Your SlideShare is downloading. ×
  • Like
Haridustehnoloogilised pädevused
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Now you can save presentations on your phone or tablet

Available for both IPhone and Android

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Haridustehnoloogilised pädevused

  • 1,818 views
Published

Loeng haridustehnoloogia suvekoolis august 2010

Loeng haridustehnoloogia suvekoolis august 2010

Published in Education
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
No Downloads

Views

Total Views
1,818
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
9

Actions

Shares
Downloads
10
Comments
0
Likes
3

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Mart Laanpere Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse juhataja
  • 2.
    • Väljundipõhine õpe
    • Pädevuse mõiste, pädevusmudelid
    • HT pädevusnõuded maailmas
    • HT pädevusnõuded Eestis: enne ja nüüd
    • Pädevuse kirjeldamise standardid ja pädevushalduse tarkvara
    • Pädevuste arendamise ja hindamise meetodid
  • 3.
    • Õpetamine on eesmärgistatud tegevus
    • Õpieesmärgid > õpiväljundid
    • Õpiväljundid võib sõnastada “pädevuste keeles” (on ka teisi lähenemisi)
    • Bologna reform ja väljundipõhised õppekavad
    • Õpiväljundite rakendamine VÕTA süsteemis
    • EQF ja uued kutsestandardid
  • 4.
    • Competere (lad.k.): sobilik
    • Pädevus kui volitatus või suutlikkus toimida
    • Pädevuse definitsioone:
      • Teadmised + oskused + hoiakud
      • Teadmised, oskused, kogemused, vahendid, kontaktid, mille abil inimene suudab lahendada probleeme või teostada ülesandeid
      • Suutlikkus teha kvalifikatsioonile vastavat tööd
      • Suutlikkus rakendada teadmisi, oskusteavet ja oskusi harjumuspärases ja/või muutuvas töösituatsioonis (CEDEFOP)
    • Üld- ja valdkondlikud pädevused
  • 5.  
  • 6.  
  • 7.  
  • 8.  
  • 9. Kutsealased pädevused 9 – Juhtimisalased pädevused 8 – Kutsenõuded 7 – Kutsealased tehnilised oskused 6 – Kutseteadmised Valdkondlikud pädevused 5 – Valdkonnaspetsiifilised 4 – Valdkondadeülesed pädevused Üldpädevused 3 – Töökohal toimetuleku päd. 2 – Akadeemilised pädevused 1 – Personaalse efektiivsuse päd.
  • 10.
    • Sampson & Fytros (2008) pädevuste elutsükkel:
      • pädevusmudel loomine läbi ametikohaga seotud nõudmiste, rollide ja asjakohaste pädevuste identifitseerimise
      • töötajatel olemasolevate pädevuste hindamine
      • pädevuslünkade analüüs lähtuvalt ametikohale esitavatest nõudmistest ja oodatavatest pädevustest
      • pädevuste arendamise või puudujääke minimeerivate programmide (kursuste) defineerimine
      • tegevuste jätkuv monitooring ja hindamine, et kinnitada toimunud areng
  • 11.
    • Traditsiooniline lähenemine: (hierarhiline) tegumianalüüs (Hierarchical Task Analysis)
    • Pädevuste loogikale vastab paremini situatsioonipõhine protsessianalüüs:
      • Kaardista tüüpilised situatsioonid
      • Kirjuta kompetentse tegevuse stsenaariumid iga situatsiooni kohta
      • Määra rollid ja neile vastavad soorituse tasemed (algaja, edasijõudnu, asjatundja)
      • Määratle soorituseks vajalikud teadmised, oskused, vahendid, isikuomadused jne
  • 12.
    • IMS Reusable Description of Competencies and Educational Outcomes (RDCEO, vt. imsglobal.org)
    • IEEE RCD ja HR-XML
    • Sidumine teiste standarditega: Learning Path Specification
    • Rida EL projekte on tegelenud pädevuste standardimise ja tehnoloogiliste lahendustega: LUISA, APOSDLE, TENcompetence
