Vooluveekogude Taimed

VEE- JA KALDATAIMED Sirje ja Georg Aher Aprill 2009

VEETAIMEDE ELUVORMID
On tekkinud vastuseks veekeskkonna tingimustele konvergentsi teel – sarnasused välimuses ei näita sugulust.
Veekogu põhja kinnituvad ujulehtedega taimed on näiteks vesikupp ja vesiroos. Nende leherootsud on väga painduvad ja taluvad hästi vee liikumist. Tugeva voolu korral võivad põhjas olevad risoomitükid lahti murduda ning kanduvad veega edasi. Soodsas kasvukohas juurduvad, uus taim/populatsioon saab kasvama hakata.

Veekogu põhja kinnituvad veesisesed taim on näiteks kiire kasvu ja levimisvõimega kanada vesikatk. Mitmel maal on ta kantud musta raamatusse.

Vees vabalt ujuv taim on näiteks vesihernes. Keha pole selgelt eristunud varreks ja lehtedeks, juured puuduvad. Lisatoitaineid hangib väga keeruka ehituse ja toimimisviisiga püünispõite abil väikestest veeloomakestest ja protistidest, nagu vesikirbud, kingloom jt.

Vesiherne püünispõis. Tühjana on püünispõies alarõhk. Kui saakloom puutub vastu tundekarva, siis püünise klapp avaneb, vesi koos saakloomade jms imetakse sisse. Vesi pumbatakse läbi põie seina välja, saakloomad jäävad põide ning seeditakse. Püünis reageerib puudutusele 10 -3 sekundi jooksul

NB! Mitte kõik vesiherne
214 liigist pole veetaimed,
osa kasvavad ka maismaal,
niiskel pinnasel.
Püünispõite suurus varieerub
olenevalt liigist 0,2 mm – 1,2 cm.
Vesihernes talvitub
talvituspungade ehk
hibernaaklitega .

Taimed, mis kinnituvad juurtega põhja või kaldamudasse, kuid varred ulatuvad veest välja ning õied on vee kohal õhus – suur tulikas, kollane võhumõõk, hundinui, kalmus, pilliroog jpt

SUUR TULIKAS
0,7-1,2 m kõrgune tõusvate
punakasroosade varte,
süstjate, pisut hambuliste,
teravatipuliste tumeroheliste
lehtede ja juunis-juulis erekollaste,
kuni 5 cm läbimõõduga õitega
juurevõsunditega leviv
kiirekasvuline mitmeaastane taim.
Õie läige tuleneb kroonlehe
õlirikastest rakkudest koosnevast
kattekihist ja selle all
olevast tärkliseterakesi sisaldavast
rakukihist.

TULIKAD
Sisaldavad ranunkuliini, mis õhu käes
muutub mürgiseks protoanemoniiniks ja
võib põhjustada naha ja limaskestade ärritust.
On kasutatud meditsiinis. 1759 ostis Rootsi riigikantselei 58000 hõbetaalri eest ühe inglise arsti retsepti vähi raviks. Segu sisaldas sootulikat, apteegitilli, väävlit ja arseeni. Võib arvata, et selle abil saadi vaevustest kiiresti lahti, kuid mitte oodatud viisil.

KOLLANE VÕHUMÕÕK
Eelistab toitainerikkaid
veekogusid
Risoomi on kasutatud
lahtistina ja hambavalu
vastu, kas koos rabarbriga
või ilma. Õlles või veinis
leotatuna kasutati
köharohuna.
Õitest on veiniäädika abil
saadud kollast värvi,
vitrioli abil tinti.

METSKÕRKJAS
Kolmekandiline vars, võib
kasvada kuni meetri kõrguseks
Lehed paari cm laiused, pealt
läikivad, tihti salatirohelised.
Kasvab tihti kraavikallastel.

SALE TARN
Jõgede kallastel, luhaniitudel.
Terava servaga lehed
Kasvab
Puhmikutena.
Välimuselt
sarnane liik on
vesitarn, mis
kasvab Eestis
vaid Emajõe
suudmealal.
Leheservad
pole lõikavalt teravad.

HARILIK MÜRKPUTK
Eesti mürgisemaid taimi.
Väga ohtlik, sest puudub
ebameeldiv lõhn.
Varrel ja lehel on tilli lõhn ja
peterselli maitse.
Eriti mürgine on juur ja
varre alaosa.
Eestis sagedasem Ida- ja
Lõuna-Eestis.

Veepinnal ujuvad taimed on näiteks lemled ja konnakilbukas

PENIKEELED
Eestis 18 liiki
Enamikke raske
määrata

TAIMNE PLANKTON
Ränivetikad,
rohevetikad,
viburvetikad

HARILIK LUGA JA KERALUGA
Kaldataimed, mis võivad ajuti ka vees kasvada

ÄDALALILL
Kaldataim, õitseb augustis

KASUTATUD ALLIKAD
Maarianheinä, mesimarja ja timotei. Suomen luonnonvaraisia kasveja. Otava, Hlki, 1995
Suur tulikas: http://aiaklubi.ee/index.php?option=com_mtree&task=viewlink&link_id=996&Itemid=99999999 ; species.wikimedia.org/wiki/Ranunculus_lingua
Kollane võhumõõk: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Iris_pseudacorus(03).jpg
Metskõrkjas www.commanster.eu/.../Scirpus.sylvaticus.html
Penikeeled keys.lucidcentral.org/.../potamogeton.html ; http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Potamogeton_natans_ies.jpg
Vesikupp http://www.floralimages.co.uk/pnuphalutea.htm
Vesikatk http://www.agric.wa.gov.au/ikmp/images/elodea.gif
Vesihernes http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Uk_pond_bladderwort.jpg , http://www.paflora.org/Utricularia%20inflata2.jpg , www.botany.org/.../ImageData.asp?IDN=08-040h , http://farm4.static.flickr.com/3228/2404390721_e1819f87ce.jpg?v=0
Kalmus http://en.wikipedia.org/wiki/Sweet_flag

KASUTATUD ALLIKAD
Konnakilbukas http://et.wikipedia.org/wiki/Konnakilbukas
Plankton www.fimr.fi/.../2003/en_GB/922/ , www.microscopy-uk.org.uk/mag/wimsmall/green.html , http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/eliot/et_EE/2417/
Sale tarn da.wikipedia.org/wiki/Star-sl%C3%A6gten
Luga www.floralimages.co.uk/pjuncueffus.htm
Ädalalill http://www.poa.usace.army.mil/REG/Plant%20Test/parnassia%20palustris.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/08/Parnassia_palustris.JPG
Valge vesiroos http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f9/Nymphaea_alba.jpg

SOOVITAME LUGEDA
Läänemere portaal http://www.fimr.fi/et/et_EE/et/
Taavi Tuulik, 2009, esitlus Läänemere fütoplankton www.smt.edu.ee/materjalid/Taimekooslused/L%E4%E4nemere%20f%FCtoplankton.pps
Soovitus tiigi rajamiseks koos vee- ja kaldataimede liikide nimetustega eesti ja ladina keeles eluvormide kaupa http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3?id_article=7

Vooluveekogude Taimed

by mariliis.lehtveer

Accessibility

Categories

Upload Details

Usage Rights

1 Embed 6

Statistics