1. 7.Rahvusvaheline kaubandus
Rahvusvaheline kaubandus võimaldab muuta riigi kodanike tegevusvaldkondi. Imporditakse kaupu,
mida endal toota ei tasu. Keskendutakse tegevusele, mis on jõukohane. Osa valminud toodangust
eksporditakse. Selle tulemusel suureneb tootlikus kõikides riikides.
Teemad:
1. absoluutne eelis;
2. suhteline eelis;
3. palgad ja tootlikus;
4. kaubanduspiirangud;
5. majandusorganisatsioonid;
6. vahetuskursid;
7. riigi maksebilanss.
7.1Absoluutne eelis
Absoluutne eelis – üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt, kui teine riik. Absoluutne eelis
tähendab võimet toota väiksemate ressurssidega, toota odavamalt.
Näide
Mikronia Makroland
D-play 1h 6h
CVD 2h 3h
Kokku 3h 9h
Tabel 1: Mikronia riigil on mõlema toote tootmisel absoluutne eelis.
Tabelis on võrreldud toote D-play ja CVD valmistamiseks vajalike töötundide hulk. Riik Mikronia
valmistab mõlemat toodet efektiivsemalt kui riik Makroland.
Mikronial on D-play tootmisel absoluutne eelis.
Mikronial on ka CVD tootmisel absoluutne eelis.
Millist kasu saaksid riigid, kui nad keskenduksid ühe toote tootmisele? Puuduvaid tooteid ostaksid
riigid teineteiselt. Tundub, et Mikronia ei saaks sellest mingit kasu, sest mõlema kauba tootmine on
antud riigis soodsam.
Selgub, et kaubandus ei põhine absoluutsel eelisel vaid suhtelisel eelisel.
7.2Suhteline eelis
Suhteline eelis – mingi riik suudab toota ühte kaupa suhteliselt väiksemate kuludega, kui teised.
Kuna iga riigi ressursid on piiratud, siis iga täiendava ühiku D-play tootmisel tuleb loobuda ühe
CVD tootmisest. Seda nimetatakse alternatiivkuludeks. D-play toote hinda võib väljendada
tootmata jäänud CVD kogustes.
Näide
Mitu D-play-d maksab üks CVD? Mitu CVD-d maksab üks D-play? See sõltub ka riigi
tootmisefektiivsusest

2. Mikronia Makroland
D-play 0,5 B-d 2 B-d
CVD 2 A-d 0,5 A-d
Tabel 2: Mikronial on D-play tootmisel ja Makrolandil CVD tootmisel suhteline eelis.
Mikronial on D-play tootmisel suhteline eelis. D-play tootmine on CVD tootmisest odavam.
Makrolandil on CVD tootmine suhteliselt odavam.
Mõlemad riigid saaksid tulu, kui toodaksid ainult suhtelise eelisega tooteid ja impordiksid teisi
tooteid.
Näide
Mikronia Makroland
1 D-play enda tarbeks 1h 1 CVD enda tarbeks 3h
1 D-play Mikronia tarbeks 1h 1 CVD Mikonia tarbeks 3h
Kokku 2h Kokku 6h
Tabel 3: Tootmistundide võrdlus peale riikidevahelise kaubandussuhete loomist.
Võrdle töötundide summasid tabelis 1 ja 3. Selgub, et rahvusvahelisest kaubandusest võidavad
mõlemad riigid.
Mida võiks Eesti toota ja eksportida?..................................................................................................
7.3Tootlikkus ja palgad
Paljud vaesemad riigid on kurtnud, et nad ei suuda võistelda rikkamate riikidega, kus tootlikus on
palju suurem. Eelpool toodud näide tõestas, et ka vaestel riikidel on võimalik osa võtta
rahvusvahelisest kaubandusest. Rikkamad riigid on huvitatud toodete ostmisest, mille tootmine on
nende jaoks suhteliselt kulukas.
Kõrge tootlikus võimaldab maksta töötajatele ka kõrgemaid palku. Tihti kardetakse, et
rahvusvahelise kaubavahetuse tingimustes võtab odavam tööjõud suurepalgalistelt töö. Seda ei
juhtu, sest väike palk on üldiselt seotud madala tootlikkusega.
Näide
Arvuta andmed “Kokku” veergudesse.
Mikroonia Makroland
Tunnid Tunnitasu Kokku Tunnid Tunnitasu Kokku
D-play 1 15 6 5
CVD 2 15 3 5
Tabel 4: Toodete maksumuse võrdlus rahas.
Võrdle tabeleid 1 ja 4. Kas suhteline või absoluutne eelis on muutunud?...........................................
Miks on Lääne-Euroopas tootmisefektiivsus suurem, kui Eestis?.......................................................