    • Intelleo projekti eesmärgiks on luua uued pädevushalduse veebiteenused (intelleo.eu)
  • 13.  
  • 14.
    • ISTE NETS: National Educational Technology Standards (õpilastele, õpetajatele, juhtidele)
      • 2008: kaasajastatud versioon, 5 valdkonda
        • Facilitate and Inspire Student Learning and Creativity
        • Design and Develop Digital-Age Learning Experiences and Assessments
        • Model Digital-Age Work and Learning
        • Promote and Model Digital Citizenship and Responsibility
        • Engage in Professional Growth and Leadership
    • UNESCO õpetajate IKT pädevuste raamistik
    • Soome OPE.fi kolm taset
  • 15.
    • Tiigrihüpe 2001: õpetaja IKT pädevused 6 x 3 maatriksi kujul (tavakasutaja, aktiivne rakendaja, asjatundja/tugiisik)
      • A. Baasoskused
      • B. Kaasaegse õpikeskkonna kujundamine
      • C. IKT õppekava-arenduses
      • D. IKT õpitulemuste hindamisel
      • E. IKT õpetaja professionaalne arengu toetajana
      • F. IKT kasutamise sotsiaalsed ja eetilised aspektid
    • Eeskujuks ISTE NETS 2000, sarnane soomlaste OPE.fi pädevusmudeliga
  • 16.  
  • 17.
    • Pädevusmudelis on 5 valdkonda:
      • I Õpilaste innustamine ja juhendamine digikeskkonnas
        • 1.1 Õpilaste loovuse ja innovatsiooni toetamine ning arendamine
        • 1.2 Õpilaste innustamine eluliste probleemide lahendamisele digitaalsete vahendite kaasabil
        • 1.3 Õpilaste suunamine isiklike kogemuste refleksioonile ja mõtestamisele
        • 1.4 Õpilaste koostöös toimuva teadmusloome juhendamine
  • 18.
    • II Digiajastu õppeprotsessi ja õpikeskkonna kavandamine (õpidisain)
      • 2.1 Õpikeskkonna kujundamine
      • 2.2 Sobivate meetodite valimine
      • 2.3 Õpiülesannete koostamine arvestades õpilase individuaalset eripära
      • 2.4 Õpitulemuste kujundav ja kokkuvõttev hindamine
    • III Digiajastu töökeskkonna kujundamine
      • 3.1. Digiajastu töövõtete ja töövahendite kasutamine
      • 3.2. Suhtlemine õpilaste, lapsevanemate ja kolleegidega
      • 3.3. Eneseväljendus ja jagamise kultuur digikeskkonnas
      • 3.4. Info kogumine ja analüüsimine
  • 19.
    • IV Digiühiskonna kodanikuna käitumine
      • 4.1 IT turvaline, legaalne ja eetiline kasutamine
      • 4.2 Suhtlus- ja koostöövahendite valimine lähtudes võrdsetest võimalustest
      • 4.3 Koostööprojektide läbiviimine mitmekultuurilises keskkonnas
    • V Õpetaja professionaalne areng
      • 5.1 Osalemine praktikakogukondades/võrgustikes
      • 5.2 Oma arengu kaardistamine, dokumenteerimine, analüüs (portfoolio).
      • 5.3 Uurimistöös osalemine
      • 5.4 Kooli arendustöös osalemine (leadership)
  • 20.
    • Tavapärane lähenemine: dissektsioon (testitakse eraldi teadmisi, oskusi – jättes kõrvale selle, mida on raske hinnata)
    • Näited: juhilubade taotlemine, põhikooli IKT tasemetöö
    • Hindamisviis mõjutab pädevusmudelit
    • Autentsed hindamismeetodid: töö/praktika kontekstis, autentsed situatsioonid, pikaajaline tegevus, tulemuste dokumenteerimine ja kogemuse refleksioon
    • Üks võimalus: e-portfoolio
  • 21.
    • Firmadele suunatud inimressursi juhtimise tarkvara sisaldab tavaliselt pädevushaldust
    • TENcompetence projektis loodud Personal Competence Manager: http://www.tencompetence.org/web/guest/overview
    • Meie kogemus:
      • OPAH e-portfoolio http://eportfoolio.opetaja.ee
      • EAS innovatsiooniosaku abil loodud pädevushalduse tarkvara prototüüp koolitusettevõttele Dictum: http://htk.tlu.ee/dictum