• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Digiparand digiopik
 

Digiparand digiopik

on

  • 404 views

 

Statistics

Views

Total Views
404
Views on SlideShare
361
Embed Views
43

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

3 Embeds 43

http://edidaktikum.ee 33
http://www.edidaktikum.ee 5
http://localhost 5

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Digiparand digiopik Digiparand digiopik Presentation Transcript

    •  Digipärand ja digiõpikud Mart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja
    • Digitaalse õpitehnoloogia arengutsüklid  1960: õpitarkvara. Sisu ja tarkvara integreeritud, õpetaja asendaja, lineaarne disain (esitlus-harjutus-test)  1990: ühesõpe üle võrgu (CSCL). Õppematerjalid pole olulised.  1995: virtuaalsed klassitoad. 3D, tahvli ja pingiridadega  2000: õpihaldussüsteemid (LMS). Sisu lahutamine tarkvarast.  2005: personaalsed õpikeskkonnad (PLE). Remiks-kultuur  2014: uue põlvkonna lahendused tulekul.
    • Turgurikkuv tehnoloogia  Disruptive technology (Christensen, ‘Innovator’s dilemma’ 1997): uudne tehnoloogia, mis ootamatult turu segi paiskab tänu toote madalamale hinnale, muutunud väärtusahelale ja tootmis- või tarneviisile  Näiteid:  Muusikaäris: kassett > CD > mp3  Raamatuäris: raamat > e-raamat  Koolis: klassipäevik > eKool  Digiõpik kui turgurikkuv tehnoloogia?
    • Üleminekud sotsio-tehnilistes süsteemides (Geels 2002) Tehnoloogiline maastik Sotsio-tehniline režiim / paradigma Nišid Sotsio-tehniline režiim on suhteliselt stabiilne Katsetused ja areng toimub erinevates suundades, uued ideed akumuleeruvad Turg Teadus Poliitika Tehnika Kultuur Uued ideed koonduvad ja moodustavad uue dominandi Uus konfiguratsioon teeb läbimurde, muudab režiimi Uus režiim mõjutab tehn. maastikku Muutused tehn. maastikul survestavad režiimi
    • Eesti elukestva õppe strateegia 2020  Ptk 4: õppimine digiajastul, eesmärgiks kaasaegse digitehnoloogia otstarbekam ja tulemuslikum rakendamine õppimisel ja õpetamisel  Kolm strateegilist meedet:  Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi  Digitaalne õppevara, s.h. digiõpikud  Ligipääs kaasaegsele digitaristule, 1:1 mudel  Ka varem on proovitud radikaalset kooliuuendust alustada õpikute kaotamisest: aktiivõpe, HeadStart, CSCL
    • Tähelepanekud  digiõpik ei pruugi olla e-raamat  eraldusjooned hajuvad: füüsiline ja virtuaalne keskkond/suhtlus, õpik ja töövihik, õpetaja ja õpilane, õpikuautor ja õppija, kool ja elu, õppimine ja hindamine  uus õppimiskäsitus: õppimine on üha enam loomine, mitte omandamine, trialoogiline õppimine  õpikust saab kõige rohkem teadmisi selle autor: miks ei võiks õpilane olla kaasautoriks?
    • Digiõpik: erinevad nägemused Otsingud ja katsetused digiõpikutega eri suundades:  Digiõpik kui e-raamat: Apple iBooks Author  Digiõpik kui õpitarkvara rakendus (äpp): Koolibri  Digiõpik kui e-kursus: TeaMe hange gümnaasiumi LTT valikkursuste õppekomplektide loomiseks, vt. Aku.opetaja.ee  Digiõpiku asemel ligipääs õpiobjektide repositooriumile: Avita katsetus YDP süsteemiga  Ehk on olemas ka viies stsenaarium?
    • LEARNMIX projekt  Aprill 2013 – august 2015, rahastus IKT riiklikust programmist  Eesmärk: leida majanduslikult jätkusuutlik ja pedagoogiliselt uuenduslik lahendus järgmise põlvkonna e-õpikutele, mis oleks kasutatavad erinevate operatsioonisüsteemidega mobiilsetel seadmetel (süle- ja tahvelarvuti, nutitelefon)  Kaks lõimitud uurimissuunda:  Inimese-arvuti interaktsioon: platvormist sõltumatu universaalne interaktsioonidisain, interaktsiooni analüütika, lubavused  Pedagoogilised stsenaariumid: 1:1 arvutikasutus, BYOD / VOSK mudel, õuesõpe, uuriv õppimine
    • LEARNMIX projekti väljundid  uuritakse erinevate mobiilisete tehnoloogiate tänaseid ja potentsiaalseid tulevasi kasutusmustreid kooli õppetöö kontekstis  luuakse eelpool nimetatud uuringute baasil mashup-lahendustel põhineva järgmise põlvkonna e-õpiku kontseptsioon, nõuded ja disainijuhis  luuakse avatud lähtekoodiga e-õpikute autorvahend (veebirakendus + veebiteenus) ja õpilase seadmes (eri ekraanisuuruste ja operatsioonisüsteemidega) kasutatav 'mash-up' rakendus,  nende kahe tarkvaralahenduse baasil luuakse ja testitakse 20 koolis vähemalt 6 e-õpikut.  Projektijuhid Terje Väljataga ja David Lamas http://learnmix.tlu.ee/WP
    • Visioon ümbermõtestatud digiõpikust  Uus õpikäsitus: õpik pole sisend õppeprotsessile, vaid selle väljund  LEARNMIX DigiÕpik 2.0 koosneks kolmest osast:  Professionaalselt toodetud osa: simulatsioonid, interaktiivsed harjutused, mängud, videod, laborid, eksamid, kontrolltööd  Õpetaja loodud või lisatud osa: töölehed, ülesanded, harjutused  Õpilase omalooming: remiksid, projektid, esiltused, päevikud, prototüübid  DigiÕpik 2.0 tarkvara osas on vajadused järgmised:  Koosvõime raamistik  Autorsüsteem õpetajale, mallid jm.  Repositoorium(id) pilvelahendusena  Agregaator e. mashup-rakendus õpilase tahvelarvutis
    • Digipärandi taaskasutatavuse olulisus  LEARNMIX DigiÕpik 2.0 vajab käivitumiseks kriitilist massi digitaalset sisu (tekstid, fotod, videod jm), mis on:  Vabalt kättesaadav ja leitav (ühendatud repositooriumid, semantiline märgendus, otsi- ja soovitussüsteemid)  Remiksitav, muudetav, laiendatav, eri kontekstides taaskasutatav, jagatav: nii tehniliselt, kasutusmugavuselt kui ka õiguslikult  Nii kasutus kui remiks-versioonid seiratavad, analüüsitavad  Eestikeelne, tõlgitut/tõlgitav  Äritegemist võimaldav (kirjastuste huvi)
    • Kokkuvõtteks  Digiõpik on alles oma rada otsimas, hetkel ollakse õpikutehnoloogia põlvkonnavahetuse algfaasis  Interneti- ja mobiilitehnoloogia maastik on põlvkonnavahetuse juba läbi teinud  Järgmise põlvkonna digiõpikud ei pruugi olla e-raamatud, vaid õpetajate ja õpilaste poolt loodud remiks-tooted, eelduseks rikkaliku digipärandi kättesaadavus ja taaskasutatavus  Digitaalse remiks-kultuuri jõudmist haridusse toetab uus haridusstrateegia, aga minna on veel pikk tee