Digital learning ecosystem

417

Published on

Published in: Education
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
417
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Digital learning ecosystem

  1. 1. IKT hariduses: OECD trendid, uuringud, Eesti haridusstrateegia Mart Laanpere TLÜ informaatika instituudi vanemteadur Haridustehnoloogia keskuse juhataja
  2. 2. Tutvustuseks • • • • TLÜ matemaatika-füüsikaõpetaja diplom ‘89 Õpetaja, koolijuht, hoolekogu esim. (Kolga Kk) Tiigrihüppe Harjumaa töörühma liige Al. 1998: haridustehnoloogia keskuse juhataja, informaatika didaktika õppejõud • RÕK informaatika ainenõukogu juht al. 2000 • Elukestva õppe strateegia 2020 juhtkomitees, vastutan digipöörde-peatüki eest • Teie taust ja senine kogemus kooli IKT arendusega? Ootused koolitusele?
  3. 3. Küsimus: • Miks peaks kool investeerima IKT-sse?
  4. 4. Milleks on koolil vaja IKT-d? Hawkridge (1990) uuring tõi esile kuus põhjuste gruppi: 1. 2. 3. 4. 5. 6. sotsiaalsed (osalus kaasaegses ühiskonnas) kutsealased (tulevasel tööl vajalikud oskused) pedagoogilised (uued õppemeetodid, vahendid) katalüütilised (kooliuuenduse taganttõukamine) kohaliku IT-tööstuse arendamise huvides kokkuhoid odavama ja tulemuslikuma õpetamise kaudu
  5. 5. IKT roll kooli juhtimises Õppetöös • Informaatika õppeaine • Läbiv teema Tehnoloogia & innovatsioon • IKT pädevused kooliastme lõpul • IKT kooli õpikeskkonnas: arvutiklass, projektorid, IWB , e-õppeplatvorm • E-õppevara: digiõpikud, Koolielu, Miksike , õpetajate ja õpilaste endi loodud • Kooliraamatukogu Halduses • Õpilaste, õpetajate ja õppetöö register (eKool, EHIS) • Dokumendihaldus, arhiiv • Eelarve ja kuluarvestus • Paljundus ja printimine • Väliskommunikatsioon: koduleht, sotsiaalmeedia • Sisekommunikatsioon: listid, intranet, teated, uudise d • Analüütika, kooli arengu
  6. 6. Kooli IKT raamistik PÕHIPROTSESSID INFO ÕPPETÖÖ KAVANDAMINE JA JUHTIMINE, HALDUS, SISE- JA VÄLISSUHTLUS DOKUMENDID, ÕPPEVARA, ÕPILASED, PERSONAL, RESSURSID … TARKVARA RIISTVARA JA VÕRK KONTORI- JA ÕPIITARKVARA, INFOSÜSTEEMID, TEENUSED ARVUTID, SERVERID, INTERNET, WIFI
  7. 7. OECD haridustrendid 2010: IKT • • • • • Ligipääs arvutile ja internetile: kõikjal, igaühele IKT kasutamine õpilaste ja õpetajate poolt Veebisisu plahvatuslik kasv Osalus sotsiaalvõrgustes Tark mees taskus: mobiilsete seadmete levik
  8. 8. Värskeim uuring (Euroopa Komisjon 2013) • Arvutite kogus koolis ei avalda mõju kasutamisaktiivsusele • IKT-d rohkem kui 25% tundides kasutavate õpetajate osakaal pole kasvanud 2006 aastaga võrreldes • IKT rakendamises õppetöös on edukamad need koolid, kus on ette võetud kooli tervikuna haaravad arendusprojektid ja loodud tugisüsteemid (digitally supportive schools) • Kiirelt kasvab mobiilsete (s.h. isiklike) seadmete kasutamine arvutiklasside asemel, projektorite/IWB olemasolu klassides • Õpetajakoolitusel on oluline mõju õpetajate hoiakutele, ka IKT rakendamise intentsiivsusele ja viisidele Survey of Schools: ICT in Edcuation 2013
  9. 9. Arvutid koolis (EU 2013)
  10. 10. IWB ja dataprojektorid koolis
  11. 11. Digiajastusse jõudnud koolid
  12. 12. Eesti hariduse IKT-edulugu • Tiigrihüppe hiilgeajad jäävad 10 aasta taha • Täna: 99,3% Eesti õpilastest kasutab arvutit (PISA’09); Eesti õpilaste juurdepääs arvutitele ja internetile on hea: 6.koht maailmas • Erandlik: õpilaste juurdepääs internetile ei sõltu eriti pere majanduslikust olukorrast (PISA 2009) • Globe ja eTwinning programmides torkasid Eesti koolid silma suure aktiivsusega • Lilleküla G, Pelgulinna G, Reaalkooli ja GAG’i külastajad kadestavad: Kanada, Belgia, Taani, Taiwani, Itaalia, UK TV saated
  13. 13. IKT ja kool: külalisabielu? • Okasroosikese hüpotees: eestiaegne matemaatika-õpetaja saaks tänases koolis töötada ilma suurema ettevalmistuseta • Eesti õpetajate arvutikasutus alla EU keskmise • Arvutid on pagendatud arvutiklassi või õpetajalauale, sülearvuteid koolis ei näe, läbikukkunud sülearvuti-projekt 2009 • Süsteemselt rakendavad e-õpet vaid üksikud entusiastidest õpetajad (va.eKool), õpilase jaoks on arvuti enamjaolt mänguasi • Väidan: IKT on põhjalikult muutnud vaid kooli haldust ja sise/väliskommunikatsiooni, aga mitte põhiprotsesse • Süsteemne reform: 1:1 mudel, e-õpik, personaalne õpikeskkond
