IKT koolijuhtimises 2: kooli infosüsteemid

756 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
756
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

IKT koolijuhtimises 2: kooli infosüsteemid

  1. 1. IKT koolijuhtimises 2. Kooli infosüsteemid Mart Laanpere, martl@tlu.ee TLÜ informaatika instituudi vanemteadur Haridustehnoloogia keskuse juhataja
  2. 2. Kooli infosüsteemid • Milliseid infosüsteeme kasutab teie kool? – Kooli veebileht: oma, Wordpress, Joomla, muu – Õppeinfosüsteem: eKool, Stuudium, muu – Dokumendihaldus: Amfora, KIS, WD, Postipoiss – Hariduse infosüsteem: kes ja kuidas täidab? – E-õppekeskkond: Moodle,Viko, blogid, muu – Raamatukogu: Riks, Kirjasto, muu – Intranet: võrgukettad, veebipõhine – Veel?
  3. 3. Oma või virtuaalserver? Oma server • Eelised – Oma voli – Integreeritud süsteemid, SSO – Paindlikkus • Puudused – – – – – Kallis pidada Varundus tülikas ja kallis Töömahukas Raskem kaitsta Eeldab head süsadmini pikaks ajaks Virtuaalserver (Havike vm) • Eelised – Odav pidada – Kaitstud, varundatud – Suure osaga tööst saab hakkama algaja süsadmin • Puudused – Paindumatu, piirangutega – Raske integreerida erinevaid süsteeme – Tulevik ebamäärane
  4. 4. Kooli koduleht • Vanasti: staatiline HTML, ainult süsadmin sai muuta või lisada (vt. http://archive.org) • Täna: dünaamiline, tasuta sisuhaldussüsteem (Joomla, Wordpress, Saurus CMS), paljud saavad toimetada, igaüks kommenteerida, sotsiaalmeediaga integreeritud • Millised on teie kooli kodulehe olulised komponendid? Kes lisab materjale?
  5. 5. Kasutajate haldus • Näide A: kasutajate haldus koolis puudub, kõigil arvutitel sama kasutajatunnus ja salasõna • Näide B: koolis on kohtvõrgu server, igal kasutajal oma kasutajatunnus ja salasõna, oma failid hoitakse klassi võrgukettal • Näide C: kasutajate haldus on veebipõhine, kool kasutab süsteemselt Google Apps võimalusi • Näide D: täismõõdus kasutajahaldus, kõiki infosüsteeme saab kasutada ühe kontoga, Wifi kasutajad identifitseeritakse Eduroami kaudu
  6. 6. Varundus • Kuidas varundate oma dokumente ja muid faile, kas teie koolis on selleks mingi kokkulepitud kord? • Variant A: Wifi-varundusseade, automaatne varundus teatud kaustadest • Variant B: ladustamine kohtvõrgu serveril, varundusseade (lintseade, väline kõvaketas) • Variant C: kõik asjad veebis, loodate teenusepakkuja varundusele
  7. 7. Sisseostetud IT-teenused • Näiteks: IT kasutajatugi, Miksike, PilvePrint, koduleht, eKo ol, iPadi klassi haldus, WD • IT-teenuste puhul käib teenuselepingu juurde SLA (Service Level Agreement), kliendi ja teenuseosutaja vahel sõlmitud leping, milles kirjeldatakse teenuse garanteeritud omadused (tugi, uuendused, reageerimisaeg, intsidentide haldus)
  8. 8. Digiturve • Turvateadlikkuse parandamine: salasõnad, isikuandmed, identiteedivargus, viirusetõrje • Seire: turbeintsidendid, intsidentide haldus, neist õppimine, analüütika • Riskihaldus: sise- ja välisriskide identifitseerimine, hindamine (realiseerumise tõenäosus ja mõju kooli tegevusele: kõrge, keskmine, madal), riskitaluvuse selgitamine, maandamine, kontrollimine • Riskimaandamise taktikad: vältimine, hajutamine, ennetamine, siirdamine, aktsepteerimine
  9. 9. Arvutivõrgu eeskiri • • • • • • • Üldreeglid Võrgukasutamise õiguse saamise kord Kooli kohustused ja õigused Kasutajate kohustused ja õigused Piirangud võrgukasutusele Oma seadmete kasutamine kooli võrgus Väärkasutuse tagajärjed
  10. 10. Arutelu • Milliseid digiturbe intsidente on teie koolis ette tulnud ja mida olete sellest õppinud? • Kuidas olete muutnud selle tulemusel reegleid, teavitanud kooliperet?
  11. 11. Mõned õigused kaitstud • See esitlus on avaldatud Creative Commons ‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’ 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/b y-sa/3.0/ee/

×