3. 7.4Väliskaubanduspiirangud
Väliskaubandus on riigile tervikuna kasulik. Hea on see, et tootmisefektiivsus suureneb ja tekib
juurde uusi töökohti. Halb on see, et uued töökohad tekivad teiste töökohtade arvelt. Näiteks
Mikronias luuakse juurde töökohti D-play tootmiseks ja vähendatakse töökohti CVD tööstuses.
Seetõttu üritavad paljud riigid väliskaubandust piirata ja oma siseturgu kaitsta.
Väliskaubanduse piiramise vahendid:
1. Tollimaksud – sissetoodavatelt kaupadelt võetav maks:
1.1.tulutollid – riigi tulude suurendamiseks;
1.2.kaitsetollid – kodumaise tööstuse kaitsmiseks.
2. Kvoodid – imporditava kauba koguse piiramiseks.
3. Ekspordi toetus – eksportivale firmale makstav riigi toetus – võimaldab müüa toodet välismaal
kodumaisest hinnast madalama hinnaga.
Miks seda tehakse?........................................................................................................................
4. Dumping – toote müümine alla omahinna – ebaseaduslik.
Väliskaubanduse piiramise põhjused:
1. Riigikaitse seisukohast oluliste majandusharude kaitse. Näiteks?.................................................
2. Vastloodud majandusharude kaitse.
3. Piirangud mitmekesistavad majandust. Kuidas?............................................................................
4. Kaitse odava välistööjõu eest.
5. Teise riigi piirangutele samaga vastamine.
7.5Majanduskoostöö soodustamine
Spetsialiseerumise ja rahvusvahelise kaubavahetuse kaudu omandavad kõik riigid rohkem rikkusi,
kui kõike ise tootes. Seda arvestades üritavad riigid vähendada kaubanduspiiranguid luues
vabakaubandus- ning tolliliite.
Liidud:
1. EU – European Union - Euroopa Liit;
2. EFTA – European Free Trade Association – Euroopa Vabakaubandusliit;
3. NAFTA – The North American Free Trade Agreement – Põhja-Ameerika vabakaubandusleping
4. WTO – World Trade Organisation – Maailma Kaubandusorganisatsioon;
5. Balti vabakaubandusleping.
Millisesse liitu kuulub Eesti?...............................................................................................................
7.6Vahetuskursid
Rahvusvaheline majandus on tihedalt seotud raha vahetuskurssidega. Näiteks soovib müüja saada
kroone, ostja maksab eurodes. Raha vahetamisega tegelevad finantsasutused. Nii moodustub üks
finantsturu alamosa – valuutaturg.
Nagu kõikidel turgedel, on ka siin nõudmine ja pakkumine. Valuutakursside kõikumine on tingitud
nõudmise ja pakkumise muutumisest.
Tegurid, mis mõjutavad rahakursse:
1. eksport ja import;
2. monetaarpoliitika;
3. intressimäärad;
4. ootused.

4. Kuidas mõjutab ekspordi defitsiit krooni kurssi dollari suhtes?.............................................................
Kummale on krooni langus kasulikum ja miks:
Ekspordile...........................................................................................................................................
Impordile............................................................................................................................................
7.7Riigi maksebilanss
Nii nagu ettevõttel on ka riigil bilanss.
Maksebilanss kirjeldab kaupade ja raha liikumist kodumaa ja välismaa vahel.
Maksebilansi osad:
Jooksevkonto
Kaubandus
+ kaupade eksport
– kaupade import
Teenused
+ teenuste eksport
– teenuste import
Kasumid
+ Eesti ettevõtete välisriigis teenitud kasumid
– välisfirmade Eestis teenitud kasumid
Ülekanded
+ välisriikides teenitud töötasud
+ välisriikide tasutud toetused
– välismaalaste Eestis teenitud töötasud
– teiste riikide kodanikele tasutud toetused
Kapitali ja fiskaalkonto
Investeeringud
– välisriikidesse
+ Eestisse
Laenud
+ Eesti riigi välislaen
– laen teistele riikidele
Reservfond
+ puudujäägi katmine reservfondist
– ülejääk reservfondi
Bilanss peab olema tasakaalus. Kuna Eestil on pidevalt olnud ekspordi defitsiit, siis bilansi
puudujääk kaetakse Eestisse suunatud investeeringute arvelt. Kui sellest ei piisa, siis hüvitatakse
puudujääk keskpanga reservi arvelt.
Kui bilanss on positiivne, siis keskpanga reservid suurenevad.
Miks on Eestil jooksevkonto puudujääk?............................................................................................
Miks on jooksevkonto puudujääk halb?...............................................................................................