  14. 14. Koolis Poes IKT põlvkonnavahetused ?
  15. 15. IKT trendid hariduses: Horizon 2013 • 1 aasta horisont: – Mobiilid õppetöös – Tahvelarvutid, 1:1 arvutikasutus • 2-3 aasta horisont: – Mängupõhine õpe – Personaalsed õpikeskkonnad, õpianalüütika • 4-5 aasta horisont: – Loomulikud kasutajaliidesed, žestjuhtimine – “Asjade internet”
  16. 16. Sotsiaal-tehnoloogilised üleminekud Tehnoloogiamaastik Muutused tehn. maastikul survestavad režiimi Turg Sotsio-tehniline Teadus režiim / Poliitika Tehnika paradigma Kultuur Sotsio-tehniline režiim on suhteliselt stabiilne Uus režiim mõjutab tehn. maastikku Uus konfiguratsioon teeb läbimurde, muudab režiimi Uued ideed koonduvad ja moodustavad uue dominandi Nišid (Geels 2002) Katsetused ja areng toimub erinevates suundades, uued ideed akumuleeruvad
  17. 17. Õpitehnoloogia põlvkonnad Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid Pedagoogilised lähtekohad Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline, remiksitav Peamised lubavused Drill-harjutused, testid Õppematerjalide jagamine Looming, koostöö Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja internet kodus Igal pool: mobiilne personaalne seade
  18. 18. Tuleviku klassiruum
  19. 19. Elukestva Õppe Strateegia 2020 4.Digipööre elukestvas õppes • Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigil haridustasemetel ja kõigis õppekavades (õppekavad, kutsestandardid, haridustehnoloogid) • Digitaalne õppevara (autorvahendid, varamud, eõppekeskkonnad, kvaliteedinõuded, pilootprojektid) • Ligipääs kaasaegsele digitaristule (1:1 mudel, kiire võrk, teenuste ökosüsteem, standardid) • Digipädevused (standardid, koolitused, hindamine)
  20. 20. 1:1 mudel arvutikasutuses • 1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või tahvelarvuti, nutitelefon • Alternatiivid: – Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD) – Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook) • Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott • Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele, eelistustele • Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis, esitlusvahendites, infosüste emis, õppevaras
  21. 21. Kuidas suhtute VOSK mudelisse? Kolm plussi Kolm miinust
  22. 22. Visioon järgmise põlvkonna digiõpikust • Uus õpikäsitus: õpik pole sisend õppeprotsessile, vaid selle väljund • DigiÕpik 2.0 koosneks kolmest osast: – Professionaalselt toodetud osa: simulatsioonid, interaktiivsed harjutused, mängud, videod, laborid, eksamid, kontrolltööd – Õpetaja loodud või lisatud osa: töölehed, ülesanded, harjutused – Õpilase omalooming: remiksid, projektid, esiltused, päevikud, prototüübid • DigiÕpik 2.0 tarkvara osas on vajadused järgmised: – – – – Koosvõime raamistik Autorsüsteem õpetajale, mallid jm. Repositoorium(id) pilvelahendusena Agregaator e. mashup-rakendus õpilase tahvelarvutis
  23. 23. Koolipõhine digipööre • Esimesed katsetused sülearvuti-klassidega kukkusid läbi (Tiigrihüpe 2009) • On ka häid näiteid: Quest2Learn, Odderi valla koolid Taanis, Tartu Erakooli iPadi-klassid • Plaan: üleminek 1:1 mudelile ja e-õpikutele tervet kooli hõlmava strateegia abil • Samsungi ja TLÜ meeskonnakoolitus pilootkoolidele
  24. 24. IKT ja uus õpikäsitus • Rooma klubi (1979): innovaatiline õppimine • Õppimise 3 metafoori: õppimine kui omandamine, osalemine või loomine? • Muutus õpikäsituses: IKT kaasabil koostöös teadmusloome, probleem- ja projektõpe, õppimine mängides ja luues • Näide: Quest2Learn kool New Yorkis • Eesti elukestva õppe strateegia: arengu- & koostöökeskne õpikäsitus, teadmusühiskond & innovaatiline majandus, digikultuur haridusruumis • RÕK 2011: IKT, informaatika valikaine ja läbiv teema Tehnoloogia & innovatsioon
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×