühmjaõpetamisevastutus/pädevus?
  • IKT strateegiadhariduses: sõnavara
    1997, Tiigrihüppeesimenearengukava: IT kasutamine, arvutiseerimine, internetiseerimine, õpitarkvara
    2002, TiigrihüpePluss: IKT alasedpädevused, virtuaalõpe, IKT infrastruktuur, koostööerinevateosapooltevahel
    2003-5, ülikoolide e-õppearengukavad: e-õppeinfrastruktuurjatugiteenused, sisutootmine, kvaliteet
    2006, ÕppivTiiger: e-õppesisujateenused, e-õppepädevusedjameetodid, e-õppekorraldus
    E-õpeolivõtmemõistenaomalkohal 2003, nüüdenammitte
  • IKT pädevusstandardidhariduses
    Juba 2000.aastal lõitöörühm (Villems, Laanpere jt) esimeseversiooniEestiõpetajatetarvis, ISTE 1999 baasil.
    Probleemid: eilegitimeeritud, eihaakunudõpetajakutsestandardijaõpetajakoolituseraamnõuetega (s.h. struktuuriosas), hargversioonid (TH ja EITSA)
    Eesmärk: uusõpetajatejaõppejõududeharidustehnoloogilinepädevusmudelloodavaõpetaja EQF kutsestandardilisana
    Tänasedvõimalikudeeskujuduuepädevusmudelijaoks:
    UNESCO ICT Competencies for Teachers, 2008
    Intel Teach programm, 2008
    ISTE National Educational Technology Standards 2008
  • Mis on pädevus: mõistekaart
  • ISTE NETS for Teachers 2008
    2008 kaasajastatudversioon, 5 pädevusvaldkonda:
    Facilitate and Inspire Student Learning and Creativity
    Design and Develop Digital-Age Learning Experiences and Assessments
    Model Digital-Age Work and Learning
    Promote and Model Digital Citizenship and Responsibility
    Engage in Professional Growth and Leadership
  • ISTE baasilloodudpädevusmudelison 5 valdkonda:
    I Õpilasteinnustaminejajuhendaminedigikeskkonnas
    1.1 Õpilasteloovusejainnovatsioonitoetamineningarendamine
    1.2 Õpilasteinnustamineelulisteprobleemidelahendamiseledigitaalsetevahenditekaasabil
    1.3 Õpilastesuunamineisiklikekogemusterefleksioonilejamõtestamisele
    1.4 Õpilastekoostööstoimuvateadmusloomejuhendamine
    Õpetaja HT pädevusmudel2011
  • II Digiajastu õppeprotsessi ja õpikeskkonna kavandamine (õpidisain)
    2.1 Õpikeskkonna kujundamine
    2.2 Sobivate meetodite valimine
    2.3 Õpiülesannete koostamine arvestades õpilase individuaalset eripära
    2.4 Õpitulemuste kujundav ja kokkuvõttev hindamine
    III Digiajastu töökeskkonna kujundamine
    3.1. Digiajastu töövõtete ja töövahendite kasutamine
    3.2. Suhtlemine õpilaste, lapsevanemate ja kolleegidega
    3.3. Eneseväljendus ja jagamise kultuur digikeskkonnas
    3.4. Info kogumine ja analüüsimine
  • IV Digiühiskonna kodanikuna käitumine
    4.1 IT turvaline, legaalne ja eetiline kasutamine
    4.2 Suhtlus- ja koostöövahendite valimine lähtudes võrdsetest võimalustest
    4.3 Koostööprojektide läbiviimine mitmekultuurilises keskkonnas
    V Õpetaja professionaalne areng
    5.1 Osalemine praktikakogukondades/võrgustikes
    5.2 Oma arengu kaardistamine, dokumenteerimine, analüüs (portfoolio).
    5.3 Uurimistöös osalemine
    5.4 Kooli arendustöös osalemine (leadership)
  • Sõnavaravahetus – eikasutata e-õppemõistet
    Fookusesõpilastetegevuse, loovuse, innovatsiooni, refleksioonijnetoetamine
    Peamisedõpetajategevused: suunaminejajuhendamine
    Pädevusmudellahutatudhindamismudelist, 5-astmeline hindamismudel
    Pädevustehindamine peaks muutumapika-ajaliseksjatõendusmaterjali-põhiseks, kasutades nt. e-portfooliot
    Peamisedmuutused
  • Digiajastumõiste
    Teooriatesttulenevad “uueajastu” mõisted: infoajastu (infoühiskond), võrguühiskond (Manuel Castells)
    Digiajastu: metafoor, mitteteadusliktermin. Tähistabkujundlikultuutajastut, mille puhuldigitaaltehnoloogialpõhinevadvahendid on olulisekseristajaksuuejavanaelustiilivahel
    Ettepanekkasutadajärgmistesstrateegiatesjaka HT pädevusmudelisdigiajastuharidusemõistet e-õppeleviitamiseasemel
  • Haridustehnoloogi roll
    Digiajastukooljaõpetajaeisaaüldjuhulhakkamailmaharidustehnoloogitoeta
    Annika Lõhmusemagistritöö (TLÜ IFI 2010): infojuhtidekaduminekoolist, soovitameinfojuhiasemelharidustehnoloogi
    HetkelEestis u. 30 haridustehnoloogi, perspektiivis 200
    HaridustehnoloogideLiit: kutsestandard, koostöö, professionaalsuseedendamine, kutse-eetika