• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Soo Elustik
 

Soo Elustik

on

  • 6,840 views

 

Statistics

Views

Total Views
6,840
Views on SlideShare
6,825
Embed Views
15

Actions

Likes
0
Downloads
31
Comments
0

1 Embed 15

http://www.slideshare.net 15

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Soo Elustik Soo Elustik Presentation Transcript

    • Sirje ja Georg Aher, 28. aprill 2009
    • Soo ja märgala  Termin märgala (wetland) on pärit Põhja-Ameerikast, kuid võeti õige kiiresti omaks kõikjal inglise keele leviku alal. 1971. aastal vastu võetud Ramsari konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitseks defineerib märgalaks rannikusoo (marsh), igasuguse turbasoo (peatland) või veeala – nii loodusliku kui ka tehisliku, nii püsiva kui ka ajutise, seisva, voolava, mageda, soolaka või soolase veega, kaasa arvatud merevesi, mille sügavus mõõnaajal ei ületa kuut meetrit. Eestis seega siis kõik sood, soostunud alad, luhad, jõed, järved ja rannikumeri.
    • Sood  Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata ja ladestub turbana ning taimkattel puudub turba olemasolu tõttu side mineraalse pinnasega. Kui turbakiht on liigniisktes nõgudes juba tekkinud, kuid see on nii õhuke, et taimede juured ulatuvad läbi turba mineraalpinnasesse, siis selliseid alasid nimetatakse soostunuiks. Kui aga turba pidev moodustumine katkeb hävib ka soo kui ökosüsteem.
    • Soode teke  Sood tekivad kas soostumisprotsessi või veekogu eutrofeerumise ja kinnikasvamise tulemusel. Soostumist tingivad veerežiimi hälbed: sademetena tuleb maapinnale vett juurde rohkem, kui sealt jõuab ära aurata või ära voolata, mistõttu pinnas küllastub veest ning alguse saab turbasambla ja teiste sootaimede vohamine, see omakorda soodustab vee püsimajäämist.
    • Veekogu kinnikasvamine  On looduslik nähtus, kuid inimtegevus võib seda protsessi oluliselt kiirendada.
    • http://library.thinkquest.org/04oct/01590/pollution/culturaleutroph.jpg
    • Veekogu kinnikasvamine  Üheks põhjuseks võib olla liigne fosfor vees http://www.thirteen.org/edonline/studentstake/water/schoolwater/Phosphorous/Images/image44.gif
    • Turvas  Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt lagunevad tarnad, villpead; kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad (kanarbik, leesikas, sookail).
    • Eesti sood  Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Sootaimede kasvu pidurdab vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuna Eestis on olnud tingimused soode arenguks soodsad, siis on kujunenud suur soode mitmekesisus. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all.  Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks.
    • Madalsood  Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood.
    • Siirdesood  Siirdesoo on üleminekufaas madalsoost rabaks. See võib toimuda soopinna ühtlase vaesumise tagajärjel või siis rabamätaste tekke teel.  Esimesel juhul kujunevad rohusiirdesood, kus peamisteks liikideks on tarnad, alpi-jänesvill, soopihl.  Teisel juhul kujunevad puhmarikkad pärissiirdesood, mis muutuvad rabamätaste laienemisel üha rabailmelisemateks ning kus mänd võtab üha enam ülekaalu sookasega võrreldes.
    • Rabad  Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise kasvukohaga kohastunud ning väga stabiilne.  Rabad moodustavad Eestis umbes 2/5 soode pindalast.
    • Rabad  Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel.  Taimestikus kasvavad turbasammalde pinnal huulheinad, jõhvikad, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja hanevits.  Raba on elupaik mitmetele haruldastele lindudele ja putukatele, kes leiavad seal elutingimusi, mis eksisteerisid hilisjääaja tundrataolises maastikus.
    • Kui palju soid on?  Maailmas arvestatakse märgalade pindalaks ligikaudu 6,5 miljonit km2 ehk ligikaudu 5% maismaast.  Sood hõlmavad nendest ligi poole – 3,4 mln. km2, luhad 0,8, rannikusood 0,6 mln. km2 ja riisipõllud 1,3 mln. km2
    • Neli põhjust, miks soid on vaja kaitsta. 1. Olles paljude taime- ja loomaliikide kasvukoht (elupaik), on sood olulised bioloogilise mitmekesisuse tagajaina, seda eriti troopilistel aladel. Ka Eestis kasvavast ligi 1200 soontaimeliigist võime eri hinnanguil soodes kohata 280 (H. Trassi andmed 1986. aastast) kuni 376 (M. Kase andmed 1982. aastast) liiki. Looduslikke, inimtegevusest otseselt mõjustamata kooslusi tuleb Eestis otsida eelkõige just soodest. Metsad on meil ju enamasti tugevalt majandatud, nii et mõnedki paremad põlismetsatükid ja kui meil üldse leidub veel lausa ürgmetsa, siis needki killukesed paiknevad enamasti soosaartel.
    • Neli põhjust, miks soid on vaja kaitsta. 2. Sood moodustavad vee puhtust ja varusid tagava süsteemi. Paljudes piirkondades on nad lausa kohaliku või regionaalse veeringe hoidjad. Näiteks Šotimaal tuleb joogivesi ainult soorikkailt valgaladelt. Ja ega meilgi lood palju teisiti ole: hüdrogeoloogide arvates peaksime Eestis hoidma puutumatuna vähemalt kolmandikku meie sooaladest säilitamaks vett
    • Neli põhjust, miks soid on vaja kaitsta. 3. Kui kasutada soid mõistlikult, säästlikult, siis võivad nad teatud piirkondades ja riikides (nt. Iiri, Soome, Eesti) anda ka otsest majanduslikku tulu: marjad-seened, turvas, inimestele tööd. Praeguseks ajaks soodesse põllumajanduse ja metsanduse tarbeks rajatud rohkem kui 350 000 ha kuivendusobjekte on kindlasti liiast.
    • Neli põhjust, miks soid on vaja kaitsta. 4. Turbas seotud süsinik (umbes 460 x 109 t) moodustab veerandi mullas olevast süsinikust Maal ja ligikaudu 60% maismaaelustikus sisalduvast süsinikust (737 x 109 t) Seda on neli korda rohkem, kui suudavad siduda troopilised vihmametsad.
    • Soode kaitsest Eestis  Eestis soode kaitsel üsna aukartustäratavad kogemused ja me alustasime ajal, mil mujal maailmas sellest suurt veel ei räägitudki. Esimene Eesti sookaitse- ala rajati Ratva rabasse 1937. aastal.  1957 loodi raba (koos kõige selle juurde kuuluvaga) hoidev Nigula ja allikasoid hõlmav Viidumäe looduskaitseala. 1982. aastal loodi 30 sookaitseala Nüüd on lisandunud Endla ja Alam-Pedja looduskaitseala ning Soomaa rahvuspark.  Nii või teisiti on Eestis kaitse all umbes 17 000 hektarit soid ehk ligi 17% nende kogupindalast.
    • Raba Riisa rabas lookleb laugaste vahel laudtee
    • Kuivendatud soo KRAAVITATUD RABA MUUTUB LOODUSE TERVENDAJAST (PUHTA VEE SÄILITUSALAST) SELLE REOSTAJAKS: KUIVENDATUD JA KUIVENDUSEST MÕJUTATUD SOODES HÄVIB (MINERALISEERUB JA HAIHTUB SÜSIHAPPEGAASINA ÕHKU VÕI KANTAKSE VOOLUVEEGA MINEMA) IGAL AASTAL LIGIKAUDU 5 MILJONIT TONNI SINNA VAREM AASTATUHANDETEGA TALLETATUD ORGAANILIST AINET. NII VÕIVAD MEIE KUIVENDATUD SOOD OSUTUDA TÖÖSTUSE JÄREL TEISEKS OLULISEKS SÜSIHAPPEGAASI ATMOSFÄÄRI PAISKAJAKS JA KASVUHOONEEFEKTI SOODUSTAJAKS.